Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 3089 0 pikir 26 Tamyz, 2013 saghat 06:40

Jaqsylyqqa bastaytyn «Jasyl»

Otyrys barysynda ministr qalamgerler ta­rapynan aitylghan san tarau shetin súraq­targha sergek te serpindi jauap berdi. Jiyngha Smaghúl Elubay, Qoghabay Sәrsekeev, Júmabay Shashtayúly, Aydos Sarymdar qatysty. Sózding basyn Qapparov myrza ózin tanystyrudan bas­taghannan keyin әngime auany birden Pro­tongha qaray oiysty.
Núrlan Qapparov:

Otyrys barysynda ministr qalamgerler ta­rapynan aitylghan san tarau shetin súraq­targha sergek te serpindi jauap berdi. Jiyngha Smaghúl Elubay, Qoghabay Sәrsekeev, Júmabay Shashtayúly, Aydos Sarymdar qatysty. Sózding basyn Qapparov myrza ózin tanystyrudan bas­taghannan keyin әngime auany birden Pro­tongha qaray oiysty.
Núrlan Qapparov:
– Proton Bayqonyrgha ekinshi shilde kýni qú­lady. Zalalsyzdandyrudyng alghashqy satysy jiyrma toghyzynshy shildede ayaqtaly­sy­men-aq, býkil nәtiyjelerdi, qaghaz-qújattardy alyp Premier-ministrding birinshi orynba­sa­ry Baqytjan Saghyntaev ekeumiz «Roskosmos» basshylarynyng aldynda sóiledik. Jerde she­kara bolsa da, auada shekara joq. Bay­qonyr­gha barghandaghy maqsatymyz – sol jer­ge ózimizding ekologiyalyq kodeksimizdi engizu. Se­bebi, Bayqonyrda Reseyding ekologiyalyq zany júmys isteude. Resey osy manyzdy qú­jatqa qol qoysa, onda búl bir keremet nәrse bo­lar edi. Reseyding ulanghan jerdi zalalsyzdandyru tehnologiyasy sapasyz bolghandyqtan qazaqstandyq tehnologiya qoldanyldy. Ta­myz­dyng on tórti detoksikasiyanyng ekinshi sa­tysy ayaqtaldy. Men ózimdi jaqsy qyrym­nan kórsetkim kelse, shildening ekisi kýni-aq Re­seyge baryp, baspasóz betterinde, telediy­darda kóriner edim. Búl imidj ýshin jaqsy, bi­raq júmys ýshin paydasyz nәrse... – dep bas­tady sóz basyn. Jazu­shy Smaghúl Elubay tógilgen geptildyng mә­selesine toqtalyp kelip, halyqtyng bola­sha­ghy ýshin alandaytyn jaghdayattardy tizbelep atap ótti. – Álemdegi eng ulanghan elderding biri – Qa­zaqstan territoriyasy. Al sol elding qa­lam­gerleri ýnsiz otyrsa, onda últ joq degen sóz ghoy. Syn әr kezde de aitylghan, aityla be­redi de. Búl qalypty jaghday. Men saghan bir súraq qoysam. Qazaqstan uran boyynsha әlem­degi eng bay el. Keybir jerlerde ol ashyq әdis­termen de alynyp jýr. Uran óte ziyandy eke­nin ózing de bilesin. Sol element alynyp jat­qan aimaqqa belgiler qoyylghan ba? Ony ba­qylap jatqan kim bar? – dep súraq qoy­dy.
Núrlan Qapparov:
– Ministrlikting qaramaghynda ekolo­giya­lyq baqylau jasaytyn komiytet bar. On­da býkil Qazaqstan boyynsha alty jýz­ge juyq inspektor júmys isteydi. Uran óndiretin aimaqtardy tekseru ýshin myqty qúrylghylar kerek. Qazir Ýkimetten sonday qúrylghylargha aqsha bóluin súrap ja­tyrmyz.
Smaghúl Elubay:
– Taghy bir nәrse! Kezinde әlemning atom stansiyalarynan shyqqan uran qal­dyqtaryn bizding elge alyp kelip kómu tura­ly әngime shyqqan. Býitip bey-jay otyra bersek, ertengi kýni jer-jahan qo­qys­taryn kómetin memleketke ainalyp ketuimiz mýmkin.
