Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Janalyqtar 4517 0 pikir 14 Tamyz, 2013 saghat 09:02

Talasbek Ásemqúlov. Abaydyng úly júmbaghy

Ózender de keyde óz arnasyn ózgertedi. Jer bederin sipattaytyn jәdigerlerde búl myn-myng jylda bir-aq ret bolatyn qúbylys retinde atalady. Biraq «zamana ózeni» tariyh, tabighat zanyna baghynbaydy, kezenderdi, dәuirlerdi tanbalap, óz zanymen aghady.

Bir aghys ekige jarylyp, eski arna suala bastaghan, jana arna aqkóbik tolqyngha kómilgen betbúrys kezendi orystyng bir aqyny bylaysha sipattapty:

Blajen, kto posetil sey miyr

V ego minuty rokovye!

Ego prizvaly vseblagiye

Kak sobesednika na piyr,

On ih vysokih zrelish zriyteli...

Kórermen baqytty bolsa bolar. Biraq sol tamashagha qatysqan adam she? Ol adam ýshin tarihtyng kýireui tamasha emes – biyik drama bolsa she?

Abay ómir sýrgen kez qazaq mәdeniyeti ýshin osynday betbúrys kezeng edi. Basqa zaman keldi. Búl zamannyng qalpyn Abay jәne onyng túrghylastary – at tóbelindey ghana qazaqtyng aldynghy qatarly azamattary tanydy.

Eski ómirmen qosh aitysqan, jana, «temir ghasyrdyn» býkil qasyreti men qayghysyn oisha keshken Abay artyna kóp júmbaq tastapty. Aqynnyng «Sen meni ne etesin?» atty ólenin sol úly júmbaqtardyng biri retinde atar edim.

 Árbir adamnyn, әrbir halyqtyng ruhany jetiluinde ýsh biyik beles bolady.

Ózender de keyde óz arnasyn ózgertedi. Jer bederin sipattaytyn jәdigerlerde búl myn-myng jylda bir-aq ret bolatyn qúbylys retinde atalady. Biraq «zamana ózeni» tariyh, tabighat zanyna baghynbaydy, kezenderdi, dәuirlerdi tanbalap, óz zanymen aghady.

Bir aghys ekige jarylyp, eski arna suala bastaghan, jana arna aqkóbik tolqyngha kómilgen betbúrys kezendi orystyng bir aqyny bylaysha sipattapty:

Blajen, kto posetil sey miyr

V ego minuty rokovye!

Ego prizvaly vseblagiye

Kak sobesednika na piyr,

On ih vysokih zrelish zriyteli...

Kórermen baqytty bolsa bolar. Biraq sol tamashagha qatysqan adam she? Ol adam ýshin tarihtyng kýireui tamasha emes – biyik drama bolsa she?

Abay ómir sýrgen kez qazaq mәdeniyeti ýshin osynday betbúrys kezeng edi. Basqa zaman keldi. Búl zamannyng qalpyn Abay jәne onyng túrghylastary – at tóbelindey ghana qazaqtyng aldynghy qatarly azamattary tanydy.

Eski ómirmen qosh aitysqan, jana, «temir ghasyrdyn» býkil qasyreti men qayghysyn oisha keshken Abay artyna kóp júmbaq tastapty. Aqynnyng «Sen meni ne etesin?» atty ólenin sol úly júmbaqtardyng biri retinde atar edim.

 Árbir adamnyn, әrbir halyqtyng ruhany jetiluinde ýsh biyik beles bolady.

 Jetilui ayaqtalmaghan adam, yaky halyq nemese ýlken bir tarihy kezendi birge keshken birneshe nәsil búl belesterding barlyghynan birdey óte bermeui de mýmkin. Biraq jeke bastyng bolsyn, tútas halyqtyng bolsyn tarihy kemeline kelgende osy ýsh belesting ýsheui de keshiledi. Qarapayym tilge kóshirip, búl ýsh belesti ilki perishte tazalyq, qiyanat, kýnә men zina jәne týleu, qayta órleu dep tanbalaugha bolady. Osy biyik sәtting bireuining ghana belgisi bolghan tútas tarihy kezender bolady. Keybir adamdardyn, әsirese ozghan tarihy túlghalardyng biz týsine almaytyn әreketteri osynday bir ghana ruhany belesting dәleli bola alady. Tughany haq, biyik sana, biyik tirshilik iyesi ózining jetilui barysynda búl sәtterding birde-bireuin ainalyp óte almaydy.

Alayda zer salyp qaraghan adam ómirde osy belesting ortanshysy basqalaryna qaraghanda ýlken ýles alatynyn bayqar edi. Qiyanat, qylmys, kýnә – tarihtyng basty qúbylysy, búghan shyrmalmaytyn adam, yaky halyq joq. Din atauly osyny ghana sóz etedi, osymen ghana kýresedi. Aqyry, sonynda búl qúbylys úly ónerge de ózining kólenkesin týsiredi.

Mine, búrynghy әdebiyet qazaqtyng ruhany tarihynyng birinshi tarauyn bayan etse, Abay poeziyasy ekinshi tarauyn surettedi jәne sodan shyghar jol izdedi.

Sen meni ne etesin?

Meni tastap,

Óner bastap,

Jayyna

Jәne aldap,

Arbap

Óz betinmen sen ketesin....

Óleng tili – Shyghys poeziyasyna tәn biyik ahual tili. Alghashqy joldardanaq sorly ghashyqtyng erekshe kýiine kuә bolasyz, tipti nanghanday, iyilgendey bolasyz. Alayda osy mәjnýn syrdyng úshyghyna shyqqanda, alghashqy әser úshty-kýili joghalyp, ornyn әldebir ylayly, jaysyz sezim basady. Nege? Qayyra oqyghanda baryp kóziniz jetedi – keyipker mahabbat dertinen basqa bir dertke úshyraghan.

