Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Janalyqtar 2708 0 pikir 16 Tamyz, 2013 saghat 12:04

Qyzylorda. Qúm minezi

Aqmeshitting aspany

- Pismilә de. Pismillә rahman-rahim dep aityndar.

Qatar otyrghan jas kelinshek qarsy betke jayghasqan eki úlyna bismillany aitqyzyp, bet sipatqyzyp ýlgergenshe, úshaq «Qyzylorda qaydasyn» dep Almatynyng aspanyna kóterile berdi.

Áue kemesi әbden әuelep alghan son, «Bort syrtyndaghy tempuratura – 40 gradus» dep habarlaghanda baryp, «Ee, Aqmeshit + 40 bolyp túrghan shyghar» dep oiladym. Qalghyp-shúlghyp otyrghanda úshaghymyz Aqmeshitting aspanyna ilinipti. Aldynghy oryndyqta «sovremennyi» eki apa jol boyy resmy tilde әngimelesip kele jatqan. Úshaq tómendep, búlt arasyna kirip tastaq jolgha týsken arbaday solqylday jónelgende әlgi eki kempir «Pismillә, pismillә» dep imandaryn ýiirip, oryndyqtyng jaqtauynan tas qyp ústap shalqalay berdi. Áuelegen aq keme búlttan shyghysymen eki bәibishe bayaghy әuenderine qayta basty. Kempirlerding zәresin alghan búlttan da ótip, Qorqyt ata әuejayyna kelip qondyq. Aua-rayyn habarlady.  + 26 gradus.

Áuejay degenimiz ayaday ghana ekiqabatty ghimarat eken. Teginde, әuejay әr qalanyng qaqpasy. Qaqpana qarap, halindi bayqaydy. Áuejayyna qarap, әlindi baghamdaydy. Biraq, Qorqyt ata әuejayynyng búl beynesi tek býgingi kórinisi. Josparlanghan ertengisi – halyqaralyq әuejay. Kelesi jyly sol sanatyna kirmek. Tipti jobasy jasalyp, júmsalatyn qarjy kólemi de anyqtalyp qoyypty - 5,8 mlrd tenge.

Aqmeshitting aspany

- Pismilә de. Pismillә rahman-rahim dep aityndar.

Qatar otyrghan jas kelinshek qarsy betke jayghasqan eki úlyna bismillany aitqyzyp, bet sipatqyzyp ýlgergenshe, úshaq «Qyzylorda qaydasyn» dep Almatynyng aspanyna kóterile berdi.

Áue kemesi әbden әuelep alghan son, «Bort syrtyndaghy tempuratura – 40 gradus» dep habarlaghanda baryp, «Ee, Aqmeshit + 40 bolyp túrghan shyghar» dep oiladym. Qalghyp-shúlghyp otyrghanda úshaghymyz Aqmeshitting aspanyna ilinipti. Aldynghy oryndyqta «sovremennyi» eki apa jol boyy resmy tilde әngimelesip kele jatqan. Úshaq tómendep, búlt arasyna kirip tastaq jolgha týsken arbaday solqylday jónelgende әlgi eki kempir «Pismillә, pismillә» dep imandaryn ýiirip, oryndyqtyng jaqtauynan tas qyp ústap shalqalay berdi. Áuelegen aq keme búlttan shyghysymen eki bәibishe bayaghy әuenderine qayta basty. Kempirlerding zәresin alghan búlttan da ótip, Qorqyt ata әuejayyna kelip qondyq. Aua-rayyn habarlady.  + 26 gradus.

Áuejay degenimiz ayaday ghana ekiqabatty ghimarat eken. Teginde, әuejay әr qalanyng qaqpasy. Qaqpana qarap, halindi bayqaydy. Áuejayyna qarap, әlindi baghamdaydy. Biraq, Qorqyt ata әuejayynyng búl beynesi tek býgingi kórinisi. Josparlanghan ertengisi – halyqaralyq әuejay. Kelesi jyly sol sanatyna kirmek. Tipti jobasy jasalyp, júmsalatyn qarjy kólemi de anyqtalyp qoyypty - 5,8 mlrd tenge.

Qyzylordanyng býgingi әuejayynyng esiginen shygha kelsem, aqsha jýzderi albyrap Astanadan kelgen jigitter ýrkerdey bop ýiirilip túr eken. Kýtkenderi - men ekenmin. Avtobusqa mindik te, Aqmeshitke tartyp otyrdyq. Jolda «Egemen Qazaqstan» gazetining Qyzylorda oblysy boyynsha menshikti tilshisi Erjan Baytilesten «Kýn qaynap túrady deushi edi, әketip bara jatqan eshtenesi joq qoy» dep súrap edim, «O, býgin ghana beti qaytty. Osydan bir kýn búryn kelsen, shaygha salghan mayday bolushy edin. Ámbesi, sender kele jatyr degen son, Astana jaqta qanghyp jýrgen búlttardy qualatyp ap keldik» dep sóz ayaghyn әzilge búrdy.

Oblys ortalyghy – Qyzylorda qalasy men әuejay aralyghyndaghy kýre jol jóndeuge týsip, qalagha ainalma jol arqyly bardyq. Shahar shetine iline bere kózge týskeni jana salynyp jatqan ýiler boldy. Qala irgesin keneytip, samsatyp ýy soqqan el. Bayqaghanym, bú jaqta ýy ornyna qúm ýiip, betin tegistep ýidi sol dóneske salady eken. Taghan ýstine bes-alty qatar qyzyl kirpish qalap, qalghan jerin qolmen qúighan kesekpen órip tastaghan. Taghy bir ereksheligi, jynghyldy toqyp, ýidi ainaldyra qasha etip qoyady. Jol boyynda salynyp jatqan ýilerdi tamashalay otyryp, oblystyq әkimshilikke de kelip jettik. Saydyng tasynday astanalyq azamattarmen birge sau etip týse qaldyq. Oblys әkimining qabyldauynda bolyp, emen-jarqyn әngimelestik. Búl endi óz aldyna bir tóbe, ózge taqyryptyng jýgi.

 

Joldar qayda aparady?

 

Batys Europagha barady. Batys Qytaydan bastalady. «Batys Qytay – Batys europa» halyqaralyq kýre joly dep jýrgen aituly joba - osy. Búl joldyng 812 shaqyrymy Qyzylorda oblysyn basyp ótedi. Ázirge osy joldyng 470 shaqyrymynyng júmysy tolyq ayaqtalghan. Qalghan uchaskelerdegi júmys jýrip jatyr. Oblys aumaghynan ótetin jol 8 eldi mekendi ainalyp ótedi. Eki dengeyli 14 jol airyghy, 2 temir jol ótkelderi, 48 kópir, 336 dana qúbyr jәne 74 mal ótetin arnayy ótkelder salynbaq. Osy 48 kópirding biri – Syrdariya ózenining ýstinen salynyp jatyr. Kópir qúrylysyn baryp kórdik. Dariyanyng eki jaghynan da júmys jýrgizilip jatyr eken. Búl kópirdi Ázerbayjandyq «Azerkorpu» kompaniyasy salyp jatyr eken. Kópirding tireuin әueli bolat temirden salyp, su astyna jiberip, sosyn ishindegi sudy soryp alghan son, ornyn qúmyn toltyryp tastaytyn kórinedi. Búl – betongha qaraghanda tózimdi әri úzaq jylgha shydas beredi deydi.

«Batys Qytay – Batys europa» halyqaralyq tasjoly – elaralyq manyzgha ie bolghandyqtan, әr oblys óz aumaghyndaghy bólikterine ghana jauapty. Dәl osy joldyng Jambyl oblysy boyynsha salynyp jatqan bóliginen jergilikti júmysshylardyng narazylyghy tuyp, onyng ýstine joldyng sapasyna qatysty da mәsele shyqqanynan habardar edik. Al, Qyzylorda әzirge múnday jamanattan jyraq. Jalpy oblys aumaghyndaghy atalghan jol qúrylysynda 3902 adam júmys istep jatsa, sonyng ishinde 2728 jergilikti, 265 sheteldik, 909 elding ózge aimaqtardan eken.

 

