Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2898 0 pikir 13 Tamyz, 2013 saghat 07:45

Iliya Jaqanov: «Shәmshining jýregi»

Ótken jyldyng qonyr kýzi edi...

Tal-daraq jalanashtanyp, jer-dýnie sary japyraq jamylyp, Tabighat-ananyng әldebir múngha malynyp, manaurap túrghan sәti-tin. Astanagha belgili kompozitor, jazushy, muzyka zertteushi Iliya Jaqanov keldi. «Jayyqtan beri kýnde jol salmaydy ghoy» dep, aghamen arnayy kezdestik. Esilding jaghasyndaghy birneshe saghatqa sozylghan әngimede Ilekeng ónerdegi, ómirdegi dosy, valisting koroli Shәmshi Qaldayaqov jóninde de terennen syr aqtardy...

Kompozitormen qalay tanystym?

1957 jyldyng tórtinshi qarashasy edi. Opera teatrynyng bir qanatynda Kompozitorlar odaghynyng kensesi bolatyn. Ol kezde odaq tóraghasy, Birjan-Sara operasynyng avtory – Múqan Tólebaev. Múqannyng esimin el tanyp, dýrildep túrghan kezi. Sol kisining bólmesinde kelesi 1958 jyly Mәskeude ótetin qazaq óneri men әdbiyetining on kýndigine arnalghan ýlken әn konkursynyng mәjilisi boldy. «Saltanat», «Aq qayyn» degen әnderim shyghyp ýlgerse de, qyruar әn jazylghan sharagha men qatysqan joqpyn.

Ótken jyldyng qonyr kýzi edi...

Tal-daraq jalanashtanyp, jer-dýnie sary japyraq jamylyp, Tabighat-ananyng әldebir múngha malynyp, manaurap túrghan sәti-tin. Astanagha belgili kompozitor, jazushy, muzyka zertteushi Iliya Jaqanov keldi. «Jayyqtan beri kýnde jol salmaydy ghoy» dep, aghamen arnayy kezdestik. Esilding jaghasyndaghy birneshe saghatqa sozylghan әngimede Ilekeng ónerdegi, ómirdegi dosy, valisting koroli Shәmshi Qaldayaqov jóninde de terennen syr aqtardy...

Kompozitormen qalay tanystym?

1957 jyldyng tórtinshi qarashasy edi. Opera teatrynyng bir qanatynda Kompozitorlar odaghynyng kensesi bolatyn. Ol kezde odaq tóraghasy, Birjan-Sara operasynyng avtory – Múqan Tólebaev. Múqannyng esimin el tanyp, dýrildep túrghan kezi. Sol kisining bólmesinde kelesi 1958 jyly Mәskeude ótetin qazaq óneri men әdbiyetining on kýndigine arnalghan ýlken әn konkursynyng mәjilisi boldy. «Saltanat», «Aq qayyn» degen әnderim shyghyp ýlgerse de, qyruar әn jazylghan sharagha men qatysqan joqpyn.

Jaspyz. Uniyversiytettegi sabaqty úmytyp, әnshilermen, sazgerlermen tanysyp, ylghy konservatoriyada, kompozitorlar odaghynda, opera teatrynda jýremiz. Sonday sәtte, konkurs mәjilisi jýrip jatqanda bir valis әni sarapqa týsti. Aleksandr Zasepin degen pianist, kompozitor keybir notasyn, qatelerin týzetip, oinap otyrdy shygharmany. Múqan Tólebaev tekstin kórdi de jaqtyrmay, «laqtyryp jiber» dedi qasyndaghygha. Ony әrkim-әrkim qolyna alyp, oqy bastady: Baqytjan Bayqadamov, Ahmet Júbanov, Qapan Musiyn, Sydyq Múhamedjanov, Latif Hamidiy... Ylghy keremetter. Bәri bir auyzdan «otlaniti» dep, qúlaghan әnderding ishine jiberdi. Búl – qazirgi «Qayyqta» әni eken. Muzykasy emes, sózi qúlady. Núrsúltan Álimqúlov degen aqyn jazghan.

Sol kýni qasymda bolghan Shәmshi shylymdy tarta beredi, tarta beredi. Bizding tanystyghymyz da sol kýni bastalghan. Artynsha meyramhanagha bardyq, bir-birimizben etene jaqyndasyp, әngimemiz jarasyp, dostyghymyz bastaldy.

Ataqqa jetelegen eki әn

...Osy jyldyng jeltoqsanynyng songhy kýni, әdettegidey, jana jyldyq merekelik konsert beriledi. Sonda Shәmshining «Jýrek syry», «Qaragóz» degen eki әni alghash ret oryndaldy, keremet shyrqaldy. Ekeuining de sózin jazghan – Iztay Mәmbetov. Oryndaghan – Mәdesh Niyazbekov degen Jambyldyng azamaty, konservotoriyada oqyp jýrgen kezi edi, teatrda qyzmet etken eresek jigit. Sol kýnnen bastap Shәmshining ataghy shygha bastady. Sodan keyin, Shәmshi ekeumiz әndi birge jazyp, efirge birge shyghyp, taghdyrymyz ýilesip, jalghasyp ketti. Bizding әnderimiz ýlken kompozitorlardyng nazaryna iligip, emin-erkin shyrqalyp jatty.

