Júma, 28 Qantar 2022
Janalyqtar 3193 1 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 09:18

Almas Qylysh. Taldyqorghan jarymjan jarnamalargha tolyp kettti...

Elimizde 2013 jyldyng 25 sәuirinen óz kýshine engen «Qazaqstan Respublikasynyng onomastika mәseleleri boyynsha keybir zannamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang boyynsha  sauatsyz kәsipkerlerge  jarnama  mazmúnyndaghy qatelikteri ýshin aiyppúl salynugha tiyisti. Odan beri de  jarty jylgha juyqtaghanymen әli kýnge  deyin  kóshedegi jarnamalar  dúrys  jazylmay  keledi, tipti kópe-kórneu qatelikter asqynyp barady deuge bolady. Qalanyng ortalyq kóshelerinde jýrip, ainalagha kóz  salsan  sauatsyz  jarnamalardan  kóz  ashpaysyn. Qazaq tilinin   ú, ý, i, q, ә, ó sekildi әripterinen  jiberilgen qatelerding órip jýrgendigin bylay qoyghanda, keybir sózdin  ózin týsinbey  dal bolasyn.  Maghynasynda mәn joq,  búl qanday  masqara  degen oigha da  qalasyn.  Oghan kimdi kinәlaymyz?.. Qazaq tilindegi  jarnamanyng  dúrys  jazylmauy  memlekettigimizge  syn emes pe? Til  halyqpen  birge jasap, birge damidy,  sondyqtan da oghan  ruhany baylyq,  bilim men dýniyetanym kózi, adam taghdyry dep qaraghan jón. Ony kózimizding qarashyghynday qasterlep, ósip-órkendeuine birauyzdan atsalysuymyz qajet.

Elimizde 2013 jyldyng 25 sәuirinen óz kýshine engen «Qazaqstan Respublikasynyng onomastika mәseleleri boyynsha keybir zannamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang boyynsha  sauatsyz kәsipkerlerge  jarnama  mazmúnyndaghy qatelikteri ýshin aiyppúl salynugha tiyisti. Odan beri de  jarty jylgha juyqtaghanymen әli kýnge  deyin  kóshedegi jarnamalar  dúrys  jazylmay  keledi, tipti kópe-kórneu qatelikter asqynyp barady deuge bolady. Qalanyng ortalyq kóshelerinde jýrip, ainalagha kóz  salsan  sauatsyz  jarnamalardan  kóz  ashpaysyn. Qazaq tilinin   ú, ý, i, q, ә, ó sekildi әripterinen  jiberilgen qatelerding órip jýrgendigin bylay qoyghanda, keybir sózdin  ózin týsinbey  dal bolasyn.  Maghynasynda mәn joq,  búl qanday  masqara  degen oigha da  qalasyn.  Oghan kimdi kinәlaymyz?.. Qazaq tilindegi  jarnamanyng  dúrys  jazylmauy  memlekettigimizge  syn emes pe? Til  halyqpen  birge jasap, birge damidy,  sondyqtan da oghan  ruhany baylyq,  bilim men dýniyetanym kózi, adam taghdyry dep qaraghan jón. Ony kózimizding qarashyghynday qasterlep, ósip-órkendeuine birauyzdan atsalysuymyz qajet. Ortalyq kóshelerdegi jarnamalar men kórsetkish núsqamalar men týsindirmelerding soraqylyghy osynday bolghanda, , shetki kóshelerde jaghdayy mýlde syn kótermesi anyq.

Jarnamalar men kórsetkish núsqamalar men týsindirmeler sharuashylyq is-әreketke, tútynushymen qarym-qatynasta  óte qajet,  olar tauardy satugha negiz bolady, tútynushygha sheshim qabyldaugha yqpal etedi, belgili bir sharadan habardar etip, ony nasihattaydy. Sonymen birge tútynu dengeyining ósuin retteydi, qoghamnyng manyzdy qajettilikterin aiqyndaydy.  Osynday manyzy bar nasihat kórnekilikterining  memlekettik tilde dúrys  jazylmay, bir auyz sóilemning ózinen kóptegen qatelerdi kórgende qayran qalasyn. Agenttikterdegi audarmashylar orys tilindegi jarnamany qazaqshagha sózbe sóz audaryp,  solay jazularyn qoyar emes. Memlekettik tildegi qate jәne sauatsyz oryndalghan jarnamalar til janashylarynyng  namysyn shabaqtaydy. Kez-kelgen adam  óz anasyn qalay qorlatpaytyn bolsa,  ana tiline de sonday janashyrlyq kórsetuleri kerek. Oqysang tiling kýrmeletin, qazaq tilin kelemejdegen qatelikterdi kim týzeydi?

Alysqa úzamay-aq  Mәselen,  Taldyqorghan qalasynyng  ortalyghyndaghy myna bir dýkenning mandayshasynda  qarapayym orfografiyalyq qate kózge týsedi.  Dýkenning atauyn aiqaylap aityp túrghan   «Jana»  sózindegi «n» әripining ornyna «n» delinip, qate jazylghan. 

 №1 suret. Osy syndy  qazaqsha әripterden jiberilgen qate  kelesi  jarnamada da kezdesti. Ortalyqtaghy  taghy bir dýkende  «Nursipat azyk-týlik dukeni»  degen ýlken mandaysha ilingen.  Múnda birden  ýsh  qate jiberilgen.  «Núrsipat» sózindegi  «ú» әripin «u» almastyrsa,  «azyq» sózindegi  «q» әripining ornyna  «k»  jazylghan.  «Dýkeni» sózindegi  ý-ning ornyn  «u»   basqan.

№2 suret. Keybir jarnama paraqshalarynda  әripter artyq jazylghan. Múnda birinshi afishadaghy «ónimder» sózinde «ónimmder» «m» әrpi artyq bolsa, ekinshi afishada «qyzmet»  sózinde  «qyzymet» delinip «y» әripi  artyq kórsetilgen.

№ 3-4 suret. «Beeline»  baylanys jelisining jarnamasynda  «Modem» sózine kóptik jalghau dúrys jalghanbaghan.  Múndaghy «der» kóptik jalghauynyng ornyna «ler» degen  jalghau týsken. «Modemler» sózin oqyghanda ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmeysin.

№5 suret. Kelesi bir jarnamanyng mazmúny tipti týsiniksiz kórindi.  «Úyaly telefon qyzmet kórsetuler ortalyghy» dep jazylghan.  «Ortalyq» atanyp jýrgen búl mekemening jarnamasy bizdinshe, «Úyaly telefondargha qyzmet kórsetu ortalyghy» dep jazyluy kerek edi.  Sonday-aq búl jarnamada «Tәulikboyy» sózi birge jazylghan.

№6 suret. «Evraziya»  sauda keshenining mandayshasyndaghy afisha qateden kóz ashpaydy. Onda bir emes birneshe jerden óreskel qateler ketken.  Birinshiden jogharyda aitylyp ketkendey, shylaular sózderden bólek jazylmaghan.  Mәselen «taptynyz ba?», «joghalttynyz ba?»  degen sózderde  búl ereje eskerilmegen. Sonday-aq  «joghalttynyz ba» degen sózde «l» әrpi artyq jazylghan, yaghny «jolghalttynyz ba?» delingen.

№7 suret. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin»  demekshi,  qala ortalyghyndaghy ayaq kiyim satatyn  sheteldik  dýkenning kire berisindegi әinekte  jazylghan sózden  týk týsinbedik.  «ÁRGENIM ÝRDESINE QATYS»  dep jazylghan jarnamany júrtshylyqtyng biri bolmasa biri týsingen bolar degen ýmitpen ary-beri aghylghan halyqty әngimege tartyp әlek boldyq.  Ókinishke oray, búl jarnamadan eshkim de eshtene úqpaghanyn aitty. Endi,  dýken satushylarynyng kómegine sýienuge mәjbýr boldyq.  Olar  búl sózding orysshasy «OKUNIS V DIZAYN - PROSESS» sózi ekendigin aita kele, audarmadan qate ketkendigin mәlimdedi.  Jaqyn arada búl jarnamanyn  mýldem alynyp tastalynatynyn aityp, uәde etti.

№8 suret. Sauatsyzdyghymyzdan ba, әlde jauapsyzsyzdyghymyzdan ba osynday óreskel qatelerding oryn aluyna jol berilip keledi. Osy taqyrypqa oray  jiberilip otyrghan olqylyqtardyng aldyn alu ýshin qanday júmystardyng atqarylyp jatqandyghyn bilu maqsatynda Taldyqorghan qalalyq  Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimine  birneshe mәrte habarlasyp, eshqanday jauap ala almadyq.  «Sen salarda,  men salar, atqa jemdi kim salar» demekshi, qalalyq til bólimi úiyqtap otyrsa, súrau salghangha jauap bermese, endi kimning esigin qaghamyz?

Almas Qylysh, Almaty oblysy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6174
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8030