Abaydyng ghashyghy – «men»-nin, «ego»-nyng túnghiyghyna batqan adam. Onyng qayghysy ghashyq bolghandyghynda emes – osy túnghiyqtan shygha almauynda. Ol ózin ghana aitady, ózining qamyn ghana qamdaydy, ózining mahabbatyn, óz qasiretin fetiysh, pút dәrejesine kótergen.

Biz qolymyzdan kelgenshe baqytsyz bolugha tyrysamyz. Adamdar ózin syrt kózben kóre almaydy, kóre alatyn bolsa, ózderining osy qalpyna kýler edi. Adam bar aqyl-oyyn osy baqytsyzdyqqa jetu jolyna júmsaydy. Ómir adamgha eki mýmkindikting ekeuin de bergen. Kýn men týndi de, gýl men tikenekti de. Barlyghy sizding tandauynyzgha baylanysty. Tandaudyng keremeti sonda, eger de siz tikenekti tandasanyz, kýnderding kýninde tikenekten basqa eshtene de joq ekenin kóresiz, sebebi, sizding sananyz osyghan ghana ýirengen. Bú dýniyede tikenekten basqa gýlding de bar ekeni, týnnen bólek kýnning de bar ekeni... әriyne, oiynyzgha kirip te shyqpaydy.

Aqiqat jolyndaghy adamnyng jalghyz ghana qazynasy – sabyrly jýregi. Mumin ghana aqiqatqa jete alady. Búl – menmenning qolynan kelmeytin is, sebebi, «ego» – pendening jolyndaghy eng ýlken kedergi, ol sizdi bolmystan bólip túr. Egonyng saldarynan siz «dýniyeden bos qaldym» degen sananyng sonyna týsesiz. Biraq siz eshqashanda dýniyeden bólek emessiz, siz jeke aral emessiz, siz úshy-qiyry joq qúrlyqtyng bir bóligisiz. Joq, múnyng ózi jetimsiz sóz,  siz – sol qúrlyqtyng ózisiz. Ego sizge qúlazyghan jalghyzdyqtyng sanasyn darytady, osy jalghan sananyng saldarynan sizding jýreginiz birtin-birtin birjola jabylady. Óz-ózinizge túiyqtalghanynyz sonday, kýnderding kýninde kýn men aidy, túnghiyq aspandy, jel menen jauyndy da kórmeytin bolasyz, dýniyeden birjola qol ýzesiz, tiridey kórge týsesiz. Jәne qayda jýrseniz de, óziniz tudyrghan kórleriniz ózinizben birge jýredi. Búl kórler kózge kórinbegenmen – mәngi janynyzda.

Adamdar bir-birine baylanghannan basqa eshteneni bilmeydi. Biraq siz basqagha jarmasqan sayyn, ol sizden qashady. Nege? Sebebi, bostandyq sezimi, azattyq týisigi adam janymen birge jaratylghan.

Azattyq ansary basqa sezimning barlyghynan biyik, barlyghynan teren. Sondyqtan siz azattyqtyng jolyna mahabbatty da shalasyz, biraq azattyqty eshqashan qúrban ete almaysyz.

Mine, adamnyng barlyq uaqyttaghy qasireti osydan kelip shyghady (sebebi, bayyrghy adam, qazirgi adam degen joq, adam ózining ruhany negizinde bir-aq adam). Biz zattargha, adamdargha, belgili bir kózqarasqa, qysqasy, bәrine baylanamyz, aqyrynda baylanu – ónerge, ómir saltyna, bәsekege ainalady. Biraq baylanghan sayyn qasiretimiz de úlghaya týsedi, sebebi, ómir bir orynda túrmaydy, tirshilik ýzdiksiz qozghalys ýstinde – bolmystyng zany osy, tipti bir-birinen keyin kelgen eki sәt bir-birine úqsamaydy.

Altyn kýnning qyzaryp qalay batqanyn tamashalanyz, biraq baylanbanyz, sebebi, ol suret emes – tiri dýniye. Artynan týn keledi. Týnning óz súlulyghy bar. Biraq baylanghan pendening aqymaqtyghy sonday – ol osy keshting mәngi túrghanyn qalaydy, osy keshti joqtaydy, «ah» úryp otyryp, qara barqyt týnin, júldyz japqan súlulyghyn bayqamay qalady.

Bilesing sen zerek,

Men pendene,

Boldy deme,

Kel, qaras,

Eshkim sógis

Aytpas,

Raqym qylsan, kel erterek!

Osy joldardan jalynyp-jalbarynghan «mennen» basqa ne kórer ediniz? Taghdyr – minezding jalghasy. Abay keyipkerining tilenshi taghdyry onyng tilenshi bolmysynan órbigen.

Sóz joq, keyipker sezim ýstinde. Biraq sezimning sipatyna qaranyzshy – eng әueli neni aitady? Keyipkerding eng әuelgi qamy – ózi, ózining «meni», ózining baqyty jәne sol baqyttyng jazatayym ortayyp qalmauy. Qúmarlyqtyng ekinshi, mәdeniyetti aty bar – yntyzarlyq. Mahabbat – baqidan, yntyzarlyq – fәniyden, tabighattan, adamnyng topyraq nәsilinen. Mahabbatqa «men», «ego» aralasqanda ol fәniylik bolyp shyghady. Mahabbatta eki mýmkindikting ekeui de bar... Sizding mahabbatynyzda yntyzarlyq ta, baylanu da (ólende búl adaldyq dep atalady) bar – sonymen-aq mahabbat qúsynyng moynyna tas ilinedi dey beriniz. Ol endigi úsha almaydy. Nemese ol qústy torgha, meyli altyn torgha otyrghyzdynyz deyik, tipti tordyng ishi keng bolsyn deyik. Biraq bәrbir bostandyq joq.

