Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Janalyqtar 2621 0 pikir 22 Shilde, 2013 saghat 09:14

Súltan Han AQQÚLÚLY. Á.Bókeyhan ómirining Mәskeudegi kezeni (jalghasy)

1. Álihan Mәskeude pәter qamaghynda

2. Á.Bókeyhan Mәskeu pәterindegi júmys ýstelinde otyr

3. Erli-zayypty Smaghúl Savduaqasúly men Liza Álihanqyzy - № 29-suret

4. Liza men Eskendir (ýy ishi Kenka dep erkeletken) - № 30-suret

5. Bonch-Bruevichting haty - № 32-suret

6. V.D.Bonch-Bruevich (1873-1955) — bәlshebek, sovettik partiya jәne memleket qayratkeri, tarih ghylymdarynyng doktory, etinograf, jazushy -№ 33-suret (Vikiypediyadan)

7. RSFSR Halyq komissarlary kenesining mәjilisi, 1918 jyldyng basy. V.Leninnen solgha qaray tórtinshi otyrghan Bonch-Bruevich -  № 34-suret (Vikiypediyadan)

8. Álihannyng Butyrka týrmesinde jatqan kezi- № 35-suret

9. 1936-1938 jj. IY.Stalinning qandy qolshoqpary bolghan Ishki ister halyq komissary - N.IY.Ejov (1895-1940) - № 36-suret

10.  IY.Stalin (1878-1953) - Kremlidegi kabiynetinde. Mәskeu, 1930-jyldardyng sony - № 37-suret

11. Stalinning jedelhaty - № 4-suret, Stalinning jedelhaty-2 - № 5-suret

 

1. Álihan Mәskeude pәter qamaghynda

2. Á.Bókeyhan Mәskeu pәterindegi júmys ýstelinde otyr

3. Erli-zayypty Smaghúl Savduaqasúly men Liza Álihanqyzy - № 29-suret

4. Liza men Eskendir (ýy ishi Kenka dep erkeletken) - № 30-suret

5. Bonch-Bruevichting haty - № 32-suret

6. V.D.Bonch-Bruevich (1873-1955) — bәlshebek, sovettik partiya jәne memleket qayratkeri, tarih ghylymdarynyng doktory, etinograf, jazushy -№ 33-suret (Vikiypediyadan)

7. RSFSR Halyq komissarlary kenesining mәjilisi, 1918 jyldyng basy. V.Leninnen solgha qaray tórtinshi otyrghan Bonch-Bruevich -  № 34-suret (Vikiypediyadan)

8. Álihannyng Butyrka týrmesinde jatqan kezi- № 35-suret

9. 1936-1938 jj. IY.Stalinning qandy qolshoqpary bolghan Ishki ister halyq komissary - N.IY.Ejov (1895-1940) - № 36-suret

10.  IY.Stalin (1878-1953) - Kremlidegi kabiynetinde. Mәskeu, 1930-jyldardyng sony - № 37-suret

11. Stalinning jedelhaty - № 4-suret, Stalinning jedelhaty-2 - № 5-suret

 

Alashtanushy Súltan Han Aqqúlúlynyng Álihan Bókeyhan ómirining Mәskeu kezeni turaly zertteu maqalasynyng songhy bólimin jariyalap otyrmyz. Maqalanyng basyn myna siltemeler arqyly ótip, oqy alasyzdar!

Redaksiya

Kelesi jyly Qazaqstan HKK-ning ótinishimen Qazaq ASSR-in 5 jylgha josparlanghan keshendi zertteu bastalyp, sol jyldyng jazynda Á.Bókeyhan SSSR Ghylym Akademiyasy antropologiyalyq ekspedisiyasynyng ekonomikalyq zertteu partiyasyn bastap Qazaqstannyng ol kezdegi Aday oyazy - qazirgi Manghystau men Atyrau oblystaryna attanady. Zertteu júmystarynyng barysynda Á.Bókeyhan qasyna NKVD-nyng tergeu materialdarynyng mәlimeti boyynsha S.P.Shvesovty, Alash qayratkerlerining estelikterine sәikes S.IY.Rudenkony serik etip dosy әri búrynghy ýzengilesi A.Baytúrsynúlyna Qyzylordagha qonaqtap barady. NKVD-nyng 1929-1930 jylghy tergeu materialdaryna qaraghanda, Alash kósemi Ahana qosa taghy birqatar búrynghy ýzengilesi - M.Dulatúly, S.Qadyrbayúly, A.Kenjiyn, qazaq sovet qayratkeri S.Qojanúly  ýilerinde qonaqta bolyp, N.Núrmaqúlymen, kýieu balasy S.Saduaqasúlymen jәne taghy basqa sovettik Qazaqstan basshylarymen jýzdesip syr shertedi. Alayda, qazaq kósemining әrbir qadamyn baghyp-qadaghalaghan NKVD jansyzdary onyng ekspedisiyadan tys beyresmy saparmen Qyzylordagha barghanyn IY.Stalinge habarlap, Á.Bókeyhan Aqtóbege oralghan boyy dereu tútqyndalyp, ony ekinshi ret kisendep, janyna kýzet qosyp Mәskeuge jetkizedi, Butyrkagha jabady. Onyng abaqtydan bostandyqqa qalay shyqqan úzyn hikayasyn bayandap jatpay, shyqqan sәtinde Kremlide IY.Stalinmen ekinshi ret jýzdeskenine toqtalghan әldeqayda manyzdy. IY.Stalin «elge oralmanyz, qyrgha qaray ayaq baspanyz!» degen talabyn Alash kósemining esine taghy saldy. Biraq, eger 1922 jyldyng jeltoqsanynda ol talap ótinish retinde estirtilgen bolsa, búl joly mýltiksiz oryndalugha tiyis búiryq týrinde kesip aityldy. Qyr balasy - elaghasy búl búiryqty moyynsyndy ma, joq pa – ony әngimening jalghasynan bayqaymyz. Al odan búryn Á.Bókeyhan Aday oyazyn aralap zerttegen júmysyn ayaqasyz qaldyrmay, tiyanaqty enbek jazyp bitirip, onyng «Kazaky Adaevskogo uezda» atty ghylymy ocherki 1927 jyly SSSR GhA-synyng «Qazaqtar. Antropologiyalyq ocherkter» jinaghymen jaryq kórdi.50

Bir erekshe jayt: Á.Bókeyhan SSSR Ghylym Akademiyasynyng Aday ekspedisiyasyna qatysyp, atqarghan isi ýshin alghys estuding ornyna, sovet ókimeti onyng ghylymy zertteu júmysyn Qyzylordagha barghan saparymen tyghyz baylanystyryp «ayypty» qylmaq bolghan. Mysalgha, «tyrnaq astynan kir izdegen» NKVD tergeushileri 1929 jyldyng 6 shildesinde taghy da S.Qaratileuúlyna ekspedisiyagha qatysty saual qoyghanda, ol bylay jauap beredi: «Bókeyhanovtyng ekspedisiyagha qanshalyqty yqpal etkenin men bilmeymin, biraq biletinim: Bókeyhanov yqpal ete alatyn».

Á.Bókeyhan ózining Mәskeudegi ómiri men qyzmetine kónili tolyp, elge oralugha onsha asyghyp-saspaghanday kórinui de ghajap emes. Alayda, keshegi SSSR KGB-sy men býgingi Resey Federaldyq qauipsizdik qyzmeti múraghattarynan tabylghan tarihy qújattar múnday kózqarasty týbegeyli teriske shygharady. Ol qújattargha qaraghanda, Qyr balasy – elaghasy elge birjola oraludyng barlyq aila-amalyn izdep baqqangha úqsaydy. Mysalgha, onyng 1925 jyldyng 2 qazanynda Mәskeuden joldaghan tómengi hatyna nazar audarayyq:

 

«T[ovariysh]. Ali!