Ýlken joldar men kishkentay auyldar

Ekinshi bir jol bar. Ol – auyldar men audandargha aparady. Dәl osy joldardyng jaghdayy jalpy respublika boyynsha mәz emes ekeni mәlim. Al, Qyzylordada búl jaghy qalay deseniz, shekesi shylqyp túrghany shamaly kórinedi. Jol – tirshilikting tiregi. Bayaghyda «ózen jaghalaghannyng ózegi talmaydy» dese, býgingi kýn jol boyyndaghynyng jaghdayy tәuir bolatynyn dәleldep otyr. Joldan yaghni, qatynastan qiyrda qalghan auyldar aqyry «Bolashaghy joq eldi-mekender» atanyp, ondaghy júrt qala saghalap aghylyp jatyr. Mine, joldyng qúdireti. Álbette, joly jaman eken dep býkil auyl-audandy oblysqa kóshirip әkele almaysyn. Osy jerde  ne isteu kerek degen әigili súraq kóldeneng túrady. Qyrymbek Kósherbaev oblysqa әkim bolyp taghayyndalghannan keyin oblysqa qarasty býkil auyl-audandy óz ayaghymen aralap shyghypty. Joldardyng siqyna әbden qanyq bolghan әkim, 800 shaqyrym auyl-audan joldaryn oblystyng qarauyna alyp, esep-qisabyn jasatyp, oblystyq budjetten qarajat qarastyryp, auyldargha aparar joldardy jóndeuge әni-mini kiriskeli otyrghanyn bildik. Shirkin, auylgha jol jetse...

Jol jayyna qatysty bizdi alandatqan taghy bir saual boldy. Ol - «Batys Qytay – Batys Europa» halyqaralyq tasjoly men sol joldyng oblys aumaghymen ótetin bóliginining auyl-audandarmen baylanysy. Qytaydan Europagha deyin sozylyp jatqan jolgha әr auyl ýmitpen qarap otyrghany aitpay-aq týsinikti. Al, eger ýlken jolgha kishkentay auyldar shygha almasa ne bolmaq? Onday joldan ýlken jaghynan payda bolghanymen, jol boyyndaghy júrtty ainalyp ótse, odan ne qayyr? Ákimmen әngimede búl súraqty da qoydyq. 8 eldi mekendi ainalyp ótetin jolgha taghy da 84 auyl-audannyng jolyn osy danghyl jolmen týiistirmek niyette ekendikterin aitty. jolgha jan kiredi, qatynastan qol ýzip qalghan auyldargha qan jýgiredi. Óz basym quanyp qaldym. Auylgha jaqsy boldy. Jolgha bir ilikse, kýrish satsa da kýn kóredi ghoy. Onyng ózi dem.

Desede, joldyng jyry múnymen bitpeydi. Oblys aumaghynda 3300 shaqyrym jol bar bolsa, sonyng 1000 shaqyrymy respublikalyq, 247 jol oblysqa taghy 2000 shaqyrym jol audandargha qaraydy.

Bir qaraghanda, Qyzylorda da jol saludan jarys ótip jatqanday kórinedi. Jogharyda tәptishtep jazghannan basqa, qala ishindegi joldarda týgelge derlik jóndeuge týsip, janasy salynyp, әuejaydan bastap, qala ortalyghy men móltek audandardyng jolyna deyin jasalyp jatqanyn kózimizben kórip, qolymyzben ústadyq. Mәselen, tek biylghy jylgha ghana jana joldar salu men jol jóndeuge oblystyq budjetten  5,5 mlrd. tenge bólinse, sonyng 4,5 mlrd. qala joldaryna júmsalmaq. 69 kóshe kýrdeli jóndeuden ótip,  46 kóshe janadan asfalt tóselmek. Búny az deseniz, әuejaydan vokzalgha deyingi aralyqtaghy tasjol taqtayday bolyp jasalmaq.

 

Qúrylysqa qaryq bolghan Qyzylorda

Barghan kýni – Qyzylorda keshi kónildi boldy. Ortalyq alanda «Qúrylysshylar kýnine» arnalghan konsertting ýstinen týstik. Almatydan kelgen әnshiler Qyzylordagha degen «mahabbattaryn» sózben aityp jetkize almaghan son, «júldyzdy» әnderin jiberip jatyr eken. Alang tolghan júrt. Ánshi jerlesterin ulap-shulap qolpashtap jatyr. Qaytsin endi... Alannyng sahnagha tayau manyn dóngelendire qorshap, ortagha qoyylghan qaz-qatar oryndyqtargha ardager qúrylysshylar jayghasypty. Sәuduaqasovanyng bir әninen keyin ardager qúrylysshylar jogharydan «qaytyndar» degen búiryq kelgendey dýr etip kóterilip, úbap-shúbap qaytyp ketti. Kóshken elding júrtynday bolyp qalghan oryndyqtargha biz baryp otyrdyq. «At túyaghyn tay basar, úrpaq sabaqtastyghy, jalpy ómir degening osy, jigitter!» dep әzildesip jatyrmyz. Ardagerlerge arnayy shaghyn avtobus syigha berilipti. Bir top kәri-qúrtang әlgi su jana kólikke minip ketti. «Býgin qaysynyng ýiinde toy bolady eken?» dep oiladym. Sóitsem, eshkimning ýiinde eshqanday toy bolmaghangha úqsaydy. Ertesinde oblystyq qúrylys basqarmasynyng bastyghynan bilgenimdey, mikroavtobusty qaladaghy qarttar ýiin syilaghan eken. 96 payyz qazaq túratyn Qyzylordada da qarttar ýii bar ekenin estigende esengirep qala jazdadym. Qaytalap súradym. Basqarmasynyng bastyghy kinәli adamday kibirtiktep «Bar. Arasynda qazaqtar da bar. Sovet ókimeti kezinde oblysta kәris, nemis, orys kóp túrdy ghoy» dep әngime auanyn búra berdi. Ýndemedim. Óitkeni, Qarttar ýii bir Qyzylordanyng emes, bar qazaqtyng qayghysy. Oghan basqarma bastyghy kinәli emes. Al, qúrylysshylar kýnin bastan-ayaq úiymdastyryp, ardager qúrylysshylargha kólik syilap, Almatydan әrtisterdi әkelip merekeni oidaghyday ótkizgen oblystyq qúrylysshylar assosasiyasy eken.

Qyzylorda qalasy – astana bolghan meken. Alash pen qyzyl ókimetting sayasy yrghasulary jýrip, Alashtyng ekinshi buyn tolqyny Súltanbek Qojanov bastaghan sayasy qayratkerler qyzmet etip, Ahmet Baytúrsynúlynyng tabany tiygen, Beyimbet Maylin shygharmalaryn dýniyege әkelgen tarihy manyzy zor shahar. Kónening kózindey Syrdyng ong jaghalauynda jatqan qalanyng irgesi irgeli qúrylystarmen keneyip, dariyanyng sol jaghalauynda jana qala boy kóterip kele jatyr eken. Dariyanyng bergi jaghynda oblystyq memlekettik mekemeler ýiining qúrylysy osy jyldyng ayaghyna deyin tapsyrylugha tiyisti nysan. Ghimarattyng qúrylys júmystarymen tanystyrghan oblys әkimining orynbasary Núrjan Álibaev myrzanyng aituynsha, oblys boyynsha, 86 jana qúrylystyng irgetasy qalanyp, boy kótergen. Onyng 39-y bilim oshaghy, 24 – i densaulyq saqtau salasyna qarasty bolsa, qalghan 23-i mәdeniyet jәne basqa salalargha arnalghan. 25,5 mlrd. tenge bólingen búl qúrylystardyng 17-si qoldanugha berilse, qalghany jyl ayaghyna tapsyrylmaq. Oblys әkimi orynbasarynyng ózi bastap aparghan memlekettik mekemeler ýiining júmysy da osy jyly ayaqtalu tiyis qúrylystyng qatarynda. 3 mlrd. 866 mln. tengege jobalanghan memlekettik mekemeler ýii oblystyq әkimshilikke qaraytyn mekemelerdi bir jerge shoghyrlandyrmaq. Búghan deyin kensening jetispeushiliginen qalanyng әr shetinde ayaday bólmelerde syghylysyp otyrghan memlekettik qyzmetkerlerding júmys orny jayly bolmaq. Onyng ýstine shalghaydan kelgen adam qalany kezip jýrmey, sharuasyn bir jerden bitiredi alady.

Qyzylorda oblysy bilim men densaulyqty basty nazarda ústaytyny bayqalady. Memlekettik mekemeler ýiining qarama-qarsy betinde Nazarbaev ziyatkerlik mektebi salynyp jatyr eken. Onyng qúrylysy 30 tamyzda ayaqtalyp, jana oqu jylyna balalar qabyldamaq. Mektep demekshi, óz kózimizben kórgen Abay atyndaghy 1200 oryndyq jana mektepting qúrylysy ayaqtalugha jaqyn qalypty. Biz barghanda qaladaghy №2 mektepting múghalimderi osynda kóship kelip, kitap tasyp jatty. Mektepting aldynda aq matagha oranyp, ashyluyn kýtken Abay eskertkishi túr.

«Aydalada aq otau, auzy-múrny joq otaugha» ainalyp, elding shetinde, jelding ótinde qalghan qiyrdaghy auyldar «Bolashaghy joq auyldar» sanalyp, ondaghy júrtty Ýkimet qalagha әkelip ornalastyryp jatqany belgili. Ortalyqtyng isinen Qyzylorda da qalys qalmapty. Qalada 294 myng sharshy metr ýy saludy bastap, qúrylys ayaqtalghan ýilerding birining 34 pәteri tirshilik kózi tarylghan auyldardan kelip jatqan otbasylargha berilipti. Sonday ýilerding birine jolay soqqanymyzda auyldan keshe kelip, eki bólmeli jana ýige qonystanyp jatqan otbasyna bas súqtyq.

Al, qala boyynsha 558 kópqabatty ýy bar bolsa, sonyng 57-i saraptamadan ótip, jóndeuge týsuge maqúldanypty. 13 ýidi qayta janghyrtu, janalau júmystarynyng ayaghy kórinip keledi. Esepte 200 ýidi janalau túr.

Qazandyqtar hali

Qyzylordadaghy qúrylys pen ýilerding jayy jogharydaghyday. Al, tabighaty o bastan minezdi syr ónirining qaqaghan qysy etinnen etip, sýieging jetetini, «Qyzylordanyng qys-ay» degendi estigende + 40 gradusta jýrip, qaltyrap ketesiz. Sonday qysta qalanyng janyn jylu qazandyqtary saqtaydy. Qazandyqtardyng qojasy - «Qyzylordajyluelektrortalyghy» deytin mekeme. Bardyq. Qysqa jaz dayyndalyp jatqanyn kórdik. Qala ishidegi jer ýstine salynghan jylu qúbyrlary kommunizm «qaytys» bolghannan beri jóndeu kórmepti. Qúbyr janartudyng sәti biyl týsip, júmysshylar aptap ystyqqa qaramay qimyldap qys qamyna kirisip ketipti. Ortalyqtyng qazynasynan 291 mln. tenge bólinip, 1 680 metr jylu qúbyrlary qyrkýiekting 15-ne deyin janartylyp bitpek. Qaladaghy 583 túrghyn ýiding 227-si qysqa saqaday say desti.

2005 jyldyng ayaghynda kәsiporyn aulasynda múnay kenishterining ilespe gazyn qoldanatyn gazoturbina stansiyasy iske qosylyp, ýsh qazandyq ornatylghan. Stansiya elektr jәne jylu energiyasyn óndiredi. Otyny - múnay kenishterining ilespe gazy.

 

Qoynauy qyp-qyzyl aqsha –Aqshabúlaq

Saparymyzdyng songhy kýni qaladan 140 shaqyrym jerde jatqan Aqshabúlaqqa jol tarttyq. Aqshabúlaqta múnay bar. Ol múnaydy «Kazgermúnay» kompaniyasy óndirip otyr. Biz múnay kompaniyasyna emes, óndirilgen múnaymen ilese shyghatyn ilespe gazdan elektr quatyn óndirip otyrghan «Kristall menedjement» AQ gazoturbinalyq elektrostansiyasyna bardyq. Qol sozym jerde kórinip túrghan eki alyp týtikten gaz janyp túrdy. Ol – Aqshabúlaq kenishi edi. Biz kenishke qaray-qaray elektrostansiyasynyng aumaghyna kirdik. Tekseru qatty eken. Múnda jay adamnyng jay jýrui mýmkin emes sekildi. Tizimdelip, qol qoyyp bolghan son, ishke kirdik. Stansiyanyng sehtaryn aralap kórdik. Stansiya týgeldey Japoniyanyng «Hitachi» markaly tehnologiyasymen jabdyqtalypty. Elektrostansiyany naghyz ekologiyadyq taza óndiris pe dedik. Aulasynda qarbyz ósip túr. Júmysshylardyng deni – jergilikti júrt. Jalaqymyz juyqta ghana 100 mynnan asyp, tenestirildi deydi. Múndaghy júmys rejiymi vahtalyq әdispen jýredi eken. 15 kýn stansiya basynda jatyp júmys isteytin júmysshylar vahtalyq ortalyq salynypty. Ortalyqtyng ishinde: júmysshylar demalys oryndary, as ýi, monsha, tipti biliyard ta bar eken.

Vahtalyq ortalyqtan týski as iship, keri qayttyq. Jol boyy jynghyl, sekseuil, susyldaghan qúm.  Qúm ýstinde boyyna qan jýgirgen, Syrdyng jaghasyndaghy qúm minezdi aimaqtyng kindigi - Qyzylorda.

Qúm asty – qazyna. Qúm ýsti – qazaq. Qúm minezi – Qyzylordanyng bolmysy.

Ómirjan Ábdihalyqúly

Almaty-Qyzylorda-Almaty.

Abai.kz

0 pikir