Seysenbi, 19 Qazan 2021
Janalyqtar 3365 0 pikir 19 Tamyz, 2013 saghat 08:22

Shayahmet Qaliyúly. «Bolghan» eli. Ol qanday el?

1995 jyly nauryzdyng ondary shamasynda, QHR-ding Ile Qazaq avtonom oblysyna qaraytyn Altay aimaghyndaghy jeti audannyng orta mektepterine praktikagha ketken studentterding praktikalyq júmys jaghdaylaryn tekserip zerttep, tiyisti mindetterdi tapsyryp keluge  Ile pedagogikalyq institutynan mindet jýktep jolgha shyqqanmyn. Áueli Qúljadan shyqqan boyda júmysty Altay aimaghynyng eng shetki shyghys audany Shingil audanynan bastaudy jón kórip, at basyn solay búrgham.  

 Avtobustaghy bir jas jigit «Taykeshken» shekara ótkelinen alghan bes-alty kilemin avtobustyng artyn ala tiyep alypty. Sodan beri qaray әr jerge bir oryn tastap otyrghan jeti-segiz ghana adam. Maghan jaqyndau jerde basyna ýki taqqan týlki túmaq kiygen, jas mólsheri alpystan alqyghan bir aqsaqal kisi otyrdy.

Shingil qalashyghynan biraz úzap shyqqansha, adyr-adyr taulardan kóz almay, aluan-aluan oidyng arpalysyna týsip, ózimmen-ózim bolyp otyrghanymda:

– E, jigitim, Ilening azamatysyn-au deymin? -degen oqys dauys selk etkizdi.

– IYә, qariya, Ileden keldim, qaydan bilip qoydynyz? -dep qaljyndaghanday boldym.

– Nesi bar, basyndaghy aq qalpaghyng aiqaylap túrghan joq pa? -dep jymidy qariya. Sosyn әngimening tyghyny ashylyp ketti de anany-mynany alma-kezek aityp biraz otyrghan son, manadan beri oiymda kýngirttenip kýpti  etip otyrghan kýdikti oidyng biltesin tútandyrghym kelip:

1995 jyly nauryzdyng ondary shamasynda, QHR-ding Ile Qazaq avtonom oblysyna qaraytyn Altay aimaghyndaghy jeti audannyng orta mektepterine praktikagha ketken studentterding praktikalyq júmys jaghdaylaryn tekserip zerttep, tiyisti mindetterdi tapsyryp keluge  Ile pedagogikalyq institutynan mindet jýktep jolgha shyqqanmyn. Áueli Qúljadan shyqqan boyda júmysty Altay aimaghynyng eng shetki shyghys audany Shingil audanynan bastaudy jón kórip, at basyn solay búrgham.  

 Avtobustaghy bir jas jigit «Taykeshken» shekara ótkelinen alghan bes-alty kilemin avtobustyng artyn ala tiyep alypty. Sodan beri qaray әr jerge bir oryn tastap otyrghan jeti-segiz ghana adam. Maghan jaqyndau jerde basyna ýki taqqan týlki túmaq kiygen, jas mólsheri alpystan alqyghan bir aqsaqal kisi otyrdy.

Shingil qalashyghynan biraz úzap shyqqansha, adyr-adyr taulardan kóz almay, aluan-aluan oidyng arpalysyna týsip, ózimmen-ózim bolyp otyrghanymda:

– E, jigitim, Ilening azamatysyn-au deymin? -degen oqys dauys selk etkizdi.

– IYә, qariya, Ileden keldim, qaydan bilip qoydynyz? -dep qaljyndaghanday boldym.

– Nesi bar, basyndaghy aq qalpaghyng aiqaylap túrghan joq pa? -dep jymidy qariya. Sosyn әngimening tyghyny ashylyp ketti de anany-mynany alma-kezek aityp biraz otyrghan son, manadan beri oiymda kýngirttenip kýpti  etip otyrghan kýdikti oidyng biltesin tútandyrghym kelip:

– Aqsaqal, aiyp bolmasa, Ospan batyr turaly ne bilesiz, sodan biraz әngime aityp berseniz qaytedi? -dedim.

