Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1841 0 pikir 19 Tamyz, 2013 saghat 12:44

Qazaqstan eksportyn kim shektep otyr?

Jaqynda ghana Qazaqstannyng eksporttyq әleueti artqan elder qataryna qosylghanyna kuә boldyq. Sóitse de songhy kezderi otandyq ónimderding eksportyn shektep otyrghandar bar eken. 

Búl turaly Eksporterler kenesining IX otyrysy barysynda QR Premier-ministrining orynbasary, Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshev mәlimdedi jәne tiyisti ministrlikterdi júmyldyrugha tapsyrma berdi. 

Mәselen, Ózbekstangha satylatyn únnyng aksiz salyghy qoldan úlghaytylghan. Alghashqyda 10 payyzgha, keyin 15 payyzgha deyin kóterilgen. Búl qisynsyz qymbattatu. Aksiz qymbatshylyghy ótken jyldyng kýz mezgilinde de talqylanghan. Ózbek tarapy únnyng satylu kólemi kýrt tómendegen jaghdayda kelissózder jýrgizip, atalmysh mәseleni sheshuge dayar ekendikterin jetkizdi. Búghan deyin búl mәsele ekijaqty kelisimderding eshqaysysynda da eskerilmegen. Al respublikamyzdyng astyq óndeu odaghynyng preziydenti Evgeniy Kan «Biyl ótken ýkimetaralyq komissiya otyrysynda maghan ózbek tarapynan múnday kelisim jasalmaghanyn aitqan bolatyn», – dep otyr. 

Jaqynda ghana Qazaqstannyng eksporttyq әleueti artqan elder qataryna qosylghanyna kuә boldyq. Sóitse de songhy kezderi otandyq ónimderding eksportyn shektep otyrghandar bar eken. 

Búl turaly Eksporterler kenesining IX otyrysy barysynda QR Premier-ministrining orynbasary, Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshev mәlimdedi jәne tiyisti ministrlikterdi júmyldyrugha tapsyrma berdi. 

Mәselen, Ózbekstangha satylatyn únnyng aksiz salyghy qoldan úlghaytylghan. Alghashqyda 10 payyzgha, keyin 15 payyzgha deyin kóterilgen. Búl qisynsyz qymbattatu. Aksiz qymbatshylyghy ótken jyldyng kýz mezgilinde de talqylanghan. Ózbek tarapy únnyng satylu kólemi kýrt tómendegen jaghdayda kelissózder jýrgizip, atalmysh mәseleni sheshuge dayar ekendikterin jetkizdi. Búghan deyin búl mәsele ekijaqty kelisimderding eshqaysysynda da eskerilmegen. Al respublikamyzdyng astyq óndeu odaghynyng preziydenti Evgeniy Kan «Biyl ótken ýkimetaralyq komissiya otyrysynda maghan ózbek tarapynan múnday kelisim jasalmaghanyn aitqan bolatyn», – dep otyr. 

Jalpy aksiz salyghy degenimiz – tútynu tauarlarynyng jәne kórsetiletin qyzmetterding baghasyna qosymsha salynatyn salyqtyng bir týri. Respublikada óndirilgen jәne syrttan keletin tauarlargha, bәseke biznesine aksiz salynady. Sapasy men baghasy jaqyn tauarlargha,  ortaq belgilerine qaray jikteletin tauarlargha salynatyn ajyratylghan aksiyz, súryptarynyng baghasy әrtýrli dengeydegi birynghay tauarlargha arnalghan ortasha aksiz týrleri bar. 

Byltyr Ózbekstangha 1 million 216 myng tonna ún satylghan. Al biyl – 709 myng tonnany qúrap otyr. Búl degeniniz, ún eksportynyng 45 payyzgha qysqarghanyn kórsetedi. Búghan sebep – aksizderding qymbattauy dep otyr IYsekeshov myrza. 

Evgeniy Kannyng mәlimdeuinshe, ún tartatyn kәsiporyndardyng tórtten bir bóligi júmys istemey toqtap qalghandyqtan, qazaqstandyq tauarlardyng eksporttyq mýmkindikterin shekteytin elderge qatysty qarama-qarsy sharalar qabyldau qajet dep otyr. 

Al «KAZNEX INVEST» AQ baspasóz qyzmetining taratqan aqparattaryna kónil bólsek, Ózbekstan Respublikasy 2013 jyldyng mamyr aiynda óz tauar óndirushilerin qoldau maqsatynda qauly qabyldap, importtyq ónimderding 45 atalymyna aksiz salyghyn engizgen. Búl tauarlargha salynatyn aksiz kólemi 10-30 payyz aralyghynda. Al Týrkimenstandaghy aksiz salyghynyng mólsheri 40 payyzdan 70 payyzgha bir-aq sekirgen. Búl rette Týrkimenstannan Qazaqstangha әkelinetin tauarlargha salynatyn aksizding 15 payyz ekendigin eskersek, olardyng tauaryna salyqty elimiz edәuir qymbattatuyna bolar edi. Ózbek aghayyndardyng búl ekonomikalyq sheshimi ersi-aq. Ásili, búl memleketter óz óndirushilerining ónimderi men tauarlaryn ishki tútynuda myqtap ornyqtyru ýshin jasaghan shara boluy mýmkin. Desek te ishki naryq óz aldyna, al syrtqy eksport saudasynyng jóni bir bólek. Óitkeni ózara yntymaqtastyq qúrghan elderding aksiz salyghy, bolmasa basqa da eksporttyq mәselelerdi birlese sheship, salyq baghasyn ózara kenesip qony mindetti emes pe? 

Búl kelensizdikterdi retteu ýshin Áset IYsekeshov óndirushilerding úsynystary men shaghymdaryn tyndady. Nәtiyjesinde búl memleketterge qatysty «qarama-qarsy» shara qabyldau qajet dep sheshildi. 

«Ekonomika, Industriya jәne jana tehnologiyalar, Auyl sharuashylyghy ministrlikteri bir aptanyng ishinde bizding ónimderimizge aksizder qoldanatyn elderge qarsy qarama-qarsy sharalar oilastyru qajet. Búl mәselege qatysty mehanizmder qajet, baj salyghy kólemi boyynsha naqty úsynystar jasau kerek. Ony Ýkimetke shygharamyz. Bizding eksporttaytyn ónimderimizge qatysty aksizderdi on ese qymbattatu әdil emes. Biz tiyisti sharalardy qabyldaugha tiyispiz», – dedi IYsekeshev myrza.

Ýkimet basshysynyng orynbasary, Ekonomika jәne budjettik josparlau ministrligine Auyl sharuashylyghy ministrligimen birlesip, Qazaqstannyng Ózbekstan men Týrkimenstan elderi arasyndaghy kelisimderin, normativtik-qúqyqtyq bazany eskere otyryp, Ýkimetke qarama-qarsy sharalar turaly tiyisti úsynystardy shygharudy tapsyrdy. «Tamyzdyng sonynda biz búl mәseleni qarastyramyz. Bizge tolyqqandy derekter bazasy qajet. Búl mәselege Qarjy ministrligin, Salyq jәne Keden komiytetterining qosyluyn súraymyn. Býgin eki kәsiporyndy ghana tyndadyq, taghy da qanday ónim týrlerine qatysty qiyndyqtar bar ekenin anyqtau qajet. Elimizge әkelinetin, syrtqa shygharatyn tauarlarymyzdy, onyng ishinde aksizder salynatyn ónimderdi qarap shyghu óte manyzdy», – dep týiindedi IYsekeshev.

Aqniyet Ospanbay

0 pikir