Senbi, 2 Nauryz 2024
Janalyqtar 4944 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 13:05

Rasul JÚMALY: JAPPAY ISLAMDANDYRU MYSYRLYQTARDYNG NARAZYLYGhYN ÓRShITE TÝSTI

Mysyrdaghy túraqsyzdyq әlem halqyn alandatyp, qaza bolghandar sany kýn sanap artyp keledi. Uaqytsha biylik ornaghan piramidalar elindegi sayasy jaghdaygha tórtkýl dýnie kóz tigip, jiti qadaghalap otyr. Alayda ekige jarylghan Mysyr halqy tәrtipke әzirshe kelmeytin synayly. Músylman elindegi býlikke qatysty sayasattanushy Rasul Júmalyny súhbatqa tartqan edik. 
– Múhammed Mýrsy biylik qúrghan uaqyttary memleket sayasy jәne ekonomikalyq tyghyryqqa tireldi. Mysyrdyng búl tyghyryqtan tayau uaqyttary shyghuy mýmkin be?

Mysyrdaghy túraqsyzdyq әlem halqyn alandatyp, qaza bolghandar sany kýn sanap artyp keledi. Uaqytsha biylik ornaghan piramidalar elindegi sayasy jaghdaygha tórtkýl dýnie kóz tigip, jiti qadaghalap otyr. Alayda ekige jarylghan Mysyr halqy tәrtipke әzirshe kelmeytin synayly. Músylman elindegi býlikke qatysty sayasattanushy Rasul Júmalyny súhbatqa tartqan edik. 
– Múhammed Mýrsy biylik qúrghan uaqyttary memleket sayasy jәne ekonomikalyq tyghyryqqa tireldi. Mysyrdyng búl tyghyryqtan tayau uaqyttary shyghuy mýmkin be?
– Mysyr mәselesi bayaghydan kýrdeli bolyp kele jatyr. Onyng sebep-saldarlary kezinde Hosny Mýbәrәk jibergen qatelikter men olqylyqtardan bolyp otyr. Sonyng nәtiyjesinde Mýbәrәk taqtan airylghanda onyng aldynda eldegi barlyq demokratiyalyq órkeniyetti oppozisiya túnshyqtyryldy. Qanday da sayasy kýshterding barlyghy qudalanyp, týrmege otyrghyzyldy, qalghandary shetelge qashty. Basqalarmen salystyrghanda kýshin saqtap qalghan «Músylman bauyrlar» degen top. Sayasy vakuum jaghdayynda biylik basyna kelgen Múhammed Mýrsy sol úiymnyng ókili. Mýrsy biylikke kele sala qolgha alghan sharuasy «Músylman bauyrlar» jýrgizgen sayasat, yaghni, eldi jappay islamdandyru-túghyn. Biraq shyn mәnisinde «Músylman bauyrlardyn» osynday niyetin el halqynyng 20-30 payyzy ghana qoldady. Múnday sayasatqa qarsy bolghandar zayyrly memleketting jaghdayyn saqtap qaludy kózdedi. Sondyqtan elde dýrbeleng tuyp, Múhammed Mýrsiydi әsker kómegimen biylikten alystatylyp otyr. Múhamed Mýrsy biylik qúrghan uaqyttary eldegi әleumettik jaghday sheshimsiz qaldy. Turizm salasy túralap, ekonomikalyq jәne kóptegen әleumettik mәseleler odan әri kýrdelene týsti. Múhammed Mýrsiyding jaqtastary berilmey túrghandyqtan, Mysyr azamattyq soghystyng aldynda túr. Múnyng jaqyn arada ong sheshimin tabuy ekitalay. Sol mәseleler Hosny Mýbәrәkting túsynda sheshilmegendikten barlyq zayyrly kýshterdi túnshyqtyryp, nәtiyjesinde el ekige jarylyp otyr.
– Múhammed Mýrsiyding tym dindar bolghandyghynyng saldary onyng jaqtaushylarynan góri sayasy qarsylastarynyng qarasy kóp boluyna әkelip otyr ghoy?
– Mysyr mektepterinde músylmandandyru sayasatyn jýrgizu sayasy betbúrystardan keyin bayqalyp otyr ghoy. Tuniys, Liviyadaghy jaghdaydan keyin depressiyalar zamanynda óz yqpalyn saqtap qalghan orta búl músylman qozghalystary boldy jәne búdan kórip otyrghanymyz Mysyrda halyqtyng basym bóligi búl sayasatty qoldamaydy. Shyn mәnisinde Mýrsy Mysyrdyng 20-30 payyzyna ghana preziydent bolghan edi. Óitkeni ol qalghandarynyng aitqan pikirlerimen sanasqan joq. Sondyqtan sony osynday jaghdaygha alyp keldi.