– Oi, bauyrym-ay, kórmegen adam jayly kósemsip sóileu әbestik bolar, degenmen sen súrap qalghan son, men estigenimdi, esimde baryn aitayyn, ne de bolsa jol qysqarar, bizge keregi de sol emes pe? Mening әkem Ospannyng «qúiyrshyghynda» bolghan kisi. Ol kezde Ospan batyr ózine qosylghan azamattardy ash qaldyryp almau ýshin ishinara baylardyng malyn daladan soyyp jep jýrip, úrys salady eken. Sodan el ishinde, әueli «qúiyrshyq» atanyp ketipti. Keyin, ózing de bilersin, últ azattyq kýresining kósh basshysy, er jýrek batyr qaysar qaharmany boldy ghoy. Ákemning әngimesine qaraghanda jaumen soghysa jýrip, yghysa-yghysa shyghys Týrkistannan shyghyp Gansu (Keng su) ólkesine  qaray auyp barghan. Sol jerde, túraqty ómir sýrip kele jatqan, óng әlpeti bizge jaqyndau keletin «Bolghan» degen bir taypa elge kezdesip qalypty. Ángimelese kele olar: «biz de bir kezde sendermen bir halyq bolghanbyz, osynda kelip mekendep qalghanbyz, mynau bizding ata-babalarymyzdan qalghan múra zat»,- dep, aghashtan shauyp jasaghan óte eski kýbi jәne qayystan qayyp jasalghan taghy da basqa bir zattardy kórsetipti. «Biz qazir zanzusha kiyinip, zanzusha jәne hanzusha sóilep óz tegimizdi ózgertip aldyq. Degenmen tәnimiz basqa bolghanymen qanymyz sendermen bir, sondyqtan senderge kómekteskimiz keledi. Sender endi ary qaray jýrmender, onda taza zanzular(tiybetter) bar olar senderdi óte jaman kóredi, ózderi qatygez-jauyz halyq, onda barsandar kóp qiyndyqqa úshyraysyndar»,-dep, jol kórsetipti. Solardyng núsqauymen bara jatqan baghyttaryn ózgertip bir pәleden aman qútylghan eken. Búl kýni bizder aityp jýrgen zanzu óz ishinen: tiybet, zanzu, bolghan dep ýsh taypagha bólinetin últ eken dedi.

Búl әngime sol boyda qalghanymen sanamnyng bir sanylauynda saqtalyp úzaq uaqyt jýrgen bolatyn.  

Ótken jyly nauryz aiynda Almaty oblysy Enbekshiqazaq audanynyng Núrly aulynda túratyn agham ekinshi úly Seriknúrdy ýilendiretin bolyp, sol auylgha Qytaydyng Gansu ólkesi, Aqsay qazaq avtonomiyaly audanynan elimiz derbestigin ala salysymen alyp-úshyp eng alghash kóship kelgen Ábdiqadyr degen kisining qyzy Núrgýl atty bolashaq kelinge qúda týskeli barghan edik. Jana qúdalar jik-japar bolyp kýtip jatty. Biz de kelindi súray kelgen sharuamyzdy baptap bayyppen aityp bolghan son, dastarqan ýstindegi әngime ana-myna taqyryptyng basyn bir shalyp, saryndy bir әngimening arnasy bolmaghan son, búl kisilerding Gansuden kelgenin eskerip, kópten beri týinektey týiilip jýrgen dýdәmal oidyng týiini sheshilip qalar ma eken degen dәmemen bas qúda bolyp otyrghan 80-ning sengirindegi Tólegen qajy aqsaqalgha:

– Qariya, sizder Gansudan kóship keldinizder ghoy, óziniz kópti kórgen, kópti týigen, el kezip, jer sholghan, kóziniz ashyq, kókireginiz oyau qart kórinesiz, sizder túrghan jaqta ''Bolghan'' degen bir el bar kórinedi. Sol el turaly kórgen-bilgeniniz bolsa aita otyrsanyz qaytedi?-dep qolqa saldym. Kәriyam ol jaghyn asa bilmeytindigin aityp kibirtiktey bergende, manadan beri shyny alyp, tamaq tartyp kýtushi bolyp jýrgen qiyaq múrtty qyrghy qabaqty qara tory jigit:

 – Ony men bilemin, qúdeke,-dep әngime biltesin ary qaray jalghap ketti. Dastarhan basyna jana kelip ornalasqanymyzda, qúda tanystyru kezeninde osy jigitti «Ábdighappar qúda men aghayyndy kisilerding balasy Alghabek  Qúmashúly» dep tanystyrghan bolatyn.

 – Men 1988 jyly aimaq ortalyghy Ju Shuanda shoferlik oquyna, qasymda Núsqar degen jigit bar, týsip sonda eki jyl oqyghanbyz. Bir jylda qabyldanghan ýsh jýzdey oqushynyng ishinde eki qazaq, bir múnghyl, qalghany týgeldey qytay boldy, oqugha týsip az uaqyt ótip sabaqtastar bir-birin tany bastaghan kezde, bir-eki bala bizge jiyi-jii qaraghyshtap jýrdi de birneshe ay ótken song bizge ózderi ózdiginen jaqyn tartyp, jylyshyray bildirip, әredik-әredik sabaq turaly sóilesip jýrdi, bir kýni:

– Osy sender kimsinder, qaydan keldinder? –dep súrap qaldy. Biz:

– Aqsay avtonomiyaly qazaq audanynan kelgenimizdi, últymyzdyng qazaq ekendigin aittyq. Sonda әlgiler:

– Biz Sýnәn igu avtonomiyaly audanynanbyz, últymyz «Igu» bolady, sender bizding kózimizge bir týrli jyly sezilgen song tanysudy jón kórdik. Endi qalasandar dostasyp óteyik, -dep qolqalady. Biz de:

– Jaraydy,-dep sol kýnnen bastap dostasyp, tórteumiz birge jýretin boldyq. Birining aty - Tayyr. Endi bireui Jәnshi (Qúrylys) eken.

Albyrt jas alysyp-shalysyp jýretin kezimiz ghoy, bir kýni qasymdaghy jigitim әlgi ekeuining bireuining ishine qaljyndasyp kele jatyp týrtip qaldy, sonda әlgi jigit:

 – Qúrsaq! - dep otyra ketti. Biz eleng ete qaldyq ta:

 – Sen qazir ne dedin? -dep súrap qaldyq. Álgi jigit qaytadan:

 – «Qúrsaq» dedim, ne boldy? -dep ózimizden qayta súrady.

 – Ei, qúrsaq degen bizding sózimiz, sen ony qaydan bilesin? –dedik.

– E, bizde de solay aitady,-dedi. Sonan bas, qol, kóz, ayaqty kórsetip mynalardy ne deysinder dedik.

– Olardy «bash, kól, góz, bút» deymiz,- dedi.

–Bizge úqsastyqtaryng bar eken,- dedik te qoydyq.

Ekeui: «biz senderdi auylymyzgha sәti kelgende alyp baramyz»,- dep jýretin. Bir demalystyng kezinde taudan qaraghay tartatyn jýk mashinasyna soylesip kelipti. «Jýrinder bizding auylgha, taudy kórsetip kelemiz», -dep, aldy da ketti.

Týs aua tau basyndaghy bir jasyl jaylauda mamyrajay jatqan malshylardyng auylyna kelip týstik. Bir qaraghangha kәdimgi jәibaraqat jatqan qazaq auyly. Syrghauyldyng basyn bua salyp shoshaytyp tigip qoyghan ýlkendi-kishili shoshalasy  demesen, esik aldynda órede janly qúrt, qazanda qaynap jatqan irimshik, kógende shulaghan qozy, ydys-ydys tola sýt, tan-tamasha boldyq ta qaldyq. Keshqúrym mal qoragha kelgende ýy iyesi bir qoydy alyp shyqty da: «Al, balalar, mynany biz soysaq sender jemeysinder, sondyqtan ózdering әueli bauyzdap berinder»,-dep, pyshaqty ústatty. Men qoydy bauyzdadym da pyshaghyn ózine berdim. Álgi kisi asyqpay -ýsikpey qoydy soyyp, qazaqshalap etti jiliktedi , qazangha mýshelep túryp saldy. Et piskenge deyin sýt qatqan shәy iship otyryp, ýlken kisilermen әngimege kiristik. Sondaghy bir ýlken kisining aitqany:

- Biz sendermen bir halyqpyz. Bir zamandarda bizding ata-babalarymyz sauda-sattyqpen osynda kelip, jolda qaraqshylargha tonalyp, erkek kindikting bәri óltirilip, birneshe әiel ghana qúshaghyndaghy balalarymen jasyrynyp, aman qalghan eken.  Biz sodan ósip-óngen halyqpyz. Biz de búryn  Gúran (Qúran) bolghan eken, ony oqityn adam bolmaghan son, әr adam ólgen sayyn bir betin jyrtyp, birge jerley bergen. Eng sonynda Gúrannyng beti de tausylghan, sodan biz esh dindi ústanbay qalghan dinsiz halyqpyz. Biz әueli « Bolghan», keyinirek «Sary úighyr», eng sonynda «Igu» últy bolyp bekitilip, Qytaydaghy 54 últtyng biri bolyp kelemiz. Qazir óz tilimiz de joyyla bastady, óz jazuymyz da joq. Balalar týgeldey qytay tilinde oqidy,-dep, ózderining taghdyrlaryna keyigen kespir tanytqan bolatyn. As iship bolghan song barlyghy qos qoldaryn jayyp  betterin sipaydy eken. «Onyng maghanasy ne?» dep súraghanymyz da:

 – Ol jaghyn bilmeymiz, ata-babalarymyz osylay isteytin. Bizge solardan salt bolyp qalghan,-dedi.      

Keshkisin taghy da bir bayqaghanymyz, olar bir saughanda 150-200 bas qoydy shalma qosaqtap qoyyp sauady eken. Ýlkender ózara sóilesip otyrghanda, ishinara sózderin týsinip qalasyn. Kóbinde qytay tilin qoldanady. Kiyimderi zanzusha, ónderi sarylau keledi eken. Biz sonda bir kesh týnep ertesine qaraghay tiyegen mashinanyng ýstine otyryp, oqu ornyna qaytyp keldik.  Búl halyqtyng qazirgi geografiyalyq orny - bizding jyl sanauymyzdan búrynghy ekinshi ghasyrda jazba tariyhqa týsken Ýisin eli otyrghan meken. Shyghystan batysqa qaray paralleli eki tau sozylyp jatady, bireu Shy Lian (Shýlen) tau da, endi bireui Sýrding tau. Sol eki taudyng arasy jynys, orman-toghayly, shalghyny mol, suy móldir, tabighaty asa kórkem, tau etegi qystau-kýzdeu de, tau ishi jaziraly, jannatty jaylau. Soltýstiginde Monghúl, ontýstiginde Zanzu (Tiybet) audany bar. Aqsay qazaq avtonomiyaly audanynyng shyghysynda, 700-800 shaqyrym qashyqtyqta túrady.

Keyinirekte bizding auyldan LanJu MinZu ShóIuan-Últtyq institutine oqugha týsken Aqynbek degen jigit LanJuda jýrgende sol Igu(Bolghan) últynan shyqqan bir professormen ýiine baryp әngimelesken eken. Sonda professordyng Aqynbekke:

 – Biz ýisin bolamyz. Ejelgi ýisin mekenine keyin qayta oralyppyz. Qazir ýlkender eski tildi, ata tekti búlynghyrlau bolsa da biledi, bir-aq jastar qalagha oqu oqyp ketti de dәstýr salttan ózgerip, tildi de úmyta bastady. Jalpy biz joyylghan  últpyz deuge bolady, әiteuir, Qytay memleketi ýisinder turaly kino týsirdi ghoy, sol bizge kәdimgidey medet bolyp jýr, -depti.     

Osyghan deyin esh bir tarihshynyng ghaziz qoly arqyly eshqanday hatqa týspegen, ne bolmasa auyzeki aitylyp jýretin qabat-qabat shejire shenberine kirmegen, osynau ghajayyp halyqtyng jer betinde ómir sýrip jatqandyghy jayly qúnttaugha tiyisti qúndy derek, biraz adamdar bayybyna bara almay baybalam salyp jýrgen Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqyannan ózime sheyin» atty eresen enbeginde ghana taygha tanba basqanday anyq ta aiqyn kórsetilgen. Naqtylay ketsek:

«Qytaylar qalmaqtardy atty-shapty. Ayaq-qoly kisendeuli Ótegenge tiygen de joq, jón súraghan da joq. Qytaylar әbden qalmaqtardy jaylastyryp bolghan song Ótegenge oraldy. Búl arada qytay sýirep kelip tastaghan bir balyqtaghy balshyqtan salynghan ýide bes ay ótip ketti. Altynshy aidyng jýzi bolghanda ýstine ýsh adam kirdi. Búdan jauap sordy. Búl eshtene týsine almady. Sonan song múny jónine qaldyrdy da, olar shyghyp ketip, arada bir apta ótkende týlki túmaqty bireudi ertip keldi. Kelgen taza qazaqsha sóiledi.

– Qazaqpysyng ? -dedi.                                                              

– IYә, qazaqpyn, -dedim dedi Ótegen maghan aitqan әngimesinde, ony kórgende, tura әkemdi kórgendey boldym. Ózi de mosqaldau adam eken.

– Ónkey qalmaqtyng arasynda naghyp qanghyp jýrsin?

Ótegen basynan ótken jaghdaydyng bәrin aitady. Qytaylardyng ózi de ayaq-qoly kisendeuli adamdy, әiteuir, qalmaqqa qarsy adam shyghar dep jýredi eken, ony tabanda bosatyp qoya beredi. Týlki túmaqty adam ony ertip jóneledi. Sóitse, Ótegendi qytaydyng ishkeri jaghyna aparghan eken. Týlki túmaqtynyng aty qazaqsha emes siyaqty– Orhon.

Orhon auyly Ótegen jatqan týrmeden tym jyraq emes eken. Búlar kәdimgi qazaq túrmysynda túrady. Tek tilderi ózge. Ózge bolghanda qazaqsha-aq siyaqty, biraq «bolghan» degen sózdi kóp qosa beredi.

– Biz saryýisinbiz,-dedi Orhon,-biraq atam zamanda atalarymyz kelgen bolghan, sender dinnen bezip, islam dinin alghan bolghan, biz senderden kýderimizdi birjola ýzdik. Endi bizge ýisin bolu joq. Biz hanzu bolyp baramyz.

Ótegen búlarda bir neshe kýn bolyp, túrmystaryn kóredi. Túrmysy qazaqsha, tilderi búralyp, úighyrshadan qazaqqa jaqyn, sol eki ortada. Qazaq degen búlarda úghym joq. «Ýisinbiz» degen ghana sóz bar. Ýlkenining de, kishisining de attarynan qazaqqa úqsaytyn at siyrekteu. Kóbi, shamasy, din ereksheliginen bolu kerek. Ótegen qalmaqshany óte jaqsy bilip alypty. Ol jerdegi saryýisinder eki myng týtin eken. Saryýisinning óz aty Týrgesh ekenin de, onyng atasy Bәidibek ekenin de, Týrgeshting әkesi Siryqty ekenin de, Marau bәibisheni de biledi. Búlar Jaqyptan taraytyn ýsh ata Qyrghysh, Túmsa, Shanbay, Qalshadan taraytyn Toqsaba, Jantoq, Sarghazy túqymdary eken. Múnda kәdimgi Azyq túqymy – Shyghyldar da, azghantay qonyrattar--Kókting úly bar. Ótegen aralarynan Naymannyng Jaymauyttaryn da kezdestirgen eken. Biraq bizding qazaqtyng islam dinin qabyldaghanyn kótere almaydy.  «Sender dinnnen bezgen bolghan» desedi olardyng kez kelgeni. Olardyng arasynda eki aiday bolyp, sonan song batys teristikke bet týzeydi Ótegen. Keterinde Ótegenge Orhon aqyl aitqan: «Sen endi mylqau bol, әitpese jónindi bilgen úighyrlar jolda qaytadan qalmaqqa ústap beredi, olar bir kisining ghúmyrynan bir tiyn tapqandy artyq kóredi»,-degen(Almaty, «Jalyn» baspasy. 1993 j.,243-bet).

  Búl jerde auyzeki әngime men Qazybek bekte bayandalghan bayannyng  forymynda azdap qana paryq   bolghanymen, jalpy maghynasy birdey, shymyrlap túrghan shyndyq –  Bolghan degen  elding tap-taza qazaqtan bólinip qalghandyghy anyq ta aiqyn kórinip túr.

Abai.kz

0 pikir