Senbi, 20 Tamyz 2022
Janalyqtar 9272 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 10:43

Qajym Júmәliyev. ... Abay múny jaqsy týsindi (jalghasy)

Abaydyng halyqty ghylymgha ýndeui - tek bir ghana ghylym mәselesin qozghaghan bir jaqty ýndeu emes, ol óz halqynyng tirshiligine, onyng keleshegine, óz elining aldynghy qatarly ozyq elderding qataryna qosyluyna baylanysty san aluan keleli mәselelerdi qozghaghan, terennen tolghaghan, qiyngha sermegen aqyl-oydyn, óz halqyn janynday jaqsy kórgen asyl jýrekting jalyndy ýndeui siyaqty. Abay adam degen ardaqty atty tek talapty bolsa, enbek etse, tereng oily bolsa, ghylym tapsa, raqymdy bolsa ghana aqtaugha bolady dep úghady. Abay adamnyng adamshylyq qasiyetin osylay belgileydi.

Demek, aqyn olargha aqyldy, oily bol, ghylymdy menger, enbek et, raqymdy bol, el qamyn oila, Saltykov pen Tolstoy siyaqty talapty bol degende, adamzattyng bir keregine jara, qoghamda ózine layyqty oryn tap:

Sen de bir kirpish dýniyege

Ketigin tap ta, bar, qalan! - dedi.

Abaydyng halyqty ghylymgha ýndeui - tek bir ghana ghylym mәselesin qozghaghan bir jaqty ýndeu emes, ol óz halqynyng tirshiligine, onyng keleshegine, óz elining aldynghy qatarly ozyq elderding qataryna qosyluyna baylanysty san aluan keleli mәselelerdi qozghaghan, terennen tolghaghan, qiyngha sermegen aqyl-oydyn, óz halqyn janynday jaqsy kórgen asyl jýrekting jalyndy ýndeui siyaqty. Abay adam degen ardaqty atty tek talapty bolsa, enbek etse, tereng oily bolsa, ghylym tapsa, raqymdy bolsa ghana aqtaugha bolady dep úghady. Abay adamnyng adamshylyq qasiyetin osylay belgileydi.

Demek, aqyn olargha aqyldy, oily bol, ghylymdy menger, enbek et, raqymdy bol, el qamyn oila, Saltykov pen Tolstoy siyaqty talapty bol degende, adamzattyng bir keregine jara, qoghamda ózine layyqty oryn tap:

Sen de bir kirpish dýniyege

Ketigin tap ta, bar, qalan! - dedi.

Qazaq halqynda iskusstvonyng arhiytektura, skuliptura, jivopisi tәrizdi salalary keyin qaldy. Olardyng keybir elementteri turaly bolmasa, mynanday arhiytektura, ne jivopiysimiz bar dep eshkim aita almaydy. Eger iskusstvonyng negizgi bir salasy әn men óner desek, búl songhy ekeuin aldynghylarmen salystyrghanda, anaghúrlym ósken, qanatyn keng jayghan týrleri deuge bolady. Ghasyrlar boyy jasalyp kele jatqan sóz órnegining negizin salghan halyq әdebiyeti ózining qúndylyghymen el jýreginen oryn alyp, býginge deyin saqtalyp keldi. Bir dәuirdin, ne tarihy ýlken oqighanyng aiqyn ainasy bolghan kýiler, tamasha әnder, halyqtyng ózi tughyzghan zor mәdeny baylyghy edi. Abay múny jaqsy týsindi. Iskusstvonyng әleumettik mәnin dúrys úgha bilumen qatar, onyng әr týrine ghylymy bagha beruge tyrysty.

Sóz óneri - óleng jóninde qazaq elinde búryn-sondy Abayday asqan qúndy pikirdi eshkim aitqan emes.

Tughanda dýnie esigin ashady ólen,

Ólenmen jer qoynyna kirer denen.