Ishinizge terenirek ýnilseniz, mahabbattyng jay ghana sóz ekenin, al onyng ornynda qúmarlyq otynyng alaulap janyp túrghanyn kóresiz. Biraq búl ot jayynda tikeley aita salu ynghaysyz, qoghamda qabyldanbaghan әdet, qúmarlyq jayyn aituda az-múz diplomatiya kerek. Sondyqtan siz tәnine yntyzar bolghan, әues әielge onyng «janyn sýiemin» dep aitasyz. Óz janynyzdy tanymaghan siz basqanyng janyn qalay sýiesiz? Biraq óneboyy qúmarlyq kernegen adam jan turaly aitugha beyim.

«Mahabbat» sózining óz basynda túrghan eshtene joq. Mahabbat nәrge ainala ma, әlde ugha ainala ma – ózinizge baylanysty. Eger de mahabbattan tәnning toyatyn ghana izdeseniz, onday mahabbat qasiret pen qayghyny, jan jarasyn әkeledi, qúldyqtyng las kebine týsiredi. Alystan kýnge shaghylysyp ot shashqan altyn saray jaqyn kelgende qapas bolyp shyqty. Búl mahabbattyng kinәsi emes, sebebi, siz mahabbat dep basqa bir nәrseni sezingensiz.

Mahabbatta kesheuil bolmaydy, әdiletsizdik te joq. Siz neni berseniz, sony alasyz. Shyn sýiseniz – alghan jauabynyz mahabbat bolmaq.

Jauap – basqagha baylanysty emes, jauap – sizding mahabbatynyzdyng janghyryghy.  Siz bireuding mahabbatyn tosasyz. Esh mahabbatsyz, mahabbat jayyn jay ghana әngime qylyp otyryp, bireuden adal sezim kýtesiz, qúrbandyq alghynyz keledi. Ózinnen eshtene bermey, eshtene bólispey basqanyng baryn súrau – yntyzarlyq, mahabbattyng eng tómengi satysy; ózinning baryndy berip, aqysyna eshtene súramau – meyirim, mahabbattyng eng biyik shyny. Ruhaniyattyng shynyna shyqqan adam ghana boyyndaghy baryn beredi. Óteuine eshtene súramaydy.

Yntyzar da, sýigen de – ekeui de bir satyda, bir baspaldaqta túruy mýmkin, mәsele kimning qay baghytta ketip bara jatqanynda. Sýigen adam joghary qarap, joghary órleydi. Onyng sezimi mahabbatqa, meyirimge ainalghan. Yntyzar adam tómen ketip barady, onda meyirim jayly eshqanday týsinik joq – tek qana maqsat bar. Rahatqa jetu kerek, jenu kerek, alu kerek.

Taghy da qaytalap aitayyq, mәsele baghytta ghana. Biyikting janynda tómenning ózi ósedi, órken jayady, gýldeydi. Tómen sezim asqaqtaghanda biyikting ózi azady.

Óleng keyipkerining sonsha jalynghandaghy maqsaty – bir kezde ózine baqyt syilaghan әieldi... qayyryp alu. Maqsatqa jetu jolynda eshteneden tayynbaytyn, tizerlep túryp tilenshi boludan da arlanbaytyn qorqynyshty adam! Jan shoshyrlyq әreket! Áriyne, qayran qalasyz. Aqyl-esti sonsha biylegen yntyzarlyqqa.

Abay keyipkerining ózinde joqty basqadan súrap alghysy keletin soqyrlyghyna ghajap qalasyz!

Mәjnýn jigit ózining sezingenin biyik dert dәrejesinde kórsetkisi kelgenimen, shyn maghynasynda ol búrynghy qyzyqtyng jalghasyn ghana súrap otyr.

Mahabbat – aqiqattyng ekinshi aty. «Men» aqiqatpen syiyspaydy. Ne «men» - ne aqiqat. Ne «men» - ne mahabbat. Aqiqatty aqylmen tanyp-bilu mýmkin emes, sebebi, aqyl – ótkennin, búrynnan belgilining nәtiyjesi. Aqyl – búrynghy kórgennin, týisikting jiyntyghy, shejiresi. Árbir kezekti әser, sezim osy búrynghy tәjiriybege tanystyghymen ghana baghaly. Adamnyng aqyly tumysynda jalqau, sebebi, rahat, lәzzat – búrynnan belgilining sonyna týsu. Aqyr sonynda aqyl әrbir kezekti әserdi, qyzyqty jipke tizumen ghana ainalysatyn óli mýshe bolyp shyghady.

Keyipker «janymdy, ruhymdy qorlady!» dep ózi yntyzar bolghan әieldi nandyrghysy keledi. Alayda ólenge dendep engende múnyng da sóz qadirin biletin jyryndy jigitting tamasha ailasy, sheber jasalghan illuziya ekenin kóresiz. Sebebi, búl jerde qorlanyp sóilep túrghan jigitting jýregi, jany emes – onyng ótken ómiri, tәjiriybesi, sodan son, shamasy, qoghamdaghy orny, qysqasy, meymanasy.

«Adam búl dýniyege jalanash kelip, jalanash ketedi» deydi halyq danalyghy. Beyneli sóz dep qabyldayyq. Adamnyng baqidan alyp kelgen, Jaratushydan múralanghan jalghyz ghana asyly, eshkim tartyp ala almaytyn qasiyetti ruhy bar. Adam bú dýniyege nemen keldi – sonymen ketedi. Tiyesili emesting barlyghy, mysaly, qoghamdaghy dәreje, bitken dәulet, ataq-abyroy adamnan tartyp alynady. Barlyq pende o dýniyege attanghanda Eskendir qúsap alaqany ashyq kýiinde ketedi – nesie qaytaryldy deniz. Biraq adamnyng ózine ghana tiyesili asyly – ruhty eshkim eshqashan tartyp ala almaydy. Ruhty qorlau da, taptau da mýmkin emes.

