Júma, 22 Qazan 2021
Janalyqtar 2610 0 pikir 23 Tamyz, 2013 saghat 06:57

Anuar Akdaulet. Kazak aripke `koshu negizgi tujyrymdamalary

  1. Kaln elge arnap, elmen birigp jasau, erik belsendi boluun kalau.
  2. Eldn tan sanasn ashatn is dep bilu.
  3. Kirill 1940 jyldan (ziyaly kaumdy joygannan son) bizdin ulttyn ishki teren`tole konelkten kelejatkan muramyzben sanaspay engizlden, Otarshylyktn bir kuraly, eldn damuuna kedergi dep tusinu.   
  4. Latyn arip negzne koyu. (nege degen jauabn baska jerdede izdeu[1])
  5. Ballarmzdy alemdn aldyngy katarnda `ar saladan bolganna at salysu.  
  6. Memleketke `kop shygyn bolad degendern nieti teris dep bilu. Kerisnshe, eldn damuuna tikelei mol ules bolatnn `koru. Tehnik jagnan ote onay kolayly dep bilu.   
  7. Unemdlk prinsip koldanu (asa kajette gana kosa arp koldanu)
  8. `Oz tlmzdegi dybs shygu zann teren zerttep, negznde sol ereje koyu
  9. Arkimnn (ulttyn) dybysn shygaramn dep eliktemei, `tole kazak dybs aldngy katarga koyu (prioritet)
  10. Algahsky kezde  (driver jazlmay turganda) komputerde bar bolgan tanbalaryn gana  koldanu (english unicode)
  11. Kaytp estletn prinsip basm koldanu (i, y arptern jazbau bolsa - jazbau)
  12. Kein, munkin (driver jazganda) y aribn turik I aribmen auustyru.

    1. Kaln elge arnap, elmen birigp jasau, erik belsendi boluun kalau.
    2. Eldn tan sanasn ashatn is dep bilu.
    3. Kirill 1940 jyldan (ziyaly kaumdy joygannan son) bizdin ulttyn ishki teren`tole konelkten kelejatkan muramyzben sanaspay engizlden, Otarshylyktn bir kuraly, eldn damuuna kedergi dep tusinu.   
    4. Latyn arip negzne koyu. (nege degen jauabn baska jerdede izdeu[1])
    5. Ballarmzdy alemdn aldyngy katarnda `ar saladan bolganna at salysu.  
    6. Memleketke `kop shygyn bolad degendern nieti teris dep bilu. Kerisnshe, eldn damuuna tikelei mol ules bolatnn `koru. Tehnik jagnan ote onay kolayly dep bilu.   
    7. Unemdlk prinsip koldanu (asa kajette gana kosa arp koldanu)
    8. `Oz tlmzdegi dybs shygu zann teren zerttep, negznde sol ereje koyu
    9. Arkimnn (ulttyn) dybysn shygaramn dep eliktemei, `tole kazak dybs aldngy katarga koyu (prioritet)
    10. Algahsky kezde  (driver jazlmay turganda) komputerde bar bolgan tanbalaryn gana  koldanu (english unicode)
    11. Kaytp estletn prinsip basm koldanu (i, y arptern jazbau bolsa - jazbau)
    12. Kein, munkin (driver jazganda) y aribn turik I aribmen auustyru. Sonda I – i, juieli synar bolad.
    13. Driverdi jazganda pernedegi tanbalaryn kazak tlge kolayly ornastyry (jie kesdesetn arpterdi sausak astna) 
    14. `soz tubin, grammatika talkylaun karastyru, asrese `tol kazak tub sozdgn jasau.
    15. Sol sozdik arkyly jana tubi kazak sozderdi tudyru.   
    16. computerge teru, computermen audaru, ballardy uiretu yngayn birden karastyru
    17. Galamtodagy akpatatty kazak tilge audaruun basty is dep bilu.
    18. Shapshan teru `pan mektep, mekemelerde engizu.
    19. Driver jazlganda autamatpen bir tuime basa matinn `bar arpterdi ajyratp (ustnen nukte koyu arkyly

    ,  , ,   , , ,     – oryna, mysal,  koyu), kerek bolsa kazrgi 42 sanga jetkizu (endi 42 artyk bolar arine)

    1. Turli bilm beru, soft jasaytn (google audaru, ozmzdn programmerder men) uymdarmen baylanysu
    2. Baska turktektes elderge usynu
    3.  Kashanda “maman” alippe jasap, resmi ukim shygarlatn kutpei aramzda resmi emes jazbalarda paydalanp, zertteun uzilissz jalgastyru.
    4. Computer maman dayindaitn oku ortalyktarda kazak tilin biluun talap koyu.

     

    Asa qajetti, ansanghan, qarapayym, tabighi, onay, ónimdi, el tandaghan

    Qazaq әribin shyghara bastayyq:

    1. Kompiuterding barlyq pernesinde 26 latyn әrip ornalasqan

    a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z

     (osy әrip arqyly, mysal retinde, aghylyshyndar  44 dybysyn kórsetedi).

    1. Qazirgi tanda qazaq tilinde 42 kirill әripteri (42 dybysqa) paydalanylady.   

    a

    ә

    b

    v

    g

    gh

    d

    e

    yo

    j

    z

    iy

    y

    k

    q

    l

    m

    n

    n

    o

    ó

    p

    r

    s

    t

    u

    ú

    ý

    f

    h

    h

    s

    ch

    sh

    sh

    y

    i

    i

    e

    ya

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    10

    11

    12

    13

    14

    15

    16

    17

    18

    19

    20

    21

    22

    23

    24

    25

    26

    27

    28

    29

    39

    31

    32

    33

    34

    35

    36

    37

    38

    39

    40

    41

    42

    1.  Birinshimen tek ózimizding tól dybysymyzgha sәikes әripteri qaldyryp kóreyik, yaghny 27 әrip (keybir jerde 26 әrip delinedi). 

    a

    ә

    b

     

    g

    gh

    d

    e

     

    j

    z

     

     

    k

    q

    l

    m

    n

    n

    o

    ó

    p

    r

    s

    t

     

    ú

    ý

     

    h

     

     

     

    sh

     

     

    y

    i

     

     

     

     

    1

    2

    3

     

    4

    5

    6

    7

     

    8

    9

     

     

    10

    11

    12

    13

    14

    15

    16

    17

    18

    19

    20

    21

     

    22

    23

     

    24

     

     

     

    25

     

     

    26

    27

     

     

     

     

    1. Olargha jaqyn latyn әripterin tauyp, onyng ishindegi úqcas әripterin biriktirip  qoyayyq

    a

    b

     

    g

    d

    e

    j

    z

     

     

    k

    l

    m

    n

    o

    p

    r

    s

    t

    u

    h

    sh

    y

    i

    a

    ә

    b

     

    g

    gh

    d

    e

    j

    z

     

     

    k

    q

    l

    m

    n

    n

    o

    ó

    p

    r

    s

    t

    ú

    ý

    h

    sh

    y

    i

    1

    2

     

    3

    4

    5

    6

    7

     

     

    8

    9

    10

    11

    12

    13

    14

    15

    16

    17

    18

     

    19

    20­­­­­­­­

                                                               

    a, b, d, e, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, y, z - 20 әrip aldyq.

    Alty (6) әripti bastapqy kezde shetke alayyq: c, f, q, v, w, x

    1. Osy sәtte biz qaytyp 20 әrippen 27 dybysty shyghara alamyz?
    2. 11 әrip: b (b), d (d), e (e), j (j), z (z), l (l), m (m), p (), r (r), s (s), t (t) – óte onay, sәikes keledi – olardy sol kýide qaldyrayyq. sh – sh gha bolsyn
    3. Negizinde qazaq tilinde “n”- dybys әripi tek sózding basynda bolady. Al basqa kezde “n” dybys әripi qoldanady deiyk. 

    Onda n – {n, n} dybystaryn belgileytin bolsyn[2].

    1. Ereje boyynsha qazaq dybys әripi (týriktektes tilderindey) 9 dauysty bop juan-jinishke bolyp eki topqa bólinedi:

    a

    o

    ú

    y

     

    ә

    ó

    ý

    i

    e

     

    a

    o

    ú

    y

     

    q

    gh

    ә

    ó

    ý

    i

    e

    k

    g

    Búghan k, q, g, gh әripterining sәikestik erejesing eskersek, onda eki qatarynda túratyn әripter shyghady:

    Búlardy joghary-tómen dep atayyq.

    Negizinde, bir sózde tek qana jogharghy nemese tómengi (úqsas-baylanysta túratyn) әripter kezdese alady deik [3].

    1. Onda arnayy jinishki belgisiz әripter g, k, a, o, u y – jogharyda  dybystardy kórsetsin.

    Sonda: kol (qol), kazak (qazaq), kulyp (qúlyp), kyr (qyr), sagat (saghat), ogan (oghan), omar (omar), yhlas (yhlas), namys (namys),  uak (úaq) … jazylsyn

    1. Jinishki belgsi bar әripterdi bir sózde bir-aq belgimen kórsetuge bolady:

    a)      e – әrip: kolem (kólem),  segiz (segiz)  muldem (mýldem)

    b)      i – әrip: kir (kir),  amir (әmir), ozin (ózin)

    c)      e, i – kezdespegende sóz aldynda bir `-  aksant graf batyrma arqyly kórsetemiz[4]: `kol (kól), `daur (dәýr) ...

    jinishkelik belgige ` - aldyq  (tek tuyme sausaqtardan alys ornalasqan, drayvermen orynyng auystyrugha bolady).

    1. Sóz týbinde eki dybyssyz әripterding arasynda - i, y – әripterin mýldem jazbaugha da bolady:  blimserk

    Osy sebepten әlippedegi әripterdi A, By, Ci , Dy … atau oryndy

    Y  dybysyn  y ne i sózding jinishkiligine baylanysty: may, shai, kilgei

    Y – ii:   iis, tiisti …

    1.  
    2. Qalghan 6 latyn әripterin:  c f q v w x – shetel tili, әsirese aghylyshyn sózderi: windows, Xerox, computer, … paydalanu arqyly jazugha bolady[5].
    1. Nemese arnayy jalghau belgilerge. Taghy da,  shift – pen bizde 12 qosymsha belgi jalghau jasaugha bolady.  Al oryn retin (position) qoldansaq 12n  bolady.  

     Sonymen bayqaymiz: ` 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 - = ~ ! @ # $ % ^ & * ( ) _ + [ ] { } ; ’ : ”| , . / < > ?  belgiler halyqaralyq belgi bolghandyqtan óz  orynynda túr, paydalanugha dayyn.

        Endi ózimiz, balalarymyz batyrmalardy izdemey, әripterdi CNTRL+ SHIFT әri-beri basyp tildi auystyrmay tere beremiz.

    • Matem

    Ornek degenmz ol arnayi jazba: aripten, sandardan, amal tanbalardan { + ;  - ; * ; /}, kerek kezde ( ; ) jakshalardan kuralgan.

    Mysal: 2 (x+y) / (2-x)  - bul jerde x jane y - aynymalylar

    • Physics

    Newton’n II zany: F = m a,  F – kush, al a - udeu, jalpy vectorlyk shamalar.   

    • Programmalau

    if i = TRUE then … //  prorgmm jazaberemz, bul jerde if eger degen operatoral TRUE (kazaksha SHYN) olturaktyCONSTANT.

    • Shetel til okylyktar

    This new kazak alphabet is the best tool to express your thoughts to entire world.

     Bul alippe alem jaulaga arnalgan kural.

     …

     

    `Ush kundik joldyn bugingi songy kunne bala shakirt baryn saldy. 

    Koryktan `kun shyga atka mineik dep asykkan-dy. Buny kaladan alyp kaytkaly bargan agayiny Batasty da tan astar-atpasta ozi oyatyp turgyzp edi.

    `Kun uzyn attan da tuspey, ozge jurginshilerden ok boyi alda otyrgan. Key-keyde ozine tanys Kokuiirim men Buura`tiygen, Takyrbulak syiakty konys-kudyktardyn tus-tusyna kelgende bala okshau shygyp astyndagy jarau kula bestisin agyzyp-agyzyp ta alady…

    Karapayim El tandagan

    Onay  Tabiigi

    Onimdi Ansangan

    Asa kajetti Kazak aribi

    Abai.kz


    [1] qazaq jazuyn latyn әlipbiyine kóshiruge úsynys. Altynbek Ámirúly Shәripbay, t.gh.d, professor, QR memlekettik syilyghynyng laureaty, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-ning «Jasandy intellekt» instituty.

    [2] “sondyqtan orys N әripi qazaq әlippesinen alynuy kerek.” http://suhbat.kazakhsoft.com/Read.aspx?tid=915&ln=kz  Qazaq tilinde orys «K» , «N» , «U» dybystary bar ma?

     

    [3] Erejeden tys jazylady, mysaly l: kalam`men, arda`gerbúlay da bolad: bir sózdin ishinde jinishkelik belgiden kezdesetin aksanta graf keiyngi túrghan әripterdi júan qylad 

    [4] qazaq jazuyn latyn әlipbiyine kóshiruge úsynys. Altynbek Ámirúly Shәripbay, t.gh.d, professor, QR memlekettik syilyghynyng laureaty, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-ning «Jasandy intellekt» instituty.

    [5] Seyitqasym BAYBEKOV,   tehnika ghylymdarynyng doktory, professor.

    Qazaq tehnologiya jәne biznes uniyversiyteti, Astana qalasy JAS ALASh gazeti

     

0 pikir