Ómirdegi qyzyqtyng bәri ólenmen,

Oylasanshy bos qaqpay, elen-selen, - dep, Abay jalpy halyq ómirinde ólenning qanday mәni bar ekendigin aiqyn kórsetip berdi. Bala tughandaghy shildehana, qyz úzatqandaghy toybastar ólenderi, adam ólgende aitylatyn joqtaularmen dәleldey kelip, ómirde iskusstvomen baylanyssyz esh nәrse joq deydi. Shynynda da, ómirding barlyq salalary kórkemónermen baylanysty damyp otyratyny sózsiz.

Abaydyng búl pikiri alghashqy qoghamnan beri qaray kórkemóner adam balasynyng kýn kórisi ýshin kerekti qúraldardyng biri boldy degen ghylym iyelerining kózqarastaryna dәl keledi. Abay ólendi iskusstvo dep tanydy. Ólendi baghalay almay, әrkimdi maqtap jyrlaushylardy Abay qatty sheneydi:

Búrynghy eski biydi túrsam barlap,

Maqaldap aitady eken sóz qosarlap,

Aqyndary aqylsyz, nadan kelip,

Kór-jerdi óleng qypty, joqtan qarmap.

Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap,

Maqtaumen óleng aityp, әrkimge arnap.

Ár elden ólenmenen qayyr tilep,

Ketirgen sóz qadirin júrtty sharlap, - dep, kórkemdigi nashar, әleumettik mәni az óleng shygharushylargha, ólenning qadirin ketirushilerge qarsy kýres ashyp, ólenning mazmúny jaghyna da, týri jaghyna da belgili shart qoydy. Jazyqsyz eldi talaghan «erdi», «altyn iyek, sary ala qyzdy» jyr etip, «kýn ótkizbek әngimeni» dәripteushilerge qarsy Abay:

Aqyl sózge yntasyz júrt shabandap,

Kóngenim-aq soghan dep jýr tabandap.

Kisimsingen jep keter, bilimsiz kóp,

Jibersem ókpeleme kóp jamandap, - deydi. Aqyndardy júrtqa aqyl beretin sóz shyghar dep ýgittese, elding onday sózdi ýstirt tyndaytynyn synap, ol әdetterin joymaqshy bolady.

Abay aqyndardyng aldyna әleumettik mәni bar ýlken mәselelerdi qoydy. Aqyndardyng óleninde ynsap, ar-úyat, talap, oi, ghylym tәrizdi kópshilikke paydaly nәrseler boluy kerek dedi. Aqyn ekinshi bir óleninde:

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,

Joq-bardy, ertegini termek ýshin.

Kókiregi sezimdi, tili oramdy,

Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin! -dep, ólenge ózining kózqarasyn ashyq aitady. Abay qaghidasy boyynsha, aqyn da, aqynnyng óleni de halyqqa qyzmet isteui kerek. Aqynnyng óleng jazghandaghy maqsaty - jastargha ýlgi beru, olardyng sana-sezimin ashu, jastardyng halyq ýshin júmys isteytin sapaly adam boluyn ansau, mine, Abaydyng týpki oy qazyghy, kózdegen nysanasy osy bolady. Abay osy pikirin basqagha da úsynady.

Abay ólenning kórkemdigine de belgili shart qoydy. Biraq ol týr men mazmúndy bólip qaraghan joq. Ekeuining aiyrmasyn kóre bilumen qatar, birligin de kóre bildi. Ólenning «ishi altyn, syrty kýmis» bolsyn dedi. Abaydyng ólenge qoyghan búl sharty kýni býginge deyin dúrys jәne ghylymy jaghynan da dәl keledi. Ólenning týri men mazmúny bir-birine qabyspay, shalghay jatsa, onday ólenning eshbir baghasy bolmaydy deydi Abay (búl turaly Abay poeziyasynyng tili degen bólimde tolyq taldanady). Halyqtyng auyz ólenderinde kezdesetin:

Astymda atym mingen qúla qasqa,

Qúdyqqa shegen saldym qúlamasqa,

Auylyng birge otyryp, ketse basqa,

Berip ket saqinandy jylamasqa... - degender tәrizdi aitayyn degen oy songhy eki jolynda bolady da, aldynghy eki joly tek tarmaq, buyn sanyn toltyryp, shumaq jasau ýshin bosqa túratyn sóz ben sóilem retinde keledi.

Mine, Abay osyny kóre bildi de, soghan qarsy shyqty. Mәdeniyetti, úly klassikterding saltynan ýlgi alghan, ólenning ishinde maghynasyz, bosqa túrghan sózderdi kózge shyqqan sýieldey kórip, basy artyq sóz qoldanushylardy qatty shenedi. Abay múny sóz jýzinde ghana aityp qoyghan joq, is jýzinde de  asyra bildi. Shynynda Abay ólenderinen basy artyq, orynsyz túrghan sóz tabu qiyn. Ár sózining orny, óz maghynasy bar, aitayyn degen oiynyng bir keregine jarap, әrqaysysy óz júmysyn atqaryp túrady. Ol bir basqan izin qaytalamaydy. Bir óleninde qoldanghan sózin ekinshi ólende qayta qoldanbaydy. Qoldana qalsa, ony bile túra basqasha mәn berip, basqa bir jaghdaygha sәikes etip qoldanady. Ne sózge epiytet qosyp, basqa bir jana beynege ainaldyryp jiberedi.

Abay kóre bilgen kemshilikterding biri - qazaq poeziyasyn shúbarlaghan arab, parsy sózderi boldy. Islam dini arqyly, týrik, tatar әdebiyeti arqyly qazaq әdebiyetine de arab, parsy sózderi kire bastady. Búrynghy әdebiyetterde tam-túmdap qana bolsa, Abay kezinde til shúbarlau nedәuir óristegeni bayqaldy. Jas uaqytynda aqynnyng ózi de oghan eliktedi. Biraq ol es bilip, aqyndyq óneri qalyptasa bastasymen-aq arab, parsy sózderimen tildi shúbarlaudan bas tartyp, ólenderding tili neghúrlym taza, halyqqa týsinikti boluyna kónil bóldi.

Abaydyng asa kónil bólgenining biri - muzykalyq óner. Eng aldymen aqyn әnge, muzykagha óz kózqarasyn bildirip:

Qúlaqtan kirip, boydy alar,

Jaqsy әn men tәtti kýi.

Kónilge týrli oy salar,

Ándi sýisen, menshe sýi! - deydi.

 

Biraq Abaydyng әn jónindegi aita qalghanday enbegi - әnge bagha berushiligi. Abay әnning kórkemónerlik qasiyetin de, әleumettik mәnin de jaqsy týsinedi.

Shyrqap, qalqyp, sorghalap tamyljidy,

Jýrek terbep oyatar basta midy.

Búl dýniyening lәzzaty bәri sonda,

Oysyz qúlaq ala almas onday syidy,

Úiyqtap jatqan jýrekti әn oyatar,

Onyng tәtti oralghan mәni oyatar.

Keyi zauyq, keyi múng dertin qozghap,

Jas balasha kónildi jaqsy uatar.

Búl ýzindide әndi kórkemónerding jogharghy bir týri dep baghalaushylyq bylay túrsyn, onyng әsirese adam ómirine kerekti jaghy tamasha aitylghan. Abay óz kezindegi әn salushylargha da, әndi tyndaushylargha da riza bolmaydy. Ánning әleumettik, tәrbiyelik mәnin әn salushylardyng kóbi úqpaydy, tyndaushylary da solay, búl basty kemshilikting biri deydi.

Sóitip Abay ómir sәulesi, kónil-kýii bolyp tuatyn, basta midy oyatyp, jýrek terbetetin әndi jәne ony dәl naqyshyna keltirip, dúrys sala bilgen әnshini ghana jaqsy әnshi dep biledi.

Ánning de estisi bar, eseri bar,

Tyndaushynyng qúlaghyn keseri bar.