Qorlanatyn, taptalatyn adamnyng meymanasy, ózi qalyptastyrghan, әlpeshtep ósirgen, aqyr sonynda toyymsyz ajdahagha ainaldyrghan «ego»-sy.

Shyn jýrek – bir jýrek,

Qayta tolqyp,

Joldan qorqyp

Aynymas...

Sen attyng jónsiz oq,

Tәniri – qazy,

Tas tarazy,

Tentekti

Súramas dep,

Qalma,

Sert búzghannyn, bil, orny – shoq!

Keyipker әielden adaldyq tilep túr, sertin súrap túr. Qúr ghana emosiya. Ghashyq jigit aityp túrghan uaghda, adaldyq bar bolghany – aty atalmaghan neke. Nekening saldarynan adamda mahabbat jayly anayy týsinik qalyptasqan. «Mahabbat mәngi ózgermeytin sezim» degen qaghida adam sanasynan berik oryn alghan. Tas qana ózgermeydi. Biraq sanasy, intellekti ósken sayyn adamnyng ómiri ýzdiksiz ózgeris aghynyna ainalady. Sýigeninizdi sertten taydy, adal bolmady dep aiyptamanyz. Sebebi, ólip qalghan sezimdi qayta tiriltuge tyrysu basqanyng yqtiyaryna mindetti týrde qayshy keledi. IYә, kóktem keldi, janynyz gýldedi. Esken jeldey keldi de ketti. Kelgende quandynyz. Ketkende qoshtasynyz. Sol aimalaghan samal jelge rizashylyq aitynyz. IYә, mahabbattyng ólgeni qasiret – biraq keshpestey kýnә emes. Álemde әdep, reputasiya, abyroy dep bir-birine baylanghan, bir-birinen kete almaytyn  qanshama adam bar. Qoghamnyng zanyna amalsyz bas iygen adamdar bir-birin sýigen bolady. Mine, naghyz kýnә, naghyz qylmys – osy.

Bireudi sýigen ekensiz, kýnderding kýninde asyqtyq ketip, yqylas ólgende boyynyzdan kisilik, adaldyq tabynyz da, qasiretti jýreginizdi ashyp, shyndyqty aitynyz. Birneshe jyl, ai, tipti birneshe kýn bolsyn, jýreginiz mahabbatqa toldy, sol jaqsy kýnderge alghys aitynyz. Bir kezde lәzzatyn syilaghan әiel endi sýimeytin, sezimning ólgenin aityp túrsa – búdan artyq qanday adaldyq kerek.

Ot barda әlem jaryq boldy, ot óshkende dýniyeni qaranghylyq basty. Jýreginizde mahabbat bar bolsa – bar ekenin, joq bolsa – joq ekenin esh jasyra almaysyz.

Erte me, kesh pe, ghashyqtardyng bireui nemese ekeui birdey es jiyp, sezimning qanday qúbyjyqqa ainalghanyn kóredi. Sodan son... sodan song qayghylana otyryp, bir-birine jýrekterin ashysady, qosh aitysady. Nege? Bostandyqtaryn ghashyqtyqqa qúrban ete almaghandyqtan. Biz múnday adamdardy er deymiz.

Jýrekte de shek bar. Al shekting ar jaghy... qorlyq kóp, ótirik sóz, jalghan sert. Eki adamnyng arasynda shyndyq bolmasa (al shyndyqtyng joqtyghy uaqytsha qyzyq, kýiip-janghan qúmarlyqpen kireukelengen deyik) sol shyndyqtyng joqtyghy zamany jetkende ayan bolady. Jәne kesheuildep jetkenine qaray qorqynyshty bola týspek.

Rabindranat Tagordyng «Songhy poema» atty novellasy bar.

Jas әiel men jas erkek bir-birine ghashyq bolady, ýilenbekke bel baylaydy. Áyel: «Tek qana bir shartym bar», - deydi. Ol ózi ziyaly, aqyldy, óte bay әiel edi. Erkek: «Qanday shartyng bolsa da qabyldaymyn, men sensiz ómir sýre almaymyn», - deydi.

Áyel oghan bylay deydi: «Áueli shartymdy tynda, sodan song oilan. Búl erekshe shart. Biz bir ýide túrmaymyz. Mening ýlken iyeligim, orman men bau-baqshanyng ayasynda ornalasqan әdemi kólim bar. Saghan ózim túratyn jaghanyng qarsy betinen әdemilep túryp ýy saldyram».

Erkek: «Olay bolsa, nekemizde, ómirimizde ne maghyna bar?», - deydi.

Áyel: «Neke – birindi-biring taptau emes. Men saghan bostandyq, kenistik berem, mening de óz kenistigim bar. Anda-sanda biz qayyqpen seruendep jýrip kezdeysoq kezdesip qalamyz. Nemese men seni anda-sanda shaygha shaqyram, ne sen meni shaqyrasyn», - deydi.

Erkek: «Múnyng naghyz aqymaqshylyq», - deydi.

Áyel: «Olay bolsa neke jayynda úmyt. Osy ghana dúrys, mahabbatymyz osylaysha ghana gýldenbek, sebebi,  ekeumizding de kónilimizding shyryshy búzylmaydy. Bir-birimizge eshqashan ýirenbeymiz. Men sening shaqyrghanyna barmay-aq qoyyma bolady, sen de mening tilegimdi qabyldamauyna bolady, bizding bostandyqtarymyz myzghymaydy. Osy eki bostandyqtyng ortasynan ghana mahabbat degen dýnie ósip shyghady», - deydi.

Búl әielding tilimen aqiqat sóilep túr. Álbette, erkek múny týsine almaydy, qabyldamaydy.