Ty ot iymeny Kaznarkomzema napishy mne bumagu s priglasheniyem v Kzyl-Ordu k 15 oktyabrya. Na osnovaniy etoy bumagy ya postavlu pered SIYZvopros ob osvobojdenii. Bez takogo osnovaniya SIZ [SentrIZdat] menya ne otpuskaet. A tak ya budu osvobojden, vopreky ego jelaniya. I, takim obrazom, nashy vzaimootnosheniya opredelyatsya, tem bolee, chto zaderjivati menya y dlya menya y dlya nego net neobhodimosti.

Esly napiysheshi takuiy bumajku, to poshly ee mne cherez Smagula [Saduakasov]».

 

Hattaghy «T. Aliy!» degen Qazaqstannyng sol kezdegi jer jónindegi halyq komissary Áliasqar Álibekov ekeni sózsiz. Biraq «joldas Áliydin» últ kósemi súraghan «qaghazyn», yaghny jer boyynsha halyq komissariatyna qyzmetke shaqyratyn qújatty jazyp jibergen-jibermegeni turaly mәlimet joq. Sol 1925 jyly qyzmetinen ketken Á.Álibekov tiyisti qaghazgha qol qoyyp ýlgermeui de ghajap emes.51 Onyng esesine 1929 jyldyng 6 shildesinde Almatyda NVKD tergeushilerine bergen jauabynda S.Qaratileuúly «Bókeyhanovty jer boyynsha halyq komissariatyna qyzmetke shaqyru turaly әngime bolghanyn» rastaydy.

Reseyding әleumettik-sayasy tarih múraghatynda (RGASPI) saqtalghan IY.Stalinning 2 jedelhaty Alash kósemining elge oralugha jan salghanyn aldynghy jәdigerlerden de artyq dәleldeydi. F.Goloshekin men N.Núrmaqúlyna joldanghan qúpiya jedelhattyng qoljazba núsqasyn [№ 4-suret] IY.Stalinning óz qolymen jazyp, qoltanbasyn qoyghany aiday anyq, ekinshisi - mәshenkemen terilgen núsqasy [№ 5-suret]:

 

«Soobshiyte nemedlya[:] vozrajaete ly protiv vremennoy poezdky Bukeyhanova v Kazahstan ily postoyannoy ego raboty u vas. № 11064/s – 3837/sh

                                                                                                                             STALIYN».52

 

Al endi jedelhattyng mәtinine, dәlirek aitsaq – IY.Stalinning súraqty qalay qoyghanyna nazar audarsaq, birinshiden, ol «QARSYSYZDAR MA?» [«VOZRAJAETE LIY?»] dep súrap, ózi qalaghan «IYa, QARSYMYZ» degendey jauap alghysy kelgendey kórinedi. Eger súraghyn «QALAY QARAYSYZDAR» nemese «QARSY EMESSIZDER ME?» dep orys tilining zandylyghyna sәikes sauatty qoyghanynda: «JOQ, QARSY EMESPIZ!» degen jauap kelu mýmkindigi basymyraq edi.

Ekinshiden, IY.Stalinning «Shúghyl habarlanyzdar: Bukeyhanovtyng Qazaqstangha uaqytsha baruyna nemese sizderde túraqty júmys isteuine qarsysyzdar ma?» deuine qaraghanda, Á.Bókeyhan «elge jiber!» dep Býkilreseylik kommunistik (bәlshebektik) partiyanyng Bas hatshysy, 1927 jylgha qaray – SSSR-dyng is jýzinde diktator-basshysy bolyp ýlgergen IY.Stalinning de әbden mazasyn alghangha úqsaydy.

Alty Alash kósemining tipti qysqa uaqytqa baruynan ne birjola elge oraluynan sovet ókimetinin, onyng ishinde әsirese IY.Stalinning qatty seskenuine tolyq negiz bolghan. Qyr balasy – elaghasynyng siyrek te bolsa elge qaray basqan әr qadamy, әr sapary búqara halyqtyng kónil-kýiin, ruhyn bir kóterip tastaytyn. Mysalgha, Smahan tórening esteligine sensek, 1916 jyly 19 ben 31-degi jigitterdi maydangha qara júmysqa jiberinder, qarsylaspandar, bosqa qyrylyp qalasyndar degen ýgit-nasihatpen Aday oyazyna barghanda, aday eli Álihandy aldynan tu alyp shyghyp: - Hanymyz keldi, - degende ol: - Qoyyndar! – dep aqylyn aityp qoyghyzady.53 Akademik Á.Marghúlannyng esteligine sәikes, odan 10 jyl keyin, 1926 jyldyng jazynda SSSR GhA-nyng antropologiyalyq ekspedisiyasymen  barghanynda Aday eling Álihandy zor qúrmetpen, qoshemetpen kýtip, ýstine jarghaqtan shapan jabady.54

1920-30-jyldardy aitpaghanda, osy kýni qazaq ziyalylary men ghalymdarynyng ortasynda Álihandy «naghyz últ kósemi», qazaqtyng «túnghysh preziydenti», «premier-ministri» dep jyr qylyp aityp jýrgeni de ras emes pe!?

Al kezinde ózin «ezilgen barlyq halyqtyng kósemi» rólinde kórgisi kelgen IY.Stalin NKVD-nyng qúpiya mәlimetteri negizinde Á.Bókeyhannyng әrbir qadamyn zer salyp qadaghalap, onyng qalyng qazaq arasyndaghy zor abyroy-bedelin, yqpalyn qyzghanyshpen kórip-sezip otyrdy. Oghan birden-bir dәlel: Qyr balasy- elaghasyna 1937 jyldyng 3-25 qyrkýieginde taghylghan aiptamasynda «onyng [Á.Bókeyhannyn] Qazaqstangha barghan әrbir sapary Qazaqstandaghy tónkeriske qarsy belsendi is-әreketimen úlasty» («Kajdaya ego poezdka vy Kazahstan soprovojdalasi aktivasiey im kontrrevolusionnoy raboty v Kazahstane») delinedi.

Al endi bastapqy taqyrypqa oralsam, IY.Stalinning 1927 jyly 17 mamyrda joldaghan osy súrauyna F.Goloshekin men N.Núrmaqúlynyng bergen jauap hattary ne jedelhattary әzirshe tabylmady. Onyng esesine kelesi tarihy qújattar N.Núrmaqúlynyng Alash kósemin «qamqorlyghyna» alyp júmysqa ornalastyrmaq bolghan IY.Stalinning aldyn orap ketkenin búltartpay aighaqtaydy. Mysalgha, «Qazaq ASSR-nyng jer boyynsha halyq komissarynyng (halkom) isterin uaqytsha atqarushy» Bókeyhanovtyng qoly qoyylyp, halyq komissarlary kenesine (HKK), yaghny N.Núrmaqúlyna joldanghan hat – Alash kósemining kesh degende 1927 jyldyng shildesinde halyq komissariatynda keminde komissardyng orynbasary syndy jauaty qyzmette otyrghanyn bayqatady. Óitkenin, hattyng mәtinine ýnilsek, Bókeyhanov «halkom isterin halyq komissary isterin Súltanbekovtin55 Mәskeude boluyna baylanysty uaqytsha atqaratynyn» týsindirip, «sol jyldyng 6 shildesinde Mәskeuge jýruine jәne halkom mindetin uaqytsha atqarudy komissariattyng alqa mýshesi joldas Álimbaevqa jýkteuge rúqsat súraydy». Hatta jyly kórsetilmegen, biraq naq 1927 jyldyng shildesinde jazylghany kelesi qújattarmen rastalady.

Atap aitqanda, QazSSR Ishki ister ministrligining Ortalyq memlekettik múraghatynan Mәskeuge NKVD-gha berilgen anyqtama Bókeyhanovtyng Mәskeuge baryp, Býkilreseylik Ortalyq atqaru komiytetining jer mәseleleri boyynsha komiytetining mәjilisterine qatysqanyn tolyq rastaydy. Anyqtamada mynaday mәlimet beriledi:

1/ «v materialah fonda «Narodnyy komissariat zemledeliya Kazahskoy ASSR» v «protokole zasedaniya rabochey komissiy po vyrabotke norm zemelinogo obespecheniya po Kazahskoy ASSR, vyrabotannyh na osnovaniy Polojeniya o sploshnom zemleustroystve Kazahskoy ASSR» ot 2-3/VIII-1927 g. prohodit Bukeyhanov, kak predstaviyteli Kazahskoy ASSR»;

2/ «V «protokole zasedaniya prezidiuma Federalinogo komiyteta po zemelinomu delu pry prezidiume VSIK ot 24/ VIII-1927 goda prohodit Bukeyhanov, kak predstaviyteli Kazahstana».56

«Qazaq ASSR-nyng jer boyynsha halyq komissariaty» qoryna jatatyn taghy bir qújat bar: ol - Syrdariya gýbernelik jer basqarmasyna (Syr-Dariinskogo GZU) 1927 jyly jerge ornyqtyru jónindegi Ortalyq jer basqarmasynyng bastyghy (Nach. Sentr. Upr. Zem-stva - Nachalinik Sentralinogo Upravleniya Zemleustroystva) Bókeyhanov qol qoyyp jibergen hat.57

Hatta jyly kórsetilgen de, qay aidyng qay kýninde jazylyp jiberilgeni júmbaq bolyp qaldy. Sol sebepti Bókeyhanovtyng Ortalyq jer basqarmasy bastyghy qyzmetinde Mәskeuge deyin ne keyin otyrghanyn kesip aitu mýmkin emes. Qazaqstannyng jer boyynsha halkomynda Bókeyhanovtyng qay jylgha deyin qyzmet atqarghany jәne nendey sebeppen qyzmetten ketkeni de әzirshe júmbaq bolyp otyr.

Dese de tughan elindegi qyzmetinen ne sebeppen ketkenin jәne ony IY.Stalinning «batasynsyz», Qazaq ólkelik partiya komiytetining hatshysy F.Goloshekinning kelisiminsiz, jalpaq tilmen aitqanda – eki birdey basshysynyng basynan attap Qazaqstangha shaqyryp alyp qyzmetke ornalastyrghan Qazaqstan HKK-ning tóraghasy N.Núrmaqúly men HKK mýshelerining óz bastaryn qaterge tikkenin 1937 jyldyng 25 qyrkýieginde Butyrkada 2 ay otyrghan Alash kósemine taghylghan resmy aiyptamanyng myna joldarynan aidan anyq bayqaymyz: «V 1927 godu, buduchy priglashen v Kazahstan nasionalistami, siydevshimy v praviytelistve, razrabotal meropriyatiya po zemleustroystvu v kontrrevolusionnyh nasionalisticheskih interesah; iymel kontrrevolusionnui svyazi s   rukovodiytelyamy   panturkistkogo antisovetskogo sentra y ego aktivnymy storonnikami: Hodjanovym, Nurmakovym, Turekulovym, Sultanovenovym (Sultanbekov emes pe?), Kenjinym y dr.».

N.Núrmaqúlyn Qazaqstan HKK-ining tóraghasy qyzmetinen bosatyp, Kommunistik uniyversiytette bilimin jetildirsin degen «jyly» jeleumen Mәskeuge shaqyrtyp, 1937 jyldyng 27 qyrkýieginde Qyr balasy – elaghasy Álihanmen birge bir kýnde atyp, sýiegin bir peshte (krematoriy) ýn-týnsiz órtep, Mәskeudegi Don ziratyndaghy alaqanday ghana bir jerge qúpiya jerleui – IY.Stalinning óz batasynsyz Á.Bókeyhandy qyzmetke alghany ýshin kek saqtap keluining birden-bir әri búltartpaytyn aighaghy bolsa kerek [№№ 24-26 suretter].

Taghy bir anyq jayt: Alash kósemining Mәskeudegi Kindik baspada istegen ghylymy qyzmetine 1927 jyldyng 1 qazanynda berilgen pikirde onyng «shtatty jalpy qysqartugha baylanysty» dәl sol kýni - 1 qazanda júmystan bosatylghany jazyldy. Soghan qaraghanda, jer halkomynda ol Kindik baspadan óz esebinen úzaq merzimdi demalys alyp qyzmet istep, baspadaghy qyzmetten ony keshiktirip shygharghangha әbden úqsaydy. Óitkeni, jogharyda jazylghanday, Kindik baspadaghy qyzmetimen qatar SSSR GhA-synyng Arnauly komiytetine Qazaqstan boyynsha sarapshy qyzmetine (ghylymy qyzmetke) qabyldanyp, tipti 1926 jyly Aday oyazyna ekspedisiyagha baryp qaytqany bar-dy.

Á.Bókeyhannyng jer halkomynda neshe ay ne jyl istegenin kesip aitu qiyn. Biraq jauapty qyzmetine qosa ghylymy zertteuin qatar jalghastyrghany tanyrqatpaydy. Nәtiyjesinde Qyzylordada shyghatyn «Narodnoe hozyaystvo Kazahstan» jurnalynyng 1928 jylghy 2 sanynda avtory «Bukeyhanov» dep jazylghan ««Seliskoe hozyaystvo Kara-Kalpakskoy oblastiy»58 atty ghylymy ocherk jaryq kórdi.

Kópshilikke onsha tanys emes búl enbeginde ghalym Qaraqalpaqstan «maqta jәne túqym alu maqsatyndaghy jonyshqa (medicaqo - luserna) sharuashylyqtaryna yqshaldalghan ýstemeli suarmaly egistikti damytugha» (aksentirovannoe razvitie intensivnogo polivnogo zemledeliya s uklonom v storonu hlopkovodstva y semennogo lusernovodstva) dәleldi kenes beredi, al «dәstýrli mal sharuashylyghynan ol qarakól eltirisin beretin qoy sharuashylyghyn damytugha barlyq alghy-sharttyng barlyghyn» atap kórsetedi.

Qyr balasy – elaghasynyng Qazaqstannyng jer halyq komissariatynan qashan shygharylghany qanday júmbaq bolyp kelse, onyng Mәskeuge qashan jәne qalay oralghany da әzirshe sonday qúpiya bolyp túr. Biraq, Mәskeudegi bir bólmeli kommunaldyq pәterin bosatudy talap etpegenimen (oghan da tәubә dep oilady ma, kim bilsin), IY.Stalin oghan endi basqa qyzmet ne júmys úsynbady. Á.Bókeyhannyng osy kýnge jetken biren-saran hatynyng mәtinine qaraghanda, kórnekti memleket qayratkeri, ghúlama-ghalym, jurnalist, publisist, últ kósemi qalghan kýnin pәter qamaghynda ótkizgenge úqsaydy [№№ 27, 28-suretter]. Aldy qaratýnek, taghdyry beymәlim...

Kóp úzamay A.Baytúrsynúlynan bastap Alashorda avtonomiyasyndaghy keshegi ýzengilesterining ýstine qara búlt jinala bastaydy. 1929 jyly Alashorda mýshelerining basym kópshiligi tútqyndalyp, týrli úzaq merzimderge kesilip, Kenes Odaghynyng týk-týkpirindegi azap-ólim lagerlerine aidalady. Sol jyldyng mamyr aiynda Á.Bókeyhan Almatygha tergeuge shaqyrylady. 27 mamyr kýni bolghan jalghyz tergeuding barysynda onyng hattamasyna Alash kósemining «Alashordanyng qúrylghan uaqytynan taraghangha deyingi qyzmeti jayynda men joldas Kashiringe aityp bergenmin» degen bir-aq auyz jauaby jazylypty. Ol jyly Alash kósemining ózin tútqyndap lagerge aidaugha ne, «Alashorda basshylarynyng sovet ókimetine qyryn qaraytyn jәne oghan qarsy soghysqan bóligining kózin jong» turaly 1922 jylghy josparyn jýzege asyratyn «qolayly» mezgil әli kelmegendikten, ony atugha IY.Stalinning jýregi bara qoymaghan tәrizdi. Alys ta bolsa tughan eli men qalyng qazaqtyng aldyndaghy kirshiksiz abyroy-bedeli әli biyik, yqpaly zor Á.Bókeyhandy tútqyndasa, eli túra kóterili me degen kýdikke әli tolyq negiz bar edi. Qazaq kósemine tisi batpaghan IY.Stalin bar óshin onyng tughan-tumalarynan, ýzengilesterinen alghangha úqsaydy.

