Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2165 0 pikir 19 Tamyz, 2013 saghat 12:27

Ámirjan Qosanov. Múra jәne múragerlik

QAZAQ QAUYMY EL TAGhDYRYNA QATYSTY BÚL MÁSELEGE BEYJAY QARAMAUY TIYIS

QAZAQ QAUYMY EL TAGhDYRYNA QATYSTY BÚL MÁSELEGE BEYJAY QARAMAUY TIYIS

Biz ózi qarama-qayshylyqqa toly elmiz. Bireu toyyp, ekinshisi tonyp sekirgen elmiz. At tóbe­lindey top “Forbs” jurnalynyng milliarderler tizimining tórin bermeytin, al qalyng júrt eki qolgha bir júmys tauyp alugha shamasy kelmeytin elmiz.Qaranyz, qanday paradoks: qaghaz jýzinde 2030, kerek deseniz, 2050 jyldar­gha deyin “damu Strategiyasyn” anyqtap alghan Qazaqstannyng is jýzinde sayasy bolashaghy búldyr. Tipti 2017 jyly ne bolatynyn, kimning Nazarbaevtyng sayasy múrageri bolatynyn eshkim kesip-piship aita almaydy. Meninshe, sol aita almaytynnyng qatarynan qazirgi preziydent te tabylyp qalady, óitkeni sayasy sheshim qabyldau mehanizmi bizde tym kýrdelenip, toptyq sipat alyp ketken. Búghan deyin “sayasy sheshim­derdi tek qana elbasy qabyldaydy”, “aldymen Qúday, sodan keyin preziydent biledi” dep, jalpylama sózben qútyla salatynbyz. Jәne de búl syltau qanshama sayasatker men sayasattanushynyng enbegin jenildete­tin: әite­uir, ne bolsa da, bәrin preziydentke ysyra salugha bolatyn. Endigi jerde ýirenshikti jal­paq­she­sheylikten arylyp, naqty әngimege kóshetin kez kelgen se­kildi. Sol әngimeni bastayyq.
 
MÚRAGER IE BOLAR MÚRA QANDAY?
Kez kelgen múragerding qolyna tiyer múra bolady. Bizding taqyrypqa qatysty ol múra – tútas bir memleket bolghaly túr. Áriyne, memle­ket­ting sipaty jayynda Kons­titusiyada jazylghan. Yaghni, “demokratiyalyq, әleu­mettik, qúqyqtyq jәne za­yyrly” dep. Biraq bizding Ata zannyng baptary “Habar” men “Egemen Qazaqstannyn” janalyqtary sekildi: ekran men qa­ghazda bar da, naqty bolmysta joq.
20 jyl Tәuelsizdik ishinde bizding biylikting qolynda orasan zor mýmkinshilikter boldy! Bir kýnning ishinde keshegi Mәskeuding diktatynan qútylyp, jana memlekettik qúrylym, jana ekonomika, jana әleumettik orta, jana ruhany bolmysty qalyptastyrugha bolatyn edi.
Ol maqsat tolyghymen oryndaldy dep eshkim de aita almaydy.
Jo-joq, formalidy týr­de bәri óz ornynda sekildi: el aman, budjet jyl sayyn tolyghuda, jaqsy ma, jaman ba, әiteuir, elding bira­zy mem­­leketten ailyq alyp, al birazy ózin-ózi asyrap jatyr. Oghan da tәube dep, әngi­meni doghara salugha bolar edi.
Biraq klassikalyq sayasattanu túrghysynan kelsek, 20 jyl ishinde qol jetken jetistikten góri, qol jetkize almaghan biyikter kóbirek.
Sonyng biri әri qoghamtanu túrghysynan eng bastysy – qúrylghan mem­le­kettik jýie­ning eshbir eldegi analogqa úqsamaytyn formasy.
“Demokratiyalyq” memlekette biylikting ýsh tarmaghy bir-birinen tәuelsiz әri óki­lettigi ózara teng bolady. Bizde she?
“Áleumettik” memlekette әrbir azamat memleketting qoldauyn is jýzinde kóre ala­dy. Eng bastysy, әleu­met­­tik jaghynan qorghalmaghan toptar tiyisti әri tolymdy jәr­­demaqy alady. Bizde she?
“Qúqyqtyq” memlekette Zang bәrinen de joghary túrady. Bizde she?
“Zayyrly” memlekette dәl qazirgidey әleumettik әri diny negizdegi sektanttyq pen topshyldyq oryn alyp, onyng arty lan­kestikke úlaspaydy. Bizde she?