Aqyldynyng sózindey oily-kýili,

Tyndaghanda kónilding óseri bar, - dep ekige bóledi. «Qúlaqty kesetin» eser әn-kýige kónildi ósiretin esti, әserli әsem әndi qarsy qoyady. Songhysyn kerekti, aldynghysyn kereksiz deydi. Sol syqyldy ol әn salushylardy da ekige bóldi:

Kóbinese әn basy keledi ashy,

«Kel, tynda!» - dep, ózgege bolar basshy.

Kerim tolghap tauysar qanghyr-kýngir,

Sol jerine oiynmen aralasshy! - deydi.

Abay әdebiyet jәne muzyka mәselesine erekshe kónil bólip, muzykalyq ónerding damyp, jogharghy dәrejege jetuin tilek etti. Muzykanyng tәrbiyelik mәnin, әleumet ómirindegi qyzmetin dúrys týsindi. Onyng qanatyn keng jayyp, ilgeri basuyna belsene at salysty. Talay asyl әnder shyghardy («Segiz ayaq», «Qor boldy janym», «Tatiyananyng әni», taghy basqalar).

Sóitip, úly aqynymyzdyng muzykalyq ónerding әri ózine tәn ereksheligin, әri әleumettik, tәrbiyelik mәnin tereng týsinip, klassikalyq anyqtamalar berui keyingi úrpaqtar ýshin mәni zor. Sonymen qatar onyng әn shygharyp, kompozitorlyq ónermen shúghyldanuy óz kezindegi jәne keleshektegi jastargha kórsetken ýlgisi boldy. Abay ainalasynan aqyn, әnshi, kompozitorlardyng kóbirek shyghuy da kemenger aqynnyng tikeley әseri edi.

Podpisi: Abay - liriyk«Lirika - poeziyanyng jany», - degen úly synshy Belinskiyding danalyq sózderining shyndyghyna әrdayym-aq tәntisin. Lirika - jan syry. Shyn aqyndar ainalasyndaghy ómir qúbylystarynyng birine quanady, ekinshisine qayghyrady, birin jaqsy kórse, ekinshisin jek kóredi. Qysqasy, ómirden alghan әserlerin ózining jan sezimderine bólep, oy eleginen ótkizedi de, obraz arqyly kónil audararlyq ta tartymdy etip, oqyrmandardyng talghamyna tatyrlyq ólen, ne kórkem qara sóz týrinde syrtyna shygharady. Aqyn surettemek qúbylysyn qanday syrmen boyaydy, qalay boyaydy, ol aqynnyng sol ómir qúbylystaryn týsinuine, oghan qalay, qay túrghydan qaraytyndyghyna baylanysty.

Dәstýr boyynsha, aqyndardy lirik jәne epik dep ekige bóledi. Áriyne búl - shartty týrde ghana bólu. Shyndyghynda, tap-taza liriyk, ne tap-taza epik te boluy qiyn. Epikanyng sheberi sanalatyn aqyndarda lirikalyq, filosofiyalyq sheginister jii úshyraydy. Sol syqyldy, lirikalyq tuyndylarda epikanyng elementteri de kezdese beredi. Iri túlghalar sanalatyn dýniyejýzi әdebiyetining úly aqyndaryn alsaq, lirika - negizgi janr.

Sonday-aq Abay ólenderining de deni - lirika. Abayda әleumettik (sayasi) lirika, mahabbat, dostyq taqyryptaryna arnalghan lirika, satiralyq, filosofiyalyq lirika, lirikanyng elegiyalyq týri - bәri de kezdesedi.

Áleumet-sayasy lirikalyq ólenderi óz kezindegi qoghamdyq mәni zor mәselelerge arnalady. Aqyn keyde mysqyl, keyde kekesin týrde ózining surettep otyrghan ómir qúbylystaryna kózqarasyn bildiredi. El ýshin, júrt ýshin ziyandy dep týsingen is-әreketter aqyndy qatty ashyndyrady. Sondyqtan da ol:

Uly siya, ashy til,

Ne jazyp ketse, jayy sol, - dep eskertedi. Abaydyng ainalasyndaghy ómir qúbylystarynyng únamsyz jaqtary janyn jaralap, jýregine daq saldy. Súm-súrqiya is-amaldar halqynyng keleshegi ýshin kedergi dep bildi. Osynday týsinik aqynnyng lirikasynda, әsirese sayasi-azamattyq lirikasynda ózining izin qaldyrdy:

Boldy da partiya

El ishi búzyldy.

Áuremin men tyya

Dauyng men sharyndy.

Qúrbyday qosh túttym

Jasyng men kәrindi.

Joqtamay úmyttym

Aqyl men nәrindi.

Ortagha kóp saldym

Ózimde barymdy.

Yapyrm-au, nendi aldym,

Sau qoymay aryndy?!

Ózinnen asyrdyn

Súm tildi qaryndy.

Jasyrdym, jasyrdym,

Endi aittym barymdy.

Aqynnyng satirasyndaghy lirikalyq geroylar - sol kezding atqa minip, sóz ústaghan pysyqtary. Biraq olardyng bәri de oi-órisi tar, birdi-birge shabystyryp, el birligin ydyratushylar. El birligi eldik ýshin kerek degen iydeyany berik ústaghan aqyn oghan qayshy kelushilerdi sheneydi. Olardyng mardymsyz is-әreketteri bir jaghynan onyng janyn jaralasa, ekinshi jaghynan, ony jiyirkendiredi. Sóitip, keyde bir ólende eki týrli sezim týiisedi. Jogharghy keltirilgen ýzindide әri elegiyanyn, әri satiranyng elementteri kezdesuining sebebi de osynda.

Jalpy emes, Dýtbay, Kýlimbay, Kójek tәrizdi bolys, qu, súmdargha arnalghan ólenderi - naghyz satiralyq lirika. Áytse de búl ólenderdi oqyghanda, erekshe angharylatyn bir jayt - surettegen obektisin óltire synauynda ghana emes, kólemi shaghyn qysqa ólenderding ishinde ózining lirikalyq qaharmanyn naghyz jeksúryn adamdar beynesinde kózge elestete biluinde. Oqyrmandardyng kónilinde olardan bezerlik әser qaldyruynda.

Jyluy joq boyynyn

Jylmighany netkeni?

Qúbyluy oiynyn

Ketpey qúityng etkeni!

Múndy jylmang kiyimin,

Kezek kiyip, el jiyp.

Bolys bolsa týsinin

Týksigin salar tyrsiyp.

Bir kórmekke tәp-tәtti,

Qazany men qalbany.

Dóng ainalmay ant atty,

Býksip, byqsyp әr jaghy.

Búl tәrizdi satiralyq ólender Abayda kóp. Qaysysynda bolsyn ol óz kezinde ýstem tap ókilderin qatty synaumen qatar, olardy joqqa shygharady. Esh nәrsege arzymaytyn adamdar deydi. Qay kezde bolsyn, satira - ómirdi, qogham qúrylysyndaghy belgili bir adamdardy keleke etu, mysqyldau, olardyng әrtýrli jaman jaqtaryn júrt aldynda masqaralau, kýlki etu. Satira aqynnyng ómir tanuy, kózqarasy óz kezindegi ýstem, biyleushi taptyng tilegine qayshy kelgen kezde tuady. Kóptin, ne belgili bir toptyng nemese belgili bir taptyng atynan kýres maydanyna shyghyp, bar qaru-kýshin ýstem etushilerge qarsy júmsaydy. Abay demokrattyq baghytty qoldaushy aqyn bolghandyqtan, feodal-baylargha, olardyng ishinen shyqqan әrtýrli alayaqtargha qarsy shyghuy, olardy synauy zandy edi. Osynday әleumettik qúrylystaghy iydeyalyq tartystar Abay satiralaryna birinshi negiz bolsa, qogham ómirindegi әr aluan mәselelerge syn kózimen qarap, shegine jetkize synaushylyqqa sheberlenuining ekinshi tamyry Saltykov-Shedrinde, L.N.Tolstoyda jatyr. «Oyynda joq olardyng Saltykov pen Tolstoy» dep Abay jay aitpaghan, olardy aqyn ózining ústazy bilip, basqalargha ýlgi retinde úsynady.

