Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Qazaqtyng tili 1308 7 pikir 25 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:14

Ózge tilde sóileuden, ózge tilde oilau qauipti!

Ángimeni, ainalasyn arab memleketteri qorshaghan, Izraili memleketinen bastayyq. Birikken Últtar Úiymynyn Bas Assambleyasynyng 1947 jyly 29 qarashadaghy Palestina elin bólu jónindegi sheshimi boyynsha, aumaghy 14 myng sharshy shaqyrym jer bólinip, evreyler Izraili memleketi bolyp qúryldy. Elding basty ekonomikaly jәne mәdeny ortalyghy – Teli-Aviv bolghanymen, astanasy IYerusalim qalasy. Mine, osy evrey júrty, talay ghasyr búryn joghaltqan ivrit tilin (ejelgi ghasyrlardaghy evrey tili) qalay qalpyna keltirdi?

Alghash osy memleket qúrylghanda, dýniyejýzine shashylyp ketken, sonday-aq, әr tilde qarym-qatynas jasaytyn, evrey halqy jinalyp, ózderining kóne zamanda joghaly ketken últtyq tilin qalay tiriltti, sonymen qatar, memlekettik is jýrgizu tiline qala ainaldyra bildi?! Mysaly, Reseyden barghandar – oryssha, Europadan barghandardyng negizgi bóligi - aghylshyn, fransuz, ispan tilderinde sóilegen eken. Arab elderindegi, әsirese, Yemen elinen barghan qalyng evreyler arab tilinde ghana is jýrgizuge shamasy kelgen kórinedi. Degenmen, әr taraptan kelgen evrey últy, qysqa uaqyttyng ishinde ghana ózining ejelgi ana tili ivritti oqyp, janghyrtyp, qayta qalpyna keltirdi. Ózderi de, bir tildi halyqqa ainala bildi.  Tabandylyq jәne otanshyldyq dep osyny ait!

Keyingi kezde oqyp ta, estip te jýrmin, bizding keybir aqymaq ziyaly qauym ókilderi, eger elimizde oryssha júmys jýrmeytin bolsa, memlekettik ekonomikany qúlatamyz dep aitqandaryn estidim.  Sonda, kezindegi Kenes Odaghynyng qúramyndaghy on bes respublika, qazirgi derbes Tәuelsiz memleketterding qaysysy, anau qylmystyq baghyt ústaghan, qazirgi kýnderi әlemge jeksúryn bolghan, kirlengen («Nemytaya» Lermontov.)  Reseyding tilimen is jýrgizude? Qane, qaysysy aityndarshy?!

Mysaly: Gruzin de, Ázirbayjan da, Latysh pen Eston da, Tәjik pen Týrkmen, Ózbek te, sening orysshana týkirgeni bar. Ony davnym- avno otreklisi ot etogo yazyka. Al, bizding jogharghy biylik ókilderi, әli kýnge deyin, qúldyq sanadan aryla almay jýr. Aytatyndary, ekonomika qúlap qalady. Al, jogharyda aitylghan, bizding elmen qúrdas, qazirgi Tәuelsiz memleketterding ekonomikasy qúlap jatyr ma? Kóp jaghdayda, qaysybiri elimizden alda túr. Bizding memleket biyligi, halqymyzdyng ruhany jaghyn qúlatty deuge bolady. Qazirgi kýnderi, soltýstik pen shyghys oblystargha, keyingi bir-eki jylda Reseyden aghylyp kelgen qalyng orys qauymy qonystanyp (Reseyden kelip jatqan firmalar men kәsipkerlik úiymdardyng artuyna baylanysty, sonymen qatar, bylay da kelip jatqandary jeterlik), eldegi orys qoghamyn kýsheytip jiberdi. Áriyne, búl jogharyda jýrgen biylikting әlsizdigi jәne jaltaq-qorqaqtyghy. Qytaymen, Arabpen, Qúrama Shtattarmen jәne Europamen dostassa da, olardan investisiya tartyp jatyrmyn dep aldausyratsa da, biylikting qorqaqtyghy anyq bayqalyp túrady.

Taghy bir aitarymyz, keyingi uaqyttarda Reseyding әnshi-biyshi, taghy basqa óner qayratkerleri bizge jii kelip, tabys tauyp, sonday-aq, júrtymyzdy bodandyq sanadan aryltpay- aq qoydy. Osynyng ózi, ýlken qatelik.

Juyqta ózbek preziydenti Shavkat Mirziyeev el aldynda jasaghan bayandamasynda: -  Ózbekstan eli, otyz alty milliongha toldy, endi, ýsh jyldan keyin qyryq milliongha jetemiz, - dedi.

Shynynda da, bizben aghayyn el, keyingi jyldary dýrkirep ósip keledi. Osydan biraz uaqyt búryn, osy elding internet saytyn qarap otyryp, ózbekting bir ghalym – demografynyn: «Aldaghy 15-20 jyldan keyin, bizding ózbekter jetpis millionnan asuy mýmkin», - degen sózin oqydym. Ári qaray, taghyda bylay deydi: «Ózbek memleketining qazirgi aumaghy kishirekteu bolghandyqtan, keleshekte ózbek últy qasymyzdaghy Qazaqstangha aua bastaydy. Kele-kele, osy elde bizding túrghyndar kóbeyip, ózbek tili resmy tilge ainaluy mýmkin jәne qazaqtardyng ósim dengeyi bizge qaraghanda mýlde tómen», - depti.

Osyghan qarap, ainaladaghy kórshi elder, bizding elimizding demografiyalyq ósu jaghynan mýshkil hal-jaghdayyn zerttep-zerdelep qarap otyrady-au, degen oy keledi. Soltýstiktegi orystar da, bizding әrbir basqan qadamymyzdy andyp, sýzgiden ótkizip, otyratyndyghy anyq.

Osyghan oray, elimizding ontýstigi men batysyndaghy oblystardyng túrghyndaryna arnap, (búl jaqtyng túrghyndary negizinen qazaqtar bolyp keletindikten) tuu dengeyin әlide kótere týsetin, arnayy, zang qabyldau kerek pe deysin. Ózge ónirler eshtene demeu ýshin, (soltýstik pen shyghys oblystardyng túrghyndary, tipti qazaghy da, qansha kómek jasasanda, olar bәribir eki-ýsh baladan artyq ósirmeydi) búghan týrli sebepter oilap tabugha bolady. Shyndyghyn aitqanda, Qazaqstandy qazaq memleketi etip túrghan osy ontýstik pen batystyng jәne Abay oblystarynyng qazaqtary desek, artyq aitpaghandyq.

Sonymen qatar, bizding qazirgi biylik, ózge elderde shashylyp jýrgen qandastarymyzdy jinaudy, jedeldetip qolgha aluy kerek-aq. Olar, anau qytaygha, ózbekke, týrkmenge, nebolmasa týrikke sinip ketui mýmkin, tipti, birazy sinip ketti de. Búl júmysty tek qana Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine jýkteu kónil kónshitpeydi.

Elimizge investisiya tartyp, reforma jasaumen is bitpeydi. Eger, mynau úlan-ghayyr memleketti aldaghy uaqytta qorghap, ózgelerge esesin jibermey, ústap túratyn jergilikti últtyng sany óspese, sening ekonomikany kótergening kimge kerek! Álde, migranttarmen kýn kóreyin dep pe edin?! Bizding elding ainalasy, yaghny aitqanda, Qytay nemese Resey bolsyn, sany jaghynan qazaqty әlde neshe ret orap alatyn alyp elder. Tipti, qasymyzdaghy aghayyn ózbek elining ózi jyl sayyn qatary qalyndap, dýrkirep ósip kele jatqan memleket. Jogharyda keltirgendey, ózbek demografy shyndyqty aityp   otyr. Bizge ýshinshi resmy til kerek emes! Sondyqtan, kórshi memleketterdegi qazaqtardy uaqyt sozbay elge qaytaryp aludy, qazaqtardyng sanyng kóbeytudi oilastyru kerek. Búl,uaqyt  kýttirmeytin, eng ózekti is!

Beysenghazy Úlyqbek

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1525
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1285