Tughan inisi - Smahan tórening jazuynsha, kenje inisi Bazylhan «bay-kulak» degen aiyppen Novokuzneskige aidalyp, 1932 jyly 48 jasynda kóz júmady; inisi Qasymhan Ábdihanúly ólim jazasynan 1928 jyly aman qalyp, 1936 jyly Almatyda opat bolady; jaqyn tuysy Mәnerhan Sholaqúly - 1933 jyly aidalyp, habar-osharsyz ketedi; taghy bir tuysy Qojayhan Mәthanúly – aidaudan әskerge shaqyrylyp, iz-týssiz joghalady...

Tughan-tumalarynyng osynday qayghy-qasyretinen habary boldy ma, joq pa – belgisiz. Áytse de qara uayymgha salynbay, Almatydaghy tergeuden Mәskeuge oralysymen, azap lagerlerine Mәskeu arqyly aidalghan ýzengilesterin temirjol beketinde kýtip alyp, olargha shamasy kelgenshe azyq-týlik, jyly kiyim-keshek, qalam-qaghaz ústatyp jiberu qamymen bolyp, izinshe olardy bosatyp aludyng bar aila-amalyna myqtap kirisedi.

«Jazasyn» Kareliya týbegi men Arhangelisk oblysyndaghy ólim lagerlerinde ótep jýrgen Maghjan Júmabayúly 1934 jyly M.Gorikiy men onyng әieli – Halyqaralyq Qyzyl Krest úiymy komissiyasynda qyzmet istegen E.Peshkova hat jazypty degen mәlimet bos daqpyrt, miyf. Áriyne, jazsa jazghan da bolar. Alayda ol hat lageri basshylyghynan, NKVD-nyng tezisinen ótpes, lagerden bir adym attap shyqpas edi. Alash qayratkerlerinen bostandyqta jalghyz qalghan da, ýzengilesterin bosatu ýshin E.Peshkovany aragha salghan da Á.Bókeyhan bolatyn. Shamamen 1935-1938 jyldary Mәskeude túrghan Jihansha jәne Halel Dosmúhamedúldaryn esepke almasa da bolady. Óitkeni, ol ekeui 1929-1935 jyldary «Alashorda últshyldyq úiymynyng isi» boyynsha sottalyp, aidauda bolyp qaytqan-dy. J.Dosmúhamedúlynyng 1938 jyly NKVD tergeushilerine bergen jauabyna qaraghanda, olar aidaudan qaytqannan keyin qit etuge qorqatyn bolghan: «V raznoe vremya kak do ssylki, tak y posle ssylki, a takje vstrechayasi s kazahskimy nasionalistamy my govorily o tom, chto v rezulitate kollektivizasiy pochty polovina kazahskogo naroda vymerla, vspominaly nashy alash-ordynskie dela, o tom, chto v sluchae voyny protiv Sovestkogo Soiza budut proishoditi massovye aresty... Govorily o tom, chto kazahy drug k drugu bolishe ne hodyat, ne obshaytsya, ibo boyatsya organov NKVD, t.k. proishodit slejka za kajdym, govorily o massovyh arestah v Kazahstane, v chastnosti, ob areste narkomov-kazahov, vyskazyvaly po etim voprosam svoe nedovolistvo, nas udivlyaly proishodyashie aresty narkomov».59

Ýzengilesterining jappay qughyn-sýrginge úshyraghany azday, jalghyz kýieu balasy, qazaqtyng jas ta bolsa kórnekti memleket qayratkeri, daryndy jazushy әri publisist Smaghúl Sadәuqasúly ayaqastynan júmbaq dertke shaldyghyp, 1933 jyly Kremli auruhanasynda 33 jasynda qaytys bolady. Marqúmdy jerleuge qayyn atasy Á.Bókeyhan, zayyby Álihanqyzy Elizaveta, úly Eskendirmen birge Mәskeude RSFSR OAK tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqaratyn T.Rysqúlúly men N.Núrmaqúly jәne t.b., elden jazushy S.Múqanov zayyby Mariyammen birge kelip kuә bolady. Mariyam Múqanova sonda kórgenin bylay dep suretteydi: «Bókeyhanov kelbetti adam eken. Ýstinde etegi jer syzghan, jaghasyn altayy qyzyl týlkiden salghan qymbat tony bar. Keskin-keypi patshaday bop kórindi maghan. Tәkәppar, suyq jýzdi».60

Iya, elaghasynyng «mәskeu kezeni», әsirese 1930-jyldardy qayghy-qasyretke toly bolsa, quanyshqa bólegen sәtteri de joq emes-ti. Qyzy Lizanjan medisina institutyn tәmamdap, nemeresi Eskendirmen birge qolynda qalyp, әkesining izin quyp mamandyghy boyynsha ghylymgha bet búrady [№№ 29, 30-suret]. Úly Óktay-Sergey - tau-ken institutyn bitirip, qay jyly ekenin aitu qiyn, әkesining zor quanyshyna say 1930 jyldargha qaray ýilenedi. Álekeng ekinshi nemeresining mandayynan iyiskep ýlgermedi: Evgeniy Óktayúly – 1938 jyly dýniyege keledi [№ 31-suret]. Al 1934 jyly SSSR Ghylym Akademiyasynyng tóralqa jiynynda býgingi Jezqazghan týsti metaldar ken kózin iygeruding qajettiligi men tiyimdiligi turaly ýlken bayandama jasap, onysy ghylym ordasynyng «Bolishoy Djezkazgan» atty akademiyalyq jinaghymen sol jyly basylyp shyghady. 30 jasyna qaray Sergey Álihanúly da әkesine tartyp - ýlken ghalym әri kórnekti ónerkәsip jәne memleket qayratkeri bolatyn synay tanytyp ýlgerdi. Jezqazghan kenishin iygeruding basy-qasynda sonau basta kim túrdy degen súraq – әli beytarap әri tiyanaqty zertteudi talap etetin manyzdy taqyryp. Búl da tarihtyng bir zor aqtandaq beti. Tarihtyng әdildikti ataytyn kezi keldi.

1934 jyly elaghasy, sonymen qatar, E.Peshkovanyng kýsh-jigerimen A.Baytúrsynúlyn Arhangeliskidegi lagerden shygharyp aldy. Internettegi vikiypediya mәlimetine qaraghanda, Fransiyada emigrasiyada jýrgen Mústafa Shoqay sol manaygha ayaldaghan Fransiyanyng sauda kemesimen M.Dulatúlyn Solovkiyden qashyrmaq bolghan kórinedi. Biraq bala-shaghasynyng keyingi taghdyryn oilaghan Madiyar qashudan bas tartypty. Búl qiyaldan shygha qoyghan mәlimetke úqsamaydy. Patsha zamanynda astyrtyn әreket etuden (konspirativnaya deyatelinosti) mol tәjiriybe alghan Alash kósemining oghan da qatysuy boluy mýmkindigin teriske shygharugha asyqpayyq. Óitkeni, ózining sayasy shәkirtining biri - M.Shoqaymen shekara asqan sәtten beri astyrtyn baylanysyn ýzbegen Á.Bókeyhan bolatyn. Elaghasy azap lagerlerine aidalghan ýzengilesterinen de habar ýzbedi. Mirjaqyp inisine joldaghan hatyn 1934 jyldyng 26 qyrkýieginde, yaghny Jaqannyng zayyby Ghaynijamal men qyzy Gýlnar ózining bir bólmeli pәterine týnep, olardy elge qaray jolgha shygharyp salysymen jazghan. Búl jalghyz da songhy hat emes, kýni býginge jetkeni ghana. Qalay bolghanda da, Alash kósemi Madiyardy bosatyp ýlgermedi: ol 1935 jyldyng 5 qazanynda Sosnovesk lagerining Ortalyq lazaretinde kóz júmyp, beybit kýnde opat bolghan Alash qayratkerlerining aldy boldy. Sony emes-ti.

Sol jyly lagerden shyqqan taghy bir ýzengilesi Jansha Dosmúhamedúly, tughan bajasy T.Rysqúlúlynyng qolpashtauymen Mәskeude pәter tauyp, tәuir júmysqa da ornalasady. Onyng 1938 jyldyng 2, 4, 7 shildesinde NKVD jendetterine bergen jauabyna qaraghanda, 1935-1937 jyldary Qyr balasymen «2-3 aida, keyde jarty jylda bir ret ne onyn, ne ózining pәterinde bas qosyp, әngime-dýken qúrady eken; «Bókeyhanov... әngime aitugha sheber, әzilqoy, syqaqshy» degendi qosady.61

J.Dosmúhamedúlynyng aituynsha, 1935-1937 jyldary Mәskeude H.Dosmúhamedúly, M.Esbolúly, Á.Múnaytpasúly, M.Búralqyúly, M.Myrzaúly (Murziyn) syndy Alashorda ýkimetindegi búrynghy ýzengilesteri túrghan, sonday-aq Sanjar Aspandiyarúly, ózimen birge I-Memlekettik dumagha deputat bolghan A.Qalmenúly, S.Aqayúly jәne t.b. Mәskeuge kelip-ketip túrghan. Olardyng eng aldymen elaghasymen amandasyp kórisuge asyqqany – aitpasa da týsinikti-au deymin.

Á.Bókeyhannyng «mәskeu kezeninen» býginge aman jetken taghy 2 hat bar. Biri V.Bonch-Bruevichting 1934 jyly 27 aqpanda Alash kósemine joldaghan haty [№ 32-suret]. Ol kezde Bonch-Bruevich [№ 33, 34-suretter], «dýnie jýzi enbekkerlerining kósemi» V.Leninning jaqyn sybaylasy, kórkem әdebiyet, syn jәne publisistikanyng Ortalyq múrajayynyng diyrektory bolatyn. Hattyng mәtinine toqtalmaymyn, ony suretten oqugha bolady. Al ekinshisi – 1934 jyldyng 17 qazanynda Á.Bókeyhannyng GULAG-tan Almatygha oralghan A.Baytúrsynúly men E.Omarúlyna jazghan haty. Hatty belgili týrkolog ghalym Altay Amanjolov әkesi Sәrsen Amanjolovtyng jeke qorynan kezdeysoq tabady. Búl hattyng mәtininen avtordyng ghylymy izdenisterin, onyng ishinde, sonau 1913 jyly «Qazaq» gazetindegi «Qazaqtyng tarihy» maqalalarynda birgen uәdesin62 úmytpay, sayasattan qoly bosaghan kezde Alty Alashy men elining tarihyn jazugha tiyanaqty kiriskenge úqsaydy. Alayda últ kósemining 1930-jyldary jazghan enbekterining qoljazbalary saqtalmady. Olar 1937 jyldyng shildesinde tútqyndalyp, pәterin astan-kestenin shygharyp tintuding nәtiyjesinde hattary, fotosuretteri jәne t.b. dýniye-mýlkimen birge tәrkilense kerek [№ 35-suret].

A.Zubov degen avtor «Negibaemyy Alihan» aidarymen «Strana y miyr» gazetining 2009 jylghy sanynda shyqqan maqalasynda, Alash kósemining nemere isini Syrym Bókeyhanovtyng «Ótkendi úmytugha bolmaydy» («Nelizya o proshlom pozabyti») kitabyn siltey otyryp, 1937 jyldyng 26 shildesinde Á.Bókeyhan tútqyndalghan sәtte NKVD bastyghy Nikolay Ejovtyng ózi bolghanyn jazdy.63 Maqalada N.Ejovtyng Elizaveta Álihanqyzymen gimnaziyada birge oqyghanyn jәne Álihandy jaqsy tanitynyn, pәterinde talay ret bolghany aitylady.

Maqalanyng búl joldarynda qiyal men shyndyqtyng sorpasy qosylyp ketkenin aitu kerek. Ne maqala, ne kitap avtorynyng qiyalyna jatatyny: Ejov pen Lizanyn  gimnaziyada birge oquy eki manyzdy sebeppen mýmkin emes. Birinshiden, 1895 jyly tughan Ejov pen, Smahan tórening mәlimeti boyynsha 1902, A.Zubovtyng jazuyna sensek - 1903 jyly tughan Liza Bókeyhannyng jas aiyrmashylyghy – 7-8 jyl.

Ekinshiden, Liza gimnaziyany oqyp bitirgen bolsa, gimnaziyada әkesi 1909-1917 jyldary otbasymen birge sayasy aidauda bolghan Samarda oqysa kerek. I-dýniyejýzilik soghys maydanyna qara júmysqa alynghan qazaq jigitterining qamymen 1916 jyldyng kýzinen S.Peterbor men Mәskeuge, odan Batys maydangha - Minski týbine attanyp, 1917 jyldyng nauryzynda Uaqytsha ýkimetting komissary bolyp taghayyndalghan song Orynborgha kelip, Alashorda avtonomiyasy jariyalanyp, últtyq avtonomiya ýkimeti ózining resmy astanasy dep taghayyndaghan Alash qalasyna qonys audarghan 1918 jyldyng kóktemine deyin Alash kósemining zayyby Elena Sevastiyanova-Bókeyhanovanyng 2 balasymen - qyzy Lizamen, úly Óktaymen - Samarda qalghanyn, Semeyge tek 1919 jyldyng sonyna, 1920 jyldyng basyna qay ghana kóship kelgeni bar. 1918 jyly mausym-shildesinde «Saryarqa» gazeti «Samardan Álihan ýiindegi jengeyden de amanbyz degen aldyq» degen shaghyn qúlaqtandyru jariyalady. Elena Yakovlevnanyng Samarda 2-3 jylday kidiruining syry bar syry - eldegi sayasy ala-sapyrangha qosa, Lizanyng gimnaziyany bitiruin tosuynda bolsa – ghajap emes. 1922 jylghy jeltoqsannyng sonyna ne 1923 jyldyng basyna qaray Liza әkesining izin quyp Mәskeu barghanda, N.Ejov kerisinshe Mәskeuden Semeyge keledi. 1923 jyly 19-20 jastaghy boyjetken Liza gimnaziyagha emes, Mәskeuding medisina institutyna oqugha týsedi. Demek, Liza men Ejovtyng ómirlik joldary esh qiylyspaydy.

Ýshinshiden, N.Ejovtyng ómirbayanyn tiyanaqty zerttep kitap jazghan A.Pavlukovtyng aqparyna sәikes, Kolya Ejovtyng bar bilimi: qazir Litvagha qaraytyn Mariampoli qalasyndaghy ýsh jyldyq bastauysh uchiliysheni bitirip, 1906 jyly S.-Peterbordaghy tuystarynyng qolyna baryp, kiyim tigushi mamandyghyna oqyghan [№ 36-suret].64 1917 jylghy «Qazan býligi» - Ejovtyng bastauysh bilimimen ýsh úiyqtasa da týsine kirmegen biyik mansap pen qyzmetke kóteriluine zor mýmkindik berdi emes pe! Sayaz bilimimen de, 151 santiymetr boyymen de N.Ejov – tipti diny seminariyany da bitirmegen, boyy 160 sm IY.Stalinge asa layyqty da qolayly «maman» bolatyn.

N.Ejovtyng Alash kósemimen jaqsy tanystyghyna kelsem, onyng auyly aqiqatqa әldeqayda jaqyn kórinedi. Ishki ister halyq komissary (NKVD) qyzmetine taghayyndaluyna deyin N.Ejovtyng birqatar jyl Qazaqstanda jauapty partiyalyq qyzmetter atqarghanyna erekshe nazar audaru kerek. Onyng ishinde әsirese sovet ókimeti Semey gýbernesindegi Alashordanyng Á.Bókeyhan tobyn «talqandaghan» 1922 jyldyng izinshe, 1923 jyly N.Ejov Semeyden bir-aq shyqty. «Talqandady» deytin sebep: 1922 jyldyng qazanynda Á.Bókeyhan men M.Dulatúly tútqyndalyp, R.Mәrsekúly Qytay      asyp ketse, Semey gýbernelik atqaru komiytetinde qyzmet istegen H.Ghabbasúly júmystan bolsatylyp, qarasha-jeltoqsanda Álekeng Mәskeuge aidaldy. Olardyng ornyna Mәskeuden jóneltilgenderding biri N.Ejov - 1924 jylgha deyin RK(b)P Semey gýbernelik komiytetining jauapty hatshysy, 1924-1925 – VK(b)P Qazaq obkomynyng úiymdastyru bólimining mengerushisi, al 1925-1926 – Býkilreseylik K(b)P-synyng F.Goloshekin bastaghan Qazaq ólkelik komiytetining jauapty hatshysynyng orynbasary.

Alash kósemi Mәskeuge aidalghan izinshe Qazaqstangha kelip, 1924 jylgha deyin Semeyde, 1925 jyldan bastap F.Goloshekinning qolastynda Almatyda qyzmet etken N.Ejovtyng qazaq kósemimen qanshalyqty jaqsy tanys bolghanyn, onyng mәskeulik pәterinde jii bolghan-bolmaghanyn kesip aitu qiyn. Biraq Alash kósemin tútqyndaugha NKVD jasaghyn onyng ózi bastap kelui shyndyqqa әbden úqsaydy. Óitkeni, NKVD-ny basqaryp jappay qughyn-sýrgin nauqanyn jýzege asyrghan kýnderinde kórnekti qayratkerlerdi tútqyndaugha da, olardy azaptaugha da N.Ejovtyng qúmar, әues bolghany tarihy shyndyq.65

Ol azday Zinoviev, Kamenev syndy IY.Stalinning «sayasy kýndesterin» atyp óltirgen oqtardy N.Ejov ózining júmys ýsteline jasyryp saqtap kelipti. Ár oq qaryndashpen atylghan adamnyng aty-jóni jazylghan qaghazgha jeke-jeke oralypty. Olar 1939 jyly N.Ejovtyng ózi tútqyndalghanda tabylyp, tәrkilenedi. Sol oqtardyng arasynda IY.Stalin [№ 37-suret] ózining ata jauy sanaghan Alash kósemin atqan oqty da saqtalghan joq pa eken?

Alash kósemi aqyrghy ret tútqyndalghan 1937 jyldyng shildesinde N.Ejovtyng ómirinde ýsh manyzdy oqigha boldy. Biri – Ishki ister halkomy retinde ol «búrynghy qúlaqtar (kulaktar), qylmyskerler jәne basqa da sovetke qarsy elementterdi repressiyalau operasiyasy turaly» № 00447 shúghyl búryqqa qol qoysa, ekinshisi - 1937 jyly shildede ol «ýkimet tapsyrmalaryn oryndau ýshin NKVD mekemesin basqaru isindegi zor jetistikteri ýshin» Lenin ordenimen marapattaldy.66

Ýshinshisi - Alty Alash kósemi ólim jazasyna kesilgen jyly BK(b)P OK-ning resmy ýnqaghazy bolghan «Pravda» gazetinde Konstantin Altayskiy degenning orysshagha audaruymen Jambyl Jabaevtyng «Halkom Ejov» («Narkom Ejov») atty jyry basylyp shyghady. Qysqasha ýzindisi mynau:

Kogda nad stepyamy podnyalsya voshod
 Y plechy raspravil kazahskiy narod,
Kogda chabany protiv baev vosstali,
    Prislaly Ejova nam Lenin y Staliyn.

 

                                                 ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .            

                                                 Ejov miroedov prognal za hrebty,
                                                 Otbil tabuny, ih stada y gurty.
                                                 Rasstalisi naveky my s bayskim obmanom,
                                                 Vesna rassvela po stepyam Kazahstana
                                                 Pyshnee y krashe bylyh nashih snov.
                                                 Zdesi vse tebya lubyat, tovarish Ejov!

 

«Pravda» gazetinen qalyspay jas úrpaqtyng «Pionerskaya pravdasy» da sol jyly Jambyldyng taghy da K.Altayskiy orysshalaghan «Ejov batyr turaly әn» («Ballada» nemese «Pesni o narkome Ejove») degen jyryn jariyalaydy:

 

                                                Nas solnechnyy Stalin povel za soboi
                                                Y Rodina stala stranoy geroev,
                                                Kakih ne rojdalosi v zamuchennyh stranah
                                                Pry belom sare, pry sultanah y hanah.

                                                ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...

                                               Ya slavlu batyra Ejova, kotoryi
                                               Razryv unichtojil zmeinye nory,
                                               Kto vstal, nedobitym vragam ugrojaya
                                               Na straje strany y ee urojaya.

 

2,5 jylday ghana IY.Stalinning adal qandy qolshaqpary bolghan N.Ejovtyng «Leniyn» ordenimen marapattalyp, jyr arnaytynday sinirgen «qyzmeti» bar edi. 1937 jyldyng qantarynan 1938 jyldyng tamyzyna deyin, búl jappay qughyn-sýrginning naghyz qaynaghan kezi, N.Ejov IY.Stalinning atyna kimderding jәne qansha adamnyng tútqyndalghany, jýzege asyrylghan jazalau operasiyalary, kezekti qughyn-sýrgin sharalaryna rúqsat súrau, tergeu hattamalary syndy bayandamalarynan túratyn 15 mynday hat-qújat joldaghan, yaghny kýnine keminde 20 bayandama jiberip otyrghan. Stalinning kabiynetine kirgenderdi tirkeytin jurnaldyng jazbalaryna qaraghanda, 1937-1938 jyldary Ejov Stalinge 290 ret kirip, bas-ayaghy 850 saghat uaqytyn ótkizipti. Búl jetistigimen ol tek V.Molotovqa ghana jete almapty.

Alash kósemining tәrkilengen hat-qaghazdaryna oralsam, 1991 jyldyng tamyz aiynda (1991 jyldyng 19-21 tamyzyndaghy belgili «GKChP» degen býlikting izinshe) osy joldardyng avtory Mәskeude SSSR KGB-syna Á.Bókeyhannyng isinen kezinde tәrkilengen qoljazba, hattar jәne t.b. dýniye-mýlkin súrap jazghan ótinishine - sol jyldyng qyrkýieginde SSSR KGB-synyng qoghammen baylanys ortalyghy (SOS KGB SSSR) bergen jauabynda mynaday bir-aq jol boldy: «Bókeyhanovtyng tútqyndaghanda tәrkilengen jeke hattary joghalghan». «Jeke hattary» dep qoljazbalaryn da aityp otyrghany sózsiz. Alayda qylmysynyng «ayghaghy» retinde iske tigilgen qújat-qaghazdardyng jaydan-jay «joghaluy» jalpy mýmkin be?

Áytse de «joghaludyn» bar qúpiyasyn myna bir jayttan anyq bayqaugha bolady. Smahan tóre esteliginde bylay jazdy: «[19]23-inshi jyly Álekeng Tobyqty kelip, qasyna Medeu balasy Bilәl, kýieui, qyzy, Qúlke balasy, Ómirtay balasy, 10 kisi eritip elge kelgen. Jiyen qyzy ýlken әkesi Dayyrgha patsha bergen altyn staqandy, kóp nәrse alyp (!), Álekeng ýsh inisinen ýsh qúlyndy bie alyp... balalar qaytqan»).67

Smahan tóre tizip otyrghan «altyn staqan» men «kóp nәrse» de tintuding izimen «joghalady». Múny jalpaq tilmen, әdeby tilmen aitsang da «úrlyq», «qaraqshylyq tonau» deydi. Jaraydy, taza altynnan qúiylsa da ydystyng aty ydys qoy -  óli zat. Al últ kósemining orny tolmas qoljazba-hattaryna qún jete me?

Sony

Abai.kz

 

Paydalanylghan әdebiyetter men múraghat qújattar tizimi

1. GA RF (búrynghy SGAOR): 1235 qor, 36 tizbek, № 26 is, 1 paraq.

2. Kemengerúly Q. Tandamaly.//Almaty: Qazaqstan. 1996 j. Qúrastyrghan jәne alghy sózin jazghan D.Qamzabekúly. str. 67.

3. Álihan. Kәkitay (Ysqaqúly Qúnanbay). Mýnәhiyb-Nekrolog//«Qazaq» gaz., № 105, 18.02.1915 j. Samar.

4. RGASPI: 17 qor, 112 tezbek, № 384 is, 208 paraq.

5. Sonda: № 209 paraq.

6. Bókeyhan S. Álekenning ómiri.//«Júldyz», jurn., № 3, 1996 g, 102-125 str.          

7. Dulatova G. «Ákemdi GPU әketkende on ekide edim...». Aqjol, 2000, №6. 19. Dviyjenie Alash. Apreli 1920-1928 gg. Almaty: «El-shejire», 2007. T. 3. Kn. 1. ctr.131.

8. Búl jәne kelesi ýzindiler – SSSR KGB-synyng múrageri bolyp tabylatyn RF Federaldyq qauipsizdik qyzmetining múraghatynda saqtauly Á.N.Bókeyhannyng isinen, oghan taghylaghan resmy aiyptamadan qolmen jazyp alyndy.

9. Bókeyhan S. Álekenning ómiri.//«Júldyz», jurn., № 3, 1996 g, 102-125 str.          

10. Zәky Validy (Validov) Toghan – RSFSR Ortalyq atqaru komiyteti men Halyq komissarlary kenesining «Bashqúrt ASSR-ning memlekettik qúrylysy turaly» 1920 jyl 19 mamyrdaghy qaulysyna narazy bolyp, 1920 jyldyng masymynda sovet ókimetine qarsy kóteriliske qatysyp, kóp úzamay Orta Aziya arqyly shetelge qashty.

11. Zubov Andrey. Nesgibaemyy Alihan.//«Strana y Miyr» gaz., 12.12.2009. Almaty.

12. Smahan tórening mәlimeti boyynsha, Elizaveta 1902 jyly Ombyda, Óktay-Sergey – 1904 jyly S.-Peterborda tughan. - Bókeyhan S. Álekenning ómiri.//«Júldyz», jurn., № 3, 1996 g, 102-125 str.

13. Eskendir Smaghúlúly – kәmeletke tolmay, jasyn asyryp kórsetip әskerge alynyp, 1941 jyly Mәskeudi qorghaugha atsalysyp jýrip qaza tapty.

14. Búl mәlimet Gýlnәr Mirjaqypqyzy Dulatovanyng әngimesinen alyndy.

15. Halel jәne Jansha Dosmúhamedúldary, sonday-aq Myrzaghazy Esbolúly jәne taghy birqatar alashordashylar 1935-1937 jj. Mәskeude túrghan. Qara: 27 str. protokola doprosa ot 02.06.1938 g. - Istoriya Zapadnogo otdeleniya Alash-Ordy. Sbornik dokumentov y materialov.//Pod obshey redaksiey Sdykova M.N. tom 1. Uralisk. str. 244.; 45 str. protokola doprosa ot 07.06.1938 g. - Istoriya Zapadnogo otdeleniya Alash-Ordy. Sbornik dokumentov y materialov.//Pod obshey redaksiey Sdykova M.N. tom 1. Uralisk. str. 256.; 50-51 str. protokola ot 08.06.1938 g. - Istoriya Zapadnogo otdeleniya Alash-Ordy. Sbornik dokumentov y materialov.//Pod obshey redaksiey Sdykova M.N. tom 1. Uralisk. str. 260.

16. Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe. – Almaty: Qazaq ensiklopediyasy, 1995 j. 399 bet.

17. Bektúrov J. Eneden erte aiyrylghan tól sekildi...//Almaty: "Qazaqstan" baspa ýii, 2002. - 234 bet.

18. Óteniyazúly S. Armanda ótken Álkey ata.//«Qazaq tarihy» jurn., № 2 1994 g. 16-17 str.

19. Nәzir Tóreqúlúly (1892-1937) - memleket jәne qogham qayratkeri, publisist, alghashqy qazaq elshilerining biri, diplomat.

20. «Sholpan» - Týrkistan ASSR-i OAK-ning bilim, әdebiyet, sharuashylyq, sayasy jurnaly. Túnghysh sany 1922 jyly qazanda Tashkentten jaryqqa shyqty. Jurnalda kóptegen ghylymy manyzdy maqalalar jaryq kórdi. Biraq onyng jeke maqalalarynda burjuaziyalyq-últshyldyq qate tújyrymdargha jol berilgen dep eseptelip, osyghan baylanysty jurnal 8 sany shyqqannan keyin 1923 jyldyng mamyr aiynda jabyldy.

21. «Temirqazyq» jurnaly – 1923 jyly Mәskeude Kindik baspadan shyghyp, 1-3 sanynan keyin «Sholpan» jurnalymen bir uaqytta toqtatyldy.

22. Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe. – Almaty: Qazaq ensiklopediyasy, 1995 j. 398 bet.

23. Qyr balasy. Beket batyr (Á.Divaev. 1922 j. Tashkent.); Qyr balasy. Myrza Edige (Á.Divaev. 1922 j. Tashkent.). Resenziya.//«Temirqazyq» jurn., № 1, 1923 j., 34, 35-better. Mәskeu.

24. Marks, N.A. Gereyding ajaly. «Qyrym sózderinen» audarghan Qyr balasy.//«Temirqazyq» jurnaly, № 1, 1923 j., 23-bet.; Shyraq (V.G.Korolenkodan). Qazaqshagha audarghan Qyr balasy.//«Temirqazyq» jurnaly, 1923, № 2-3, 103 bet; Marks, N.A. Payghambargha hat («Eski Qyrym sózderinen»). Audarghan - Qyr balasy//«Temirqazyq» jurnaly, № 2-3, 1923 j., 104-106-bet. Mәskeu.

25. Qyr balasy, Baytúrsynúly Ahmet. Er Sayyn.//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1923 j. Mәskeu.

26. Radlov, V.V. Er Targhyn (Alghy sózin, ghylymy týsinikterin jazyp, óndep baspagha әzirlegen Qyr balasy).//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1923 j. Mәskeu.

27. Tolstoy, L.N. Qajy-Múrat (aud. Qyr balasy).//«Aq jol» gaz., №№ 377, 378. 1923 j. Tashkent.

28. Marks, N.A. Júldyz bala («Eski Qyrym sózderinen»). Aud. Qyr balasy.//«Aq jol» gaz., №№ 381-384, 1923 j. Tashkent.

29.Radlov, V.N. Kórpesh – Bayan súlu. (Alghy sózin, ghylymy týsinikterin jazyp, óndep baspagha әzirlegen Qyr balasy).//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1924 j. Mәskeu.

30. Tolstoy, L.N. Qajy-Múrat (audarghan Qyr balasy).//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1924 j. Mәskeu.

31. Flammarion, K. Astronomiya әlip-bii (qazaqshalaghan Qyr balasy).//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1924 j. Mәskeu.

32. Q.B. Mәskeuden hat. Bilimge jalynghan júrt orman-baghyn qalay qoridy?//«Aq jol» gazeti, 02.XI.1924, № 499.

33. Qyr balasy. Ýlgi alyndar!//«Aq jol» gaz., № 502, 1924 j., 4-bet. Tashkent.

34. Qyr balasy. Tozghan egistikke jonyshqa salsan, biday jaqsy ósedi («Qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda!»).//«Qosshy» gaz., № 509, 1924 j., 3-bet. Orynbor-Qyzylorda.

35. V. Samat ólenderine syn. Ádeby syn.//«Jas qazaq» jurn., №№ 10-13, 1924 j. Orynbor.

36. Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe. – Almaty: Qazaq ensiklopediyasy, 1995 j. 397 bet.

37. Mendeshúly Seyitqaly (1882-1937) – qazaq, Batys Qazaqstan oblysynda tughan. Qazaqtyng sovettik memleket jәne qogham qayratkeri. 1920 j. Qazaq ASSR Ortalyq atqaru komiytetining (OAK) túnghysh tóraghasy, 1924-1925 jj. – SSSR OAK tóralqasynyng mýshesi, Kominternning (Kommunistik internasional) 5-inshi kongresining delegaty; 1926-1930 jj. – RSFSR ekonomikalyq kenesining mýshesi (EKOSO RSFSR); 1928-1929 jj. – konstitusiyalyq komissiyanyng jәne últtyq respublikalardaghy jer paydalanu mәselesi boyynsha KSRO OAK komissiyasynyng mýshesi, 1930-1937 jj. – QazASSR aghartu halyq komissary, ghylym jónindegi komiytetting tóraghasy jәne t.t. Últtyq ensiklopediya, 3-tom.

38. Mir Yaghqúb. «Qazaq» baspahanasy.//«Qazaq» gaz., № 239, 11.08.1917 j. Orynbor.

39. Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe. – Almaty: Qazaq ensiklopediyasy, 1995 j. 398 bet.

40. Sonda: 397 bet.

41. Qyr balasy. Kitap syny: Tomskiy, M. Reseyde kәsipshiler qozghalysy (aud. Eshmaghambetúly). resenziya.//«Enbekshi qazaq» gaz., № 329, 14 mamyr, 1925 j. 4 bet. Orynbor-Qyzylorda.

42. V. Ádebiyet dýniyesinde.//«Enbekshi qazaq» gaz., 7 qazan 1926 jyl. Orynbor-Qyzylorda.

43. Otyrar. Ensiklopediya. – Almaty. «Arys» baspasy, 2005 j.

44. Qyr balasy. Ósimdik. Ósimdik ómiri. Jana kitap. resenziya.//«Tendik» gaz., № 7, 1925 j., 4-bet. Qyzylorda; Qyr balasy. Jana kitap (Kitap syny).//«Tendik» gaz., № ?, mamyr-shilde, 1925 j., 4-bet. Qyzylorda; Qyr balasy. Qyzdy malgha satu.//«Kedey tendigi» gaz. [?], № 18, 1925 j., 3-bet. Qyzylorda.

45. Qyr balasy. Baytúrsynúly, Ahmet. Jiyrma ýsh joqtau.//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1926 j. Mәskeu.

46. Tutkovskiy T. Jerding qysqasha tarihy (aud. Qyr balasy).//SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1926 j. Mәskeu.

47. Radus-Zenikovich V.A. (1877-1967) – sovettik partiya jәne memleket qayratkeri. 1920 jyldyng tamyzynan Qazaq-Qyrghyz tónkeris komiytetinin, qazan aiynan 1923 jylgha deyin Qazaq-Qyrghyz ASSR HKK-ning tóraghasy, Býkilreseylik kommunistik (bәlshebektik) partiyasy Qazaq-Qyrghyz burosynyng hatshysy.

48. Alash qozghalysy, 3-tom. - «Alash» qozghalysy. Almaty, 2008 j.

49. Á.Bókeyhan, S.Qaratileuúly, M.Dulatúly syndy Alashorda qayratkerlerinen 1929 jyldyng mamyr-shilde ailarynda jauap alghan tergeu materialdarynyng múraghattyq kózderin dәl siltep kórsetu mýmkin emes. Óitkeni, búl ýzindiler 1992 jyldyng kókteminde Qazaqstannyng Qauipsizdik komiyteti (ol kezde әli KGB) múraghatynan qolmen kóshirip alyndy.

50. Bukeyhan, A.N. Kazaky Adaevskogo uezda.//Bukeyhan, A.N., Baranov, S.F., Rudenko, S.I. Kazahi. Antropologicheskie ocherki. Sbornik I, II., 58-82 str. 1927 g. Leningrad.

51. Áliasqar Álibekov (1893-1937) – memleket jәne әskery qayratker. Qazaq-Qyrghyz ASSR-nyng 1-inshi qúryltayyna qatysty (Orynbor, 04.10.1920 j.). 1920-1925 jj. Orynborda túryp, 1925 jyldyng sonyna deyin jer boyynsha halyq komissary boldy. 1932 j. Leningradtyng su-meliorasiya institutyn bitirdi. 1933-1937 jj. – Orta Aziyalyq auyl-sharuashylyghyn meliorasiyalau jәne mehanizasiyalau institutynyng diyrektory boldy.

52. RMÁSTM (RGASPIY): 558 qor, 11 tizbek, № 35 is, 22-23 paraqtar.

53. Bókeyhan S. Álekenning ómiri.//«Júldyz», jurn., № 3, 1996 g, 102-125 str.

54. Óteniyazúly S. Armanda ótken Álkey ata.//«Qazaq tarihy» jurn., № 2 1994 g. 16-17 str.

55. Súltanbekovting Qazaqstannyng jer halyq komissary bolghanyn rastaytyn múraghattyq derek joq. 1937-1938 jj. Jappay repressiyagha úshyraghan Súltanbekovter kóp, qay Súltanbekov turaly sóz bolyp otyrghanyn anyqtau mýmkin bolmay túr.

56. SGA KazSSR: F. 74. op. 4, d. 675, l. 38.

57.SGA KazSSR: F. 74. op. 4, d. 583, ll. 3-4.

58. Bukeyhanov. «Seliskoe hozyaystvo Kara-Kalpakskoy oblastiy». Kzyl-Orda. Ottisk iz jurnala «Narodnoe hozyaystvo Kazahstana», №№ 11-12, 1928 g., str. 251-268. K.-Orda, 1929.

59. 50-51 str. protokola ot 08.06.1938 g. - Istoriya Zapadnogo otdeleniya Alash-Ordy. Sbornik dokumentov y materialov.//Pod obshey redaksiey Sdykova M.N. tom 1. Uralisk. str. 260.

60. Múqanova M. Saghynyshym Sәbiytim (Estelik). – Almaty: «Ólke», 2000 j. 60- bet.

61.31 str. protokola doprosa ot 02.06.1938 g. – Tam je: str. 246.

62. Týrik balasy. Qazaqtyng tarihy. Sóz basy.//«Qazaq» gaz., №№ 2, 3, 5, 7, 1913 j. Samar.

63. Zubov A. Nesgibaevyy Alihan.//«Strana y miyr» gaz., 12.12.2009 g.

64. Pavlukov A. Ejov. Biografiya.//Moskva.: Izd. «Zaharov», 2007. - 576 b.

65. Kurtua S., Vert N., Panne J-L., Pachkovskiy A., Bartosek K., Margolin Dj-L. Chernaya kniga kommunizma - Le Livre Noir du Communisme.//Moskva: «Try veka istoriiy», 2001. – 199 bet. - 864 bet.

66. Kolpakidy A. I. (avtor-sostaviyteli) Ensiklopediya sekretnyh slujb Rossiiy. — M.: OOO "Izdatelistvo Astreli", 2004. - 800 b.

67. Bókeyhan S. Álekenning ómiri.//«Júldyz», jurn., № 3, 1996 g, 102-125 str.

 

0 pikir