Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2853 0 pikir 13 Tamyz, 2013 saghat 12:02

Esey Jenisúly: «KAZsport» telearnasynan «óz erkimmen» jәne «otbasy jaghdayymmen» ketken joqpyn»

- Esey agha, «KAZsport» telearnasyna 5,5 ay basshylyq jasap, baghdarlamalary men baghyt-baghdaryn týzip, dәl ashylar tústa arnadan ketuinizge ne týrtki boldy?

– Búl men jauap beretin súraq emes. Onyng jauabyn meni jana telearnanyng jeke studiyasy mәselesin korporasiya basshylyghymen talqylap otyrghan jerimnen alyp tastaghan ministrlik ókilderi biletin shyghar. Eng bastysy, «óz erkimmen» jәne «otbasy jaghdayymmen» ketken joqpyn. Bastaghan isti orta joldan tastap, óz erkimmen ketip qalatynday tabansyz emespin dep oilaymyn. «Otbasy jaghdayym» jaqsy boldy, Astanada kishi qyzym dýniyege keldi. Balalarymnyng bolashaghyn Astanamen baylanystyryp ta jýrgenmin.

- Ishtey ókinish, ókpe-renish bar shyghar?

– Áuelde qatty qorlandym, biraq uaqyt óte kele ózimdi ishtey jegenime eshkimning qylshyghy qisaymaytynyn týsindim. Auylymda, qayyn júrtymda bir ay demalyp keldim de, basqa júmysqa kirisip kettim. Balyq auladym, tuystardy araladym, balalarymdy qydyrttym.

- Almatygha qaytyp oraldy dep estidik…

– IYә, qazir Almatydamyn. Qasiyetti Almatym meni eshqashan ózegimnen tepken emes. «Adasqan úlyn» taghy da qúshaq jaya qarsy aldy. «Dala men qala» gazetinde tilshi bolyp júmysqa kirisken jaghdayym bar.

- Esey agha, «KAZsport» telearnasyna 5,5 ay basshylyq jasap, baghdarlamalary men baghyt-baghdaryn týzip, dәl ashylar tústa arnadan ketuinizge ne týrtki boldy?

– Búl men jauap beretin súraq emes. Onyng jauabyn meni jana telearnanyng jeke studiyasy mәselesin korporasiya basshylyghymen talqylap otyrghan jerimnen alyp tastaghan ministrlik ókilderi biletin shyghar. Eng bastysy, «óz erkimmen» jәne «otbasy jaghdayymmen» ketken joqpyn. Bastaghan isti orta joldan tastap, óz erkimmen ketip qalatynday tabansyz emespin dep oilaymyn. «Otbasy jaghdayym» jaqsy boldy, Astanada kishi qyzym dýniyege keldi. Balalarymnyng bolashaghyn Astanamen baylanystyryp ta jýrgenmin.

- Ishtey ókinish, ókpe-renish bar shyghar?

– Áuelde qatty qorlandym, biraq uaqyt óte kele ózimdi ishtey jegenime eshkimning qylshyghy qisaymaytynyn týsindim. Auylymda, qayyn júrtymda bir ay demalyp keldim de, basqa júmysqa kirisip kettim. Balyq auladym, tuystardy araladym, balalarymdy qydyrttym.

- Almatygha qaytyp oraldy dep estidik…

– IYә, qazir Almatydamyn. Qasiyetti Almatym meni eshqashan ózegimnen tepken emes. «Adasqan úlyn» taghy da qúshaq jaya qarsy aldy. «Dala men qala» gazetinde tilshi bolyp júmysqa kirisken jaghdayym bar.

- Tórt jylgha juyq balalar men jasóspirimderge arnalghan respublikalyq «Úlan» gazetin bas redaktor boldynyz. Ne týidiniz? 83 jyldyq tarihy bar basylymnyng taralymynyng az boluyna ne sebep dep oilaysyz?

- 2009 jyldyng 1 jeltoqsanynda «Úlan» gazetine «Mening atym Qojagha» qauip tóndi» degen maqala jariyaladym. Sonda osy jaygha tolyq toqtaldym. Jәne әli de sol pikirdemin. «Búl jaghday qoghamda balalargha janashyrlyqtyng azdyghyn, tipti joqqa tayau ekenin kórsetedi. Óziniz oilap kórinizshi, bizding bala kýnimizde búrynghy «Qazaqstan pionerin», qazirgi «Úlandy» bilmeytin bala joq bolatyn. «Úlangha» bir auyz sózi jariyalanghan bala býkil auyl ýshin keremet bedeldi sanalatyn. Qazir she? Qazir «Úlandy» bilmeytin auyldar, audandar payda boldy. Bar-joghy 10-15 jyldyng ishinde. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde 4 jylgha juyq studentterge dәris oqydym. Sonda shәkirtterimning ishinde «Úlandy» bilmek týgili, atyn estimegenderi de boldy. «Úlan» desen, әldebir ekzotikalyq hayuannyng atyn estigendey, kózderi tas tóbesine shyghyp, tan-tamasha bolyp otyrady. Ol gazetke bala jastan aralasyp, jas tilshi atanugha bolatynyn mýlde bilmegen. Demek, sol auyldyng mektebining múghalimderinde de, diyrektorynda da, sol audannyng bilim bólimining basshylarynda da, audan әkiminde de, qyl ayaghy, sol auyl qaraytyn oblys әkiminde de qayratkerlik, últqa janashyrlyq joq degen sóz. Nól! Olar ýshin «Bar jaqsymyz – balalargha» degen әnsheyin úran sóz ghana. Sóite túryp: «Qazir gazet kóp qoy. Qaysybirine jazyl dep aitamyz?» – dep keriletinder kóp» degen sózim – naq sózim.

- IYә, men de jii estiymin osy pikirdi. Biraq «Úlan» qaysybir gazet emes qoy.

- Taghy da sol maqaladan ýzindi keltireyinshi osy súraghynyzgha: «Áriyne, «Úlan» – últtyng joqshysy. Búl gazet elding ensesi týsken eluinshi jyldary da, alasapyran alpysynshy jyldary da, jalghan jetistikterdi jipke tizgen jetpisinshi jyldary da, sergeldenge salghan sekseninshi jyldary da últ joqshysy qalpynan ainyghan emes. «Oyan, qazaq, kóter basty!» degen alash úranyn bala tilimen sanalargha shegelegen gazet. Ár ýiding esigin bala bolyp qaghyp, «Mening atym Qoja» bolyp aqyldy tentektik jasap erkelegen gazet. Elimizde 2,5 million balanyng kemi 1,5 milliony qazaq tilinde jazyp-syzyp, oqy alady dep qarastyrsaq, «Úlannyn» taralymy kemi 300 myng bolugha tiyis edi. Qaydan! 10 mynnan aspaydy. Balalargha arnalghan gazeti oqylmaghan qoghamnan qanday ýmit kýtuge bolady?»

- Búghan kimdi kinәlaymyz? Mýmkin nasihaty azdyghynan shyghar?

- Sol maqalany ary qaray oqiyq: «Búl jaghday – qazirgi ata-analardyng da bala tәrbiyesine mýlde qúlyqsyzdyghynyng kórinisi. Balasy kitap oqyp jatyr ma, gazetke qaray ma, jalpy ne nәrsege qyzyghady – bәribir degen sóz. Qazirgi balasy mektep jasyndaghy ata-analar kimder? Jasy 30-dan asqan, 40-qa jaqyndaghan, keybiri qyrqyljyng tartqan azamattar. Olardyng basym bóligi 1990 jyldardyng ortasynda qaryn qamyn qatty kýittedi de, oshaq basynan úzay almaytyn, úzap oilay almaytyn, mesheu adamdar bolyp qalyptasty. Býgin tapqan tiynyn zor medeu tútatyn , ertengini erteng bolghanda ghana oilaytyn jandar retinde. Bayqaymyn, qazir keybir ata-analargha jalpyúlttyq qúndylyq degen – әnsheyin týsiniksiz sóz. «Úlan» da, «Mening atym Qoja» da esh qúnsyz. Shynyna kelgende, «Úlannyn» bir jyldyq jazylu qúnyn (1700 tengeni) olar kez kelgen búryshta tastap ketip jýr. Bosaghan bótelke, túzdalghan balyqtyng qanqasy retinde, bir týski as retinde, t.b. «Bala tәrbiyesimen mektep qana ainalysuy kerek» degen týsinik keybirining sanasyna ornap qalghany sonshalyqty, balasynyng tәrtipsizdigin, besikten beli shyqpay jatyp azghyndauynyng sebebin tek mektepten kóredi. Qasiyetti úyany syrtynan tildeydi, múghalimdermen kez kelgen ortada op-onay bet jyrtysa beredi. Onday ata-ana balasyna «Úlandy» oqy dep aitushy ma edi? Ózi bilmey túrsa…»

- Balalar basylymyna qayta kelu oiynyzda bar ma?

– Ony bir Alla biledi. Jalpy, qazaq atamyz qay sózdi de dәl, ornymen aitqanyna kózim jetti. «Qarnymnyng ashqanyna emes, qadirimning qashqanyna jylaymyn» degeni de dәl eken, «At baspaymyn degen jerin ýsh ret basady, er barmaymyn degen jerine ýsh ret barady» degeni de tura eken.

- Jaraydy, endi әngime auanyn basqa jaqqa búrsaq. Jyrlarynyzdy az oqityn boldyq. «Bir jaryqtan» keyingi jana jyr jinaghynyz endi qolgha qashan tiyedi?

– Ótken jyly «Qazyghúrt» baspasynan «Tәuelsizdik tolghauy» seriyasy ayasynda «Sender bәring jaqsysyndar, adamdar!..» atty publisistikalyq jinaghym jaryq kórdi. Qazir ekinshi jyr jinaghymdy dayyndap jatyrmyn. Alla búiyrtsa, tyng dýniyeler úsynamyn. Ólenderim gazetterge shyqpaghaly jyldan asypty. Degenmen «Jazushy» baspasynan shyqqan antologiyagha (qúrastyrghan S.Júbaniyaz) 20 shaqty ólenim kirdi, jaqynda taghy bir antologiyagha úsyndym.

- Sizding kónilinizdi qaldyru qanshalyqty qiyn, әlde «Sender bәring jaqsysyndar, adamdar!..» dep týk bolmaghanday úmytyp ketesiz be?

– Mening kónilim tez qalady, biraq tez jóndeledi. Lap etpe minezim baryn bilemin. Adamnyng bәrin dos kórushi edim, sonymnan eptep kóz jazyp kele jatqan da siyaqtymyn. Óitkeni, adamdar qazir jaman minezimen kóbirek maqtanatyn boldy.

- Qazaq jurnalistikasynda sizdi alandatar basty mәsele ne?

– Qazirgi qazaq jurnalisterine 30-40 jyldan keyingi úrpaq qatty razy bolady. Sony bilemin. Alandatatyn nәrse – birizdilik. Izdenis az.

- Student kezimizde «Qanday kitap oqyp jýrsinder? Oqyndarshy, kitapqa ketken mening kegimdi qaytaryndarshy» dep bizge jii aitushy ediniz. Kitapqa ketken esenizdi qaytara alyp jýrsiz be? Ne oqyp jýrsiz?

– Sol eseni kónilimdegidey qaytara almay jýrmin, tirshilik kiyip kete beredi. Ýide, júmysta, kólikte jeke-jeke kitaptar alyp jýremin. M.Saltykov-Shedrinning «Golovlev myrzalaryn» tәmamdap qaldym. Úzaq oqityn әdet payda bolypty osy kýnderi. A.Dumanyng «Grafinya de Monsorosyn» oqyp, roman boyynsha týsirilgen filimdi kórip edim, onsha qabylday almadym.

- Bala tәrbiyesine qanshalyqty kónil bólesiz? Qanday әkesiz?

– Jiti kónil bóluge tyrysamyn. Biraq kóp shekteytin siyaqtymyn. Sanalarynda «úyat bolady» degen úghym túrghanyn qalaymyn, degenmen «ol әreketim balalarymnyng jasyq boluyna әkep soqpas pa?» degen kýdigim de bar. Balalarym erkin, erke. Úlym, mysaly, suret salugha beyim. Ýlken qyzymda kóshbasshylyq qasiyet bar. «Jaqsy adam bolyp ósse» deymin, «solardyng jetistigimen maqtanyp jýrsem» deymin, kókiregimde arman kóp, әiteuir. «Balama syr» degen sikldy ólenderim bar, sonda olargha shyn aqtarylghanmyn.

- Ontýstik óniri sizge nesimen qymbat, jii kelesiz be?

- Jylyna kem degende bir ret baryp túrushy edim, at izin salmaghaly 3 jyldan asypty. Búl bir ghajayyp ólke ghoy. Naghyz kontrasttar mekeni. Qazaq dalasynyng barlyq tamyryna býlkildetip qan jýgirtip jatqanday kórinedi maghan.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken — Áygerim BEGIMBET

«Otyrar» arnasy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2320
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1170
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1396