Saltykov satirasynyng negizi eski Rossiyanyng kólenke, kertartpalyq jaghynyng shyndyghyn ashyp, olardy sheneu, revolusiyalyq-demokrattyq iydeyany qoldau bolsa, kóp mәseleler jóninde Saltykov pen Abay arasynda pikirleri jaghynan ýndestik, stilideri jaghynan jaqyndyqtary aiqyn. Tipti ómir qúbylystaryn mysqyldap, sheney suretteuge qoldanylatyn ironiya, sarkazm syqyldy poetikalyq tilderi de bir-birine úqsas. Osy sebepterding araqasynda, Abay satiranyng ústasy derlik dәrejege kóterildi.

Abaydyng bir aluan ólenderi filosofiyalyq lirikagha jatady. Biraq búl saladaghy ólenderi kýni býginge deyin zerttelmey, tyng jatyr. Óitkeni olar Abaydyng jalpy filosofiyalyq kózqarastaryn tereng zertteumen baylanysty bolghandyqtan, búghan әdebiyetshilerding tәuekelderi túrmay, qashqaqtap kelse, filosoftar da ony derbes taqyryp etip zerttemey jýr.

Abayda ómirdin, onyng әr aluan qúbylystarynyng ózgerip otyratyndyghy, dinnin, tәnirdin, adam men jeke adamnyng qoghamdaghy orny men roli siyaqty filosofiyalyq mәseleler sóz bolady. Onyn: «Ólsem ornym qara jer», «Jýregim mening qyryq jamau», «Ólse óler tabighat, adam ólmes», «Alla degen sóz jenil», «Toty qús týsti kóbelek», «Edinisa - jaqsysy» tәrizdi sózderi - filosofiyalyq lirika. Búl - bizding talapty jas filosoftarymyzdyng airyqsha kónil bólip, zertteulerin kýtip túrghan әli qaymaghy búzylmaghan, kýrdeli taqyryptyng biri.

Abayda elegiyalyq lirika da jii úshyraydy. Lirikanyng búl týrine Abay ýlken sheber. Elegiyalyq ólenderding negizi óz kezindegi әleumettik ómirge aqynnyng riza bolmauynan, onyng kóp jaqtary aqyndy qanaghattandyrmay, qarsy kýresuge әlsizdikten, jalghyzdyqtan kelip tuady. Sol sebepten onda qayghyru, múnanshylyq saryny basym keledi. Áriyne búl jayttardy da kezenimen, jaghdayymen baylanysty alyp qarau kerek. Elegiya jazushy aqyndardyng barlyghy birdey emes, keybir aqyndar jalghyzdyqqa úshyrap, ózining әlsizdigin ózi moyyndaydy da, sýiener tiregining týbi bosap, tamyry shiry bastaghanyna kózi jetip, seneri joq bolghandyqtan, pessimizmge boy úrady. Olardyng lirikalary ómirden týnilu nemese qoghamdyq mәni bar taqyryptardan aulaqtap, jalang mahabbat nemese ishimdikti jyrlaudy mashyq etedi. Odan góri qúldilasa, búl dýniyeden mýlde bezip, ol dýniyeni jyrlaugha beriledi.

Elegiya, keyde aqynnyng ýstemdik etushi tobyna narazylyghynan, keyde qogham ómirindegi kemshilikterge onyng jany aurudan tuady. Óz kezindegi ómir kemshilikterine jany aurudan tughan elegiyalarynda, ómirden mýlde týnilu bolmasa da, aqynnyng qaju, nalu saryny anyq bayqalady.

 Al seneyin, seneyin,

Aytqanyna kóneyin.

Shalma oraghan sopynyn

«Ishin aram» demeyin, - dep, ózi men basqalardyng qarym-qatynastaryndaghy aldamshylyq is-әreketterdi aita kelip:

Basyna tiydi bayqadyn,

Bәrinen basty shayqadyn.

Taghy bar ma aitaryn?

Nanghysh bolsan, endi nan! - dedi. Abayda osy syqyldy elegiyalyq ólender joq emes. Bir aluan elegiyalar eng jaqsy kóretin úly Abdrahmannyng ólimimen baylanysty tudy.

Elegiya keyde aqyndardyng kýiinish-sýiinishterin, әr jaghdaylarmen baylanysty ishki sezimderin syrtqa shygharu, keyde bir jay kónil-kýilerin kórsetu ýshin de jazylady. Búl - tabighy nәrse. Óitkeni soqpaqsyz ómir joly joq. Kim de bolsa tirshilikte ne qayghy, ne bir kónil kýizelterlik jaghdaygha kezdespey túrmaydy. Búl barlyq aqyndardyng bastarynda da boluy mýmkin. Onday jaghdaylar sezimtal, nәzik jandy aqyndargha tez әser etip, aqyndardyng lirikalarynda elegiyalyq saryn tughyzuy mýmkin.

Kók ala búlt sógilip,

Kýn jauady key shaqta.

Óne boyyng egilip,

Jas aghady aulaqta.

Jaughan kýnmen janghyryp;

Jer kógerip kýsh alar.

Onyng maly ózgeden

Ózgeshe bolyp óser tel, - dedi. Osy siyaqty yntymaghy berik elge birligi, berekesi joq eldi qarsy qoyady:

Berekesi ketken el -

Suy ashyghan batpaq kól.

Onyng suyn ishken mal,

Tyshqaq tiyip, aspas bel.

Qús qanqyldap, jaghalap,

Shulay almas jazghy tól.

Kól dep ony kim aitar,

Suy qúrsyn, ol - bir shól.

Berekeli, berekesiz elderdi eki týrli kólge balap beyneleu arqyly halqyn birlikke shaqyrady. El birligi turaly aitqan úly aqynnyng pikirleri ózining aty shuly «Segiz ayaq» ólenindegi:

Birindi, qazaq, biring dos,

Kórmeseng isting bәri bos! - degen sózdermen týiindeledi.

Patriottyq iydeyany jyrlauda «Segiz ayaq» - airyqsha mәni bar ólen. Onda el mәselesi әr jaghynan alynyp jyrlanady. Biraq osy ólendi әrkimder ózinshe taldap, ólendegi qazaq degen sózdi tilge tiyek etip, Abaydy últshyldyqqa qaray sýirep te kórdi. Keybireuler osy sózden shoshynyp, aqynnan boyyn aulaq salugha tyrysty. Aldynghysy sanaly týrdegi últshyldardyng búrmalaushylyghy da, songhysy - mәselening bayybyna barmaushylyqtan tughan qatelik. Qazaq degen sóz býkil qazaq elin, últ degen úghymdy qamtidy. Últyn, Otanyn sýi - ol últshyldyq emes, patriottyq. Áriyne bir últtyng ishinde ezushi de, ezilushi de bar. Áytse de últty qúraytyn - at tóbelindey ezushiler emes, kópshilik halyq. Daghdyda, últtyq mәselelerdi kótergende, sol últtyng atymen jalpylap qazaq dey túrsa da, Abaydyng eshbir óleninde sol últtyng ezushilerin madaqtaghan, maqtaghan jeri joq. Ýstemdik etushilerding is-әreketterin sóz etetin ólenderining qaysysyn alsaq ta, onyng tilining uy men zәri solargha arnalady. Ózi sol taptan shyqsa da, qanaushy da, eldi iritushi men azdyrushy da, kertartpalyq, «ala jylan, kýpildekter» de sol taptyng ókilderi. Olar - keleshegi kesilgender. Bolashaq ómir halyqta, janalyq pen mәdeniyet ghylymda dep bildi. Sondyqtan jogharghy ólenderdi patriottyq, yaghny óz Otanyn jyrlau tileginen tughan ólender dep týsinuimiz kerek.

(jalghasy bar)

http://kazakhadebieti.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2925
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1816
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2917