Sondyqtan da bizdegi qa­zirgi memleketting tiypi erekshe, onday forma eshbir el­de joq dep aitugha bolady.
Búdan búrynyraq biz “bir adam – preziydent basqaryp, qogham ómi­rining barlyq salasy tizginin óz qolynda ústap otyrghan” memleket dep sipattaytynbyz. Meninshe, osy jalpylamalyqtyng da kýni ótip bara jatyr.
Sonymen bizding memle­ket­tik qúrylymnyng qysqasha surettemesi mynaday.
Ekonomikalyq túrghydan ol kompradorlyq, yaghny últ­tyq emes, shetel kapitalynyng soyylyn soghushy oligarhiya ýstemdik etken jýie. Kezinde bizge kelgen shetel­dik kompaniyalardyng joly bola qaldy: olar op-onay tabys tabudyng eki qaynar kózine jolyqty. Biri – Mendeleev tablisasyndaghy bar elementterden qúralghan jer baylyghy, ekinshisi – búghan deyin eshnәrse kórmegen, ashqaraq әri últtyq mýddeni satqysh sheneunikter.
Áriyne, bizde shaghyn jәne orta biznes te bar. Biraq olar jalpyúlttyq ishki ónim­ning 20 payyzynan sәl astamyn qúraydy.
Múranyng basty baziysi – qazba baylyqtardy satugha ghana negizdel­gen jәne de ertengi kýni múnay baghasy kýrt tómendese, bankrotqa úshyrauy әbden mýmkin, zamanauy talaptargha tipti say emes ekonomika.
Múranyng qondyrmasy – oligarhtardyng soyylyn soqqan memle­kettik instituttar, azyp-tozghan morali, “baryp kel, shauyp kel” roline әbden beyimdelgen, halyqtyng emes, belgili bir yqpaldy toptardyng mýdde­sin bildiruge daghdylanghan partiyalardan qúralghan saya­sy orta.
Morali demekshi. Biylikting 20 jyl boyy ózgermeuining taghy bir qiyn jaghy bar: yaghny taqqa otyrar múrager orasan zor mýmkinshilikter­ge qosa osy uaqyt ishinde jiberil­­gen qatelikter ýshin de jauap­kershilikti amalsyzdan moynyna alady! Al onyng ishine sayasy qarsylastardyng qoldan óltirilui, naqty túlghalargha jasalghan basqa da qiyanattar kiredi.
Áriyne, uaqyt óte, múrager ózi­ning ol qylmystargha qatysy bolmaghanyn aityp, aqtala bastar. Biraq, qolyn mezgilinen kesh sermep qaluy da mýmkin.
Gollivud filimderinde adamnyng qanyn sorghysh (vampirler) monstrlar bar. Olar tek qaranghyda ghana ómir sýre alady, kýnning kózine týsse, ólip jatady. Bizding sayasy jýiening bolmysyn anyqtap jatqan oligarhiya da sol vampirler sekildi: olardyng ómir sýru, әreket etu ortasy – qaranghy qúpiya, júrttan jabyq ahual. Sonyng bir saldary – qoghamdyq ómirde ashyq ýlgidegi demokratiyalyq, toptar men túlghalardyng til tabysuyna negizidelgen vizantiyalyq dәstýrler ýstemdik etedi. Onyng bir kórinisi – әrtýrli sipattaghy ósek-ayandar. Mәselen, belgili bir túlghalardyng densaulyghy jayyndaghy aqparat.
Óz basym jeke sayasy túlghalardyng ras-ótirik auru-syrqaty turaly alyp-qashpa әngimelerdi jaratpaymyn: meninshe, bireuding densaulyghy turaly syrttay ton pishken mәdeniyettilikke jatpaydy. Ásirese, osynday sózderge shekteu qoyyp tastaghan qazaqy sana, yrym túrghysynda. Onyng ýstine, osynday dolbarlardyng ar jaghynda sýi­kimsiz mysyqtileu jatqan sekildi: jany ashyp, “jazylyp ketsin” dep qamkónil bolyp jatqan eshkim joq.
Biraq, ókinishke qaray, bir adamgha tirelip qalghan sayasy jýie jaghdayynda eng basty sheshimderdi qabyldaytyn jeke túlghanyng róli meylinshe manyzdy. Yqpaldy adamnyng jeke ómiri, onyng ishinde, densaulyghy da naghyz sayasy faktorgha ainalyp ketken. Sondyqtan da biyliktegi tegeurindi túlghalardyng densaulyghy turaly aragidik payda bop qalatyn әrtýrli rәuishtegi әngimeler bizdi Qazaqstanda ýstemdik etken saya­sy jýieni “densaulyghy” jayyndaghy ýlken әngimege jeteleui kerek dep oilaymyn...