Núrlan Qapparov:
– Búnday manyzdy mәseleler tek qo­ghammen, ziyaly qauym ókilderimen, jurnalistermen, biylikpen birlese sheship, tal­qy­­lanady. Biraq býgingi kýni uran qal­­­dyqtaryn elge alyp kelu turaly súraq tuyndap túr­ghan joq. Qazirgi kezde uran ruda­lary­nyng shiy­kizaty arzan. Eger bolashaqta Qa­zaq­stan sonday shiykizatty óndiretin orta­lyqqa ainalyp, ónimdi qymbatqa satatyn bolsaq, keremet bolar edi. Uran Qyzy­lor­da, Aqmola, Ontýstik Qazaqstan, Man­ghystau oblystarynda óndiriledi, – dep bir týiindedi de Elbasynyng jarlyghymen bekitilgen Qazaqstannyng damuyna ýlken serpilis beretin «Jasyl ekonomika» tújyrymdamasy turasynda sóz qozghady. – Álemning bәri «Jasyl ekonomikagha» kó­ship jatyr. Qazir kapitalizm! Adamnyng bәri payda tabu ýshin júmys isteude. Biz ekolo­giya salasyn jana dengeyge kóterui­miz kerek. Bolashaqta ekologiya bizneske ainalghany jón. Túrghyndar osy bizneske kirigip ketse, kóshede qoqys bolmaydy. Kenes kezinde Partiya industrializasiya jasaymyz dep ekologiyany songhy oryngha syrghytyp jibergen edi. Kezinde Almatyda Qoqys óndiretin zauyt ashylghan. Biraq ol qazir júmys istemeydi. Sebebi, qoqystar qayda óndeledi, qay jerge aparylady, qanday ónim alynady degen mәseleler eskerilmegen bolyp shyqty. Bir jaqsy kәsipkerdi tartyp, oghan qaladaghy qoqys­tardyng bәrin jinap, kәdege jarat desek, ol quana-quana kelisedi. Kóshede teretin qoqys qalmaydy. «Pәlenshe tonna bolsa, osynsha aqsha alasyn. Salmaghy az bolsa, aqshany da az alasyn» degen prinsip júmys istey bastaydy. Qoqys ýshin kommunaldy tólemder qosylyp, tarifter ózgeredi. Qoqystardan ónim jasaydy (plastiyk, qaghaz, elektr qúrylghylary). Gon­kon­gqa barghanymda Qoqys óndiretin zauyttarynyng basshysymen kezdestim. Ol kisi qoqystardy kememen Amerika arqyly alyp keledi eken. Sebebi, óz elinde qal­dyq­tar qalmaghan. Qoqys óndiretin zauyt Qazaqstannyng jiyrma qalasynda salynatyn bolady. «Jasyl ekonomika» tújy­rymdamasy su, energetika jәne qaldyq­tardy óndiru siyaqty keshendi bólikterden túrady. Al endi su mәselesine kelsek, Qazaqstandaghy sudyng jaghdayy qiyndau. Biz­ge shetelden kelip jatqan sudyng mólsheri 44 kubo-kilometr. 2030 jylgha deyin sudyng mólsheri azayady da, súranys kóbeyedi. Qytay Ertis pen Ilening suyn qatty paydalanyp jatyr. Eger aldyn almasaq, Balqash «ekinshi Aral» bolghaly túr. Kenes kezinde Balqashta 112 kubo-kilometr su bolghan. Qazir búl sifr 77-ge týsti. Odan keyingi qauip Ertis-Ile bas­seyni­ning tartyluy bolmaq. Jaqynda Elbasy­nyng búiryghymen bizding ministrlik Qor­shaghan ortany qorghau jәne su resurstary ministrligi bolyp janarmaqshy. 