Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Janalyqtar 5331 0 pikir 21 Tamyz, 2013 saghat 11:06

Oljas Sýleymenov, aqyn: Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde

Búltaqtaghan qogham, memleket qayaratkerleri qazaqshyl bola bastady.Búl nening belgisi? Bir Alla biledi. Oqyrman nazaryna orystildi qazaq aqyny Oljastyng súhbatyn úsynyp otyrmyz.

- Oljas agha, tәuelsizdigimizge 21 jyl boldy. Japoniya, Malayziya, Singapur jәne Arab Ámirligi osy merzim ishinde suyrylyp algha shyqty. TMD elderi tәuelsizdik alghan 21 jylda qanday jetistikterge qol jetkizdi?
- Osydan 21 jyl búryn alyp imperiya - Kenester Odaghy qúlady. Onyng ornyna birneshe eksperiyment - memleketter payda boldy. Olardyng basshylary alghashqy kezenderde damyghan memleketterding jolyn tandady, solardyng ekonomikalyq modelin kóshirip alghysy keldi. Barlyghy birdey Batysqa qarap kóz tikti, Shyghystan da ýirenu qajettigin eskermedi.

Mysaly, Qytayda 1979 jyly Den Syaopin memlekettik jәne újymdyq mýddege núqsan keltirmey-aq jeke menshik sektoryn engizu iydeyasyn úsyndy. Búl formula óte sәtti shyqty. Osy sózime býgingi Qytaydyng jetistigi dәlel. Qytay ýlgisindegi eksperiyment Belorussiyada ótti. Belorustar Qytay tәrizdi bayyp kete almady, biraq ekonomikasyn jóndemdi jolgha týsire aldy. Áleumettik túrghydan alghanda da jaghdayy Resey jәne bizben salystyrghanda bir adym ilgeri.

Búltaqtaghan qogham, memleket qayaratkerleri qazaqshyl bola bastady.Búl nening belgisi? Bir Alla biledi. Oqyrman nazaryna orystildi qazaq aqyny Oljastyng súhbatyn úsynyp otyrmyz.

- Oljas agha, tәuelsizdigimizge 21 jyl boldy. Japoniya, Malayziya, Singapur jәne Arab Ámirligi osy merzim ishinde suyrylyp algha shyqty. TMD elderi tәuelsizdik alghan 21 jylda qanday jetistikterge qol jetkizdi?
- Osydan 21 jyl búryn alyp imperiya - Kenester Odaghy qúlady. Onyng ornyna birneshe eksperiyment - memleketter payda boldy. Olardyng basshylary alghashqy kezenderde damyghan memleketterding jolyn tandady, solardyng ekonomikalyq modelin kóshirip alghysy keldi. Barlyghy birdey Batysqa qarap kóz tikti, Shyghystan da ýirenu qajettigin eskermedi.

Mysaly, Qytayda 1979 jyly Den Syaopin memlekettik jәne újymdyq mýddege núqsan keltirmey-aq jeke menshik sektoryn engizu iydeyasyn úsyndy. Búl formula óte sәtti shyqty. Osy sózime býgingi Qytaydyng jetistigi dәlel. Qytay ýlgisindegi eksperiyment Belorussiyada ótti. Belorustar Qytay tәrizdi bayyp kete almady, biraq ekonomikasyn jóndemdi jolgha týsire aldy. Áleumettik túrghydan alghanda da jaghdayy Resey jәne bizben salystyrghanda bir adym ilgeri.

Men búl ýsh memleketti nege bóle-jara aityp otyrmyn. Sebebi bizder jaqyn arada Euraziyalyq odaqqa birigemiz. Biz oghan qanday tәjiriybemen baramyz? 20 jyldyq tarihy bar ótpeli kezeng ayaqtaldy. Qorytyndy jasaytyn kez keldi. Ótken qatelikterimizden sabaq alyp, biz ýshin eng tiyimdi, eng ontayly baghytty tandap alatyn kez keldi.

Bizge búl baghytta keybir jayttardan, mysaly, Batystyng kenesshilerinen alghan mentalidy múralardan bas tartugha tura keler. Bizge batystyq ýlgining tek qana jaltyraghan bas paraqtary ghana úsynyldy. Ol - alyp-satu. Odan ózge týk te joq. Biz әlemdik naryqqa shiykizattan ózge týk te úsyna almaymyz. Eger bәsekege qabiletti óndiris oshaghy boy kóteruge niyet etse, olardyng bәri tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda batystyq kenesshilerding aqylymen bankrotqa úshyrady.
- Búl Batys tarapynan әdeyi oilastyryldy ma?
- Áriyne. Bizde Jambyl fosfor zauyty bar edi. 1989 jyldary onyng jyldyq tabysy 1 mlrd AQSh dollary boldy. Shiykizat qory da, tútynu kenistigi de jetkilikti edi. Biraq tura osynday kombinat AQSh-ta boldy. Qajygel­dinning túsynda kombinat bankrotqa úshyrady. Sol arqyly AQSh-tyng Orta Aziyadaghy basty bәsekelesi de kýiredi. Biz Batystyng «naryqtyq ekonomika» degen termiynin dúrys jәne bastapqy maghynasynda qabylday almaghanymyzdy endi týsinip jýrmiz. Eng basty basym baghyt - óndiris ekenin endi úghyna bastadyq. Jaqynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev alyp-satu biz ýshin qol emestigin aitty. Batys birjada oinap ta aqsha tabady. Múnday bizding halyqqa kerek emes. Biz tauar óndiruimiz kerek. Bizding bolashaghymyz - jalpygha birdey enbek qauymdastyghynda. Qoghamdyq sanadaghy týbegeyli ózgeris qana últtyq jәne memlekettik damuymyzdy jedeldete alady.
- Qazaqstan ýshin basty qauip ne?
- Eng basty qauip - jemqorlyq. Bizde aghash óndeu salasy әldeqashan úmyt qalsa da jemqorlyq arasynyng dauysy búrysh-búryshtan estiledi. Memlekettik dengeyde de, újymdyq dengeyde de. Budjetti jan-jaqtan keskilep, aralap jatyr. Altyn úntaqtary sheneunikterding qaltasyn ghana emes, ofshorlarda qazaqqa tiyesili tesikterding bәrin toltyryp jatyr.
- Sizge ómirinizde bireulerge aqsha beruge tura keldi me?
- Joq. Adam balasynyng әlsizdigi ózinde joq nәrsening esesin әiteuir bir nәrsemen toltyryp alugha tyrysady. Búlaq basynan túnyp aqpasa, odan tazalyqty talap etuding qajeti joq. Men Kenes Odaghy kezinde de, qazir de eshkimge aqsha bergen emespin. Áldebireulerding qyrsyqtyghynan nemese qaskóiliginen joly bolmay jýrgenderge kómektestim. Tiyisti jerlerge qonyrau shaldym. Múnyng keri janghyryghy kómek qolyn sozghan adamdargha tiyip jatty. Olar: «Oljas Omarúly, siz ben bizding tanys emes ekenimizdi aitynyzshy. Isimiz jýrmey qaldy. Aqsha beru kerek. Biraq bizden aqsha alugha qorqady» deuge mәjbýr boldy. Men kómekteskim kelgen jandardy burokrattar osynday jaghdaygha jetkizdi.
- «Trangparency International» agenttigining derekteri boyynsha biz korrupsiya tamyr jayghan 176 elding ishinde 133-oryndamyz. Jaghday onsha mәz emes.
- Búl - 1990 jyldardyng bas kezindegi jabayy kapitalizm dәuirindegi qúbylystyng keri әseri. Bizding qoghamgha onay aqsha tabudyng joly tabyldy. Búryn tyiym salynyp kelgen esikter aiqara ashyldy: 1990 jyldary bandiy­tizm, adam óltiru beleng aldy. Europagha eliktep, ólim jazasyn auystyrdyq. Al Europa zany qoghamnyng zang aldyndaghy qúlaq kesti mýshelerin jýzdegen, myndaghan jyldar boyy tәrbiyeledi, al biz bir-aq kýnde memleket adam óltirgenderdi qatang jazalamaydy dep mәlimdedik. Búl asyghys sheshim boldy. Adam ómiri bir-aq kýnde qúnsyzdanyp shygha keldi. AQSh-ta ólim jazasy әli kýnge deyin kýshinde. AQSh ólim jazasynyng kýshin jong turaly sheshim romantika ekenin, liyberalisterding tújyrymy ekenin týsinedi. Árbir ómirding óz baghasy bar, adam - qoghamnyng basty baylyghy. Árbir adamnyng ómiri qanisherge qaraghanda әldeqayda baghaly.
- Mýmkin, bizge de Qytay tәrizdi jemqorlargha da ólim jazasyn kesuge nemese Gruziya tәrizdi elden alastap jiberuge tura keletin shyghar...
- Biz jolayryqta túrmyz. Bizding órkeniyet kóshine qosylar-qosylmauymyz býgin qabyldanar sheshimderimizge baylanysty. Biz qatang baqylaumen de, qatang zanmen de, tipti taghylym-tәrbiyemen de algha jyljuymyz kerek. Men әngimemizding bas jaghynda Japoniya turaly aittym. Alghash Japoniyagha barghan saparym әli esten ketpeydi. Bizding elde sol kezde asa qymbat bolyp sanalatyn fotoapparat satyp aldym. Japoniyada 28 jyl júmys istegen KSRO elshiligining ókili bizben birge jýrdi. Satyp alghan fotoapparatymdy kólikte qaldyryp ketuge jýreksinip, kólikti ghana emes, terezesin de qymtap ketudi eskerttim.

Qasymda erip jýrgen serigimning «qajeti joq» degen sózine sene qoymadym. Kólikting terezesi da, esigi de sol kýii ashyq qaldy. Dýken aralap qaytyp kelsek, bәri ornynda. Bizge jol kórsetip jýrgen ókil: «Kólikting esigin jauyp, terezesin qymtap qoysaq, jan-jaghymyzdaghylar «búlar Japoniyagha senbeydi eken» dep oilap qaluy әbden mýmkin. Múnda Busido qúrmetine atalghan dvoryandyq kodeks jalpy últtyq kodekske ainalyp ketken. Olarda enbegi sinbegen dýniyege qol súghu - arynnan attap ketumen birdey. Ekonomikasynyng órkendeuine osy ústanym әser etti, - dedi.
- Al bizde jaghday basqasha. Bizdegi korrupsiya euraziyalyq sipat qana emes, euraziyalyq-qazaqy mentaliytetpen býrkene bastady.
- Áriyne. Jogharyda reytingtegi enshimiz memleket ýshin de, Elbasymyzdyng bedeli ýshin de jaqsy emes. Sondyqtan bizge ar-ojdan reytingimen júmys isteuge tura keledi. Almaty men Astana qalalarynda, oblys ortalyqtarynda, ýlkendi-kishili qalalarda, memlekettik mekemeler men últtyq kompaniyalarda, JShS-da jemqorlyq dengeyine reytingin dayyndap, onyng qorytyndysyn kópke jariyalayyq. Sonda bizde jemqorlyqtyng dengeyin ghalamdyq dengeyde emes, óz ishimizde bir-birimen salystyru mýmkindigi payda bolady. Árbir әkimnin, әrbir ministrdin, әrbir basshynyng kabiynetinde búl tizim songhy derektermen janartylyp túruy tiyis. Búl syrt kózge «Jemqorlyqtan taza memleket - taza aimaq» respublikalyq dengeydegi chempionattar ligasyndaghy matchpen birdey bolar edi. Árbir jyl sonyndaghy kórsetkishti halyqaralyq dengeymen salystyryp qarar bolsaq, biz «jala japty» dep eshkimge ókpeley almaymyz.
- EKSPO - Qazaqstannyng kezekti jenisi. Siz ony Astanada ótkizu iydeyasyna qalay qaraysyz? Jobagha qatysty skeptikalyq kózqarastargha qarsy aitar uәjiniz bar ma?
- Sonda biz «úrlanady» dep eshtenemen ainalyspay, qol qusyryp qarap otyra beremiz be? Peterburg salynghan kezde de qazynagha qol salghandar boldy. Samarqandtyn, Astananyng qúrylysy jýrip jatqan kezde de aityldy múnday pikirler. Tarihta Peterburg, Samarqand pen Astana qalady. Eger skeptikalyq kózqarastyng jeteginde jýre bersek, ómir ózgermeydi. Ómirdi ózgertu - óz qolymyzda. EKSPO - bizding ghalamdyq dengeydegi jenisimiz. Bir ghana jasyl energetika jobasy adamzat ýshin jana әlemning esigin jәne jana mýmkindikterge jol ashady. Ghalamdyq dengeydegi jobanyng Qazaqstanda jýzege asuy azamattarymyzdyng túrmys dengeyin kóteruge septigin tiygizedi, kóptegen júmys oryndary ashylady.

Búlardan ózge jasyl energetikanyng mýmkindigi mol. Qazaqstan osy iydeyasyn ghalamtor minberinen «Kómir, múnay, uran jaqyn bolashaqta energetika kózi bolmauy tiyis, jel jәne Kýn energiyasy oghan balama bola alady» degen adamzatqa ortaq oy aitty. Jas memleketting batyl úsynysy әlemdik qauymdastyqtyng oiynan shyqty. Qoldady. Jaqynda Karnegy instituty 18 terravatt elektr energiyasy jaghylatynyn eseptep shyghardy. Al jel energiyasy odan million ese kóp. Biz múnday jaghdayda әrbir energiya kózin ghylymy mýmkindikterge júmsaymyz. Qazir jel trubalaryn biyik etip kóteru qolgha alyndy.

Qanshalyqty biyik bolsa, energiya kózderi de sonshalyqty kóp. Jerden biyiktegen sayyn jelding jyldamdyghy sekundyna 200 metrge jetedi. Jel energiyasy bizge kómir men múnaydy bolashaqtyng ýlesine qaldyrugha jol ashady. Men geolog retinde aitarym, jel - biz mýmkindigin paydalana qoymaghan organikalyq qazba baylyghymyz. Mendeleev te kezinde «kómirdi jaghu - aqsha assignasiyasyn otqa órteumen birdey» dep ketken.
- Biz EKSPO kórmesine ne qoyamyz?
- Mening oiyma 2002 jylghy bir kezdesu oralyp otyr. Osydan 10 jyl búryn Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev oblys әkimderine «Negizgi júmystarymen ainalyspay otyrsyndar, auylgha energiya kózderi jetpeydi, auyldy taza sumen qamtamasyz ete almay otyrsyndar» dedi. Sol kezde el halqynyng 47 payyzy auylda túrdy. Al energetikanyng 10 payyzy ghana auyldyng ýlesinde bolyp shyqty. Preziydent sol kezde әkimderge qarata «Elektr jaryghynyng ne ekenin bilmeytin auyldar bar. Halqymyzdyng qay ghasyrda ómir sýrip jatqanyn bilesinder me?» dedi sol kezde. Al әkimder bolsa: «Jerimiz ýlken. Eldi mekender bir-birimen tyghyz ornalaspaghan. Olardyng әrqaysysynda energiya kózderin tasymaldaytyn baghandar ornatu tiyimsiz» dep aqtaldy. Elbasy sol kezde «Europada jel diyirmenderi túr. Biz sony nege paydalanbaymyz?» degen oy aitty.

Sol jyly Ghylym qory ýshin arnayy grant bólu mәselesi qarastyryldy. El kóleminde jel diyirmenin qúru turaly sóz boldy. Bizding keng dalamyzdy óbip qana ótkenday әser beretin jelding mýmkindigi barlyq elektro-gidro stansalarynda óndirilip jatqan energiya kózderinen 30-40 ese kóp quat kózin shygharady eken. Mysaly, Kókshetau qalasyndaghy Sh. Uәlihanov atyndaghy memlekettik uniyversiyteti grant negizinde salmaghy 95 keli, ózindik qúny 2,5 myng AQSh dollaryna baghalanghan jelenergetikasy qúrylghysyn dayyndap shyqty.

Onyng paydalanu merzimi - 25 jyl. Onyng mýmkindigi bas-ayaghy 300-500 adamnan túratyn shaghyn auyldy quat kózimen qamtamasyz ete alady. Bizding sheneunikterimiz jana qondyrghyny iske asyrugha 20-25 myng AQSh dollaryn tauyp bere almady. Eger terennen oilansaq EKSPO kórmesine kópting nazaryna úsynatyn jobalar bizde jetkilikti.
- 2012 jyldyng Jyl oqighasyna ainalghan basty janalyghy ne?
- 2012 jyl tarih qoynauyna enip ketti. Basty oqighagha ainalghan janalyq, ótken jyly 28 qarashada Aqordada ótti. Elbasy әkimderge «Lauazymdaryna kirispesten búryn qanday uәde berdinder, sony oryndaytyn kez keldi» degen talapty ashyq aitty. Elbasynyng talap etip otyrghany әkimderding jeke sharuasy emes, Preziydent pen Ýkimetting baghdarlamasy. Núrsúltan Ábishúlynyng múnshalyqty qatty renjigenin kópten beri kórgen joq edim. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Serik Bilәlovke «Auyzsu» baghdarlamasy boyynsha kóptegen qatelikterge jol bergeni ýshin sógis berdi. Preziydent osy jiynda kóp oilar aitty.

«Tek ózining mamandyghyn jetik mengergender ghana mansap baspaldaghyna kóteriledi» dedi. Birinshi basshylardy mansaptyq baspaldaqqa tamyr-tanystarynyng nemese ózine asa qolayly adamdargha «biylet satyp alugha» jol bermeuge shaqyrdy. Bizde qatardaghy soldat bolmay jatyp, general bolyp ketkender kóp. Olargha senim bildiruding nege aparyp soqqanyn bilemiz. Oblystar, audandar osynday kezdeysoq adamdardyng biliksizdiginen talay qiyndyqtarmen betpe-bet qaldy. Búl ýrdis býgin de jalghasyp jatyr. Bizde oryntaghyna «bauyr basyp qalghan jәne ózine qolayly oryn tappaghansha jyly ornyn suytyp alghysy kelmeytin basshylar kóp. Jogharghy jaqta olardy ashyqtan-ashyq qoldaytyndar da jeterlik.
- Oljas agha, qazaq últynyng ýles salmaghy 65 payyzdan asty. Al ózge últ ókilderi arasynda bolashaghyn qazaq elining bolashaghynan bólip-jara qaray almaytyndardyng qatary kóbeyip kele jatyr. Búghan qalay qaraysyz?
- Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde. Sebebi biz, qazaq últy, túnghysh ret 65 payyzdyq kórsetkishten astyq. Búl meni quantady. Búl - bizding tәuelsizdigimizding jenisi. Biraq ózge últtardyng elden bir kýnde kóship ketuine jol beruge bolmaydy. Olar qazaq tilin bilmese de Ata zany memlekettik jәne resmy til - qazaq jәne orys tilderimen bekitilgen elde túrady. Jaqynda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevpen kezdestim. Elbasymen әngimeden úqqa­nym - aldaghy uaqytta osy mәselege nazar audarylady. Biz elimizdi túryp jatqan barlyq últtyng balalaryna, últyna, dini men tiline qaramay, bolashaqqa degen ýmitine jol ashugha tiyispiz.
- Oljas agha, Elbasymyz halyqqa Joldauynda «Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi qazaq memleketi dep ataytyn bolamyz» dedi. Al jeltoqsan aiynyng bas kezinde «Endi biraz jylda Qazaqstanda túratyn barlyq últtar qazaq últynyng tóniregine toptasyp, qazaqstandyq últqa ainalady» dedi. Qazaqstandyq últ taqyryby bizding qogham ýshin әli de ózekti me?
- Men 70 jasqa tolghan mereytoyymda «Qazaghym aman bolsa, til de saqtalady, memlekettilik te saqtalady » degen bolatymyn. Qazaq tilining qazirgi jaghdayyn 1990 jyldarmen salystyrugha bolmaydy. Algha ilgerileu meni quan­tady. Aldaghy onjyldyqtarda Qazaqstandy elim, jerim dep tanityn barlyq últtar qazaq últy jәne qazaq tili tóniregine toptasady. Oghan deyin asyghystyqqa jol beruge bolmaydy.
- Orys әdebiyetinde janadan tanylyp kele jatqan túlghalar bar ma?
- Mening oiymnan shyghatyn túlghalar jas emes. Eng jastarynyng ózi zeynet jasyna jaqyndap qaldy. Al jastarynan bóle-jara aitatynday jaryq júldyzdy kezdestirgen joqpyn. Túlghany elge tanystyratyn - onyng kitaby. Kitap dýkenderi - oqyrman men jazushy arasyndaghy altyn kópir. Qazir kitap dýkenderi әdemi, jyltyraghan dýniyelerge tolyp ketti. Men múnday kórinisti Afrikada, Ýndistanda kóp bayqaytynmyn.

Mening ol jaqta kezdestirgen kitaptarym әdebiyetting arzanqoldyghyn әdemi suretpen býrkemelegisi keletindey, oqyrmangha emes, kórermenge ghana arnalghanday әser qaldyratyn. Múnday alabajaq-jaltyr kitaptar bizde de kóbeyip ketti. Olar naghyz әdebiyetti yghystyrugha tyrysyp baghuda. Olardyng avtorlary jekelegen túlghalar emes, toptyq újymdar, tipti brigada dese de bolady. Búl kitaptyng tragediyasy - әdebiyetting tragediyasy.

Bizding kezimizde oqylatyn әdebiyet múnday jaltyraqtan ada edi. Sonda da oqyrmanyna jetuge jol tabatyn. Oqyrman onyng әdemi múqabasyna emes, ishindegisine nazar audaratyn. Syrty altynmen aptalyp, kýmispen qaptalghan kitaptar keybireuler ýshin kәdesyigha, keybireuler ýshin syrtyn búldap, aqsha tabatyn tabys kózine ainaldy.
Memleket әdebiyetke qoldau kórsetpese, әdebiyet ómir sýre almaydy. Biz búl túrghyda Batysqa kóbirek eliktep kettik. Ádebiyetti, әsirese, qazaq әdebiyetin jelding ótinde jalghyz qaldyrugha bolmaydy. Búl bizding qazaq әdebiyetine ghana emes, әlemdik әdebiyetting aghzasyna keri әser etedi. Qazir oily klassika emes, aighay-shugha negizdelgen, óltirudi, adamdy zorlaudyn, adamnyng jýikesine keri әser etetin kitaptardyng aty ozyp túr. Biz osydan 21 jyl búryn myqty әdebiyeti jәne ozyq oily oqyrmany bar el edik. Qazir kórermeni jәne tyndaushylary ghana bar elge ainaldyq. Ádebiyet bizding qogham ýshin songhy plangha ainalyp kele jatyr.
- Qazir әdebiyetting ghana emes, jalpy, qoghamnyng dýr etip kóterilui ýshin toqyrau kerek degen pikirler aityla bastady.
- Halyq sol toqyraudan, qalyng úiqydan dýr etip oyanuy kerek. Stalin dәuiri - 1937 - 1953 jyldardyng jylymyghynan son, 1960-1970 jyldary әdebiyette, kino әleminde, sәulet ónerinde keremet myqty dýniyeler keldi. Búl qoghamdyq sananyng qayta janghyruy edi. 1980 - 1990 jyldary - revolusiyalar kezeninde әdebiyette de, kinoda da tynyshtyq ornady, 1990-2000 jyldar da әdebiyetke janalyq alyp kelmedi.
- Oljas agha, siz 40 jyl boyy, 1960 jyldar men 2000 jyldar arasynda qazaqtyng ruhyn kóterdiniz. Sol kezde sizding orys tilinde jazatyn qazaq aqyny ekeninizge eshkim nazar audarmady. Siz ýshin maqtanatyn qazaqtar kóp edi. Al býgin jaghday nege ózgerip ketti?
- Men búl saualgha jauapty 1960 jyldary «Rebyata, sudiyte po mne o kazahah» degen ólenim arqyly jauap bergenmin.
- 16 jeltoqsan - keyingi buyn ýshin tәuelsizdik merekesi. Keyingi tolqynda memleketimizding tarihyn naq osy kýnmen salystyra qaraytyn buyn ósip keledi. Tәuelsizdik meyramy siz ýshin elimizding Bas merekesi me, әlde memleketimizding bay tarihynyng jalghasy ma?
- Biz ótken aptada tәuelsizdigimizding 21 jyldyghyn atap óttik. Búl - ýlken mereke. Biz azghana uaqyt ishinde tәuelsiz el retinde qalyptastyq. Ózimizdi tanyttyq. Jeltoqsan - jyldyng ayaghy. Adamdy ótkenine moyyn búrghyzyp, oilandyratyn uaqyt. Meni songhy kezderi qazaqtyng songhy jarty ghasyrdaghy tarihyna eleuli ózgerister alyp kelgen oqighalar nege jeltoqsan aiynda ghana ótti eken degen súraqtar jii mazalap jýr. Songhy ghasyr ishinde aituly tarihy oqighalar osy jeltoqsan aiynyng 14-17 jeltoqsandaryna tura kelipti. Men ózim kuә bolghan jayttardy ghana aityp otyrmyn.

Osydan 50 jyl búryn, 1962 jyldyng jeltoqsan aiynda Kremlide, Sezder sarayynda qazaq mәdeniyetining kýnderin halyqtar dostyghy turaly ólenimmen ashtym. Qazaq mәdeniyetining shoq júldyzdary sol kezdegi jap-jas Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenovalar Mәskeuge keldi. Saltanatty jiyn ashylar kezde Kremli sarayynyng ong qanatynda N.Hrushevty qorshaghan top kórindi. Sol qanatta sol kezdegi Birinshi hatshymyz Dinmúhamed Qonaev ol topqa qosylmay, jalghyz otyrdy. Men ýzilis kezinde elimizding sol kezdegi Mәdeniyet ministrinen Qonaevtyng nege jalghyz otyrghandyghyn súradym. Olar Diymekenning әli Prezidiumnyn, Sayasy Buro mýshesi emes ekenin aitty. Ertesine Qonaevtyng Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti birinshi hatshylyghynan alynghanyn estidik. Búl 1962 jyldyng 16 jeltoqsany bolatyn.

Arada 24 jyl ótkende 1986 jyly 16 jeltoqsan kýni Diymekeng Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiyteti birinshi hatshysynan bosatyldy. Búl joly Mәskeude emes, ózining tuyp-ósken Almatysynda jalghyz qaldy. Sol kýni keshke Jeltoqsan oqighasy bastaldy. Taghy myna derekke nazar audarynyz. 1991 jyly 16 jeltoqsan kýni Qazaqstannyng Tәuelsizdigi turaly aktisine qol qoyyldy. Biz búl datany tәuelsizdik merekesi retinde atap óttik. Keyingi tolqyn ókilderi arasynda 16 jeltoqsannyng qanday kýn ekenin, biz ony qanday oqigha ýshin eske aluymyz qajet ekenin bilmeytin jastar ósip keledi.

16 jeltoqsan - Tәuelsizdik turaly aktige qol qoyghan kýn be, әlde Jeltoqsan oqighasy bastalghan kýn dep eske týsiremiz be? Songhy jarty ghasyrdyng ishinde bir ghana 16 jeltoqsan bizge qanshalyqty salmaqty oqighalarymen este qaldy. Ol sol kezding kuәgerlerining sanasynda әli janghyryghyp túr. Jyldar jyljyghan sayyn uaqyt, jana tolqynnyng restavratorlary búl kýnge óz qoltanbasyn qaldyrady. Tәuelsizdikke qol jetkizgen kýnimiz jogharyda biz aityp ótken kólenkeli sәtterden arylu ýshin, búl kýn barynsha jarqyrap kórinu ýshin bizge әli kóp júmys isteui kerek.
- Reseyde orys ziyalylary «Orys tilining ózegine qúrt týse bastady. Orys tili ózge tilderding qyspaghynda qalyp, shúbarlana bastady» dep alanday bastady. Belorustar: «ana tilimiz orys tilimen shúbarlana bastady» deydi. Al bizde «shalakazahskiy yazyk» degen týsinik payda bola bastady. Búl ghalamdanudyng belgileri me?
- Búl syrt qaraghanda tildi bayytady. Biraq biz búl mәselege shygharmashylyq túrghyda dayyn emespiz. Biz keybir jaghdaylarda oqyrmandardy shatastyryp alatyn jaghdaygha jettik. Múnday qoyyrtpaq tilding avtorlary ózi qoldanghan termindi qay jerden jәne qay elden alghanyn bilmeydi. Búl jaghdaydy biz ghana emes, Resey de bastan keship jatyr. Tildi bayytamyz desek, onyng ensesin týsirmeudi oilayyq. Jana terminderdi qoldanbastan búryn onyng búryn qoldanysta bolyp kelgen maghynasyn esten shygharmayyq.

Búl mәsele jurnalisterding nemese jazushylardyng emes, memleketting baqylauynda túruy tiyis. Men senzuranyng múnday kórkem - әdeby týrin qoldaymyn.
- Oljas agha, siz turaly songhy kezderi «әlemning adamy» degen sózder aityla bastady. Siz dýniyening tórt búryshyn aralap shyqtynyz. Sizge әlemning qanday qalasy, qanday nýktesi jaqyn?
- Men Almatyda tuyp-óstim. Bala kýnimde bólmemning terezesinen tau syghalap qarap túratyn. Búl kórinis maghan sonshalyqty jaqyn jәne súlu. Men ózim kórgen, aralaghan qalalardyng birde-birinen múnshalyqty tabighattyng ózi ýiip-tógip bergen súlulyqty jәne әdemilikti kórgen emespin.
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan
Gýlbarshyn AYTJANBAY

0 pikir