Eng bastysy mynau: kim bolmasyn, ol múrager bir nәrseni týsinui kerek: Tәuelsizdikpen birge bas biylikke kelgen Nazarbaevqa degen halyqtyng 90-jyldardaghy ystyq yqylasy men onyng ornyna keler múragerge degen qily-qily kózqarasty tipti salystyrugha bolmaydy! Qazirgi qoghamnyng sana-sezimi bólek. Talaptary erekshe. Qazaqstandyqtar ózge órkeniyetti elderde biylikting mәdeny týrde typ-tynysh auysyp jatqanyn kórip-bilip jatyr. Búl qogham endigi jerde “ekinshi Nazarbaevty” kótere almaydy!
Múranyng da múrasy bar. Men keyde: “osynshama múragha kim óz erkimen ie bolyp qalghysy keledi eken?” – dep óz-ózimnen súrap qoyamyn. Sóite túra dәl jauabyn taba almay qalamyn...
 
MÚRAGER KIM BOLMAQ?
Búghan qatysty joramal kóp-aq.
Áriyne, eng basty sheshimdi shynymen de preziydent qabyldaydy. Ol tý­sinikti. Biraq ol tarihy tandau qabyldaytyn qazirgi kezenning óz erek­shelikteri bar, olardy elbasy eskermese, jaghday ushyghyp keteri haq.
Birinshiden, biraz sarapshy dinastiyalyq, otbasylyq variantty ataydy. Osydan biraz uaqyt búryn bir kýieu bala: “monarhiya jariyalayyq!” dep bir shulatyp edi eldi. Onyng ýstine preziy­dentting sol tuysynyng qoghamda qanday qúbyjyq ról atqarghanyn el úmyta qoyghan joq әli. Sondyqtan búl jerde “auzy kýigen, ýrip ishedi” priyn­siypi ornyghyp, onday tandau sózsiz qoghamnyng myqty qarsylyghyn tughyzady. Formalidy týrde demokratiyalyq proseduralardy qoldaytyn shetel qoghamdastyghynyng pozisiyasy da qanday bolary belgisiz: syrtqy sayasatta tonnyng ishki bauynday dostyq bolmaytynyn keshegi Berluskoniyding ózi kórsetip jatqan joq pa?
Sonymen birge preziydentting ózining tikeley tuysyn múragerlikke úsynuy qoghamda qalyptasyp qalghan klanaralyq jaghdaygha teris әser etui mýmkin. Birinshiden, ol múragerding ózi belgili bir toptyng ókili bop shyghady da, qal­ghan toptar ony qoldamauy yqtimal. Ekinshiden, múnday tandau sol toptardyng “bizding aramyzdan layyqty adam tabylmay qalghany ma?” degen sipattaghy narazylyghyn tughyzary anyq. Jәne de olar búnday sheshimdi talay jyl preziydentke adal enbek etip kele jatqan ózderine degen senimsizdik dep qabyldary haq.
Kelesi әri bәrinen de jii auyzgha alynyp jýrgen joramal – “preziydent óz ainalasyndaghy bir túlghany múrager etip qaldyrady” degen sóz.
Shynyn aitu kerek, jeke adamnyng sayasy erik-jigerine negizdelip qalghan jýie ýshin qisyndy boljam.
Ártýrli adamdardyng aty ataluda. Keyde “solar ózderi iyelik etken BAQ arqyly ózderin múragerlikke úsynyp jatqan joq pa?” degen әserde qalasyn. Búryn esimi elge beymәlim bop kelip, endigi jerde BAQ-tyng tórinen ornyn oiyp alghan әleumettik zertteu ortalyqtary qaptap ketti. Olar da bir-birimen jarysyp, qazirgi sheneunik­terding reytingin “ólshey” bastapty. Keyde olar preziydentting ózining týsine kirip-shyqpaghan payyzdardy iyelenip jatady! Qúddy bir Uiliyam Tekkerey­ding “Danghoylyq jәrmenkesi” romanynyng keyipkerleri sekildi. Bir qyzyghy sol: reytingi “súmdyq” sheneunikting aty-jónin qaldyryp, qazirgi qyzmetin alyp tastasa, onyng aspanmen talas­qan reytingi jermen-jeksen bop qalady.
Aytqanym aitqan jәne men búl pikirimnen ainy qoyghan joqpyn: preziydent kózi tirisinde qazirgi qyzmetinen ketpeydi. Menen keyin kýl bolmasa, býl bolsyn degen napoleondyq priyn­siyp­ti ústanyp, ómirining ayaghyna deyin taghynda otyrady.
Degenmen, mynaday ssenariy de jýzege asuy mýmkin. Preziydent 2017 jyly saylaugha týspey, kezinde qabyldanghan “Túnghysh preziydent turaly” zandy iske qosady. Ol Zanda onyng mәrtebesi asa biyik, memlekettik sayasattyng basty-basty mәselesine tikeley aralasyp otyrady. Jәne de ol Zang boyynsha ol eshnәrsege jauap bermeydi, merzimdi týrde saylaugha da týsuining esh qajeti joq.  
Al formalidy týrde preziydent retinde ol óz múragerin úsynyp, biraz uaqyt boyy klanaralyq tepe-tendikting saqtaluyn qamtamasyz etip, izba­sarynyng qoghamda ornyghuyna, kýsh aluyna alghysharttar jasaugha tyrysady.
Osy uaqyt ishinde sayasy reformany jýzege asyryp, Parlament pen Ýkimetting ókilettikterin kýsheytuge bolar edi.
Qaytalap aitamyn, búl – kóp joramaldyng biri ghana. Óitkeni basqa da varianttar bar. Jәne bizding jaghdayda Siz ben bizding ýsh úiyqtasaq týsimizge kirmegen mýldem adam sengisiz joba, fantastikalyq sheshim qabyldanyp qoiy ghajap emes.
 
MÚRAGER TAGhAYYNDALMAYDY, SAYLANADY
Biraq qanday joba bolmasyn, ol mynaday bir sheshushi faktorsyz tolyqqandy jýzege asa almaydy әri el ishindegi túraqtylyqtyng kepili bola almaydy. Ol – bolashaq múragerding tek qana preziydent pen biyliktegi toptardyng aldynda ghana emes, barsha qogham aldynda sayasy legitimdik aluy. Qa­zaqsha aitqanda: “Men zandy týrde biylikke keldim. Sondyqtan da meni moyyndanyzdar!” – dep, boyyn tik ústap, el aldyna shygha aluy.
Al onday legitimdikti tek qana әdil de bәsekeles saylau qamtamasyz ete alady. Búl talap onsyz da asa manyzdy sharua sanalatyn kelesi preziydent saylauynyng mәrtebesin aspangha bir-aq kóterip tastaydy.
Ol ýshin, kem degende, ýsh basty talap oryndaluy tiyis.
Birinshiden, preziydentting múrageri sayasy qayratker retinde qogham tanyp-bilgen, onyng birshama bóligi túlgha retinde moyyndap, saylau kezinde naq­ty týrde qoldaytynday ýmitker boluy tiyis. Óz bolashaghyn olyaytyn el onyng tek qana qazirgi preziydentting ózi qalaghan biyik mәrtebesin mise túta qoymasy anyq: júrt odan sayasy derbestik pen minez talap etedi, “men Núrekenning adamymyn” degen uәj mýldem jetki­liksiz әri kýlkili.
Júrt múragerding aty-jónine qarap qoymaydy, onyng ne istep, ne qoyatyny turaly baghdarlamasyn kýtedi. Múnday syn saghatta jalpylama týrdegi “Pre­ziydentting isin jalghastyramyn!” nemese “2050 Strategiyasynyng ayasynda qyz­met etemin”” dey salu – jenilu­men para-par.
El basqarugha qajet jalpygha belgi­li qasiyetterimen birge onda postnazarbaev kezeninde qoghamnyng basty qozghaushy kýshterin shyn mәninde óz manayyna toptastyra alatynday orasan zor sayasy әri adamy kendik boluy shart. Kerek deseniz, osy qasiyet býkil Qazaqstannyng ertengi túraqtylyghynyng asa manyzdy kepili bolmaq.
Preziydentting manayynda osynday jalpyúlttyq әleueti bar túlghalar bar ma? Qiyn súraq, óitkeni qazirgi bizding bir adamgha – qyzmettegi preziydentke ghana baghyshtalghan býkil memlekettik sayasat ol kisining manayynda jaryq júldyzdardyng payda bolyp, qalyptasuyna esh mýmkindik bermey keledi. Qylt etip bas kóterip, kózge týsken­der­ding taghdyry qanday bolghanyn kórip kelemiz: atyldy, sottaldy, shetel asyp ketti, basqasha formada túqyrtylyp tastaldy. Meninshe, úzaq jyl boyy oryn alyp kelgen osy teris sayasattyng “jemisin” biylik endi kórip jatyr. Jәne de ony tez arada týzeuge bola ma, bolmay ma, belgisiz.
Áriyne, keshegi Elisinning izimen búryn eshkimge de belgisiz bop kelgen qazaqstandyq “polkovnik Putindi” bir sәtte óz ornyna qaldyrugha da bolar ma? Biraq 1999 jylghy Resey men 2013 jylghy Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasy ahualdy, tolyp jatqan obektivti әri subektivti faktorlardy qatar qoigha bolmaydy. Bәlkim, 14 jyl búryn “kremlidik ssenariy” bizde de jýzege asyp ketui mýmkin be edi. Biraq qazir ol tipti de orynsyz әri, shynyn aitu kerek, qauipti.
Ekinshiden, múrager ózin tolyqqandy zandy sezinui ýshin ashyq ta әdil saylauda shyn mәninde preziydenttikke layyq sanalatyn qarsylastardy je­nip shyghuy tiyis. Endigi jerde qoldan jasalghan, halyqtyng eti ýirenip, tipti jiyirkenishti bop ketken jasandy ýmit­kerler tipti jaramsyz. Olardy jengen múragerding arty quys bop qalady, ol Aqordada tynysh otyra almaydy.
Mysaly, myna túrghan Reseydi alayyq. Mәskeuding merin saylau nau­qany bastaldy. Qazirgi duanbasy Sobyaninge qarsy shyghatyn layyqty ýmit­ker bolmaghandyqtan Kremli 5 jyl týrmege japqan Navalinyidy kelesi kýni óz qolymen bosatyp, saylaugha qatysuyna mýmkindik berip otyr. Qansha avtoritarlyq bolyp sanalsa da, Kremli Sobyaninning osy saylaudan meylinshe layyqty ótip, legitimdi basshygha ainaluyna mýddeli. Áytpese, ol jaqta da bizdegidey “kezekshi” kandidattar jetip jatyr emes pe?!
Jәne de Putin múnday qadamgha Mәskeu sekildi asa iri megapoliste Kremliding sayasatyna ashyqtan-ashyq qarsy shyghyp jýrgen milliondar bar eken­digine qaramastan baryp otyr. Búl dege­niniz “naghyz le­giy­timdik” de­­genge Mәs­keu qanshalyqty mәn be­rip otyrghandyghynyng jarqyn kó­ri­nisi.   Kerek de­­­­se­niz, keshe ghana Na­vali­nyi­dyng ózi “jý­likter men úry-qarylardyng par­tiya­sy” dep ma­zaq etken “Ediy­­naya Ros­siyanyn” ózi op­pozisioner­di qoldap qol jinap beruge mәj­býr boldy. Mi­ne, sayasy erik-­jiger degen qayda jatyr!
Osy orayda songhy kezde yrdu-dyrduymyz kóbeyip ketken bizdin, Qazaqstan oppozisiyasynyng da aldyna jana talap qoyylmaqshy: erteng biylik barlyq mýmkinshiligin bir ýmitkerding manayyna toptastyryp, óz ssenariyi boyynsha saylau ótkizbek bop bilek sybana kiriskende bizding taktikamyz qanday bolmaq?
QPK men “Azat” partiyalarynyng taghdyry ekiúshty әri qiyn halde. JSDP-nyng qazirgi basshylyghy biregey “JSDP-Azat” partiyasynyng bolashaghyna obal jasap ketti. “Algha” partiyasy sot sheshimimen jabyldy. Oppozisiyalyq alangha partiyalardan da ótken belsendilik tanytyp, janasha iydeyalar men zamanauy tehnologiyalardy paydalana bastaghan partiyalyq emes kýshter kele bastady.
Mine, osynshama aluan-týrli kýshter men túlghalar erten, sheshushi sәtte biregey ýmitker úsyna ala ma, joq pa?
Oppozisiya atyn jamylyp, biylikting shylauynda jýrgen keybir partiya ókilderi ertengi kýni biylikpen separattyq kelisim jýrgizip, aldaghy preziydent saylauyna “bәsekelestik”, “demokratiyalyq әri zandy” sipat beru ýshin júmys jasamauyna kim qazir kepildik bere alady?!
Mine, oppozisiya ishinde songhy kezde jýrip jatqan qiyn prosesterge osy túrghydan da jiti qarap, tiyisti qorytyndy shygharuymyz kerek siyaqty.
Biraq ol – óz aldyna bólek bir әngime. Onyng da uaqyty kele jatar...
Ámirjan QOSANOV
"Jas Alash" gazeti
0 pikir