Bir-birinizdi sýiiniz, biraq mahabbatty kisenge ainaldyrmanyz. Mahabbat yqylas, talappen kelmesin, adamdardyng bir-birine óz erkimen bergen syiy bolsyn. Imannyng bir aty – әdilet. Mahabbatty tanyghan adam әdiletti de biledi. Shyn sýiseng – bostandyq ber.

Adamdar nege bir-birin izdeydi? Jalghyzdyqtan qoryqqandyqtan. Ózining ishki әleminen pana tappaghan adam basqany izdeydi. Biraq tapqan adamy ol da jalghyzdyqtan qashyp kele jatqan qashqyn bolsa she? Eki adam qysqa merzimge ghana til tabysady. Áriyne, múny mahabbat deuge qiyn.

Ádepki adam jalghyz jýrgende baqytsyz. Ol ózining ishki әlemin qúla mediyen dep týisinedi, ózin dýniyeden bos qalghanday sezinedi. Onday adam jalghyz jýre almaydy. Jalghyzdyqtan qatynasqa qashady. Erkek jalghyzdyqtan qashyp, әieldi tabady, әiel jalghyzdyqtan qashyp erkekti tabady.

Búl shyn qatynas emes, ýstirt beti ghana, sebebi, eki adam bir-birin jalghyzdyqtan qútyludyng amaly, qúraly retinde ghana paydalanady.

Biz dostyqty oilap shyghardyq, qatynastardy oilap shyghardyq. Ne ýshin? Jalghyz emespiz dep aitu ýshin, jalghyz emes ekenimizdi kórsetu ýshin. Biraq ne istesek te, barlyq әreketimiz – zaya, sebebi, adam óz janynyng týkpirinde jalghyz ekenin eshqashan úmytpaydy.

Adamdar bir-birimen tildespeydi – bar bolghany bir-birining janynda otyryp sóileydi. Kózinizge joldy elestetiniz. Sonau kókjiyekte joldyng eki sheti týiisetin siyaqty. Biraq búl illuziya. Jaqyn barynyz, jol – bayaghy jol, eki qaptal.

Adamdar da sonday. Dýniyeni ejelden jalghyzdyq biylegen. Qúlazyghan jalghyzdyq. Adamzat osy jalghyzdyqtan qashudyng pәlenbay amalyn tapqan boldy, qatynastyng neshe týrin qalyptastyrdy. Biraq túldyr jalghyzdyqtan qashqan adamdardyng arasynda shyn dostyq, yaky shyn mahabbat boluy mýmkin emes, sebebi, shyn qatynas múqtajdyqtan tuyndamaydy.

Shyn mahabbat jalghyzdyqpen ghana joldas. Ruhany joqtyqtan, múqtajdyqtan kezdesken eki adam bar bolghany birin-biri paydalanugha tyrysady. Búl jerde mahabbat joq, búl – jaulyqtyng bir týri ghana, meymananyng sayysy ghana. Kýnderding kýninde bal tausylyp, udyng kesesi ishiledi. Mine, endi ghashyqtar qaqpangha týsti. Búryn әrqaysysy jeke jýrip jalghyz edi, endi birge otyryp jalghyz. Búdan ótken qasiret bola ma!  Týptep kelgende, mahabbat pen jalghyzdyq ekeui  bir nәrse. Biz búl arada tastandylyq sanasynan tuyndaghan qúlazyghan jalghyzdyqty (pokinutosti) emes, meyir-shapaghatty, óz-ózine jetilgen (samodostatochnoe odinochestvo) jalghyzdyqty aityp otyrmyz. Adam múnday jalghyzdyqta ózin jalghyz sezinbeydi.

Meyirli, shapaghatty jalghyzdyq – mýldem basqa nәrse. Múnda adam jalghyz boludan qoryqpaydy. Ol ózining jalghyzdyghyn jaqsy kóredi, odan lәzzat alady. Jalghyzdyqtan onyng ruhy janghyrady. Aqyrynda óz ruhyn tanyghan, Qúdaydyng didaryn kórgen adamnyng boyyn telegey shattyq kerneydi. Mine, osy kezde ol jauyngha jýkti búlttyng kýiin keshedi. Búlt jauyn tókkende, ol jerge, jerden jaryp shyqqan kókke kerek pe, joq pa, bilmeydi, ol tek boyyn bosatu kerek. Asyp-tógilgen shattyq  - eng auyr salmaq. Qasiret pen qayghyny jalghyz jýrip kóteruge bolady. Biraq shattyqty bólispek kerek. Mine, shyn mahabbat múqtajdyqtan emes – ózinnen artylghandyqtan, asyp-tógilgendikten.

Abay keyipkerining yntyzarlyqtan sanasy sansyraghan kezde aitqan bir sózi esten ketpeydi:

Jar, sening kóniling toq,

Aq etindi,

Núr betindi

Menshikti

Qylmaghan son,

Alla Ózi sorly etse, joq.

«Amal, ne, Alla tilekti bermedi, etindi, núr betindi menshikti (!) qylmady» deydi ghashyq. Taghy da «Men!». «Menshigim boluyng kerek edi» deydi. «Men osynday boldym, al sening kóniling toq» deydi. Sol «mennen» tuyndaghan, jahannamnyng otynday kýidirgen qyzghanysh! Qyzghanysh, tipti yntyzarlyqtan tuyndaghan qyzghanysh bolsyn, eshqashan biyik qasiyet bolmaghan. Qyzghanysh – kemdi kýnnen tuatyn bostandyqqa esh janaspaytyn sezim.

Onda (qyzghanyshta) qolayy kelgende tiraniyagha ainalatyn menshik instinkti bar. Mahabbat múnday tilde sóilemeydi. Mahabbat tili iyemdenuding tili emes – alghystyng tili.

