Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
Janalyqtar 3158 0 pikir 19 Tamyz, 2013 saghat 04:57

Núrtas Ahatúly. Ádebiyet jayly oy

Kórkem әdebiyet qazirgi qogham ýshin qajetsiz bolyp barady. Býgingi kýni kórkem shygharmany oqityndar sanynyng sausaqpen sanarlyq jaghdaygha jetuining kóptegen sebep-saldary bar. Birinshiden, qarapayym adamy qúndylyqtardyng (ruh, dil, parasat t.b.) kilt ózgeruine, qoghamdyq formasiyanyng iydeologiyalyq, әleumettik baghytynyng әlsireuine, onyng ishinde materialdyq bolmystyng basymdyqqa ie boluyna oray  mәdeni-estetikalyq kategoriya talghamy tym tómendep, tórdegi basy esikke jetti. Ótken qoghamnyng (sosialistik jýie) sosiumgha, qalyng kópke arnalghan, jalpygha, «barshagha ortaq», «bәri biri ýshin, biri bәri ýshin» prinsiypine negizdelgen iydeologiyasyna qatyp semgen qoghamnyng endigi jerde aspannan salbyrap týse qalghan «úly» ózgerisin birden qabyldaugha adam psihologiyasy dayyn bolmady. Árkim balapan basyna, túrymtay túsynanyng kýiin keship, del-sal jaghdayda abdyrap qaldy, qogham birden jabayy kapitalistik prinsipke negizdelgen qatal ómirding qúrsauyna qamalyp, «bermud ýshbúryshynyn» iyirimine týsken kemedey boldy.

Kórkem әdebiyet qazirgi qogham ýshin qajetsiz bolyp barady. Býgingi kýni kórkem shygharmany oqityndar sanynyng sausaqpen sanarlyq jaghdaygha jetuining kóptegen sebep-saldary bar. Birinshiden, qarapayym adamy qúndylyqtardyng (ruh, dil, parasat t.b.) kilt ózgeruine, qoghamdyq formasiyanyng iydeologiyalyq, әleumettik baghytynyng әlsireuine, onyng ishinde materialdyq bolmystyng basymdyqqa ie boluyna oray  mәdeni-estetikalyq kategoriya talghamy tym tómendep, tórdegi basy esikke jetti. Ótken qoghamnyng (sosialistik jýie) sosiumgha, qalyng kópke arnalghan, jalpygha, «barshagha ortaq», «bәri biri ýshin, biri bәri ýshin» prinsiypine negizdelgen iydeologiyasyna qatyp semgen qoghamnyng endigi jerde aspannan salbyrap týse qalghan «úly» ózgerisin birden qabyldaugha adam psihologiyasy dayyn bolmady. Árkim balapan basyna, túrymtay túsynanyng kýiin keship, del-sal jaghdayda abdyrap qaldy, qogham birden jabayy kapitalistik prinsipke negizdelgen qatal ómirding qúrsauyna qamalyp, «bermud ýshbúryshynyn» iyirimine týsken kemedey boldy.

Qonyshynan «Júldyzy» týspegen qoyshysynan, birneshe jyl boyghy saqtalyp, sarghayghan gazet týptemelerining jiyntyghynan malshylar ýiining ózi agitpunktke ainalatyn, kitap oqushylardyng kóptiginen keyde formulyardyng ózi tausylyp qalatyn qarapayym auyldyng kitaphanasynan bastap Ghylym Akademiyasynyng siyrek qoljazbalar qorynda, ghylymy kitaphanasynda iyin tiresip otyratyn ghalymdardyng «bilim ghasyry» ótken býginde. Búl – aksioma! Búl ótkendi ansau, ótkendi dәripteu dep oilamanyzdar. Kerisinshe sol ótkenning jaqsy dýniyesin ózimizben birge jana qoghamgha birge ala ketpegen nemese ala barugha tiyisti jaghday jasap bere almaghan daraqylyghymyzdan, dәrmensizdigimizden óz shyntaghymyzdy ózimiz tistegen kýiimizge nazalanu ghoy.

Ekslibris (kitap әlemi) kenistiginen birden ekscheyndj (aqsha aiyrbastau) әlemine bet búrghan qoghamnyng adamdary kóktemde ininen esengirep shyqqan suyrdyng keypine endi. Onyng qolyna kitap emes soryna qaray «chelnoktyq» taghdyrdyng «teleshkesi» ilinip, baytal týgil bas qayghynyng jaghdayy jenip, endigi jerde әdebiyetting auyly alys qaldy.