– Qazir eldegi islamshyl telearnalar jabylyp jatyr. Onyng saldary qalay boluy mýmkin?
– Mysyrdyng óz ishindegi jaghdayy jaqsy emes. Jemqorlyq, ekonomikalyq, әleumettik týitkilderi jeterlik. Búl jerde syrtqy kýshterding de әseri bar. Mysyr halqy kóp bolghanymen, ekonomikasy óte әlsiz memleket. Syrtqy qarjylyq kózderge óte kiriptar. Qan tógilgennen keyin jaqyn arada taraptardyng bir pәtuәgha kelui ekitalay. Mysyrdyng tek óz әreketteri ghana emes, syrtqy kýshterding búghan jasaytyn yqpaly әzirshe nәtiyje bermey otyr. Mysaly, Europalyq Odaq pen AQSh-tyng talaptary. Jekelegen islam elderi Mysyrdaghy әskery biylikti jaqtyrmaydy. Pәkistan, Týrkiya, soghys jaghdayynda otyrghan Siriya Kairdegi әskery basshylyqqa qarsylyq tanytyp otyr. Sondyqtan jaghdaydyng ushygha týsui Mysyrdyng ishtegi jaghdayymen ghana shektelmeydi. 
– Qabyldanyp jatqan sayasy sheshimder qoghamdy biriktire ala ma? 
– Sheshimder qabyldanatyn shyghar. Ázirshe әskery biylik Mysyr armiyasynyng basshysy jasaghan mәlimdemeler tek deklarasiya kýiinde qaluda. Oghan «Músylman bauyrlar» nemese solardy jaqtaushy diny toptar qúlaq asyp otyrghan joq. 
– Mysaly, әskeriyler men islamshylardyng arasynda kek payda bola bastaghanday...
– Jalpy, Arab memleketterinde, Mysyrda bayaghydan beri qalyptasqan dәstýrding biri – әskeriylerding óte iri sayasy kýsh bolyp tabylatyndyghy. Yaghni, qorghanys mәselelerine ghana emes, elding birtútastyghy men zayyrly bolyp damuyna kepildeme beretin kýsh әsker bolghan jәne arab memleketterindegi basshylardyng barlyghy sol әskeriylerding arasynan shyqqan. Meyli, Hosny Mýbәrәk bolsyn, onyng aldyndaghy Anuar Saadat, Gamali Abdeli Naser, odan ózge Siriya men Liviyada da jaghday osylay boldy. «Músylman bauyrlardyn» ózi kóptegen jyldar boyy astyrtyn júmys jýrgizip keldi. Zang jýzinde olargha tyiym salynghanymen, búl teketires islamshyl toptar men әsker arasynda bayaghydan kele jatyr. Qazir búl odan sayyn órshy týsti. Biylikke jetken islamy toptar bolsa odan airylghysy joq jәne eki jaq pәtuәgha keluge qúlyqsyz.  
– Mysyr elin tórt bólikke bólgen bolashaqtyng kartasy tabylyp, onda el «Joghary Mysyr», «Tómengi Mysyr», «Ýlken Kaiyr» jәne «Sues pen Sinay» bolyp qarastyrylghan deydi...
– Jalpy, tarihy túrghyda Mysyr tórtke emes, Nil ózenining aghysyna qaray joghary jәne tómengi Mysyr dep ekige bólingen memleket. Onday jobalar boluy mýmkin, biraq kórshiles memlekettermen salystyrghanda Mysyrdyng memleketshildik dәstýrleri әldeqayda bay. Sondyqtan múnday jaghdaylar iske asuyna kýmәn bar. Ekinshiden, oghan syrtqy kýshterding qanshalyqty mýddeli boluy da senimsizdeu. Bólinip ketu qaupi basym memleket dep Liviyany aitugha bolady. Sebebi, onda memlekettik dәstýrler әli tolyqqandy qalyptaspaghan.

Súhbattasqan – Jankeldi QARJAN
"Halyq sózi" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 383
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 223
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 556