M.Svetaevanyng jastau kezinde jazghan bir óleni oigha oralady. «Menimen derttenbegeninizdi únatam, tabanymyzdyng astyndaghy qara jerding shyrkóbelek ainalyp joghalmasyn bilemin. Meni bilmey túra osynsha sýigeniniz ýshin, aily týnde qol ústasyp seruen qúrmaghanymyz ýshin, meni, әtten, sýimegeniniz ýshin, mening sizdi, әtten, sýimegenim ýshin jýregimmen de, alaqanymmen de alghys aitamyn» dep syr shertedi, búl ólen.

(«Mne nravitsya, chto vy boliny ne mnoy,

Mne nravitsya, chto ya bolina ne vamiy.

Chto nikogda tyajelyy shar zemnoy,

Ne uplyvaet pod nashimy nogamiy...

...Spasibo vam y serdsem y rukoy,

Za to, chto vy menya – ne znaya sami! –

Tak lubiyte: za moy nochnoy pokoy,

Za redkosti vstrech zakatnymy chasamiy...

Za to, chto vy boliny, uvy, ne mnoy,

Za to, chto  ya, uvy, bolina ne vamiy!»).

Kezdespegen, qol ústasyp kórmegen adamgha joldanghan hat bolghanymen, búl óleng – mahabbat jayynda. Lirikalyq keyipker «Meni sýimeseniz de, jýreginizde mahabbattyng bolghandyghy ýshin ghana rahmet sizge. Jýreginizde mahabbattyng bolghany – meni de sýigeniniz» deydi. Biz múny әldeqayda estiyar, әldeqayda adamger sezim der edik.

Abaydyng keyipkeri – ózining ruhynan tamyr tartpaghan, ózining jalghyzdyghyn tany almaghan, óz-ózine jetilmegen, syrtymen ghana ghúmyr keshken adam. Onyng boyynda zanghar menmendik, gharyshtay ýlken «ego» bar. «Mendey sýigen, mahabbatqa mendey qúl bolghan pende bar ma eken búl dýniyede?» deydi ghashyq.

Maqtan. Biraq mahabbatqa maqtan jýre me eken? Búl yntyzarlyqtyng ar jaghynda boyyn jasyra almay túrghan meymana.

Al әiel... ýnsiz. Abay poeziyasyn zertteushilerding bayqamaghan bir nәrsesi – osy. Búl óleng ghashyq jigitting monology emes, eki adamnyng – әiel men erkekting arasyndaghy etikalyq tartys. Óz betinshe bólek túratyn shygharma, әiteuir, bir kontekspen shendesedi, tartysqa týsedi. Osy sózimiz ótirik bolsa, onda Abaydyng әiel tendigin jyrlaghany da ótirik. Feodalizm dәuirinde ómir sýrmegen, eski zamannyng әngimesin shejireden biletin biz ýshin әiel tendigi óz-ózinen bolghan nәrse siyaqty. Biraq sol eski zamanda әiel bostandyghy naqty problema bolghan. Kisilikte, izgilikte basqa qazaqtan erterek oyanghan Abay tendik mәselesine kelgende ýnsiz qalsa... Abay bolmas edi. Sebebi, Abay ýshin әiel tendigi – eng әueli óz anasy Úljannyng tendigi, sýigen jary Dildәning tendigi.

Ne aitasyn? Aytatyny sonsha kóp, sózge syimas edi. Sol sebepti, ýnsiz. Biraq búl ýnsizdikting óz sheshendigi bar. Búl ýnsizdik esty bilgen adamgha sózden aitqysh, qymbat ýnsizdik. «Ýnsizdikten artyq etip aita almasan, ýndeme» depti bir danyshpan. Áyel – osyny biletin sanaly jýrek iyesi. Mәjnýn jigit mahabbat jayynda biledi, әiel – mahabbattyng ózinde túr. Onyng ýnsizdiginde tilmen aityp jetkizgisiz asqaq súlulyq, baqidyng dәmi bar. Tirshilikting tili – bir ghana til: ýnsizdik. Tәnirining kýbiri jym-jyrt ýnsizdikten ghana estiledi. Áyel – Tәnirining kýbirine, tirshilik jyryna úiyghan adam. Ol mahabbat jayynda aityp bere almaydy. Sebebi, mahabbat adamnyng múqtajynan, kereginen emes, onyng negizining tereninen ósip shyqqan gýl, ol gýl sózden, sóz dýniyesinen aulaq túr. Ol tirshilik jyryn jyrlap túr, biraq búl jyrdy sózge ainaldyru mýmkin emes. Onyng mahabbaty – dúghasy. Sýigen jýrek ýshin, siynghan jýrek ýshin barlyq jer – qaghba.

Múnyng janynda mәjnýn jigit aitqan «Tәniri – qazy, Tas tarazyn» nege tatidy? Áriyne, әiel – qatigez. Biraq, búl – meyirimnen tughan qatygezdik. Aytar sózin adal aitqan qatygezdik.

Áyel kýnәhar emes. Ómir-dastannyng bir paraghyn ghana oqyp, ýkim aitpanyz. Ózinizdi tútas tany almay túryp, ózinizding kim ekeninizdi bilmey túryp, basqagha qalay bagha bermeksiz? Áueli ózinizdi tanynyz, ózinizdi tany týsken sayyn basqanyng jayyna, syryna qana týsesiz. Ózinizdi tolyq tanyghan kýni siz kýnәhar da, әulie de joq ekenin, múnyng barlyghy qalyng úiqyda jatqan adamzattyng dramasy ekenin týsinesiz.

 

 

***

Abay poeziyasy bostandyqtan tughan. Aqynnyng atalmysh óleni osynyng aighaghy. Búl shygharmadan avtordyng pozisiyasyn ajyratu qiyn. Ádeby formanyng qiytúrqylyghynan beyhabar adam múnyng bayybyna baryp ta әure bolmaydy. Búl jerde aqyndyq «men» joq. Búl Abaydyng ózimen birge o dýniyege ketken ruhany tәjiriybesi de emes, tipti tastap shyqqan, jerip shyqqan «meni» de emes. Búl – beyneleuding jana týrining kelgenin aighaqtaytyn belgi.