«Bәrinen de sen súludy» bizding toyymyzgha arnaghan

Men 1961 jyly shanyraq kóterdim. Arada birer ay ótkende, mausymnyng jetisi kýni Almatydaghy pәterimizde toyymyz ótti. Toydyng aldynda Shәmshi kelgen qúttyqtap, kónilsiz eken. «Iliya estidim, «Mendiqyz» degen әn shygharyp, kelinge arnaghan ekensin, men de búl quanyshqa arnap әn jaza bastadym. Sol eki әndi birge dayyndayyn, notasyn ber» dedi. Toy kýni Shәmshi eki әndi dayyndap kelip, ózi mandalinamen sýiemeldep, «Mendiqyzdy» Sәjida Ahmetova degen bizben zamandas әnshi qyzgha aitqyzdy, radioda kóp shyrqaytyn ol. Ózining «Bәrinen de sen súlu» әnin jinalghan júrttyng kózinshe «Mening Iliyanyng jaryna, kelinime arnaghan әnim» dep Mayra Jýrsinovagha oryndatty. Sol toygha qatysqan adamdardyng ishinde qazir akademik Serik Qirabaev, sol ýidegi Áliya Beysenova, filologiya ghylymynyng doktory Saparghaly Omarbekov jәne marqúm Qadyr Myrza-Áli, kurstas dosym Ómirzaq Aytbaev bolyp edi. Men qyzmet etetin «Qazaqstan pioneri» gazetining újymy, bas redaktory Sansyzbay Sarghasqaev, jauapty hatshysy Qosaydar Bәtpenov – bәri osy eki әnge kuә boldy. Osylaysha Shәmshimen dstyghymyz songhy demi ýzilgenshe jalghasty.

Qabyrghamdy qayystyrghan qaraly habar

...Kompozitordyng qaytys bolar sәti, Jezqazghannan Almatygha dauyldatyp, borandatyp, zorgha kelgen edim ýige. Tiysh apan: «Ileke, tezdetip juyn, shayyndy ish, qazir estidim, Shәkeng óte qiyn halde jatyr eken» dedi. «Qayda?» «Sovminning auruhanasynda». «Volgam» bar edi, jol tayghaq, saghat tórt jarymda jettim auruhanagha. Tynyghu uaqyty. Dәlizde eshkim joq. Tek Ómirzaq Aytbaevtyng jary Ýmit jýr eken. Ol kisi qan qysymymen jatyr, meni kórip quanyp ketti. «Oy, Ileke, qaydan jýrsin?» «Shәmshi jatyr eken...» dedim. «Ileke, óte qinalyp jatyr, anau esik» dep, ekeumiz sol tústaghy divangha otyrdyq. «Qazir barugha bolmaydy, әielin aldynghy kýni bir kórgenmin, sodan beri joq. Jalghyz jatyr, óte auyr halde» dedi. Otyryp-otyryp, kýrteshemdi Ýmitke ústatyp, Shәmshining palatasyna kirip bardym. Jamylghysyn basynan asyra jamylyp alghan. Áldenelerdi kýbirlep, qinaluda. Birazdan keyin betin ashty. Kónilin sergitpek bolyp, «Shәke, assalamughaleykum» dedim. Qadala qarady maghan. Saqaly, shashy ósip, erni kezerip ketken, mýlde jýdeu, kózinde núr joq. «Á-ә, Iliya kelding be?.. Ishim órtenip barady, múzday su alyp bershi» dedi. Su әkelip, auzyna tamyzdym, ishe almady. Birazgha deyin basynan ústap otyrdym. Qoly qap-qatty, iyne salynyp-salynyp kógerip ketken. Sol qolymen meni ústap alghan, ajyramaydy. Medbiykeler ajyratty. «Shәke, shipasyn bersin Qúday» dep em, maghan taghy da úzaq qarady. «Sen barsyng Iliya, el jigitterine sәlem ait» dedi sosyn. «Shәke, halyq әrtisi degen ataq berip jatyr» dep búrynghyday jelpindirip, sergitkim kelgen. «Zamanbek Núrqadilov kurier әkep tastady. Ol nege kerek maghan?..» dedi әzer sóilep. Ile-shala «Iliya, sen barsyn. El jigitterine sәlem ait» dep taghy qaytalady. Shyday almay, shayqalaqtap shygha jóneldim.

Dalagha shyqsam, kóktýtek boran. Sol demmen kólikke kelip otyryp, tәltirektep, tayghanaqtap ýige jettim. Kelisimen qan qysymym kóterilip, ózimdi jaysyz sezindim... Tanerteng túryp juynyp jatqanymda, radiodan: «Kompozitor Shәmshi Qaldayaqov dýnie saldy» dep habarlap jatty.

«Syghan serenadasy» – bolmaghan sujet»

...Shәmshining qay әni qalay tughany – mening kóz aldymda. Ol otbasyn, eki balasyn tastap, Almatydan Shymkentke ketti, artynsha Jambylda túryp, Shudyng boyynan әkesining nemere inisi Qalqaman degen tuystaryn tauyp, soghan baryp jýrdi. Shәmshining ómiri eshqanday rahaty joq beymaza ómir edi. Qansha súlu әnder tudyryp, eng bolmasa, jibi týzu bir әielmen júby jaraspay, rәsua ghúmyr keshti.

Taraz qalasynyng irgesindegi Dunganovka degen (qazirgi Jalpaqsaz) eldimekende salynyp jatqan ýiin kórdim, aidaladaghy qoyshylardyng adyra qalghan qoralary siyaqty, «G» әrpindey salynghan, tóbesi jabylmaghan. Aldynda garaj, garajdyng ortasyn shymyldyqpen bólgen, myna jaghynda – ózining saldyraghan sarghysh kóligi, myna jaghynda – eki adamdyq temir sәki. Sonda on alty-on jeti jyl túrdy. Eki-ýsh jylynda qasynda Orazbek Bodyqov degen jazushy, dramaturg boldy. Minezi – úshqalaq, Shәmshi turaly kitap jazdy, biraq men oqymaghan edim ony. Shәmshining «Iliya, myna Orekene aitshy, men turaly jazghan kitabynyng әr betinen araqtyng iyisi shyghady. Aytshy, Iliya, men araq ishpegeli on alty-on jeti jyl boldy ghoy. Bodyqovqa aitshy, endi býldirmesin meni» dep aitqany әli esimde.

Taghy aita keterligi, «Syghan serenadasy» – Shәmshining ómirinde bolmaghan oqigha. «Bir qyzyqty sujet ýshin solay jasap qoyyp edim, Iliya, meni jaqsy kóresing ghoy, meni syilaysyng ghoy. Eger sening qalamyng men jóninde teris ketse, býkil halyq saghan ilanady. Dәl osy syghandy tapqan sujetim meni qúrtady, osyghan tiyispey-aq qoyshy» degen. Sóitken Orazbek te Shәmshi qaytqan son, kóp úzamay qaytys boldy.

«Shәmshining jýregi» jazyluda»

Men Shәmshining býkil zәuzat ata-teginen bastap bilem. Biz – otyz ekinshi jylgha deyin Qaraghandy oblysy Janaarqa audany aumaghyndaghy Sarysudy jaylaghan Tamamyz. Abylay zamanynda Tama bolysy bolsa, Kenes ókimetining túsynda sol aumaqta eki audan qúrylghan: Asanqayghy jәne Sarysu. Asanqayghy – Arghyndar, Sarysu – Tamalar. Dýrbelen, asharshylyq bastalghanda sarysulyqtar Betpaqtan ýdere auyp, Abylay kesip bergen, malgha jayly, yqtasyndy Shudy qystaydy. Betpaqta qúdyqtary bar...

Sol Tama bolysynda Jaghalbaylylar, Alshyndar bolghan. Jaghalbaylynyng ýrim-bútaghynan Shәmshining әuleti taraydy. Alshyndardyng bir bútaghynan Asanәli Áshimov taraydy. Biz Sarysuda tudyq, Shәmshi Syrdyng boyynda, Sarykól degen jerde tudy. Ákesi Qaldayaq qanghyryp, Sozaqtan ary qaray, Kentau, Ashysay, Shәuildir, Arys, Týrkistan tónirekterin shiyrlap-shiyrlap, Temir stansasyndaghy Qaraqonyrda, Tamalardyng ortasynda dýnie saldy. Sheshesining sýiegi de sonda jatyr. Mine, sol Shәmshining zәuzatynan bastap, shygharghan әnderine deyin «Shәmshining jýregi» degen atpen týgel qaghazgha týsirip jatyrmyn. Birazy jariyalandy. Jariyalana bastaghanda Aqseleu Seydimbek sekildi biraz azamat telefon soghyp, «Shәmshi turaly «Júldyzgha» shyghyp jatqan maqalalarynyzgha shemkenttik bir jurnalister «jiyendik jasap» jatyr» dedi. Osydan keyin jariyalanymdarymdy toqtatyp, birden kitapqa basylsyn dedim. Tek «Egemen Qazaqstan» gazetining basshylyghy janymdy qoyar da qoymay súratyp alghan «Álemning jaryghyn syiladyng sen maghan» degen taqyrypshasyn súratyp alyp, jaryqqa shyghardy.

Shәmshimen dostyghymnyng arqasy ghoy, ontýstikte әnderinen konkurs bolghanda eki ret tóragha boldym. Ómirinen, әnderining tarihynan júrtqa kóp aityp, tanystyryp, nasihattaumen jýremin.

Jazyp alghan – Ashat RAYQÚL

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2131
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 928
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1128