Ekinshiden, әlem kenistigine esik erkin ashylyp, dýniyejýzilik órkeniyetting emin-erkin ómirimizge enui kezinde eng negizgi pastulat-tandau jasay almaghandyghymyzda. Ózgening ózimizge júqpaytyn «sabyndy ónerine», «temirli rok», «әsireqyzyl mәdeniyetine» bas salghanymyzda. Jeti jýz jazushysy bar bildey bir odaqtyng ruhaniyatty qyzghyshtay qorghap qalugha shamasy jetpey, dәrmensizdik kórsetuinen qogham ýlken zardap shekti. Jeti jýzden jeti jazushysy atoylap atqa mine almay qalghan son, qalghanynan ne súraysyn! Qol sýigishteri kóbeye bastaghan song EL olardan da teris ainaldy emes pe.

Ýshinshiden, tehnogenezdik órkeniyetting aqparattyq-innovasiyalyq tehnologiyasynyng bizding de qoghamymyzgha erkin enui boldy. Biraq búl bizge jaqsylyq әkeldi, qoghamgha dýniyening eng ozyq tehnologiyasy enip, ony aldynghy shepke shyghardy, ózge eldermen tenestirdi, memleket әlemge tanyldy. Búdan biz útylghan joqpyz. Býginde әlemnin  aldynghy qatarly futurologtary adamzat postindustriyaldyq dәuirden kognitivtik (qarym-qatynastyq) dәuirge ótu ýstinde dep dәleldeude. Búghan biz de qosylamyz, búl biz ýshin qajettilik teoriyasy, búl adamzatqa jana «neyroәlem» úsynbaqshy.

Tek osy ólira tústa ruhaniyat tetigin ústaghan elita, ziyaly ókil qoghamgha últtyq kodty saqtau, últtyq qúndylyqtardy qorghau, últtyq iydeyalardy ústanu siyaqty úly maqsattardyng jolyn tauyp bere almay qaldy. Jolyn bilse de oghan qauqary jetpedi, úzaq uaqyt (270 jyldan astam) boyghy sanany assimillyasiyalaudyng saldarynan, qúldyq psihologiya óz jemisin berdi. Filosofiyanyng «ne nado byti rabom do mozga kostey» kredosyn saqtay almay, tórttaghandap qaldy. Osynyng saldarynan sanany, midy «aqparattyq әlem», «ghalamtor órmegi» trendi birden jaulap aldy, oilanugha, tandau jasaugha múrsha bermedi, tipti biz oghan qarsy túrugha, qaysysy qajet, qaysysy qajet emes degen «analiyz-sintez» әdisine de bara almadyq. Mine, dәl osy kezde kórkem әlemdi týsinu, kórkemdik kenistigin týisinu, Abaysha «jýrekpen sezinu» qaghidasynan bas tarttyq. Últ әdebiyeti endigi jerde óz pozisiyasynan alshaqtap, baghytynan airylyp, shatqayaqtap qaldy.

Jana aqparattyq maydan adamzattyq jana qúndylyqtardyng ishinde bizge anglosaksondyq órkeniyetti nasihattay bastady jәne ony biz ýshin eng aldynghy qatarly, eng ozyq dep sanamyzgha sinirip ýlgerdi. Rollan Seysembaevtyng anyqtamasyndaghy «oqymaytyn Evropa» mәdeniyeti bizge emin-erkin enip aldy. Andrey Voznesenskiyding «Zaplevannaya Moskvasy», Iosif Brodskiyding Fortunatusy qayda, biz endi ózimizdi oqymay qoydyq! Tipti argotizm dýniyege enip ketkenimizdi bayqamay qaldyq. Biz ýshin býgingi «DI» kategoriyasynyng eng ozyq kommunikativtik formasyna, әdeby tildik sóileu normasyna  «janaghy», «qalaysyn?» degen siyaqty qystyrma sózderdi qoldanu әdetke ainalyp ketti.

Ádebiyet pen ónerding qogham ýshin, EL ýshin ruhany zor qajettiligi bar dep esepteytin bolsaq endigi jerde biz tandau jasay biludi ýirenuimiz kerek. Iya, bizge tandau jasaudy ýiretpedi, biraq osylay otyra beru, bizge bәrin jasap beredi dep qol qusyru ózimizdi ózimiz aldaghandyq. Streotiptik oilaudan, kanondyq shenberden shyghu býgingi qogham mindeti, bәrimizding maqsatymyzgha ainaluy qajet. Últ ýshin tandau jasaudy ýiretuimiz kerek. Kórkem әdebiyetting syrqat halining bir-eki sebebin ghana aittyq, aita bersek, analitikalyq taldaugha barsaq ondaghan saldaryn aitugha bolady. Biraq ony kim tyndaydy, kim odan sintez jasaydy, ýlgi alady, keyde osynyng ózi  qajet pe degen de oy mazalaydy. Men әdebiyet turaly bes jylday qolyma qalam alyp, oy tolghap, pikir beldirmegen edim. Ádebiyetshisining ózi elokvensiyalyq dýniyege ene almay, qayrangha shyghyp qalghan balyqtay aua qarmap qalsa, kimmen kórkem shygharma nemese «neyroәlem» turaly әngime aitasyng ne syrlasasyn.

Kórkem әdebiyetting dәstýrli ýsh alyp janry – proza, poeziya, drama әlemdik әdebiyette modernizasiyalaugha úshyrap, jana rakurstegi ózgeristerge beyimdelude. Bizge de osy qajet. Men de batyseuropalyq, amerikandyq marginaldyq ekshn, vestern, modernge qarsylardyng birimin. Biraq osylardyng kórkemdik ónerdegi bir qúrylymy – arhiytektonikagha әkelgen ózgerisinen bas tartugha bolmaydy, sinkretizmge qosqan janalyghynan ýirenuge bolady ghoy. Shynyn aitayyq, býginde roman oqylmaydy, oqymaydy da. Tipti filologiya bólimining studenti «Abay jolyn» tolyq oqyp shyqty desek, ózimizdi aldaghanymyz, qazaq әdebiyetining «altyn ghasyryn» jasap ketken úly klassikterding shygharmalarynyng atyn da týstep bermeydi. Múndayda aldymyzdan mәngilik tausylmaytyn «ne isteu kerek?» degen súraq shyghady. Kórkem proza naqtylyqqa, «jýzimdik» variantqa kóshui qajet. Qysqa-núsqa prinsiypimen, biraq kórkem tuyndygha qoyylatyn talapty saqtay otyryp úzaq bayandaudaghy sujetting az ghana kólemge syidyrylyp berilui kerek endigi jerde.

Osy orayda taghy da orys әdebiyetinen ýlgi alugha mәjbýrmiz. «Russkiy miyr» doktrinasyn qoldap jýrgen «Buka» Nobeli syilyghy ýlken sharualar atqaryp jatyr. Bir ghana mysal, býgingi kórkem prozadaghy minimalizm prinsiypin nasihattauda «Roman bez nazvaniya» jýldesi bar. Múnda úzyn sonar prozany qysqartudyn, sol arqyly oqyrman jýregine jol tabudyng joldary qarastyrylady. Ótken jyldardyng orys әdebiyeti ýshin jenisi Ekaterinburgtik jazushy Vladimir Blinov osy «Bukany» «Ne nado! Ya sama!» nanoromanymen jenip aldy ghoy. Romannyng ózi bar joghy tórt-aq transkripsiyadan túrady. Biraq ishki sujet, fabula, qúrylysyn taldau siz ben bizding ýlesimizde. Janalyq pa, iya, janalyq,  tym qúryghanda pikir talastyrugha, polemikagha barugha bolady ghoy. Keshirinizder, alty kitaptan túratyn «Birjan sal» romanyn avtordan basqa eshkim oqyghan joq shyghar әli, oquy da neghaybyl, tek osy romangha qarap «úrys» jariyalaghysy keletin, romannan ilik izdegen «basbúzar» ghana lupamen oquy. Al kórkem tuyndy retinde odan zor estetikalyq lәzzat alyp, ruhany kemeldenuge kóterilu, taghlym alu qaydam, óz basym sengim kelmeydi. Qazaq әdebiyetining Oqjetpesi, shedevri, әlemdik myng tomnyng arasynan jalghyz oryn alghan «Abay jolyn» býgingi qazaq oqysa biz múnday kýige úshyramas edik qoy.

«Ádebiyetti týsinbeuge bolady, onda keshirimdi. Keshelikti keshirmeske sharang joq. Ádebiyetti mensinbeuge bolady, onda da keshirimdi. Tәkkappardyng aldynan shyqsyn deysing de qoyasyn. Biraq әdebiyetti qorlaugha bolmaydy. Ónerding qay-qaysy da kiyeli. Al kiyeli ónerdi qorlau Alla aldynda da, adam aldynda da keshirilmes kýnә» degen Aqseleu Seydimbekting osy qaghida pikiri men ýshin jarghyday kórinedi de túrady. Búl EL ýshin emes, eng aldymen әdebiyet pen ónerding týpki maqsat pen mýddesin aiyrbastap alghan qazaq aqyn-jazushylary ýshin Jarghy boluy kerek.

Býginde oqugha túrarlyq kórkem әdebiyet konsepsiyasyna say keletin oqugha túrarlyq «dop-domalaq» túshymdy kórkem shygharma az. Bar bolsa oqyrmangha jetpeydi, ne nasihattalmaghandyqtan sórede shang basyp qalyp jatyr. Ádebiyetting negizgi obektisi – adam. Endeshe bizge, oqyrmangha, qazirgi qoghamnyng gegemony – jastargha býgingi ómirding adamy turaly kórkem tuyndy qajet qoy. Múhtardyng «Jarmaghy» jastargha jetken joq. Safuannyng býgingi IYneshi qajet bolyp túr! Jaqsy janalyq dep, roman-modern dep maqtaghan Asqar Altaydyng «Tuajaty» jaqsy fabula, sony faktologiya shyghar, biraq iydeya aitylyp ketti ghoy, sonau 1930 jylghy «Kókserekte». Býkil әlem oqyp jatqan, úlylarynan bastap oligarhtary, biznesmenderi bas úryp, shammen oqityn Pablo Kuelonyng «Alhimiyginen», «Zahiyrinen» ne ala alamyz. Pikirlesu, súhbattasu qajet. Ermek Túrsynovqa rahmet, «Shalda» (kinomatograf qoy búl biraq) últtyq kodtyng ýlken plastysyn kórsete bildi, tym qúryghanda kórsetuge tyrysty.

Taghy bir mәsele, býgingi aqyn-jazushy EL-den jyraq ketti, EL-den ózin «jekeshelendirip» aldy. Búl – aqiqat. Ádebiyetting gomogendigi onyng últtyq ayada qalyptasuynda, onyng ókilderi EL kategoriyasyna qyzmet etuinde edi.

Býgin әdebiyettegi kórkemdik beyne, genotiptik qaghida prinsiypi búzylghan. Ónkey sarayshyl-odalyq, kópirme, arzan dýniyeler qaptaghan. Uyzy joq! Gazetindi de, jurnalyndy da, kitabyndy da ashyp, qayta jabasyn. Sóre tolyp túr. Búl azday, endi tek shen-shekpen ýshin, mayshelpek jýlde ýshin, bayshykesh beretin sadaqa ýshin, tolyp ketken konkurs-bayqaular ýshin ghana aqyn bolatyn boldyq. Ásirese, biz ýmit kýtken jastar jaghy osyghan tym әuesqoy bolyp aldy, búl qauipti tendensiya. Songhy ótken «Shabyt» halyqaralyq konkursynyng әdebiyet nominasiyasyndaghy bylyq-shylyqtyng manyndaghy dau-damay sonyng aighaghy.

Ayta ketetin taghy bir mәsele bar. Býginde ne kóp, aqyn kóp. Bolsyn-aq. Aqyny kóp el enseli bolady degen uәjge sengen jaqsy ghoy әriyne. Biraq «AQYN» degen úly da qasiyetti úghymgha, kiyeli totemge layyq boludy mansúq tútpaushylyq basymyraq pa dep oilaymyn. Sebebi, býgingi aqynda bilim joq, intellektilik qarym jetispeydi, kórkemdik damu qarabayyr dengeyde. Qaradýrsin az ghana «әlippelik» qorjynmen auzyn aigha bilep, arystanday aqyryp alty alashtyng aqynymyn deuden tayynbaytyn aqynsymaqtardan ayaq alyp jýre almaysyn. Olar da ayar bolyp alghan, ony qoghamnyng «tobyrlyq» sana-sezimi tolyq qanaghattandyrady, oghan ónerdi tereng saralay biletin, kórkem shygharmany tanday, talday biletin «súnghyla» qajet emes. Týsine biletin daradan góri, alaqanyn sogha jóneletin daraqy qara artyq. «Sóz» ruhany әlemin sózbúidagha ainaldyryp jibergen.

Allataghalanyng ananyng sýtimen bergen talantyna taghlym kerektigine, ishki estetikalyq-garmoniyalyq mәdeny biliktilik pen mol bilim jinaqtau kerektigine pysqyryp ta qaramaydy. Sinbiruge múryn bolsanyng keypimen úrghylay beredi.

Ensiklopediyalyq bilim almay-aq qoy, biraq aqyndyqtyng ekspressiyv-týisiktik, kórkemdik qiyalyn zamanauy tiyisti filogenetikalyq bilimmen úshtastyru, shendestiru qajet emes pe. On óleng jazyp «men aqynmyn» dep  әlemge aighay salu onaydyng onayy, biraq aqyndyqty ústap qalu, ony óristetu, tәrbiyeleu, parasat biyigine kóterilu, estet túlgha bolyp qalyptasu miyna kirip shyqpaydy. Býgingi jas ónerpaz osyghan bara almay, ananyng basyn bir, mynanyng basyn bir shalyp, dýbara kýy keship jýrgen synayly. Sodan keyin onay jol – sarayshyldyq baghytqa atynyng basyn búra salady. Búl sara jol emes, sorqúdyqqa aparatyn soraqylyq.

Qazirgi aqyndardyng ózderi úsynghan kórkem tuyndysyn synay qalsan, ne sýbeli taldau jasasang birden betteri qaytyp qalatyn әdeti bar. Taqyryp joq, jazatyn eshtene joq degen uәj aitady da, tek bir pessimizmge, jylauyq moraligha nemese attanghan úrangha toly «tuyndylardy» tudyrady da jatady. Mәselen, býgingi qazaq qoghamyndaghy ýlken urbanizasiya prosesining ózi jetilip artylatyn taqyryp emes pe. Urbanikalyq taqyryp ónerding barlyq týrlerining mәngilik mәselesi ghoy. Nege osy taqyrypty mengermeske, tilge tiyek etpeske, iyelenbeske.

Kókshe aqyndarynyn  songhy 2-3 jylda shyqqan jinaqtaryn saralap kórdim, bәrining shiyrlaghany bir taqyryp, bir mazmún, úqsas iydeya t.b. Sony dýniye, tyng mazmún, «tentek» iydeya, tipti sensasiyalyq «jarylys» taqyrybynda kórkem dýnie jaryqqa shyqsa, qolymyzgha qalamymyzdy ala jýgirmeymiz be.

HH ghasyr basynda aqyndar sehynyng negizin salushy belgili akmeist

N.Gumiylevtyng «Men temir kiyimdi konkvistadormyn» (Ya konkvistador v pansiyre jeleznom) iydeyasy men bir ghasyr ótkennen keyingi HHI ghasyrdyng qazaghy Tanakóz Tolqynqyzynyng «Týnning etegin týrgisi keletin, júldyzdy basyp jýrgisi keletin» «tentek» iydeyasyn qoldau qajet-aq. Mine, búl mәngilik ólmeytin, ishki aghzada «energetikalyq kletkasy» býlkildegen kórkem beyne hәm janalyghy «óshpeytin» estetikalyq kórkem tuyndy.

«Zveri y na starosty let vyglyadit krasivym. Pochemu tak izurodovana glina, iz kotoroy vyleplen chelovek?» degen Antuan-de Sent-Ekzuperiyding ritorikalyq dialektikasyna bar ghylym salasy jauap izdeumen keledi. Odan әdebiyet te auylyn alshaqtata almasa kerek. Endeshe býgingi әdebiyetting adam ýshin jýgi auyr, qysymy joghary.

Ádebiyet jauharday talghamdy boluy ýshin, sol әdebiyetti jasaushy ortada shynayylyq, izgilik, adaldyq boluy qajet. Bizge osy jetispeydi de túrady, yaghny biz oilanatyn, biz tolghanatyn dýnie jeterlik, egerde «menimen menikining airylghanyn» payymday bilsek.

 

Núrtas Ahatúly

filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

Abai.kz

0 pikir