2005 jyly bizding qaramaghymyzdaghy Su ko­miytetin Auyl sharuashylyq ministrligi ózine alghan bolatyn. Ol komiytet búrynnan bizding ministrlikting qúramynda edi. Ghalymdardyng boljamy boyynsha 2100 jyly әlemde ishetin su qalmaydy eken. Songhy qyryq jyldyng ishinde Qazaqstan múzdyqtarynyng 35-40 payyzy erip ketti. Búl – qauipty tendensiya. Sondyqtan sudyng baghasy tómen bolmau kerek. Sebebi, bәri aryqtardy ózine qaray búryp alyp, maqta sugharady. Áyteuir bilgenderin istey­di. Su jerge sinip ketpes ýshin plastik trubalaryn salu kerek. Úzyndyghy 200 kilometrdey qondyrghylar ornatyp, biznesmenderdi sol jaqqa tartsaq, túrghyndar oghan tarif boyynsha aqsha tó­lep, su alyp túratyn bolady. Sonda ghana olar ýnemdey bastaydy. Elimizdegi bir­shama salalar naryqtyq qatynastargha beyimdele bastaghanymen, sugha degen qaty­nasymyz әli Kenestik jýie shenberi­nen shygha almay keledi. Baghdarlamanyng ýshinshi bóligi – energetika. Biz әli kýni kómir óndirisimen ainalysyp, 80 payyz tútynamyz. Kenes kezinde әr respubliy­ka­­gha әl-quatyna baylanysty quat kózderin bólip bergen. Bizge kómir óndirisi búiy­rypty. Mәselen, Qarashyghanaq pen Qashaghannan gaz tartyluda. Biz Reseyge 80-100 dollardan gaz jetkizip túramyz. Odan da sony alyp ózimizge nege pay­da­lan­basqa. Kómirding ziyandy jeri ol auagha dioksidter shygharady. Osynyng әserinen jylyna alty myng adam qaytys bolady. Býgingi energetika salasyna ózgerister qajet. Stansiyalar salynghanda 25 payyz gaz, 25 payyz su, 25 payyz janartylatyn energetika kózderi (kýn men jel) paydalanyluy kerek. Energo-stansiyalar ýshin kómir emes, gaz tiyimdi bolghaly túr. Óitkeni, baghasy eki ese arzan. Týtini de joq. Tabighy resurstardy da tiyimdi paydalanuymyz qajet. Sebebi, elimizdegi jel men Kýnning kýsh-quaty saghatyna 1 trillion kilovatty qúraydy. Sonda biz 100 milliard kilovat óndire alamyz. Mým­kindigi boyynsha ol degeniniz әrqay­sysy elimizdegi shygha­ry­lyp jatqan býkil energiya kózderinen on ese artyq degen sóz. Álemde 2000 jyldan bastap energiya kózderi 85 payyzgha arzandaghan. «EXPO-2017» keyin ýlken ózgerister kýtilip otyr. «EXPO-2017» ótken song 2017 jyly Qazaqstanda «Jasyl energetikanyn» revolusiyasy bolady dep josparlap otyrmyz. 2020 jyly kómirdi eshkim paydalanbaytyn bolady. Sebebi, basqa tabighy energo-kózderi arzan, tiyimdi, ekologiyalyq taza bolmaq. Internetti qarap otyryp «EXPO» turaly kóp jaghymsyz sózder oqyp jatamyn. «EXPO» shyghyn emes. Búl – elimizge ýlken serpin berip, jana júmys oryndary men jana óndiristing keluine yqpal etetin jәrmenke. Osy «Jasyl ekonomika» TMD elderi men Ortalyq Aziyagha biz arqyly taraytyn bolady. Finlyandiya, Germaniya, Amerika, Monako knyazdigi bizding baghdarlamamyzdy qoldap jatyr.
Smaghúl Elubay:
– Kenes kezinde artezian qúdyqtary qazylyp, zerttele bastaghan. Búl jaghday qazir qalay?
Núrlan Qapparov:
– Zerttelip jatyr. Jaqynda Amerikadan Geologiyalyq zertteu ortalyghynyng mamandary keldi. Óz mamandaryn tyndasan, «su ana jerde bar, myna jerde bar» dep aita beredi. Bir naqtylyq joq. Sondyqtan biz su resurstary men búlaq­tardy tirkeytin karta jasamaqshymyz.
Júmabay Shashtayúly:
– Aleksey Peskov qaytys bolghanda býkil orys kýnirendi. Ýlken basqosularda ekologiya taqyryby bizde qazaqtyng últtyq bolmysynan ajyraghan. Kóshpendi órkeniyetine tabighatqa degen qazaqtyng jany tym nәzik edi, kóship-qonghanda eski júrttyng ornyn tazalap ketetin. Qazir baryp kórinizshi, qaladaghy qonystan aumaytyn kórinis. Peskov otyrsa Putin birinshi sol kisige baryp amandasyp, ona­sha sóilesetin kórinedi. Al bizding býgingi jurnalistika adam qynjylarlyq jaghdayda.
Núrlan Qapparov:
– IYә, dúrys aitasyz, agha! Jalpy, qa­zaq tarihyna ýnilsek, elimizde «Jasyl ekonomika» degen tújyrymdamanyng negizi búrynnan qalanghanyn bayqaymyz. Tabighatpen birge bite qaynasqan qazaq últy ainalasyndaghy nәrselerge qiyanat jasamaghan. Dalay Lama: «Qazaqtargha Qúday barlyq qazba baylyqtardy bergen!». Nege? Sebebi, qazaq Tabighat-anagha qylshyqtay da jamanshylyq jasamaghan degen eken. Rasynda da kiyiz ýilerde túr­dyq. Qalalar salmadyq. «Jasyl ekonomika» bizdi osynday jaqsy nәrselerge tәrbiyeley otyra, aqsha jasaugha mýmkindik tudyrady. Jaqynda janartylatyn energiya kózderi turaly zangha ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Mysaly, elektr jelileri joq shalghay auyldar nemese sharua qojalyqtary bar. Sol túrghyndar kýn nemese jel stansiyalaryn satyp alyp ornatsa, memleket 50 payyzyn tóleydi. Ýshinshi industriyalyq revolusiya degen úghym bar. Energiyanyng bәri tabighy energo-kózderi arqyly óndirilui ýshin. Ár ýy shaghyn elektr stansiyasymen qamtamasyz etilip, aqyly elektr-jýieleri engizilu kerek. Mәselen, toktyng kýsh-quaty bir jerinde az bolsa, bir jerinde kóp bolady. Kompiuter sony tiyimdi bólip otyrady. Túrghyndar bir-birine jýie arqyly artyq energiyasyn berip otyratyn jaghdaygha jetemiz. Energiyany saqtaytyn qúrylghy­lar jasalynady. Biz paydalanyp jýrgen batareyalar búl óndiristik sipattaghy dýniyeler. Al myna kýn batareyalary basqasha. Olar kýnnen quat alady da keshke júmys istep túra beredi.
Smaghúl Elubay:
– On jylday Pragada túrdym. Pәter­ding esigin ashsang jaryq janady, japsang óshedi. Al bizde kýni-týni janyp túrady. Búl – masqara ysyrapshyldyq...
Núrlan Qapparov:
– Energo tiyimdilik degen úghym bar. «Jasyl ekonomika» baghdarlamasynda búl nәrse de eskerilgen. Energiyany eng kóp paydalanatyn ýsh jer bar. Birinshi – tau-ken oryndary, ekinshi – temirjol jәne qoghamdyq kólikter, ýshinshi – túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyghy. Mysaly, kóppәterli ýidi alsaq. Energiya ýnemdey­tin lampa qoysaq kóp aqsha ghana emes, elektr energiyasyn da ýnemdeymiz. Qysta ýide jylu ústalu ýshin tesik jerlerding bәrin jabu kerek. Sonda bir ýidi jylytugha az energiya júmsalady. Sonday is-sharalardy jýzege asyruymyz kerek. Tújyrym­da­ma­daghy bir bólim qalany lastap jatqan qoghamdyq kólikterge arnalghan. Eng lastanghan qalalar – Almaty men Shymkent. Bolashaqta gaz ben elektro-mobiy­liderge kóshuding jolyn qarastyru kerek. Jәne ol júrtshylyq ýshin payda alyp keluge tiyis. Kólikti gazben jýruge auystyru ýshin qarajat qajet. Eger payda bolmasa eshkim auystyrugha qúlqysyz bolyp shyghady. Gazdyng baghasy benzinnen neghúrlym kóp bolsa, jýrgizushiler gazgha auysudy oilanady. Sebebi, aiyna ol 10 myng tengege janarmay qúisa, gazgha 5 myng tenge ketedi. Sonymen qatar, tezirek benzinning «Euro-4» standartyna kóshuimiz kerek.
Aydos Sarym:
– Ekologiyalyq sana degen úghymdy qalyptastyru ýshin jurnalisterimiz osy taqyrypta maqalalar jazu kerek. Aytayyn degenim, jurnalisterdi shetelge jiberip, kәsiby dengeyin kóterip, kurstar oqytyp, dayyndasaq qalay bolady eken?
Núrlan Qapparov:
– Búl mәsele de kýn tәrtibinde túr. Sebebi, halyqqa bizding júmysymyzdy, jalpy, ekologiya turaly týsinikti keninen nasihattaytyn jurnalister qauymy ghoy!
Qoghabay Sәrsekeev:
– Biz býgin ýlken leksiya tyndadyq. Sening osy bastamandy tolyghymen qúptaymyz.
Núrlan Qapparov:
– Ministrlikte Qoghamdyq kenes bar. Onda týrli ekologiyalyq taqyryptar qozghalady. Osy orayda, ekologiya taqyry­bynda bәige (proza, publisistika, derekti filimder) jariyalasaq. Sol Keneske mýshe bolsanyzdar degen úsynys aitqym kelip otyr.
Qoghabay Sәrsekeev:
– Osy bәigeni jedeldetip jariyalau kerek. Kóptegen jurnalister jazsyn, kórsetsin. Sonda halyqta da ekologiya turaly birshama týsinik bolady.
Júmabay Shashtayúly:
– Tanghalatyn nәrse, әdebiyetimizde tabighat kórinisterin jazatyn jazushy joq eken. Bizde tabighatty bilmeytin adamdar kóbeydi. Batyrlar jyryn bilmeytin qazaq, tabighatty da bilmeydi dep oilaymyn. Jalpy, biz tabighattan alystap baramyz. Sondyqtan basty basymdyqty proza men publisistikagha beru kerek.
Núrlan Qapparov:
– Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha 2040 jylgha deyingi Su strategiyasyn jos­parlap otyrmyz. Su tapshylyghynyng aldyn-alu mәselesi osy jerde qaralyp jatyr. 2030 jyly 14 kubo-kilometr, 2050 jyly 20 kubo-kilometr su tapshy­lyghy bolady. Aqmolada (Búzylyq, 1 kubo-kilometr su saqtay alady) bir jasandy kól, Jambyl oblysynda ýsh kól salamyz. Búl Qyrghyzstannan su tәuel­diliginen qashudyng amaldary. Bystrotok degen ózen bar. Onyng 14 shaqyrymy qyrghyz territoriyasy kiredi de qaytadan bizding el arqyly ótedi. Songhy bes jylda qyrghyz auyldary bóget jasap, sudy biz jaqqa jibermeude. Ár jaz sayyn solargha jalynyshty bolyp otyrmyz. Sonda Qazaqstan­nyng 3 myng gektary susyz qalady. Qyr­ghyzstan Su miy­niys­trligine habarlasyp, jaghdaydyng mәn-jayyn bilip, bógetti ashuyn súrasam: «Ol bizge emes, halyqqa baylanysty. Bizding elde demokratiya. Halyqqa qiyanat jasay almaymyz...», – dedi. Men Premier-Ministrge jolyghyp, joba bastadyq. Ózen aghyp jatqan 14 kilometrdi búryp, óz jerimizde aghatynday qylyp jasaymyz. Kóksaray men Arnasaydy su qoymalaryn saldyq. Búl bizge sudy mol saqtaugha mýmkindik beredi.
Álem Preziydentteri basqosqanda talqygha týsetin ekinshi mәselesi – ekologiya, әlemdik ekologiya, әlemdik flora men fauna, teniz ben múhiyt, auanyng lastanuy­nyng men su tapshylyghy. Al bizding elde nege ekologiya songhy orynda? degen súraq tuady. Jan ekologiyasy, tәn ekologiyasy qabysqan kezde ghana jalpy ekologiya degen týsinik tuady. Biraq ekologiya әr qazaqtyng qanynda, teginde, jýreginde saqtalghany beseneden belgili jayt! Biz býgin kóptegen túshymdy әngimeler, oryndy oilar tyndadyq. Sony sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz, qadirmendi oqyrman!

Ázirlegen Álibek BAYBOL

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir