Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Janalyqtar 3530 0 pikir 23 Tamyz, 2013 saghat 06:02

Ghaliya Qaydauylqyzy. Qayralmaghan qylyshty tot basady

Ayaqqa kisen salugha bolar,

Qolgha kisen salugha bolar,

Tilge kisen salugha bolmas!

(Bәidibek biy)

 

«Ne aitaryndy bilmesen, shynyndy ait» deytin shyghystyng danalyghy osynday tyghyryqqa tirelgende janyna quat beredi.

Ár qauymnyng tili, dili, dini әrkimning óz erkindegi erikti әreketi emes, últtyng sayasi, ruhany múratynyng biyik múnarasy. Memlekettik rәmizderding anasy – memleketting memlekettik tili. Eldik tilding negizinde ghana elding eldik túlghasy moyyndalady. Tilinen týnilgen últ ózin-ózi óltiredi, týbine ýnilgen júrt ózin-ózi tәubesine  keltiredi.

Qazybek biydin: – «Bәriniz bir eneden tughanday bolynyz, jat janynan týnilsin: ainala almay at ólsin, aiyra almay jat ólsin» deytin ósiyetin saqtau – jer betinde songhy qazaqtyng qara tyrnaghynan hal ketkenshe, qara basy qara jerge jetkenshe jadynan óshpeytindey úlyq ústanymy, últtyn  úitqysynday úrandatqan  úly  joldyn  basy  bolmaq.

Ayaqqa kisen salugha bolar,

Qolgha kisen salugha bolar,

Tilge kisen salugha bolmas!

(Bәidibek biy)

 

«Ne aitaryndy bilmesen, shynyndy ait» deytin shyghystyng danalyghy osynday tyghyryqqa tirelgende janyna quat beredi.

Ár qauymnyng tili, dili, dini әrkimning óz erkindegi erikti әreketi emes, últtyng sayasi, ruhany múratynyng biyik múnarasy. Memlekettik rәmizderding anasy – memleketting memlekettik tili. Eldik tilding negizinde ghana elding eldik túlghasy moyyndalady. Tilinen týnilgen últ ózin-ózi óltiredi, týbine ýnilgen júrt ózin-ózi tәubesine  keltiredi.

Qazybek biydin: – «Bәriniz bir eneden tughanday bolynyz, jat janynan týnilsin: ainala almay at ólsin, aiyra almay jat ólsin» deytin ósiyetin saqtau – jer betinde songhy qazaqtyng qara tyrnaghynan hal ketkenshe, qara basy qara jerge jetkenshe jadynan óshpeytindey úlyq ústanymy, últtyn  úitqysynday úrandatqan  úly  joldyn  basy  bolmaq.

Áu basta bәri de dúrys edi. Bir tóbening janghyryghyn ekinshi tóbege tilimen tebirentip, ýnimen terbetip jetkizetin babalarymnyng baytaq jerin de, bay tilin de basynghandargha qarsy bas kótergenderding bastary kesilgen song erbendegen qol men tyrbandaghan ayaqtardyng amaly tausylyp dúrysty búrys dedi. Sharasyz halyq shashylyp qaldy. Imperiyanyng otaryna bireu mýiizden, bireu tilden baylandy. Mýiizden baylanghandar mýiizdep sytyldy, tilinen baylanghandar kómeyden tútyldy. Jeti  júrttyng tilin, jeti  ghalamnyn  syryn  bileuge  talpynghan, jeti  atasyn  týgendep  qan  tazalyghyn, sәigýligin  jýgendep  tәn  tazalyghyn, jaratylyspen  jarasyp  jan  tazalyghyn  saqtap  kelgen, týrkilerdin  týp  qazyghy, saqtardyn  saltyn, ghúndardyn  ghúrpyn  jalghastyrghan  júrttyn  jandy  jerin  dәl  tauyp  әueli  tilin  túqyrtty. Missionerler óz missiyasyn jankeshtilikpen atqardy. «Maghan býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday...» – dep tamsanghan joq, tang qaldy. Asqaq dauys, jalyndy ýn, ótkir tilden qauiptendi. Alty atanyng dauyn alty auyz ataly sózben sheshken, abaqty soqpaghan, zyndan qazbaghan sayyn dalanyng serti sertpeli sózding astaryndaghy atylghan oq ekenin sezip seziktendi, seskendi. Tas jarugha jaraghan tilding bas jarugha quaty jetetinin týisinip týsindi. Qalghan «qauipsizdik» sharalary sodan song josparly týrde jýiege týsirildi. Erkin elding erikti úlany «qasqyr kele jatyr» dese qyzyq kórip qarsy shyghatyn er minezden, «orys kele jatyr» dese otyrghan jerine «otyryp» qoyatynday ýreylendi  

 Toghyz joldyng torabynda, qos qúrlyqtyng qoynauynda, kókjiyekke janaryn qadap, qiya shyngha qiyaly samghap, shyghystyng shyrayyn, batystyng qúnaryn boyyna darytqan, jylqynyng jýirigin minip, sudyng túnyghyn iship, myltyqtyng týzuin atyp, tamaqty talghap jegen, kiyimin әrlep kiygen, adaldyghymen dos jinaghan, darhandyghymen jat syilaghan qayratty da qaysar minez qazaqty qaq jarudyng dәuirlik mindeti qabyldandy. Osy orayda Halel Dosmúhamedúly: – Elding tili búzyluyna eng aldymen oqyghandary sebep bolady. Búlar jat jerlerge baghynghysh kelip, ana tilin ózgertuge jolbasshylyq jasaydy» – deydi tilin tisine qoyyp. Qazaqtyng qanjary men qayraghynyng arasynda qayrala jýrip mayrylghan, qanatynan qayrylghan qayran arystar-ay! Osydan tura 100 jyl búryn Alash qozghalysy qayratkerlerining biri Ghúmar Qarash «Últ hәm tughan til» maqalasynda: – «...Bala anasynyng qúrsaghynda-aq, óz últynyng tilimen auyzdanady, býtin denesi sonymen azyqtanady» – degenining dәleli qazaqtyng balasynyng tili byldyrlap emes shýldirlep shyghyp jatqandyghy bolsa kerek. «Balanyn  tili  qay  tilde  shyqsa, sol  tilde týs  kóredi»-degen  osyghan  sayady.

«Qazaqtyng baspasózining qatesin kórse Europa әielderi bala tastar edi» – degen týrpi sóz de osydan bir ghasyr búryn aitylghanymen kýni býginge deyin sol sazarghan betinen qaytqan joq.

Jýsipbek Aymauytov: – «Qara halyqtyng mәdeniyetti boluynan, mәdeniyetti kisining qazaq boluy qiyn» dese, Álihan Bókeyhanov:

– Men búqtym, jattym,

Sen búqtyn, jattyn,

Kim istemek qyzmet

Auyzben aityp,

Isterge qaytyp,

Jolamasaq ne mindet – dep ashynady. «Naghyz týrik zatty halyq tili – bizding qazaqta» – deydi de ózin de, ózegi talghan júrtyn da arqalandyrady. «Ghúmyr bәigesinde bizding qazaq tili óz bәigesin alady» – dep ýmit sәulesining úshqynyn tastaydy. Mústafa Shoqaydyng «Últtyq ruhtyng negizi – últtyq til» degen ósiyetine alty qyrdyng arghy jaghyndaghy atasy bólek K.G.Paustovskiy «Ana tiline nemqúraydy qarau – óz halqynyng ótkenine, býginine, bolashaghyna nemqúraydy qarau» – dep ýn qosady. Imanuyl Kant: «Halyq óz tilinen aiyrylghan kezde hareketinen de aiyrylady» dep kýnirenedi. Búl degen Halel Dosmúhambetúlynyn: «Ana tilin jaqsy bile túryp, bótenshe jaqsy sóileseng – sýiinish, ana tilin bilmey túryp bótenshe sóileseng – búl – kýiinish» múnymen ýnsiz ýilesim tauyp túrghanday.

Danalardyng dara tújyrymyna tәnti bola otyryp, tyghyryqtan shyghudyng ósiyetti sheshimin kәdimgi Aqtaylaq biyding «Kiyeli isti kóppen shesh, shiyrshyq atsa eppen shesh» deytin sheshen de kósem kóregendiginen dәtke dәrmen tapqanday bolamyz. «Tilinen aiyrylghan júrttyng da, joyylghan júrttyng da júrtynda qalghannan saqtasyn» dep biz de saqtyq sharalaryn jasaugha jantalasamyz. Tilersegi dirildep, buyny bylqyldap túrghan qazaqtyng tilin últtyng ýnimen quattandyrugha qúlshynamyz, qúldyq sanadan qútylugha úmtylamyz.

Tilin týsinbegen ata jauynyng ózin aqylymen attan audaryp týsirgen sayyn dalany arymen, janymen qorghap qúrban bolghan qyran minez babalardyng kókte ruhyn kýnirentip, jerde say-sýiegin syrqyratyp nazalandyryp aludan abaylamasaq adasatynymyzgha alaghyzamyz.

Alayda, aitaqtay, aitaqtay qasqyrdan da úyalatyn uaqyt jetken siyaqty. Dәl qazir memlekettik tildi, dәlirek aitsaq qazaq tilin, demek mening tilimdi qoldaudan góri qorlau basymyraq.

Bizding elding tәuelsiz tarihynda qos tilding «teketiresi» әri jariya, әri qúpiya. Jariya zarlaudan jalyqpaydy, qúpiya – qisynyn tauyp aldaudan qoryqpaydy. Jariya janyn salyp qaqsaydy, qúpiya qúlpynyng kiltin qúpiya saqtaydy. Bireui sóiley beredi, bireui ýndemey jónin jóndey beredi, ózge tilmen ózegin jalghap ólermendikpen órley beredi. Songhy kezde qaghazdy da, uaqytty da ýnemdeuding ýkimettik tәsilimen ókimetting jiyndaryn resmiylendire týsu ýshin biylikting otyrystaryn tek orys tilinde ótkizu ýrdiske ainaldy. Sanqyldaysyng ba, qarqyldaysyng ba qalyng qazaq jinalady, esep-qisap esepting tilinde tyndalady. Keldik til eldik tilding eteginen basyp ensesin eze týsedi, mereyi óse týsedi. «Qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq» deytin Abaydyng danalyghyna «qazaqtyng tilining de qazaqtan basqa jauy joq» degendi qaq mandayymyzgha shegelep  qoysaq ta  arlana qoyatyn qazaqty tabamyn dep talpynbay-aq qoyynyz.

«Ýrgen it qappaydy, saqtandyrady» desek bizding aityp jýrgenimiz, til qotyr, qúlaq jauyr bolghansha qaytalana beretin әri qanqu, әri shanshu

           Elbasynyn: «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» deytin ósiyettey ónegeli sózin qaptaghan qalyng qazaq jinalghan otyrystarda qúlaghy týgili shylauyna da qystyrmay, jýre tyndaghandary óte ókinishti-aq.

Orystandyru sayasatynda orystyng da, oirattyng da kinәsi joq. Bir últtyng ruhyn qaqyratyp baryp qaq aiyru myltyqsyz maydannyng eng qolayly strategiyasy. Pәlsapalyq  oilarynyn  terendigimen, qiyalynyn  úshqyrlyghymen, tilinin  ótkirligimen,  tәubesinen  janylmaytyn  tәuekelimen, qiyanatsyz  qayratymen, aqylyna  sýiengen  aibatymen, órkeniyettin  órkeshinde  nyq  otyrghan  qazaq  qazaq  bolghandyghy  ýshin  ghana  san  ghasyr  qastandyqtan  shygha  almay  qaljyrady, qaljyraghan  sayyn  sansyrady. Imannyn  isimen, ruhtyn  kýshimen, til  nayzanyn  úshymen, eserlerdin  ekpininen, teksizderdin  tekpininen  aman  qaldy. Sol  qúdiretti  kýshti  әlsiretudin  jolyndaghy  «әlimjettilik»  әli  de  jalghasuda.

Aq niyeti men adal asyn auyzdaryna tosqan qazaqtyng kelimsekte de, ketimsekte de ókpe-nazy joq. Eshqaysynyn  qazaqtyn  jerinde  de,  tilinde  de, ózinde  de  alty  alasy  bes  beresi  dauy  joq. Bauyrbasyp  ketken  adamzattyn  úrpaghy. Ózi otyrghan bútaghyna qater tóndirip túrghan aibatty aibaltanyng saby ózimizden. Eldik tilding erkin kósiluinen qauiptenetin de ishten shyqqan «әzjylandar» men  «bozjylandar».

Syrttan kelgenderding aldynan tu jelbiretip shyqsaq «e-e...» deydi, til móldiretip shyqsaq «o-o-o deydi». Sebebi tu – adamnyng qolymen jasalghan, til – Allanyng syiy, ata-babanyng amanaty. Eshkimning oidan oilap shygharghan oiynshyghy emes. Árbir tilding kiyesi bar, demek iyesi bar. Óz tegin mensinbegendi órkeniyetting ózi ózekke tebedi.

Qazaqtyng qatargha qosyludyng jolyndaghy basty qúrbandyghy ana tilinen aidyng kýnning amanynda aiyrylyp qalghandyghy. Áli de tilding tilge kele almay túrghany qúrbandyqtyng qúnynyng qúndylyghynda. Ana tili – esep-qisaptyng qúraly emes, jan-dýniyesining úrany. Sanandy baurap, sezimindi arbap, eniretip baryp esindi jighyzady. Ne synaqqa kónesin, jan-tәnindi ana tiline beresin, ne kóringen kóshke eresin.

Últymyzdyng úly múrasy – babalardan jetken til. Qazaq tili qazaqtyng peshenesine jazylghan taghdyry. Demek, barymyzdy  baghalap  saqtaytyn  da  ózimiz, aiyrylyp  qalsaq  anyrap  joqtaytyn  da  ózimiz.

Bir kezde eng sorly jarymjan kisi oryssha til bilmeytin qazaq boldy. Adam bolu ýshin óz tilin bәigege tikti, bastyq atandy. Alayda qazaq tildi qazaq bolyp qala almady. Abayshylap aitsaq: «Qazaq bolu óz erkin, bastyq bolu paryzyn» deymiz de demimizdi tereng alyp bir kýrsinemiz. Sózding qoldanu ayasynyng tarylyp ketkendigi sonsha qazaqshany qazaqshalap qaqalyp-shashylyp jýrmiz. Sózding jútang tartuy – oidyng әlsireui, oidyng әlsireui – ruhtyng qaljyrauy, sananyng sansyrauy.

Qazaqty qazaqqa qarsy qongdyng aila-sharghysy eshqashan «kýn tәrtibinen» týsken emes. Ýstem tapqa qarsy shyghamyz dep ýstem últtyng tekpisine týstik. Ýstemning qadirin ketirip «ten» boldyq, ýstem últqa jem boldyq.  Endigi  jerde sauyrdy ayasaq ta sanany qamshylaytyn kezeng tudy. Ózine-ózi  senimdi  júrt  ózinikine  bógdeni  ortaqtastyrmaydy, jariyagha  jar  salmay  óziniki  ekenin  dәleldeydi, memleketinin  menshigin  qorghaydy, memleketinin  tilinde  erkin  erikti  dәrejede  sóiley  beredi. Bireu  «múnyn  qalay» dese  derbestikke  aitylghan  әbestik  dep  qabyldaydy.

«Sóziniz óte kýrdeli eken, qarapayym tilmen jenil etip jazbasanyz jastar týsinbeydi» – degen «bayqús bazynany» estip qalamyz. Alayda, elpildegen, jelpildegen, sylbyraghan, byljyraghan, qaljyraghan qarabayyr, qaradýrsin tilding tilimizdi qara qúrttay jaylap bara jatqandyghyna jaybaraqat qaraymyz.

          Tilimizding ayasy keneyip keledi dep ózin de ózgeni de aldausyratqandar aldausyratqany ýshin ailyq  alyp otyrghandar. Býgingi  payyzdy  payyzdasaq  «qazaqtyn  pәlen  payyzy  ana  tilinen maqrúm  qalghan»  dep  jariyagha  jar  salyp  jýrgen  «sýiinshige» qazaqshany  til dep  tanymaytyn úlystardyn  ýlesin  kepilge  qaldyryp, kýnderdin  kýninde salghylasa kelgende  qazaq  tildi  qazaqtardyn  saly  sugha  keterine  kýmәn  joq.

Osyndayda, osynday halge jetuge «qolghabys» tiygizgen aitqyshtardyng degenderi eske týsedi.

«Qazaqtardyng aqyl-oy qabiletining zor ekenine barghan sayyn kózim jete týsude. Aytqysy kelgenning bәrin tez týsindirip, qarsylasynyng sózine de sheber toytarys bere biledi. Tipti balalardyng aqyl-esi de óte tez jetiledi» – dep tanday qaghady V.V.Radlov. «Qúndy sóz qúnarly oidan shyghady» degen L.N.Tolstoydyng sózine  bas shúlghisyng  da, oryssha oilaytyn  qazaqtan qazaqsha qúnarly sóz qaydan shyqsyn  dep  sharasyz kýige týsesin. Qarshaday balanyng shaqshaday ghana bir basyna ýsh týrli til qatar úya salghanda qay shiqyldy tyndaryn bilmey dal bolghan sanadan qanday dana  shyqsyn - deysing de, Tóle by babamyzdyn: - «Biyding aitqanyn qúl da aitady, biraq auzynyng duasy joq» - degenine dem qosyp,  aytylghan jerden asa almay jer jastanatyn sózindi ayaysyng da nalisyn. Ýiip–tógip til ýirengen  jaqsy, óz  tilin  ýiindinin  astynda  ýielep  qalsa,  qasiret.

Jaqynda dýiim júrtty auzyna qaratyp qazaqsha әn keshin ótkizgen Ýsh Tatiyananyng bireui Burmistrova: - «Súltan sýiegin satpaydy» degen sóz bar, óz tórkinderime de bir әn arnayyn, qazaqsha sóilemeytin qazaqtar da mening tórkinderim» degen astarly nazben oryssha әn salghan edi. Qily taghdyrdyng soqpaghynda sózining de ózining de qylshyghyn qisaytpay, qazaqsha bilgeni ýshin ghana qazaqtyng alaqanynda jýrgenderding qay әreketine de qol  soghasyng da, til ýirenuding jolyna tilin qúrbandyq etkenderge qayran qalasyn.

Ýsh ghasyrdyng ýskirigi tilding gýlin ýsitip, sabaghyn soldyryp, endi tamyrdy boylap barady. Qoldanystan qúqay kórgen til ainalymnan shyghyp qalghan aqshaday birte-birte taghdyry talaugha týsip tansyq dýniyege ainalady. Dәl qazir tarazynyng eki basy eregesip, qaq ortasy qantarylyp túr.

Orystyng tilin tiline tiyek etkender balasyn «bolys» bolsyn dep tilin «teris» búrady. «Til baylar» toy jasaghanda ana tilining shamdanyp teginen ajyrap qalatynyn oilamady, terenine boylamady. Orystyng tilin damytqany ýshin, qazaqtyng boyyna darytqany ýshin daryndy atanyp danqqa bólendi, bólekshe bólinip elendi. Búl orys halqynyng úlylyghyna bas úrudan emes, úlyq bolugha asyghudan, qorlana, zorlana ashynudan payda boldy.

Bәrimiz shetimizden pәlenshening túqymy, týgenshening úrpaghymyz dep úrandaymyz. Osalymyz joq, osaldyghymyz olardyng qadiri men qasiyetin, qaldyryp ketken ósiyetin ózderimen birge kómgenimiz. Áruaghynan at ýrketin aituly babalardyng atymen atalghan kóshelerde ataly sózding ornynda kermelerde kerilgen jahandanudyng jartylay jalanash jarnamalary menmúndalap kerilip túr.

Ýlken qalalardyng kóshelerindegi qiylystar men búrylystarda «Perekres-tokter» berisi elu jyl, arysy bir ghasyrgha myzghymastay qara temirden qaghylyp, qisynyn tauyp, qiiyn keltirip, eshkimge tiyispey, kóz alartpay sanagha salynghan tamyrly tanba. Shoyyn temir shytynap, qara temir qaqyrap qalghansha tapjylmay túrady. Múnday jónsizdikterge jón aitugha jauaptylar ayaldamalarda ayaldap otyrugha uaqyty joqtar.

      Resmy  aytuly  jiyndardy  ótkizuge  qolaysyz  kóringeni  memleketting  tilining dәrmensizdigi emes, tilinen aiyrylyp  qalghandardyng pәrmensizdigi. Qazaqtyng tilinde sóileuge qúlqy da qúlshynysy da joqtargha júmystan jinalys kóp zamanda ynghayly tilge qaray ynghaylana salghan ynghayly siyaqty. Kórshinin  tól  tiline   telinip, eldigine eminip, týk  bolmaghanday  kórinip, óz  tilimizden  jerinip, qayyrugha  kelse  de  iyiruge  kónbeytin  dýldýl  tilge  iyelik  ete  almay  esimiz  ketip  otyr.

    Ýlken jiyndarda  sóz  alghandar   әueli  qazaqsha  bastaghan  bolyp  tildin  tilin shaynaydy, búl  sәtte til týsinbeytinder qaltalfonmen oinaydy, qazaq tildiler «qazaq  elinde  túramyz–au» - dep  oilaydy, oilap  ýlgergenshe  sóileushi   oryssha  sayraydy,  qazaq  tildinin  qyjyly  qaynaydy,  orys  tildinin  kózi jaynaydy, әri qaray  әdettegi  әdetpen  resmiy  jiyn resmy tilge qol soghady, «beyresmiy»  tildi  sen  soghady. Teledidardaghy  qazaqsha  habarlarda súhbat  bergen  qazaqtardyn  ýni  sybyrlaydy, erni jybyrlaydy. Qazaqty  qazaq qazaqshalap  aramter  bolady, resmiy  biylik  resmiy  tilde  aitaryn  aityp  eki iyghyn  qomdanady. Tyndaushynyn  bireui  pandanady, bireui  shamdanady,  bar  tildin  tili  baylanghangha  jas – kәri  tandanady.

Újdansyzdyq  últsyzdyqqa, últsyzdyq  tilsizdikke, tilsizdik ýnsizdikke  jeteleydi. Ana tilinen  bezingen– «azar», ata–tegin  úmytqan– «bezer»,yaghni,azar  da  bezer  úrpaq  órbiydi. Qaydan  shyqqanyn  oilamaghan,  qayda  bararyn  da  boljamaydy.  En  bastysy  tamaghy toq, kóilegi  kók, barqyldasa  da  bardyn  balasy  sóileytin  zamanda  ótken–ketkendi oilap  bas qatyrugha  qúlqy  joq.

«Ata zan», ejelgi «Ana zanyna» qysastyq jasasa bala zangha, yaghni, shala zangha bas iyedi. «Ata zannyn» ana tilde jasalmaghan týpnúsqasy týp tamyrynan resmy tilge baylanyp eldik tildi beyresmiylendirip túr. Sondyqtan, tilding biyligin biyleytinder ózderining ózegin jalghaytyn tilding eki shetinen ústap, ortasynan tistep aiyrylmay otyr.

          Joyam dese joyylmaytyn,qiyam dese de qiylmaytyn,tiyam dese de tiylmaytyn, iyilmeytin  de  býgilmeytin,  basy  noqtagha  syimaytyn,  ayylyn   jimaytyn,  syilay bilgendi  ghana  syilaytyn  qazaqtyng  qayran  qaysar  tili  qazaqtan qaghaju kórip tisin tisine  qoyyp  tistenip  baghuda. Bir tilding tileuin  bir últ eki týrli tileydi. Bireui  onalsa  deydi,  bireui  omalsa  deydi. Bireui  joghaltsam  ólem  deydi, ekinshisi  bilmesem  de  kýn  kórip  kelem  deydi.

Tili býtindelmegen qauymnyng tileui de býtin bolmaydy. Ne qazaqsha, ne oryssha emes buyny búrmalanghan «búratana» til shalajan týsinigimen tilding de, elding de siqyn ketirip kekesin mysqyl tughyzady. Jer–su  ataularyn taza memlekettik tilde týzetip atasa eshkimning tili týiilip, tisi týsip qalmaydy. Bermese Qúdaygha ókpeleysin, bergenning berekesin ketirseng kimge ókpeleysin. Búrmalanyp búzylghan erejelerdi jýiege týsiruge jýikemiz shydamay әli kýnge jýrelep otyrmyz.

Kýnirentken dәuirlerden kýiremey jetken, kýretamyrdan búlqynyp ótken sayran tilimnin  tany atqanday, izdegendi tapqanday tәuelsiz kezende taghasyz attay tayghanaqtap túrghany qúlghanaday qualaghan qúldyq qúlyqtyng daghy ketse de taby ketpey tandaydan tartyp keri búrghany. Attan  jyghylsa  da  ataly  sózden  janylmaghan  ata-tegimnin  tektiligi  oiynyn  tәttiliginde, tilinin  ashylyghynda, tamyry  teren  zattylyghynda.

Qazaqtyng «stanynda» tól últtyng tól tili teperish kórgendikten, talay qazaqtyng basy jetken dengeyge bәsi jetpey ómir boyy audarmamen alysyp «audaryspaq» deytin «últtyq oiynnyn» tuyn tigude. Shyndyqty shyjghyryp basqangha shydaytyn beti bar bas әzirge әzir emes.

Til turaly taqyryp qozghaghandar «qoygha kelgen qotyr eshkidey» sýikimsiz. Qyzyl tanau, kók ezuden shyqqan qayran joqtau sózder kósile jelgendey kóringenimen kóbigi kópirship kóringenning qúlaghyn qyshytatynday mýshkil halde. Tilding tizginin ústap otyrghan «tilsizder» qasqyr kórgen tayynshaday tasyrayyp, tilim dep tili salaqtaghandardy «sýtke tiygen kýshiktey» kýige jetkizdi.

Til mәselesining basty taqyrypqa ainaluynyng astarynda da aluan týrli syr jatyr. Tilding tili baylana týsken sayyn «tilsizderdin» qanjyghasy maylana týsedi. Qazynadan bólingen qyruar qarajat qayrandaghan qayyqtay dariyagha jetpey dinkelep, degishter men jegishterding qúlqyn qúrdymyna sinip joq bolady. Anyq sebebin әueli Alla, odan song obyrlar men jemirler biledi.

Tilding tilin salaqtatyp sýiretpege salyp jýrgen de, tilim-tilim etip tilshelep bólgen de, ne isteytinin bilgen de, birdeme bilgisi kelgenderge tilin shygharyp kýlgen de, janyn ýzip bergen de, sýiretpege kóngen de bayaghy sol bir qazaq. Tanymyz atyp, kýnimiz shyghyp etek-jenimizdi jinaymyz degende quanghan men qoryqqan birdey degendey múnday erkindikti kórmegendikten óz tilimizdi ózimiz bayqamay jútyp jibergen joqpyz ba?! Jahandanudyng jalpaq júrtynyng jaylauyna jattyng tilin jaldanyp, bardy-joqty maldanyp jamyrasqanymyz  elimizdin  eldigine syn emes pe? Memlekettik  til  memlekettik  dengeyde  memlekettin  qyzmetine jaramasa, ne tilding qor  bolghany, ne  tiline  teperish  kórsetken  eldin  qor  bolghany. Jaratushy jarylqap bergen bay tildi shaynap jýrsin demegen, sayrap jýrsin, tilinen aiyrylyp qalghan qauymgha qarap aldy-artyn oilap jýrsin dep bergen.

Qazaqtyng tilin ýirenuding qúpiyasy tilding qiyndyghynda, kýrdeli qayyrymynda emes, terendigi men tektiliginde. Ayta salayyq degenge aldanbaydy, sóiley salayyn degendi maldanbaydy.  

Kýni keshe tilining týbin týgendep tilim dep tilin emizgender, tilin týsinbeytin nemeresine qarap tilin tisteuge mәjbýr. Kónilshektikten be, sheginshektikten be balamyzdyng týri ózimizge tartqanmen, tili kórshining kónilin aulap alau-dalau kýige týsip túr. Demek, býgingi tanda ýsh túghyrly tilding ýshkili-kórshiniki, útqyry – elshiniki, túqyly – qoyshy-qolanshy, yaghny búiyrsa bizdiki. Últtyng býtindigi tilinde, tildin  býtindigi ýninde, býtindigin oilaghan tileginde, elim dep soqqan jýreginde. Otandyq til bireu bolsa býtin úlys ýndes, eldik til ekeu bolsa til men til kýndes.

Úly hakim Abay «orystan ýiren» degende, «orystan» degen joq, orysqa qarap namystan dedi. Sol bayaghy qalpymyzben, búljymaytyn saltymyzben ómir boyy   orystan   ýireneyik. Jiyrenetinnen  der  kezinde  jiyreneyik, taghy  da  ýireneyik.  Ózin-ózi  syilaudy,  jaqynyn   jatqa  qimaudy,  qúramadan   qúrap,  súramadan  súrap,  ózine  teludi, asylyn  saqtaudy, jadynda  jattaudy, qazynasyn  satpaudy, shyryldap   qorghaudy,   shyndyqty  qoldaudy,   jigerdi   janudy, daryndy  tanudy, talantty  kýndemeudi, jaqsyny jýndemeudi, taghy da osy orystan  ýireneyik. «Álemdi tanu ýshin  әueli  ózindi tany» deytin,  namysty qamshylaytyn, týisikti  shymshylaytyn  kórshilerdin  qasiyetti  qaghidasyn  qaperinen shygharmaytyn ordabasylary  orys tilin  qorghaudy  dәuirlik  dәstýrge ainaldyryp,  pәlen   eldin   qataryna   enudin  de, týgen  eldi  qoltyghyna  qysudyn  da  sayasatyn tili  arqyly arqandap otyr.

Memleketindegi tilderdi damytqysy kelgen el eng әueli memlekettik mәrtebege ie bolghan tildi jarylqaydy. Eldik tilding etegi jelpildep túrsa qalghan tilder qay tilge baylanady, qay dingekti ainalady. Tilder merekesi deytin dýrmek jamyrasqan til me, manyrasqan ýn be, eldik tildi eske alu ma, әlde әiteuir bir jylda bir ret kórinip qalu ma?

Til mәselesimen ainalysatyn úiymdar tilderding tilimen tildesudi oilaghanda qay tildi jarylqap, qay tildi esirkep, qay tildi mýsirkep jýrgeni tegeurindi tilding tilin tauyp, jauyrdy qymtay jauyp otyrghandargha ghana mәlim.

Memlekettik tildegi resmy bayandamalardan bastap kóshedegi ayaldamalardaghy habarlamalargha deyin memlekettik tildi mensineyin dep túrghan joq. Demek, tómennen jogharygha, jogharydan tómenge deyingilerding memleketting memlekettigin moyyndap otyrugha múrshasy, eng bastysy ynta-yqylasy joq.  

Zamanynda ataqty Saghdy aqyn el aralap jýrip, aidalada Allagha alaqan jayyp bir perzent súrap otyrghan patshagha kezdesipti. «Tileuing qabyl bolsyn» dep qoshtasqan shayyr birer jyl ótken song sol ónirge qayta ainalyp soghypty. Patshanyng tilegining týbi ne bolghanyn bilgisi kelip at basyn búrghanda, tilep alghan jalghyzy qaraqshy bolyp qashyp ketkendikten zyndanda patshanyng ózi otyrghanyn estip: «Ózi qúdaydan súrap edi» dep basyn shayqaghan eken.

Tughan tilining tuyn din arqyly jalaulatqan arabtyq aibatty adamzat moyynday otyryp, qúm úshyrghan qúla dýzdi islamnyng tóri, imandylyqtyng kóli, parasattyng eli, qazynannyng keni jasap, jasampazdyqtyng jahandyq ónegesine ainaldyrghan payghambarlardyng payghambarlyghyna tabynbasang da bas iymeske sharang joq. Ghasyrlyq ekpinmen dәuirlik búghaudy búzyp dәuirlep dәuren qúrudyng ýlgisin kóresiz, eriksiz erkinmen eresiz. Qazirgi tanda qazaqtyng jastary tarihymyzdaghy jyraular men bahadýrlerding ómiri týgili aty-jóninen de habardar bolmauy mýmkin, al músylman shejiresindegi payghambarlar men sahabalardyng aitqan ósiyetterin ainytpay qaytalap, tәrbiyening tetigin Qúran ayattary, hadisting qaghidasymen bekite qoyatyn sauatty da salauatty músylman qatarynda. Búl әriyne quanarlyq jay. Qúlay sýiip qúlshylyq etetin qandastarymyzdyng boyynda ana tilin saqtap qaluda, damytuda, jan salyp jarylqaytyn dәl osy din jolyndaghyday jankeshtilik jihad jasalsa dep Jaratqangha jalbarynyp dúgha jasayyq, jamaghat.

Dóngelek dýniyede qazaq degen últty, Qazaqstan degen eldi, eldi saqtaghan jerdi, bosagha men tórdi týgendep túrghan túghyrdyng týp taghany qazaqtyng tili.

Asqar agha Toqpanúly: – «Qara qazaq keshke qaray qasqyr turaly әngime bastasa, tang atqansha jalyqpay jalghastyrady» – dep jany kýietin edi. Memlekettik til turaly da «qiyal ghajayyp ertegisi» aitylghan sayyn aidyny ortayyp, qúlaghy qalqayyp, auzy anqayyp sayqymazaqqa ainalghan qazaqy qariptey qaghaju kórip, qazaqy baladay aitqangha kónip, tesikke tyghyn, jyrtyqqa jamau bolyp, sýiretpege salghan sayasatqa senip, ózin ózi aldaghandardyng aitqanyna erip kóshke ilesken kýshiktey sýiretilip keledi. Kýshik demekshi, basqa júrt shәuildegi men mәuildegin de Qúdaydan tilep alghan jalghyzynday «últtandyryp» qoyghan. Úlanghayyr dalamyzdyng talynan talshyghyna deyin, barysynan baqa-shayanyna deyin qazaqylandyratyn uaqyt jetti.

Bizding tegin paydalanyp  jýrgen  «resmi» tildin  «resmi» iyesi bar  ekenin  eskertetin   «kýsh»   dauys  kótergende  moynymyzgha  su  ketip,  ne daulasary-myzdy,ne  jaulasarymyzdy  bilmey, artymyzben  sýngip  jýrmeyik. Últtyng jany tilinde desek,  qúmyrsqasynyn  da  esebinen  janylyspaytyn   «qúdayy  kórshimizdin»  janyn jalgha berip «jarylqap»  otyrghandaghy  oyynda ne bar  dep  oilanatyn  kezenning kezi  kelgendey.

     Sonau 70-shi  jyldary   Mongholiyadan Qazaqstangha   oqu  izdep  kelgen  bir   qazaq   ayaq-astynan «soqyrishek» bolyp, auruhanagha  týsipti. Auzy  kebersip,  kenezesi  keuip su súrayyn  dese  oryssha  bilmeydi. Qatar   jatqan   bireuden   sudyn   audarmasyn  súrap, tan   atqansha «bada-badalap»  sandyraqtap    shyghypty. Ol   beybaq    belgili   bir  uaqytqa  deyin  «qatalap»  qalsan  da su  ishuge    bolmaytynyn   bilmepti. Memlekettik  tildi  qajetke   asyru   ýshin   de   osynday  «bada-bada»  degizetin   mәjbýrlik  qajet-aq. Aqyryndap  ýirenemiz degen  әsheyin uaqytty  útqyzu  ýshin  aldyn-ala oilastyrylghan  aila-sharghy  ghana.

          Qazaqtyng jalghyz Otanyna oidan-qyrdan jerin ansap, tiline shóldep jetken qandastarymyz qaghaz toltyrudan qaju kórgendikten, ózining týp-tegimen óz tilinde tildese almay bala-shaghasyn orys mektepterge beruge bel buyp otyr.

Qazaqta әlemdi tanghaldyrarlyq daryn bar da, daryndy әlemdik dengeyde әigilep moyyndatatyn ghalym joq.   Qazaqstannyng tәuelsizdigin moyyndaghan júrt tәuelsiz elding tәuelsiz tilin estuge dilgir. Anau bir jyldary Belarusten kelgen bir qogham qayratkeri qoghamdyq úiymdar bas qosqan jiynda: «Men Sizderding óz memlekettik tilderinizde sóilegenderinizdi estuge zәrumin» degende betimiz barlarymyz betimizben jer bastyq.

Osydan  birer  jyl  búryn  qayyn júrtyma sәlem beruding sәtimen Astrahan oblysyna bardym. Edilding aghysyna qarsy jýzip kele jatqan jolaushylar tasymaldaytyn jelkensiz qayyqtyng ishinde, qayyn apammen sybyrlasyp qana qazaqsha sóilesip otyr edim, qarsy orynda otyrghan qara bala:

-  «Mne toje hochetsya govoriti na svoem, no ne s kem...» dep jәutendep betimizge qarady.

-  Qazaqsyng ba?

-  Da...

-  Ruyng kim?

-  Qara orys

-  Qasymdaghy qayyn apama qarap: - onday da ru bola ma?- dep edim

-  IYә, Qazaqstannan kelgen naghashylarymyz bizdi tak nazyvaIYt – dedi...

Ata-júrttan saya tappaghan sayghaq tildi shettegiler shettetti, syrttaghylar syrghytty  dep  qalay  ókpeleysiz. Ókpelesek, naghashylaryna  ókpeleyik.

Últymyzdyn  últtyghynyn  úlyq  belgisin  býtindeytin  de, tan  bolyp  atyp, kesh  bolyp  batatyn  da, kýndiz  isinnin  qaruy, týnde  týsinnin  joruy  da,  iyen  dalada  kiyeli  eliktey  josylatyn  da, aqiyrette  ata-baba  ruhymen  qosylatyn  da, teren  oilatatyn  da, tebirene  sayratatyn  da  tilin  ghana. «Kimde-kim bir últty jan-tәnimen sýise, qiyamet kýni Tәniri ony sol últtyng sapynda qayta tiriltedi» degen Payghambarymyzdyng ósiyetin «...Biz senderdi bir-birindi tanularyng ýshin últ ettik, úlys ettik. Qúdiretti Alla taghala tolyq bilushi, bar nәrseden habar alushy»-degen Qúran sózi bekite týsedi. (Hújyrat sýresi – 49:13)

Syghandy kóilegining eteginen,  fransuzdy  telpeginen,  ózbekti  shapanynan,  tәjikti  taqiyasynan,  qyrghyzdy  qalpaghynan, qazaqtyn  belgisin  qazaqqa  úqsaudan  qashatyn  jaltanynan  tanisyn.

Tegi bótenderding tili týiilip qalmasyn dep «úly», «qyzy» degennen әli kýnge qymsynyp qazaqylyqtan qaymyghyp jýrmiz. «J» degen әripterding aldyna «D» degen dybysty tirkep «djyndy» boldyq. «Evichter» men «ovnalardy» tegimizding songhy tirkesine tirkep qoymasaq qúlap qalarday qorqaqtaymyz. Osy jaltaqtap qoyghan jalghaudyng týp-tórkinine ýnilip otyrghan ghylym týgili ghalymdy kezdestirmedik. Orystar  HIÝ – ghasyrda  túrmys–tirshiliginin, minez–qúlqynyng balamasy  retinde  oidan  shygharghan  familiyasyndaghy «ov» pen «evti» ata–tegimizdin  atyna  telip  әli  kýnge  sýiretip   kelemiz.    

 Shetten kelgender bizdep  shettetu  kórmeydi. Sebebi, kele jatyr degendi  estigennen  sonyn  tilinde  sayrap  arsalandap  aldynan  shyqpasaq  qonaq-jayly  eldigimizge  «min»  dep  esepteledi. Kýn  ótken  sayyn  kóshelerimizde  kózi  úqsastar  kóbeyip, sózi  úqsastar  azayynqyrap  barady.

           Memlekettik  til  degenimiz - eng   aldymen  qazaqtyng   últtyq  tili. Endeshe,  qazaqtyng   derbes  el  atanyp,  halyq  bolyp  tariyh  sahasynda  qaluy–qazaqtyng   tegeurindi   tilining   ekpininde. Ayday  әlemning aldynda «Armysyzdar» dep, asqaq   ruhty  arqalantyp   aibarlana  jetken  aibynynda.

 Jarty әlemge japyraghyn jayghan orystyng synsyghan orman tili  bar. Jer dýniyeni ózine kiriptar etip otyrghan qytaydyng syqighan qorghan tili  bar. Solardyng ortasynda  tilinin  abyroyyn asqaqtatudy kókseytin  qazaqtyn  erkin  eli   bar.

           Preziydent   Núrsultan   Nazarbaev   qol   qoyghan   «Tilder  turaly»  Zannyng 4 babynda: «Qazaqstan halqyn  toptastyrudyng asa manyzdy  faktory  bolyp tabylatyn  memlekettik  tildi  mengeru – Qazaqstan  Respublikasynyn  әrbir azamatynyn  paryzy. Ýkimet,   ózge  de  memlekettik,  jergilikti  ókildik   jәne atqarushy organdar  Qazaqstan Respublikasynda  memlekettik tildi barynsha  damytugha, onyng halyqaralyq  bedelin  nyghaytugha  mindetti» – delingen.

Ghabiyt  Mýsirepov:  «Ana  tili  degenimiz – sol  tildi  jasaghan, jasap  kele  jatqan  halyqtyn  mәngiliginin  mәngilik  mәselesi. Ana tilin tek ógey úldary ghana  ayaqqa  basady» dep ókinumen ótti.

Mәshhýr Jýsiptin: – «Biz arab tilin bilmeymiz, sart tilin bilmeymiz, qazaq tilining ózin jete bilmeymiz. Eger jete bilsek, әuliyelik qazaq tilinde túr» deytin әuliyelik oi-tolghanysyna alyp-qosarymyz joq.

Jahandanu – jaqsydan  ýirenu, jamannan  jiyrenu. Adamzat  óz  tarihynda  jahandy tanugha   úmtylyp jaghalasqan.  Tanu degen tanysu, bilisu, ýlgi  alu  jәne  tektiligin  tanytu. «Ózinin  tarihyn, tilin, dilin, dinin saqtay bilgen últty  ruhany dert  ainalyp ótedi» - deydi danalar.

Demek, memlekettik dengeydegi resmy bir jiyn bastan  ayaq  memlekettik tilde jýrgizilgen  kýni, shiyrek ghasyr shiratylghan kók-ala jipting kýrmeui sheshilip, tәuelsiz tilding túsauy   kesildi dep   jaulyghymyzydy jalaulatyp, bórkimizdi aspangha atugha bolady.

Osydan bes ghasyr búrynghy Asan qayghynyng Jәnibek hangha: – «Arghymaqqa mindim dep artqy toptan adaspa» degen eskertui qazaq ýshin kýni býgingi  deyin     ózektiligin  joghaltpaghan   ótkir  zil.

Elbasynyng :                                                                         

-  “Shýkir,  el  esin  jidy: tilden  artyq  qazyna, tilden  artyq  qasiyet  joq  ekenin  keshteu de bolsa  týsindik.

-  Menin  atam  da, anam  da – qazaq. Menin  janym, jýregim – qazaq. Qazaqpyn  dep  aitugha  eshqashan  namystanghan  kezim  joq. Namystanbaymyn  da. Qayta  maghan til, dil, ómir, tirshilik  syilaghan  tughan  halqyma  bar  esti  tirligimde  qaryzdar  bolyp ótuge  barmyn. Últtyng úly  bolmay  túryp, adamzattyn  perzenti  bolu  mýmkin be? Mýmkin  emes.

- Qazaqstannyn     bolashaghy – qazaq    tilinde”, – degen    qazyqtay    qaghylyp

aytylghan  qaghidasymen  qazynaly   qazanat  tilding  kekilin  ýkilep, mәiegin  mәpelep  saqtaudy,  el ýmitn  aqtaudy  shylbyr  tizgindi  qatar  ústaghan  azamattardyn  ar-namysyna  amanat  ettik. 

Abai.kz

0 pikir