Aqyn osy óleninde shylyqqa toly eski, mәjusy dýniyemen qoshtasty, jana zamangha, jana nizam, jana húqyqqa ayaq basty. Áriyne, patriarhaldyq qoghamnyng Abay aitqan qaghidalardy qabyldauy qiyn edi. Abay әiel bostandyghyn alghash sóz etken aqyndardyng biri desedi. Olay emes. Abay әiel bostandyghy, erkek bostandyghy dep jeke-jeke atamaghan. Ol bir ghana bostandyqty – adam bostandyghyn jyrlaghan.

 

***

Hakimnyng búl úly júmbaghyn qazaqta eki-aq adam sheshti – Múhtar Áuezov jәne Múhtar Maghauiyn. Shiyesin tarqatyp qana qoyghan joq. Úly Ústazdyng izgi saualyn odan sayyn terendetip, jana qyrlaryn asha týsti.

Múhtar Áuezovting 1925 jyly jazghan «Qaraly súlu» әngimesi – osy Abay saualyna aitylghan jauap jәne sol saualdyng jalghasy.

Sýigen jary, Qúday qosqan qosaghy Ázimhandy aza tútyp, alty jyl boyy jan azabyn keshken Qaragóz – Abay ólenindegi ghashyqtyng ansarynan tughan adal jar. Biraq sóilem sayyn tarqatylghan súmdyq syrdyng úshyghyna shyqqanda o bastaghy izgi mahabbattyng qanday anomaliyagha ainalghanyn kóresiz.

Qaragóz mahabbatqa emes – obektke, fetish dәrejesine kóterilgen Ázimhannyng beynesine ghana adal. Adal mahabbat – qogham tudyrghan miyf. Adal mahabbat – mahabbattyng ózi emes, taza mahabbat iydeyasy ghana. Qaragóz qoghamdyq moraligha adal.

Ýndining keybir taypalarynda ejelgi salt boyynsha, әiel (tiri әiel!) ózining ólgen kýieuimen qosa órteledi eken. Jabayylyq dersiz. Al otyzdy endi alqymdaghan, kónili gýl, tәni órt, búlyqsyghan әieldi alty jyl búryn ólgen kýieuining sonynan adaldyqqa búiyrghan shylyq, qoghamdyq sana – jabayylyq bolmasa, qay jeri adamdyq?

Ángimedegi kóktem jәne jaylaugha kósh týzegen auyl – mәngi jas mahabbattyng simvoly. Týlegen tabighatpen salystyrghanda Qaragózding tragediyasy, alty jyldyq arpalysy kózge sonsha qorash kórinedi.

Qazaqta «ólgenning artynan ólmek joq, tiri kisi tirshiligin isteydi» degen sóz bar. Úly maqal! Nәsilding býkil ruhany tәjiriybesi altynday qúiylyp osy eki auyz sózge syiyp ketken. Ólgenning artynan ólu – ómirdi, qasiyetti tirshilikti qorlau. Yaghni, sen ómirdi sýimegensin, eshkimdi sýimegensin. Adam bú dýniyege kelgende bireuge qyzmet etu ýshin emes (tabynghany payghambar bolsa da), óz kesesin tauysyp ishu ýshin, óz ruhyn tanu ýshin keledi. Bireuding artynan ólu – adamdyghyndy ayaqqa basu. Tirshilik qanday kemenger bolsa, әiel tabighaty da sonday kemenger. Ómirdi, tirshilikti, ómir nәrin, mahabbatty, әiel tabighatyn jenu mýmkin emes.

HH ghasyrdyng basynda qazaqtyng jazba әdebiyeti endi qalyptasyp jatqanda múnday óredegi әngimening tuuy – әriyne, tanghajayyp nәrse, biraq bolghan is.

Múhtar Maghauinning jazu tehnikasy Batys әdebiyetining yqpalynda qalyptasqanymen, býkil dýniyetanymy, ruhaniyaty Abay angharynda jetilgeni bayqalady. Jazushy ózining jastau kezinde jazghan «Kýtpegen kezdesu» atty әngimesinde Abaydyng atalmysh ólenin alghash ret janghyrtady. Dәlirek aitqanda, búl әngimening sujeti Abay ólenining jalghasy, resitasiyasy, reaktualizasiyasy. Synnyng sauatsyzdyghynan jalyqqan jazushy ózining suretkerlik mýddesine qayshy iske baryp, әngimening ishine keyipkerding minezdemesi retinde Abay óleni jazylghan dәpterdi engizgen, yaghni, taldaudyng jolyn ózi kórsetip bergen. Ángimedegi Kóshim – bayaghy Abay aitatyn mәjnýn jigit, al onyng ólip-óship, sýigen ghashyghy Áliya – opasyz jar. Únamdy keyipker Kóshim ekeni, jazushy sonyng jaghynda ekeni anyq. Ángimening sonynda: «Ishimizdegi shyn baqytqa, shyn mahabbatqa layyq adam osy Kóshim edi», - deydi avtor.

Biraq әngime osy bir shygharmanyng ayaqtalmaghany, avtor Abaydyng atalmysh ólenin úzaq uaqyt boyy, qayta-qayta oqyp zerdelegeni, terenine batyp, Úly Ústazdyng júmbaghynyng syryn úghugha tyrysqany bayqalady. Osy jolda ashqan adam psihikasynyng syrlary jazushynyng býkil shygharmashylyghyna ózek boldy. Osy rette M.Maghauinning 70-jyldardyng ayaghynda jazghan «Ómir jyry» (ekinshi aty «Mәngilik kýi»)povesin óreli tuyndylarynyng biri retinde atar edik.

