Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 3235 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 08:45

Fazylbek Ábsattarúly. JAPONIYa ( Joljazba)

Japoniyanyng bas qaqpasy - Narita әuejayynan Tokio qalasyna qaray shygha beriste eng birinshi nazarymdy audarghany әri kózime oghash kóringeni joldyng eki jaghasyndaghy trotuarlarda әlemdegi barlyq elderding kartasy men tuy boldy. Kishkentay tastardy sementpen biriktirip qoyghan siyaqty kóringen, kafeliding kóleminen sәl ýlkendeu tastardan qúrastyrylghan trotuar. Shamamen әrbir on metr sayyn bir kafelide bir elding tuy men kartasy týrli týsti boyaumen anyq kórsetilgen. Oghash kórindi degenim, adamdardyng ayaghynyng astynda barlyq elderding kartalary men tularynyng ayaqasty boluy. Kim qalay, qanday aqtaytyn sóz tapsa da, býkil әlem elderining tularyn búlay ayaqasty etuin óz basym esh aqylgha sidyra almadym. Ayaq astyndaghy tulargha qarap oilanyp túrghanym sol edi, bir japon kók tuymdy ayaghymen basyp ótip bara jatqanyn kórip, qanym basyma shauyp zorgha sabyr saqtadym. Egerde búny, tugha qúrmet kórsetude әlemge ýlgi bolyp jýrgen Erdoghan kórse, kafelidi júlyp alyp, Japoniya basshysyna eskertu jasaytynyna kýmәnim joq. Tek Erdoghan ghana emes-au, barlyq elding basshylary men azamattary shataq shygharary, minez kórseteri anyq. Kezinde Týrkiyada bir kýrd balasynyng Týrkiya tuyn ayaghymen taptaghany ýshin, býtkil týrik halqy jappay narazylyqqa shyqqanyna óz kózimmen kuә bolghan edim. Qysqasy, barlyq el tuyn biyikte ústaghysy kelip jantalasyp jatqanda Japoniyadaghy myna kórinis ersi kórindi.

Japoniyanyng bas qaqpasy - Narita әuejayynan Tokio qalasyna qaray shygha beriste eng birinshi nazarymdy audarghany әri kózime oghash kóringeni joldyng eki jaghasyndaghy trotuarlarda әlemdegi barlyq elderding kartasy men tuy boldy. Kishkentay tastardy sementpen biriktirip qoyghan siyaqty kóringen, kafeliding kóleminen sәl ýlkendeu tastardan qúrastyrylghan trotuar. Shamamen әrbir on metr sayyn bir kafelide bir elding tuy men kartasy týrli týsti boyaumen anyq kórsetilgen. Oghash kórindi degenim, adamdardyng ayaghynyng astynda barlyq elderding kartalary men tularynyng ayaqasty boluy. Kim qalay, qanday aqtaytyn sóz tapsa da, býkil әlem elderining tularyn búlay ayaqasty etuin óz basym esh aqylgha sidyra almadym. Ayaq astyndaghy tulargha qarap oilanyp túrghanym sol edi, bir japon kók tuymdy ayaghymen basyp ótip bara jatqanyn kórip, qanym basyma shauyp zorgha sabyr saqtadym. Egerde búny, tugha qúrmet kórsetude әlemge ýlgi bolyp jýrgen Erdoghan kórse, kafelidi júlyp alyp, Japoniya basshysyna eskertu jasaytynyna kýmәnim joq. Tek Erdoghan ghana emes-au, barlyq elding basshylary men azamattary shataq shygharary, minez kórseteri anyq. Kezinde Týrkiyada bir kýrd balasynyng Týrkiya tuyn ayaghymen taptaghany ýshin, býtkil týrik halqy jappay narazylyqqa shyqqanyna óz kózimmen kuә bolghan edim. Qysqasy, barlyq el tuyn biyikte ústaghysy kelip jantalasyp jatqanda Japoniyadaghy myna kórinis ersi kórindi. Bәlkim, sol jerde Japoniyanyng tuy ayaq astynda jatqanda sabyr saqtaugha da bolar ma edi...

Jalpy óz basym qay elge barsam da sol elding jaqsy ghana jaqtaryn jazugha, ýirenuge tyrysyp kelemin. Biraq jogharyda kózben kórip, suretke týsirip alghan oqighany jazbay ketuge dәtim barmady. Desek te Japoniya turaly barlyq ýirengen-týigenderimdi jazarda tek Qazaqstangha qajetti, paydaly tústaryna ghana toqtalghandy jón kórdim. Áytpese jamandy tez ýirenuge beyim bizding tabighatymyz ýshin Japoniyanyng keybir teris qyrlary jóninde jazu dúrys emes dep oilaymyn. Onyng ýstine japondardyng keybir biz teris dep oilaghandarymyz, bәlkim dúrys bolyp shyghuy da bek mýmkin. Sebebi olardyng әrbir is-әreketteri, qadamdary túnghan bir filosofiya, týsinip bolu mýmkin emes, qiyn. Sebebi múnda әrbir is әreketting mәdeniyeti, jón joralghylary, ol әreketinning atauy bar. Sonda oilap kórinizshi, kýnine jasaghan qanshama is qimylynyzdyng mәdeniyetin jazyp, zerttep, týsinemin degenshe ómiriniz jetpey qaluy mýmkin ghoy. Búl turaly AQSh-tyng barlau qyzmeti «Biz Japoniyanyng júmbaghyn әli tolyq asha almadyq» degen eken. Mening oiymsha, qarsy aldynyzdaghy ýn-týnsiz otyrghan, ashylyp oiyn aitpaytyn adamnyng ishinde ne jatqanyn, ne oilap otyrghanyn bilu shynymen de qiyn. Ne jeseng soghan úqsaysyng demekshi búl arada japondargha balyqtyng boyyndaghy qasiyet kóp kómekteskenge úqsaydy. Osynday adam tanyp bilui qiyn jaqtaryna qaramastan, bar qadir-qәlimshe óz týsingenderimdi, sezimderimdi jazugha tyrystym. Áriyne bir maqalada bәrin jazu mýmkin emes. Sondyqtan japon mәdeniyeti turaly terenirek bilgisi kelgender kitaptardan oqyp alar. Al men Japoniya turaly qalyptasqan pikirler shenberinde ghana emes Sizderge oghashtau kórinse de ózimning kórgen, shynayy sezimderimdi jazghym keldi. Sebebi Japoniyanyng sahnasyn ghana emes sahna artyn da kórip kelgen song ba japondar turaly kópshilik oilap jýrgen pikirlerden biraz alshaqtau pikirler qalyptasty.

Búrynghy kezdegidey at shaptyryp nemese poshtamen hat joldaytyn zaman emes, jol jónekey әdetimshe ketip bara jatyp-aq Japoniya degen әlemde jalghyz ghana tanysym - Ankarada birge oqyghan Tanaka degen dosymdy әleumettik jeli arqyly tauyp aldym. Ózi basqa qalada túrghanyna qaramastan Tokiogha izdep kelip, qonaqjaylyghyn kórsetip әp sәtte mәre-sәre bolyp qaldyq. Dostyqqa, syilastyqqa qatty berik ekeni sezilip túrdy. Ishtey oilap otyrghanmyn, 8 jyl boyy kórmegen song uaqyttyng tapshylyghyn, basqa da syltaulardy aityp qashqaqtay ma dep. Sóitsem kerisinshe Japoniyany tanystyrugha, kómektestuge dayyn ekenin jetkizdi. Sonymen dosym arqyly, Japoniya degen júmbaq әlemdi tanugha bir mýmkindik tabyldy. Ár kýni Japoniyanyng әrtýrli qyrlaryn aityp әlek. Maqsaty - japondardy teris týsinip qalyp, teris kózqaras qalyptaspasyn deydi. Velosiypedpen Japoniyanyng quys-quystaryna deyin aralaytynymdy bilgen ol, әsirese auyldy jerlerdegi japondardyng sheteldikterdi jaqtyrmaytynyn, sebep saldarlaryn aityp, biraz týsindiruge әure boldy. Jol barysynda dosymnyng aitqandarynyng bәri matematikalyq esepter siyaqty aina qatesiz aitqanynday sheshilip jatty. Búdan týsingenim, tek auyldy jerlerdegiler ghana emes barlyq japondar sheteldikterdi jaqtyrmaytynday sezildi. Tipti kózben alayyp qaraytyndaryn da az kezdestirmedim. Qysqasy syrttan kelgen adamdardyng janyn qysymgha alatyn týrli joldar oilap tapqan. Anyq jaqtyrmay túrghan adamdardyng arasynda óz ózindi birtýrli sezinip nemese janyng qysylyp ketedi eken. Árqaysysynyng nanyn jep ketetindey qaraghandary tipti tanqaldyrdy. Birnәrse aitayyn desen, saghan qarsy sóilep túrghan eshkim joq. Odan keyin óz oilaryn jasyru ýshin, oilaryn oqytyp almas ýshin týrli maskalar kiyedi. Qysqasy, óz erkinizben ketip qaluynyzdy jaqsy «qamtamasyz» etedi. Olar Resey siyaqty úryp soghyp, quyp jatqan joq. Biraq sheteldikterdi qoghamyna kirgizbeu jaghynan Japoniya Reseyding qasynda ýlken nәtiyje kórsetip otyr. Al búghan qalay qol jetkizip otyr deseniz, mening tilmen, sózben jetkize almay jatqan psihologiyalyq әreketteri arqyly. Ony týsindiruge mening shamam jetpes, sizding týsinuge basynyz jetpey qatyp keteri haq. Bәlkim sodan bolar, qansha myndaghan jyldar ótse de aralaryna sheteldikterdi kirgizbey, sindirmey, ózderimen ózderi ghana bólek qogham retinde ómir sýrip kelui. Álde kishkentayymyzdan qonaqtardyng aldy astyna týsip, bәiek bolyp kýtip ýirengendikten be jәne sonday qúrmet kýtkendikten bolar, japondardyng qonaqtargha degen kózqarasy alghashynda teris әser qaldyrdy. Keyinnen izdestirip, súrastyryp kórsem, shynymen de sheteldikterge kózqarastary teris eken. Múnday teris kózqarastaryn Ýkimet qabyrghalarynda resmy aitqandary da kezdesip jatady eken. Jalpy halqyna salsa, óz ózderimen jabyq ómir sýrgendi qalaytyn kórinedi. Biraq nege ekenin bilmeymin japondardyng osy әreketteri maghan únady. Sebebi әrbir últ ózining tamyrlarynan ajyramay, syrtqy kýshterding yqpalynsyz ózgeristerge úshyramay ómir sýru degen baqyt emes pe?!

Taghy bir tanqaldyrghany jýzderin kóp ózgertkenimen bir sózdi bolatyndyqtary. Búl arada jýzderi dep әr adamgha әrtýrli kózqarastarmen jýzderin ózgertip qarym-qatynasta boluyn aityp otyrmyn. Yaghny basshygha bólek, әieline/kýieuine bólek, sheteldikke bólek, shәkirtine bólek, t.b. Áriyne birbetkeyimiz kóp, órkókirek halyqtyng ókili bolghanymyzben sózin ústau, oryndau jaghynan japondardyng shanynda qalyp keterimiz sózsiz. Al japondar jýzderin qúbyltu, ózderi jóninde shynayy bet-jýzin kórsetpeu jaghynan aldaryna jan salmaytynday kórindi. Japondargha simpatiyasy barlarmen osy mәselede esh kelise alghan emespin. Sebebi japondardyng siqyrynyng kýshtiligi bolar men olargha japondardyng betperde kiyetindigin dәleldey almay kelemin. Biraq bәribir óz kózimmen kórip, týigenderimdi jazghandy jón kórdim. Qansha jerden japondardy maqtasa da, japondardyng óz ishki esebi bar ekenine, adamdardyng sanasyn bildirmey jaulaytyndyghyna kóz jetkizdim. Áriyne múnyng barlyghy tek óz otandaryn syrttan kelgen adamdardyng barlyq yqpalynan qorghau ýshin ghana jasaghan әreketteri. Al jalpy ómirde óz aralarynda japondardan asqan mәdeniyetti adam taba almaysyz ba dep qaldym. Esimde erekshe qalghany, japondardyng shyn bet beynesin kóru arqyly búrynghy qazaqtardy kórgendey әser aluym. Árbir iste «úyat bolady», nemese ózderi teris kórgen is әreketterdi namys kórip mýlde istemeytini. Yaghny óte qatty namysshyl eken. Naq búrynghy qazaqtar siyaqty, týsinikteri. Otyru mәdeniyeti de qazaqtardikinen aumaydy. Ózge últtar siyaqty týrli otyrghyshtargha otyrghannan góri jerge maldas qúryp otyrghandy jón kórgenimiz siyaqty japondarda biz siyaqty maldas qúryp otyrghandy únatady eken. Biz tekemetke otyrsaq, olar tatamiyge dizesin býgip otyrady.

Bәrinen búryn meni qatty tang qaldyrghany, әrbir japonnyng patriottyghy. Yaghny qogham, memleket retinde patriot. Ózimning jýrgen-túrghandaghy, kórgen barlyq japondardyng bәri-bәri patriot bolghandyghy tandandyrdy. Ári sýisindirdi. Biz úsaq-týiek dep sanaytyn, elemeytin isterge deyin qatty mәn berip jatady. Sausaghynyng úshyna deyin patriot pa dep qaldym. Dosymmen әngime barysynda, memlekettik mýdde mәsele bolsa, ol mening qonaq, dos ekenime de qaramastan aldymen Japoniya mýddesin qorghaytynyn bayqatty. Áriyne bәrekeldi deysin, osylaysha ol óz-ózin syilata bildi.

Kóshede ketip bara jatyp, óz erkimen kóshedegi qoqystardy jinap, qoqys jәshigine salyp jýrgen balalardy, zeynetke shyqsa da eline tegin qyzmet etip jýrgen zeynetkerlerdi kóp kezdestirdim. Bәlkim jetistikke jetulerine osy patriottyq sezimderining jogharylyghy kóp sebep boldy ma dep oilaymyn. Mysalygha, patriot adam qoghamyna ziyanyn tiygizbey kerisinshe paydaly boludy oilaydy. Áriyne barlyq adam elding mýddesin birdey oilap túrsa, memleket qarqyndy damityny sózsiz. Patriottyghymen qoghamgha paydaly boluymen qatar, salt-dәstýrleri men tilderin, bir sózben aitqanda últtyq qúndylyqtaryna qatty bekem eken. Bәrinen búryn qoghamynda qatty sezilip túrghany, japon tilin bilmeytinderge qysymshylyq jasaytyny. Japon tilinsiz kýn kórudi qoldan qiyndatyp qoyghan. Áriyne búl әreketterin teris dey almaysyz. Al tilin bilip, salt-dәstýrlerin ústanyp jatsanyz, onda kedergilerding qalay azayghanyn óziniz bilmey qalasyz.

Erekshe tang qaldyrghan jaghdaydyng biri, biz aityp jýrgen músylman qoghamyn kórgendey әser aluym. Áriyne dini bólek. Biraq birde-bir músylman eli jete almaghan qogham qúrghan. Úrlyq-qarlyghy óte tómen, qauipsiz, mәdeniyetti, taza memleket. Músylmandardyng boyynan tabyla bermeytin jaqsy qasiyetterge bay. Qansha jerden «músylman elmiz» degen elderde damyghan korrupsiya, jezókshelik, basqa týrli adamgershilikke jat әdetter Japoniyada damymaghan. Músylmandar «Tazalyq imannyng jartysy» dese de japondar músylmandargha tazalyqty ýiretetin jaghdayda ma dep qaldym. Músylmandargha týsken qasiyetti kitaptyng eng alghashqy ayaty «oqy» degen dep qoyamyz da, oqu jaghynan birde-bir músylman eli Japoniyanyng dengeyine jetpek týgili shanynda kórinbey qalady. Sonda qalay? Taza jýretin, kóp oqityn, tynymsyz ter tógetin japon músylman ba, әlde korrupsiyasy órkendegen, jezóksheligi gýldegen, oqymaytyn, jalqau biz músylmanbyz ba degen súraq mazalay bastady. Tipti әlemdegi eng iri megapolis qala Tokiodan oi-shúnqyryn aralap emge dep zorgha bomjdar tauyp aldym. Iya, kәdimgi japondyq bomjdar. Biraq sol bomjdarynyng mәdeniyetining joghary ekenine tang qalasyz. Tanyrqaghanymnan ba kóp túryp qalyppyn, bir uaqytta bir sauatty kiyingen azamat arbasymen tamaq alyp keldi. Bomjdar kezekke túra bastady. Eshqanday dóreki әrekettersiz, ýn-týnsiz tamaqtaryn alyp, qorshaghan ortasyn lastamay tamaqtana bastady. Bomjdaryna deyin mәdeniyet saqtap jýrgenderine qarap jaghanyzdy eriksiz ústaysyz. Kiyimderi úsqynsyz degeni bolmasa, is әreketteri mәdeniyetti adamnyng әreketteri. Tәrtipke berik, qorshaghan ortasyn taza ústaydy. Ósimdik, jan-januarlaryna deyin kýtimmen qaraytyny kórinip túr. Sebebi arasynda bireuleri kóshedegi mysyq, itterge tamaghyn bólip berip, basynan sipap jatqanyn kórdim. Osy kórinisterding bәrin viydeogha týsirip jatqan edim, tamaq taratyp jatqan azamat meni bayqatpay jaqtyrmaghanyn kórip qaldym. Áriyne ol jaqtyrmaghanyn jasyryp túr. Týsingenim, ózining istep jatqan jaqsylyghyn esh jerge jariya etkisi kelmeytindey, jaqsylyghyn eshkim kórmese degen týr bayqatyp túrghanday. Sebebi ózi de astyrtyn, tyghylyp jaqsylyq jasap jýrgendey kórindi.

Bos uaqyt qaldyrmau ýshin әri japondardyng ishki ómirinen kóptegen mәlimetter alu ýshin ara-arasynda júmys ta istep otyrdym. Sebebi adam júmysta synalady degen ras qoy. Jasyratyny joq, eng auyr degen qara júmystaryn da istep kórdim. Birde, bir tanysym kelip, 4 kýnge júmys isteuge shaqyrdy. Sóitsem, olardyng tobynda bir adam auyryp qalypty. Eger ol toptyng bir adamy kem bolsa, onda sol topqa júmys berilmeydi eken. Sosyn kelisken boyynsha 4 kýn kómektestim. Bylaysha aitqanda, ózimdi asargha kómektesken siyaqty sezindim de aqsha talap etu oiymda bolmay óz sharuammen ketip qalghanmyn. Bir kýni poshta jәshigimdegi hatty ashyp qalsam, 4 kýn ishinde qansha saghat, minut istegenim jazylghan úzyn chek siyaqty qaghaz jәne onyng enbekaqysy. Aramyzda eshqanday kelisim shartta joq. Qalghanyna ózderiniz bagha berinizder.

Qay salasynda da istemeyin, barlyghynyng oiynda birinshi kezekte júmystyng sapasy túrady. Bizdegidey, qay jerden neni jep qalsam demeydi. Júmysqa adaldyq, sapaly júmys isteudi sanalaryna kishkentayynan sinirgeni jәne enbekqorlyqqa baulyghandary kórinip túrdy. Keyde júmys barysynda qart kisilerine zorgha degende ilesip otyrghan kezderim boldy. Búl japondardyng enbeksýigishtigine, qajyr qayratyna tang qaludan basqa amal joq. Basynyz jetpey ketedi. Bizding enbekqor dep jýrgen ózbekterimiz japondardyng qasynda jalqau siyaqty kórinip qalsa tang qalmanyz. Biraq keybir әreketterine qarap, «oqu ótip ketipti», «kýn ótip ketipti» degendey búlargha qarap enbekqorlyq ótip ketken be dep qalamyn. Sebebi qajeti joq, paydasyz júmystarmen de ainalysa beredi. Birde Ibaraky әuejayynnan shyghyp ketip bara jatsam, jýrginshiler jolynda eki qyzmetker jolaushylardy ótkizip, kólikterdi toqtatyp túr. Bizde jýrginshiler jolynda kólikter ózderi toqtap, jýrginshilerdi ótkizip jiberedi ghoy. Osy tektes oqighalardy birneshe jerden de kezdestirdim. Osynday týsiniksiz jaghdaylar «Japoniyany aqylmen týsine almaysyn» degen qanatty sózdi eriksiz jii eske týsirgizip otyrady.

Kóp júmys oryndarynda júmys isteu arqyly Japon menedjmenti shyn mәninde eng joghary jetistikke jetkendigine kóz jetkizdim. Bir sózben aitqanda, otbasylyq qarym qatynas formasyn alyp, japon menedjementin jasaghanday kórindi. Yaghny qarapayym tilmen aitqanda otbasylyq qarym-qatynas formasyn újymdy basqaru formasyna ainaldyra salghany siyaqty. Újymda barlyghy bir otbasynyng mýshesindey sezinedi. Mysalygha, Qúday saqtasyn balanyz týrli qiyndyqtargha úshyrap, mýgedek bolyp jatsa «endi sening kereging joq» dep tastap kete salmaysyz ghoy. Sol siyaqty újymda da óz balasynday kórip, barlyq qiynshylyqtardy birge ótkerip, oqytyp, tәjiriybeden ótkizip, barlyq jaghdaydy jasap, otbasylyq sezim qalyptastyrady. Sodan keyin júmysqa qalay janynyzdy berip istegeninizdi bilmey qalasyz. Sondyqtan újymdyq sana óte joghary. Yaghny bir kompaniya bir adamday júmys isteydi. «Eger men ózime jýktelgen júmysymdy dúrys atqara almasam, barlyq újymnyng júmysyn aqsatyp, barlyghynyng nanynan aiyruym mýmkin» degen de týsinik basym.

Qysqasy, ózi ólip ketse óler, biraq sapaly júmys, yaghny sapaly tauar óndirudi aldyna maqsat etip qoyghan. Japoniyanyng әrbir azamaty sapaly júmys isteudi ómirlik mәni dep qaraytynday. Kishkentay kezinen tynbay ter tógip, әbden shymyrlanyp ketken siyaqty. Mening oiymsha búnyng barlyghy ruhynyng myqtylyghynan dep týidim. Qansha jerden sapaly maman dayyndau ýshin әr kompaniyanyng ózindik әdistemesi bar desek te, olardyng kópshiligi mamannyng ruhymen júmys isteuge baghyttalghan. Kóp mәseleni adamnyng ruhy sheshedi dep oilaydy. Ruhyn kóteruge qatty mәn beredi. Mysalygha, tanerteng júmysta erte jinalyp sapta túryp týrli ruh kóteretin әnder aitady; jinalys zaldarynda týrli viydeo ónimder kórsetip, leksiyalar oqidy.

Mening oiymsha, úzaq ómir sýrulerine enbekqorlyqtyng kómegi kóp tiygen. Sebebi qozghalysta jii bolghan adam, bir orynda otyrghan adamnan úzaq jasaytyny belgili. Sondyqtan bolar japondardyng kóp qozghalysta bolatyny bayqalady. Kabiynetten shyqpay júmys isteydi degenining ózinde, kýn tәrtibinde jýgiru túrady. Jalpy alghanda velosiypedpen jýru, jýgiru ómirlerining bir bólshegine ainalghan. Áriyne búl jerde tamaqtanudyng da róli óte ýlken. Tamaqtanu mәselesinde de japondardan ýirenerimiz kóp. Mysalygha, úiqygha jatardyng aldynda tamaqtanbaydy, biz siyaqty. Tamaqtarynyng negizgi bóligin kýrish pen balyq, yaghny teniz ónimderi qúraydy. Jalpy auyr taghamdar jemeydi.

Ár adamnyng armany qauipsiz elde ómir sýru bolsa, naghyz qauipsiz el Japoniya der edim. Negizi sheteldikterdi jek kóretinderi de oryndy kórindi. Sebebi sol tómen sanalghan qylmystardyng ózin jasaushy sheteldikter eken. Eger tek qana japondar ghana ózderimen ózderi ómir sýrse әriyne qylmys bolmas pa edi degen oy keldi. Qanday zatynyz joghalsa da tauyp әkelip beredi nemese joghaltqan jerinizde túrady. Óz basym aqshadan basqa qanshama zattarymdy joghattym, barlyghyn qayta tauyp aldym. Tek kýndiz ghana emes týnde de yaghny 24 saghat boyy Japoniyanyng kez kelgen jerinde jýrip túru qauipsiz. Áriyne múnyng barlyghy japondardyng qoghamdyq sanasynyng óte joghary dengeyde ekendigin kórsetedi. Japoniyada jýrgen uaqyt ishinde qoghamdyq jerde tóbelesip, úrsyp, aiqaylasyp, tipti dauystaryn kóterip sóilegendi estimeppin. Tipti Siz ersi qylyq jasap aiypty bolyp túrsanyz da kerisinshe ol Sizden keshirim súrap әlek bolady. Áriyne múnyng bәrin shynayy kónilden bolghan әrekettermen shatastyrmau kerek. Olar tek әdep qana saqtaydy. Boldy. Keshirim súray berudi mәdeniyettilik dep úghady. Sondyqtan qanday jaghday bolmasyn bәri birinshi keshirim súraugha úmtylyp túrady. Joq jerden keshirim súray qalsa da tang qalmanyz.

Degenmen «biri kem dýniye» degen osy bolar, qansha jerden qauipsiz qogham qúrghanymen tabighy apattar adam ómirine әjepteuir qauip tóndirude. Kez kelgen uaqytta tabighat apatynan keler qauipke degen ýrey basym. Adamnan keler qauip bolmaghanymen tabighattan keler qauip óte joghary. Kez-kelgen japonnnyng tabighy apat kezinde әreket etetin instruksiyasy men apat sómkesi bar. Az uaqyttyng ishinde sany jetpes jer silkinisterin, tipti jeti balgha deyingi jer silkinisterin kórdim. Biraq, «ýsh kýnnen keyin tozaqqa da ýirenesin» degen ras-au deymin, keyinnen ýirenisip kettim. Bir uaqyttary jer silkinisining paydasyn da kórdim  Shyrt úiqyda jatqanmyn. Balamnyng jylaghan dausynan oyandym. Biraq, tәtti úiqyny qiyar emespin. Sol arada shamamen ýsh-tórt baldyq jer biraz toqtamay silkinip, balamdy terbetip úiyqtatyp qoydy...

Ghylym-bilimi keremet damysa da bizdegidey kim kóringen adamdarynda ghylymy dәrejesi joq eken. Onyng sebebi, júmys berushilerding ghylymy dәrejesi bar adamdardy júmysqa almaugha tyrysuynda. Sebebi olardy júmystyng tәrtibine qayta tәrbiyeleu qiyn deydi. Shynynda da ózin doktormyn dep sezinip túrghan adamgha ne ýiretkendeysin. Ghylymy dәrejesi barlar tek uniyversiytet ne ghylymy júmys oryndarynda ghana júmys isteydi. Sondyqtan ministrining de әkimining de ghylymy dәreje alugha úmtylushylyghy bizdegidey emes...

Japoniyany jaqynnan tanugha, jergilikti bolyp ketken qazaqtarmen tanysuym da kóp kómegin tiygizdi. Iya, kәdimgi jergilikti qazaqtar. Yaghny azamattyghyn almasa da keminde 20 jyldan beri túryp jatqandar. Biraq sandary óte az. Óz basym ýsheuin ghana jolyqtyrdym. Bayqauymsha solardyng jartysyn Qytay qazaqtary qúraytyn kórinedi. Áriyne ózderinizde bilip otyrghanynyzday, qandastarymyz qazaqqa qaraghanda japon mәdeniyetin kóbirek sinirip alghandyghy bayqaldy. Biraq bir ereksheligi syrtqy kórinisteri men әreketterin japongha úqsatqanynyzben jandary, yaghny ruhtary qazaq, býirekteri Qazaqstangha qaray búryp túrady. Bәlkim búl japondardyng óz últyna degen mahabbaty, sýiispenshiligi jergilikti qazaqtargha әser etkendey me. Al Qazaqstannan keshe ghana Japoniyagha oqugha barghan qazaqtarmen tanysuym kónildi biraz jabyrqatyp tastady. Birde sәti týsip Sukuba uniyversiytetinde Qazaqstan Japoniya studentterining forumyna qatystym. Forumdy úiymdastyrushylar, jýrgizushiler últy qazaq studentter bolghanyna qaramastan, forum tek orys, japon tilderinde ghana ótti. Shetelde jýrgende últyna, otanyna degen saghynysh sezimi oyanyp qazaqsha sóileydi me dep otyrghanmyn. Meyli ana tilinde demey-aq, otanynyng Memlekettik tiline sәl de bir qúrmet sezimin bayqay almadym. Japoniyada qanshama sheteldik studentterdi kórsem de barlyghy óz aralarynda ana tilderinde sóilesedi de, al bizding studentterding basy qosyla qalsa orys tilinde sóilesedi. Tym qúryghanda óz aralarynda da ana tiline tittey de qúrmet kórsetpeydi. Sóitsem olardyng deni, barlyghy derlik orystanghan qazaqtar eken. Óz aralarynda oryssha, al qoghamda japonsha sóileydi. Olar ózderining qazaq ekenin aityp, pasporttaryn kórsetpese oryssha sóileytin yakut pa, buryat pa nemese chukcha ma dep qaluynyz bek mýmkin. Olardyng japon mәdeniyetin tez iygerui de zandy. Sebebi olar mәngýrttengen, últyn saqtap qalarlyq últtyq immuniyteti joq. Al Qytaydan barghan qazaqtar uyzynda últtyq nәrden susyndap óskeni ýshin, Japoniyagha barghanda últtyq immuniyteti kýsheygen dep topshyladym. Sondyqtan ruhtaryn saqtap qalghan. Degenmen japon mәdeniyetining kýshtiligi bolar, bilmedim, biraq jan tәnimen orystanghan, bylaysha aitqanda mәngýrttengen qazaqtyng sanasynyng otarsyzdanyp, últtyq bolmysyna bet túrghan, Japoniyada doktorlyghyn qorghap jatqan bir qazaqty kórdim. Kórdim de ishtey tang qaldym, riza boldym. Jan tәni Qazaqstandaghy men deytin kez kelgen últshyldarynnan joghary túrady. Bәlkim mәngýrttengen qazaqtardyng bәrin, últyn qalay sýie bilude әlemge ýlgi kórsetip jatqan Japoniya qoghamyna aparyp emdetip kelemiz be degen oy tudy.

Endigi әngimening arqauy retinde, eki elding qarym-qatynasynyng damuyn sóz etpekpin. Sebebi maqalany jazudaghy maqsatym, eki elding baylanysyn damytu jaqtaryna toqtalu; aqparat almasu; týsinisu. Jalpy, eki elding qatynasyn negizinen ruhaniy-mәdeniymen qatar biznesmender arqyly ekonomikalyq baghytta damytqan tiyimdi sekildi. Biraq ókinishke oray osy kýnge deyin eki elding baylanysy әli naqty jolgha, jýiege salynbay keledi. Mening oiymsha, aldymen qazaq biznesmenderin Japoniyagha is-tәjiriybege, kurstar oqytugha jiberudi retteu kerek. Yaghny ýkimettik dengeyde kelisim sharttar arqyly jylyna baratyn biznesmender limiytin belgilep, oqytsa. Sebebi, qazaq-japon biznesmenderi bir-birlerining týsinik, mentaliytetterin, biznes mәdeniyetterin bilmey jatyp, týsinbeushilikterding saldarynan baylanys jolgha qoyylmay jatyr. Sondyqtan eng aldymen eki elding biznesmenderi arasyndaghy sanadaghy kedergilerin alu. Sanada oy birligi bolmay jatyp baylanysty damytamyz degen sәl qisyngha kelmeydi. Eger de bir birlerining týsinisuine jol ashatyn bolsaq, eki elding ekonomikalyq baylanysy óte jyldam qarqynmen damityny sózsiz.

Álemdegi bir-birine óte qajetti elder bolsa ol Qazaqstan men Japoniya der edim. Egerde osy eki el baylanysyn jolgha qoyar bolsa eki elge ghana emes, әlemge paydasy mol bolaryna senemin. Shiykizatqa asqan bay – Qazaqstan, shiykizaty joq – Japoniyany tolyqtyrsa, ýzdik tehnologiyasy joq – Qazaqstandy, ýzdik tehnologiyasy bar – Japoniya tolyqtyrary sózsiz. Tek memleketterding sayasaty týzu bolsa eki halyqtyng bir birlerin tez týsinisip, tuys bolyp ketetinine kýmәnim joq. Onyng ýstine qazaqtardyng otarsyzdanu sayasatyn jýrgizuine, búrynghy bolmysyna oraluyna japondar kóp kómektesedi dep oilaymyn. Sebebi japondargha qarap búrynghy qazaqtardy kórgendey sezindim. Al adamgha bir últtyng tuysqan ekendigin aita bergennen góri adamnyng ózi tuysqan ekenin sezinu, ony tilmen jetkizu óte qiyn. Al men japondardyng qazaqqa tuysqan ekenin shynayy sezindim. Japoniyagha barghangha deyin bilmeppin, japondar jergilikti halyq emes ekenin. Japoniyanyng jergilikti halqynyng aty Ayny dep atalady eken. Japondardyng ózi syrttan kelgen halyq ekenine qaraghanda bizben tuystyghy ras pa dep qaldym. Sebebi Japoniya araldary Amerika, Avstraliya qúrlyqtarymen jalghasuy mýmkin emes, yaghny Aziya qúrlyghynan barghan halyq bolyp shyghady. Al ol kezderi әriyne bizding ata babamyzdyng Aziyagha ýstemdik qúryp túrghan kezimen sәikes keledi. Japondardyng týrki tektes halyqtarmen 98 payyz úqsastyghyn ghylymy túrghydan dәleldegeni sózimdi tolyq quattay týsse kerek...

Japondardyng shynayy jýzin kóruge, jaqynnan tanugha әsirese balamdy japon baqshasyna beruim kóp kómektesti. Búl bólek bir ýlken taqyryp. Qyzyghy men shyjyghy tolghan hikayalar. Sondyqtan ony kelesi bir maqalamda bólek qozghamaqpyn. Sol arqyly japondardyng biraz betperdesin, júmbaghyn sheshemin...

Sonymen otbasymmen birge Qazaqstangha qaytatyn da kez keldi. Úshaq uaqyty bir ynghaysyz kezde edi. Jol alys. Qysqasy, keshki songhy avtobuspen әuejaygha jetip alyp, týnimen qonyp, tanerteng erte úshyp ketudi josparladyq. Týn ortasyna kelgende әuejaydyng qauipsizdik qyzmetkerleri men polisiyalary, әuejaydaghy barlyq jolaushylardy bir búryshqa jinap, otyrghyzyp qoydy da, qújattaryn teksere bastady. Óz ózimdi qoragha qamalghan qoyday sezindim. Sheteldikterge degen jekkórushilikterin jasyra almay túr. Áreketteri endi Japoniyagha kelmeytindey qylyp jibereyik degendey. Biz balamen, otyrghyzyp qoyghan skameykalarynda qinalyp otyrghanymyzdy, әuejaydaghy emizuli balalargha arnalghan bólmege barayyq degenimizge kónbedi. Sosyn, birazdan keyin aramyzdaghylardyng әjethanagha baratyndaryn polisiya qyzmetkerleri baqylaumen aparyp әkelip jatqanyn kórip, tipti tang qaldym. Tútqyndaghylardy әjethanagha aparyp әkeletini siyaqty. Qatang tekserulerinen keyin óz-ózinizdi qylmyskerdey sezinip qalady ekensin. Áuejaygha kelgenge deyin AQSh, Angliya azamattaryn da «tәrbiylep» qoyghangha úqsaydy, olar da «tәrtipke» baghynyp jýr. Birneshe saghattan keyin ketetin qonaq ekeninizdi bilip túrsa da «qúrmeti» sol bolyp túr. Sheteldikterge әbden problemalar shyghara bergendikten be, úshaqqa otyryp Japoniya territoriyasynan úshyp ketkenshe mazam bolmady, sebebi әli alda pasport, keden tekseruleri bar edi. Biraq, Qúdaygha shýkir problemalar shyqpay úshaqqa otyrghanyma óz-ózime senbey tereng tynys aldym. Mine, sheteldikterding ayaghyn bir etikke tyghyp, tәrtippen jýrgizetin Japoniyany el dep, memleket dep aitugha bolady. Ýlken, keng ýiden tar ýige barghanda aua jetpey jýreginiz qysylatyny sekildi, auzy múrnyna simay otyrghanday kóringen elden jýregim qysylyp, Qazaqtyng keng baytaq jerine qaray jetkenshe alyp úshyp otyrdym. Qazaq ýshin  Qazaqstannan basqa jәnnat joq ekenine taghy bir kóz jetkizip qayttym.

Bir sózben Japoniyany týiindesem, Japoniya júmbaghynyng sheshui: әlem tamsanyp, sýisinip jýrgen japondardyng qol jetkizgen әrbir jetistigining astarynda qazaqtardyng ósiyetteri men maqal-mәtelderi jatqanday kórindi. Sondyqtan óz mәdeniyetimizdi qayta janghyrtsaq, múnday jetistikterge jetu bizge arman bolmas edi. Janalyq oilap tabudyng qajeti joq. Qazaqtan asqan dana, kóregen halyq joq eken әlemde. Álemde eng ýlken, eng qymbat qazyna-baylyq jer desek, damyghan degen elderding ózi qol jetkize almay jýrgen Japoniya, Germaniya, Angliya Fransiya, Italiya, t.b. әli de topyraqqa zar bolyp otyrghan elderge qarap, úlan-baytaq territoriyagha qol jetkizgen Qazaqtardyng tegin halyq emestigine kóz jetkizesiz.

 

P.S.

Búl týigenderim barlyq japon halqy turaly kózqarasty bildirmeydi. Jeke kózqarasym retinde qabyldanyzdar.

Abai.kz

0 pikir