Avtor mahabbattyng qily taghdyryn asha otyryp, ýlken izgilik saualdaryn kótergen. Birinshi novelladaghy suretshi – shyn sýigen adam. Áriyne, povesti alghashqy oqyghanda keyipkerding týsiniksiz qatygezdigine tanqalar ediniz. Tramvayda kezdeysoq kezdesken qyzdyng kózine ghashyq bolghan suretshi arada birneshe ay tynymsyz izdeuding nәtiyjesinde sýigenin tabady. Biraq odan keyin sózden janylyp, ghashyghyn azaptap qinay bastaydy. Aragha apta salyp, ay salyp, tipti jyl salyp, mahabbatyn synaghan suretshining jalghyz ghana maqsaty – qyzgha sýiem degen sózdi aitqyzu. Múnday qatygezdikke súhbattas jazushy da tang qalady.

«Biz estigen hikayada sýigen bir-aq adam – Áliya dep oilaymyn. Jaraydy, shygharyp salmasyn. Sol kýni ne jaghday bolghanyn qaydan bildiniz? Qalypty ómir aghysyn búzatyn kezdeysoq oqighalar ómirde az ba? Meyli, bizdiki tek joramal. Odan keyingi kýnder she? Habar kýtkeni kýmәnsiz. Yntygha, zarygha kýtti. Bәlki, tipti sizben erip ketpegenine ókindi. Siz oilanugha da múrsha bergen joqsyz ghoy. Sózding týiini, kinәli bir-aq adam – siz. Sýigen bir-aq adam – ol» deydi jazushy.

Ókinishke qaray, Jazushy hikayany tyndap otyryp, eshtene úghynbaghan. Áriyne, ol ózi oilaghanday, adam janynyng bilgiri bolsa, búl jerde eshqanday qatygezdikting joq ekenin, suretshining tentek qaljyndary nemese sadizm, týptep kelgende qúbylghan erotika ekenin, mahabbattyng sublimasiyasy ekenin andar edi. Shyn mahabbat pen jynystyq mahabbattyng arasy jer men kóktey. Tamyrlary aiqasqanymen, búl – týrli negizder. Adam jynystyq ómirde atalyq stihiyanyng oiynshyghy ghana bolady. Shyn mahabbatta jeke bas qymbat, onda bet-beder bar, ol naqty adamgha baghyttalady. Al jynystyq sezim, yntyzarlyq adamdardyng arasyna aiyrmashylyq qoymaydy, onda bireuding ornyn bireu basuy mýmkin. Aragha pәlenbay uaqyt salyp, asyghyp-aptyghyp jetken suretshige sýigen qyzy ózining basqa adamgha túrmysqa shyqqanyn jaybaraqat qana bayan etedi.

«Aqyl toqtatqan kezimde oilap otyrsam, ol meni eshqashan da sýimepti. Únatuy, teris kórmeui mýmkin. Al mahabbat joq. Mýmkin emes», - deydi suretshi.

Povestegi ýshinshi novella – jazushygha poyyzda kezdesip qalghan kezdeysoq jýrginshining mahabbatyn bayan etedi. Ózinen birneshe jas ýlken, ómir kórgen әielge ghashyq bolghan, osy jolda talay qasiret shekken keyipkerding órtene otyryp aitqan әngimesi oqyrmanyn qatty tebirentedi. Áriyne, keyipker seziminde erotizm basym. Alayda búl – bir adamgha ghana ghashyq jýrekting janynda jýretin, ýlken jarastyqqa negiz, tirek bolatyn sezim. Mahabbattyng ot-jalyn stihiyasynda zannan, әdepten ýstem shyghatyn asqaq shyndyq bar. Jigitting sol ónirge aty shyghyp qalghan, esik kórgen әielge ghashyq boluy – essizdik, biraq ózining qaytalanbas syry bar essizdik. Shyn asyqtyq – qúpiya jәne zansyz. Eki ghashyq tughan eldi kórmey ketui, zandy týrde nekege túrmauy – osynyng barlyghy jazushy sheber paydalanghan janama kep. Dýniyedegi eng ýlken qayghy – basqamen bólise almaghan mahabbat. Arada qansha uaqyt ótse de, kemerinen bir eli tómen týspegen, kýiip-janghan asyqtyq aqyr sonynda әieldi ýrkite bastaydy. Ekeuining bir-birine layyq emes ekenin sezesiz. Shyn mahabbat – kezdesu kezdeysoq bolmaghanda ghana, Tәniri qosqan eki jardyng arasynda ghana bolady. Biraq kóp jaghdayda adamdar dәm aidap, kezdeysoq kezdesedi. Basqa jaghdayda adam ózine layyqtyraq basqa bireudi tabar edi. Kóp adamnyng arasyndaghy siqysyz neke osynday kezdeysoq kezdesuden. Ángimening ayaghynda ghashyq jigit jalghyz ýili razezden týsedi. Ony eshkim qarsy almaydy. Búl – býkil hikayanyng logikasymen dayyndalghan jalghyzdyqtyng simvoly.

«Mahabbat syryn tauysu mýmkin emes» degen oy týiedi avtor. Sebebi, әr adam – mahabbattaghy jeke taghdyr.

***

M.Áuezov pen M.Maghauinnen keyin Abaydyng búl psihologiyalyq júmbaghyn sheshken, interpretasiyalaghan bylay túrsyn, qarasyn alystan shalghan adam bolghan emes. Shyghys danyshpandyghyn, Batystyng etikalyq oiyn barynsha tanyghan Abay tól әdebiyette úly ýrdis qalyptastyrdy. Búl ýrdis býgingi әdebiyetke úlasty, beyneleuding jana qúralyna ainaldy.

Áriyne, Abay salghan jol ózining úshyghyna jetken joq. Mereyli shaq alda.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar