Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 5919 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:42

Maghjannyng baspasózdegi qoltanbasy

28 mausym – Baylanys jәne aqparat qyzmetkerlerining kýni. Búl kýni eline eleuli qyzmet etip jýrgen baylanysshylar men jurnalister qauymyna qúrmet kórsetiledi.
Kezinde elim dep enirep ótken Alash qayratkerleri de gazet shygharyp, baspasóz arqyly jýrekjardy sózderin tughan halqyna arnaghan edi. Sonday Alash ardaqtylarynyng biri aituly aqyn Maghjan da qolyna qalam alyp, gazet júmysyna belsene aralasqan. Oqyrman nazaryna úsynylyp otyrghan myna ma­qalada sol jó­ninde aitylady.

jyldyng sәuir-mamyr aiynda Omby qalasynda ótken qazaq jastarynyng túnghysh sezining sheshimine oray býkilqazaqtyq jastar úiymynyng tili retinde búl gazetting alghashqy sany 1918 jyldyng 30 shildesinde Qyzyljar qalasynda jaryq kórgen «Jas azamat» gazeti últ tәuelsizdigin jaqtap, otarshyldyq ezgige qarsy túrghan qazaq jastarynyng túnghysh qoghamdyq-sayasy gazeti. Gazetting redaktory belgili qayratker Qoshmúhambet Kemengerúly, basqarma qúramynda S.Sәduaqasúly, M.Seyitúly, G.Dosymbekqyzy, Á.Baydildәúly edi.

28 mausym – Baylanys jәne aqparat qyzmetkerlerining kýni. Búl kýni eline eleuli qyzmet etip jýrgen baylanysshylar men jurnalister qauymyna qúrmet kórsetiledi.
Kezinde elim dep enirep ótken Alash qayratkerleri de gazet shygharyp, baspasóz arqyly jýrekjardy sózderin tughan halqyna arnaghan edi. Sonday Alash ardaqtylarynyng biri aituly aqyn Maghjan da qolyna qalam alyp, gazet júmysyna belsene aralasqan. Oqyrman nazaryna úsynylyp otyrghan myna ma­qalada sol jó­ninde aitylady.

jyldyng sәuir-mamyr aiynda Omby qalasynda ótken qazaq jastarynyng túnghysh sezining sheshimine oray býkilqazaqtyq jastar úiymynyng tili retinde búl gazetting alghashqy sany 1918 jyldyng 30 shildesinde Qyzyljar qalasynda jaryq kórgen «Jas azamat» gazeti últ tәuelsizdigin jaqtap, otarshyldyq ezgige qarsy túrghan qazaq jastarynyng túnghysh qoghamdyq-sayasy gazeti. Gazetting redaktory belgili qayratker Qoshmúhambet Kemengerúly, basqarma qúramynda S.Sәduaqasúly, M.Seyitúly, G.Dosymbekqyzy, Á.Baydildәúly edi.

Túnghysh jastar gazetining alghashqy sany «Jas tilek» degen baghdarlama maqalamen ashylghan. Onda bylay delingen:
«Ómir tәjiriybesinin, bilim az­dyghynyng kemdigine qaramay, tórt týligi saylanbay «Jas azamat» tәuekel kemesine minip, túrmystyng talasatyn, kýresetin maydanyna shyqty. Keleshekting qaranghylyghy, sayasy hauananyng kýn sayyn qúbyluy, qalyng órttey, keseldi derttey, apaty kýshti kýnderding tuuy, dýniyede boluy-bolmauy, әlining maydangha qoyyluy, últtyng ómirli qúqyqtary ayaq astyna taptalyp, zorlyqtyng qan soruy «Jas azamattyn» ýstine auyr jýk salyp otyr. Qoghamdasyp, qoltyqtasyp, kýsh berip, auyr jýkti tiyisti ornyna jetkizu – jastardyng bas mindeti, ýlken boryshy. «Jas azamattyn» altyn iydealy, әulie maqsúty, negizgi joly – últ bostandyghy, últ tendigi».
Maghjan Júmabaev «Jastargha!» degen óleninde sol zamandaghy qazaq jastarynyng el-júrt aldyndaghy tarihy mindetin núsqap, kórsetip bergen. «Jastar! Alda jýrgen, Alash jolyna ayanbay qyzmet qylghan adal jýrek aghalardan ýlgi, órnek alyndar. Eldikten, erlikten aiyrylyp, eki jýz jylday ensesi týsken eldi oilandar. Kýndi – týn, jaqyndy – jat, paydany – ziyan dep jýrgen, tolyq sayasy qúqyqtaryn izdep alugha erjetip, esi kirgen eldi oilandar!» deydi de ózining «Jastargha!» degen ólenin basqan. Búl ólenning keybir shumaqtary mynaday:

Arystanday aibatty,
Jolbarystay qayratty.
Qyranday kýshti qanatty
Men jastargha senemin!..
…«Alash» – aibyndy úrany,
Qasiyetti Qúrany.
Alashtyng olar qúrbany,
Men jastargha senemin!

Tau suynday gýrilder,
Aybyndy Alash elim der.
Altyn Arqa jerim der
Men jastargha senemin!..

…Men senemin jastargha!
Alash atyn aspangha
Shygharar olar bir tanda!
Men jastargha senemin!

Smaghúl Sәduaqasov aityp, el auzynda qanatty sózge ainalghan: «Maghjan – qazaq jastary oi-sanasynyng әmirshisi» degen baghanyng týp-tamyry, bәlkim, osy bir otty-jalyndy ólende jatqan shyghar.
Ánúran, shaqyru, dabyl sipatynda qayta-qayta «Men jastargha senemin!» dep kelip otyratyn 25 jasar aqynnyng búl shumaqtary kókireginde sәl ghana shoghy bar sanany jalyndatatyn aryny kýshti kórik edi.
Qazaqstan tәuelsizdik alghangha deyin «qazaqtar Qazan tónkerisin zor quanyshpen, quattap qarsy alyp edi» degen qisynsyz anyz Kenes zamanynda beleng alyp keldi. Búl sózderding qisynsyz bolatyny sol, 1917 jylghy qazanda Reseyding ortalyq qalalarynda ne bolyp, ne qoyghanyn qalyng qazaq bilgen de joq. Al bilgender, mysaly, Ahmet Baytúrsynov 1919 jyly tamyzda Mәskeude shyghatyn «Jizni nasionalinostey» gazetine bylay dep ashyq jazdy:
«Qazaqtar aqpan ózgerisin zor quanysh­pen, al qazan tónkerisin zor ýreymen qarsy aldy. Alghashqysynyng quanyshty bolatyn sebebi: birinshiden, ol halyqty patshalyq ezgi men zorlyqtan qútqardy, ekinshiden, elding ejelden kele jatqan ózin-ózi biyleu armanyn jýzege asyrugha degen ýmitin bekem etti. Ekinshisining (Qazan tónkerisinin) týsiniksiz bolatynyn dәleldeu op-onay: qazaqta kapitalizm de, taptyq jiktelis te, jekemenshik te joq. Múnda el mýddesi ortaq, iygilik ortaq.
Teoriya jýzindegi sosializm men kommunizm turaly biz oilanghan emespiz, óitkeni tipti patsha ókimeti túsynda orys tekti júmysshylar men krestiyandar iyelengen azamattyq qúqyqtar qazaqta bolghan emes».
Qazaq baspasózi 1917 jylghy qazan tónkerisin jәne onyng nәtiyjelerin qalay qabyldady degenge keletin bolsaq, bas Qogham damuynyng zandy jemisi retinde Qazan tónkerisinen keyin payda bolghan baspasóz núsqalarynyng qatarynda Soltýstik Qazaqstandaghy qazaq oqyr­manyna jol tartqan Maghjan bastaghan qazaq ziyalylary shygharyp túrghan «Kedey sózi» gazetin aitugha bolady.
1919 jyl 27 tamyzda Sibir tónkeris komiyteti – Sibrevkom qúryldy.
Qazaqstannyng Aqmola jәne Semey oblystary Sibir revkomyna qaraghandyqtan, Ombyda tatarsha «Azad Sibir» gazetining baspahanasynda Sibrevkomnyng organy retinde «Kedey sózi» gazetin shygharu turaly sheshim qabyldanady. Qazaq gazetining birden qalyptasyp ketui onay bolmaghan. Mysaly, aqpan aiynda bir sany shyqqan bolsa, gazetting ekinshi sany 1920 jyldyng jeltoqsanynda shyqqany turaly maghlúmat bar.
Al professor B.Kenjebayúly «Kedey sózi» gazeti jóninde: «Búl gazet 1920 jyly 22 fevralidan Omby qalasynda shyghyp túrdy» dep gazetting alghashqy sany shyqqan kýnin dәl kórsetedi.
1920 jylghy 27 qazanda Qazaq Ortalyq Atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Smaghúl Sәduaqasov Orynbordan Ombygha, sondaghy Sibir revkomy janyndaghy qazaq ókildigine jedelhat joldady.
«Tayau arada Mәskeude Aqmola jәne Semey oblystaryn Qazaq respublikasyna beruding merzimi men búl júmysty úiymdastyru tәrtibine baylanysty kelissóz jýrgizilmek. Sondyqtan halyqty Qazaq respublikasynyng qúrylghany turaly keninen qúlaqtandyru qajet. Ol ýshin gazetter, listovkalar jәne basqa da joldar paydalanylsyn. Qazaq Ortalyq Atqaru komiytetining jedelhattaryn, ózderinizding resmy ýndeulerinizdi kóshirip basynyzdar. Qazaq avtonomiyasynyng maqsattary men mindetteri jayynda birneshe listovka shygharynyzdar. Guberniyalardaghy, uezderdegi, auyldar men derevnyalardaghy kýshterdi neghúrlym keninen paydalanynyzdar…».
Osy jedelhatty alghan Sibrevkom janyndaghy Qazaqstan ókildigi Resey kompartiyasy ortalyq komiytetining Sibir úiymdastyru burosynan qazaq tilinde gazet shygharugha rúqsat súraydy. Partiya organy qazaqtardyng búl tilegine baylanys­ty mynaday qauly alghan: «… qazirgidey qaghaz tapshy jaghdayda … ókildik músylman seksiyasymen birlesip, qazaq gazetining («Kedey sózi» – Z.T.) taralymyn eki myng danagha deyin kóbeytuine rúqsat berilsin».
Búl arada «músylman seksiyasynyng gazetteri» degen úghym Ombyda, Sibrevkom men partiya komiytetining músylman toby atynan shyghyp túrghan tatarsha «Azad Sibir» jәne qazaqsha «Kedey sózi» ekenin eskertu paryz.
Sibir tónkeris komiyteti janyndaghy Qazaq ókildiginde 1921 jylghy 21 aqpan kýni S.Sәduaqasovtyng jedelhatyna baylanysty Ombyda qazaq gazetin shygharu mәselesi arnayy qaraldy. Jinalys hattamasyna qaraghanda oghan sol kezde Ombyda túrghan az ghana qazaq ziyalylary týgel qatysqan.
Jinalysta ókildik janynan 9 adamnan әdeby alqa qúryldy. Olar: Aybasov, Serkebaev, Kemengerov, Fazylov, Seyitov, Kәkenov, Teljanov, Toqpanov jәne Júmabaev.
Endi «Kedey sózin» jana maqsatqa beyimdep, jana mazmúnmen uaqytynda shygharyp túru talaby algha tartyldy. Jogharydaghy tizimdegi azamattardyng әrqaysysy-aq jan-jaqty bilimdi, el jaghdayyn jaqsy biletin, sayasatqa jýirik, keybireuining baspasózde istegen tәjiriybesi bar azamattar. Alayda materialdyq-tehnikalyq qiyndyqtar óte kóp edi.
«Gazetke material dayyndauda bóget joq. Biraq olardy basyp shygharu qiyn. Omby guberniyalyq atqaru komiytetine tәueldimiz. Baspahana soghan qaraydy. Aptasyna bir ret shyghyp túrugha tiyis bolsa da gazetti aiyna bir ret qana shygharyp kelemiz delingen 1921 jylghy 3 aqpandaghy bir hatta. – Búl jóninde Omby guberniyalyq atqaru komiytetine jazdyq, biraq eshtene shyqpady. Resmy týrde gubatkomnyng organy bola túrsa da oghan «Kedey sózi» keregi joq siyaqty.
Demek, «Kedey sózin» búdan bylay ókildikke tolyq berudi súraymyz. Biz Áytiyev, Teljanov, Toqjanov, Júmabaev jәne Serkebaevtan redaksiya alqasyn qúrdyq. Osy alqa qúramyn bekitudi súraymyz».
Redaktory Borodihiyn, alqa mýsheleri Áytiyev, Teljanov, Toqjanov, Júmabaev bolyp bekitilsin. Serkebaev joldas gazetting túraqty qyzmetkeri bolyp eseptelsin». Osy arada qazaq gazetining «redaktory Borodihiyn» boluynyng sebebin, ol kezde baspasóz qúraldarynyng qashan da partiya baqylauynda ekenin eskertemiz. Sonda Borodihindi redaktor retinde emes, «baqylaushy», «baghyt berushi» retinde týsinemiz de qabyl alamyz. «Nege olay?» dep súraugha mýmkin bolmaghan. Bolishevikter býkil biylikti óz qolyna alghan bette-aq, V.Leninning núsqauymen barlyq baspa oryndaryn, merzimdik baspasóz organdaryn tek qana partiyanyng jeke-dara biyligine baghyndyrghan bolatyn. Sondyqtan ol kezdegi gazet nemese jurnal turaly sóz bolghanda partiyanyng baspasózi ekendigin esten shygharmauymyz qajet. Onyng redaktory mindetti týrde kommunist bolu kerek. Jәne 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigi jariyalanghangha deyin dәl osylay bolyp keldi.
Osylaysha redaksiya qúryldy. Erteninde ókildik tóraghasynyng orynbasary Sergeev Sibrevkomnyng is basqarmasyna hat jazyp, «qazaq gazetine qajet bolghandyqtan radio baylanysy arqyly Ortalyqtan (Mәskeuden) keletin materialdardy jiberip túrudy» súraydy.
«Kedey sózinin» sayasy baghyty qanday boldy degen súraqqa jauap beredi-au dep, onyng betinde 1920 jylghy 30 nauryzda jariyalanghan «Azyq-týlik mәselesi» degen maqalany qarap kóreyik. Maqala avtory Maghjan Júmabaev búl material­da el ishinde ónim óndiretin, óndirgen ónimdi úqsatatyn, satatyn dýkender qúrmayynsha halyqtyng әl-auqatyn kóteru mýmkin emes dep esepteydi. Óitkeni ol naryqtyq qatynastardyng óz zany bolatynyn biledi. Demek, bytyranqy qazaq ýshin kooperasiyagha birigu tiyimdi ekendigin qarapayym tilmen naqty әri jýieli týsindiredi:
«Ýnemi qazaqty orysqa tirkestirip qoi bolmasa kerek. Búdan búryn qorlyq kórgen, azap shekken halyqtardyng bәrine tendik berip jatqanda, endi bizding qazaqtar… mynau dep, anau dep túrghanyn kóringen orystan súray bermeydi». Múny eldikke shaqyru dep týsingen jón. Halyq el bolamyn dese ózine-ózi senip, sharuasyn týzep, túrmysyn jaqsartugha bekem kirissin, – deydi ol. «Erikti aldym dep, qazaq ony orynsyz jerge júmsauy taghy jaramaydy. Búrynghyday barlyq biylikti el ishindegi búzaqylargha, iyqtylargha berip jibermeske kerek. El úiymynyng basyna ózi eldi sýietin adamdardy qoi kerek» deydi ol.
Reseyde úly tónkeris ótti. Azamat soghysy halyqty jappay auyrtpalyqqa úshyratyp ketti. Orys memleketinin, orys halqynyng óz joly, óz maqsat-múraty bar, sol ýshin kýresti. Áyteuir, olardyng aldynda ózderi qalaghan ýmit shyraghy jyltyraydy. Al qazaq she? «Kedey sózinin» 1920 jylghy 1 sәuirdegi «Bizding jol» degen maqaladan osy súraqqa jauap izdep kórelik.
«Osy kýngi bolyp jatqan ýlken auyr is, tónkeristen keyin qazaq halqy, onyng enbekshil taby túrmys jýzinde qanday oryn almaq?» deydi de avtor S.Sәduaqasov, «Sony sheshu – bizding birinshi mәselemiz. Ol alatyn oryngha qanday is isteuimiz kerek? Búny sheshu – ekinshi mәselemiz. Ol isteytin isterimiz jemisti bolyp shyghu ýshin nendey әdis tútamyz? Búl – ýshinshi mәselemiz. Hәm jogharghy aitylghan ýsh mәseleni sheshu ýshin bizge jalpy bir iman esim kerek. Búl imanymyzdyng týrin belgileu – tórtinshi mәselemiz» dep jas­tardy, óz qúrbylaryn «qazaqtyng paydasyn izdeuge, sózin sóileuge» shaqyrady. Jәne de jastardyng «tútynghan joly ashyq, adamgha ynghayly boluy qajet» degen pikirin: «Mine, osy jolmen jýrgende bayaghydan beri tepkide jýrgen, qaranghyda qapasta bolghan qazaq halqyn biz adam qataryna qosamyz» degen batyl әri senimdi oimen órbitedi.
Sol jyldary Ombyda «Sentrosibiri» dep atalatyn Batys Sibir kooperativter birlestigi qúrylyp, oghan kóbinese orys últynyng adamdary, orys sharualary úiymdasyp, túrmysyn týzetu qamyna kirisken bolatyn. Osy úiymgha ózining qazaghyn shaqyrghan M.Júmabaev «Kedey sózinin» 1920 jylghy 5, 11, 22 sәuirdegi ýsh sanyna «Júmysker qara halyqtyng úiym dýkenderining Erejesin» qazaqshalap, kópshilikke týsinikti tilde bayan­dap jariyalady. Kooperasiya jýiesining tiyimdiligin qolgha ústatqanday tәtpishtep, onyng qazaqtyq salt-dәstýrlerge qayshy kelmeytinin, demek, kooperasiyadan ýrkuding qajeti joqtyghyn týsindirdi. Áriyne, últtyq erekshelikterdi eskeru de qajet, «mújyq pen qazaq arasynda úiym dýkenderin ashu birdey emes, eki basqa nәrse» dep eskertti.
Uaqytyna qarasaq, gazetting Sibrevkom janynan shyghyp jatqan kezinde, Qazaq avtonomiyaly respublikasyn qúru turaly sheshim shyqqan bolatyn. Osy oqighany tarihy jetistik dep sanaghan avtor: «Endi qazaq óz tizginin, …óz biyligin óz qolyna aldy» dep otandastaryn memleket qúrylysyna sanaly týrde atsalysugha shaqyrady.
Búl gazetting sayasy sauat ashugha ýlken kómegi bolghanyn kóp jyldardan keyin biz de bayqap otyrmyz. Mysaly, «Kedey sózinin» 1920 jylghy 7 qarashadaghy «Oktyabri tónkerisi hәm qazaq enbekshileri» atty maqalagha toqtalyp kóreyik. IYә, Reseyding bir qiyr shetindegi qazaqtan «Tónkeris degen ne?» dep súrap kóriniz. Gazet orys memleketindegi narazylyq tolqularynyng sebebin, kýresting qalay bastalghanyn, tónkeriske úlasqanyn bayyp­pen týsindiredi. Tap degen ne, olar nege tartysady, júmysshy men kapitalshy, mújyq pen alpauyt neni bólise almaydy? Osylardyng syrtynda qazaq júrtynyng jaghdayy qalay bolmaq? degen kóp saualdargha maqala avtory S.Sәduaqasovtyng bergen jauaby mynau: «Biz qazaq túrmysyn alsaq, jogharyda aitylghan eki tapqa qazaqty bólerlik esh sebep joq. Qazaq túrmysyn jappay bir týrli qúldanushy da, qúldyqta jasaushy da tap joq… Qazaqty shet halyqtar qúldanbasa, óz ishinen qúldanushylar shyqqan joq. …Olay bolsa, qazaq halqynyng bәri enbekshil».
Gazet qazaq halqy ýshin qazan tónkerisining ýlgisin orysqa ton pishkendey etip úsynugha bolmaytynyn aitady. Óitkeni búl qazaq tónkeristi ózi jasaghan joq, «tónkeriske deyin de, tónkeristen keyingi ýsh jylda da tendikke qol jetpegen. …Otarshyldyq jarasy әli jazylmaghan». Endeshe ony tap-tapqa bólip, atystyryp-shabystyru obal, kópe-kórneu qiyanat. Pub­lisist múnday әleumettik tónkeristi jer silkinisi siyaqty tabighat apatyna, zilzalagha teneydi de óz oiyn aiqyn týsindiru ýshin 1909-1910 jyldary Almatynyng qalasyn qiratqan zilzalany mysalgha keltiredi. «Jerde zilzala bolsa, jerding asty ýstine kelip, ýstindegi auyl, shahar, tau-tas – bәrin de bóriktey úshyrady. Ýstindegi nәrselerding bәri oiran-botqa bolady».
1920 jylghy jeltoqsandaghy sanynda basylghan «Tendik» degen basmaqalada: «Qazaqtyng ýstindegi qara túman aiyghyp, jadyrap jarqyn kýn tuady. Kemdik ketip, tendik jetedi. Qúl emes, úl bolamyz» degen tәtti ýmit, asyl armangha toly joldar gazet shygharushylardyng bolashaqtan ne kýtkenin anyq kórsetse kerek.
Búl ýmitting aqtalatyn-aqtalmaytyny qazaq qalamgerlerin tolghantty. Oghan Maghjan Júmabaevtyng «Kedey sózindegi» «Avtonomiya kimdiki?» degen maqalasy mysal bola alady.
Avtonomiya – qazaq ziyalylarynyng týsiniginde tәuelsizdikke qaray algha basqan manyzdy qadam edi. 1917-1918 jyldary Alash avtonomiyasy jariyalandy, Týrkistan avtonomiyasy qúryldy. Biraq olardyng ghúmyry úzaq bolmady, aq gvardiyashyl kazak generaldary Kolchagy bar, bolisheviygi bar – qazaqtyng esesin bermedi, óz aldyna memlekettigin qúrghyzbady. Sóitip jýrgende, Kenes ókimeti 1920 jyly 26 tamyzda Qazaq avtonomiyaly respublikasyn qúru turaly sheshim qabyldady. Qazaqtar búl sheshimdi bolishevikterding «últtardyng ózin-ózi biyleuine» bergen mýmkindigi dep qabyldady. Is jýzinde avtonomiyanyng iyesi týsiniksizdeu bolsa da Maghjan siyaqty qalamgerler gazet arqyly halyqqa sóz tas­tap, qazaqtyng osy memlekettik qúrylymyn nyghaytugha atsalysugha shaqyrdy.
Osy túrghydan qaraghanda Maghjannyng myna sózderi ashy da bolsa shyndyq edi:
«Bolishevikti qúbyjyq kórip, Reseyding shetshekteri tigisinen sógile bastaghan kezde, Qazaq avtonomiyasy degen pikiri jargha úmtylghan tolqynnyng kýshimen ghana jaryq kórgen emes pe edi? Býgingi kýn avtonomiyany bauyryna basyp alyp, tiri jandy jolatqysy kelmey otyrghan joldastardyng әjeptәuir bir toby keshe «Saylaugha» (Resey Qúryltay jinalysynyng deputattyghyna kandidattar úsynu kezeni turaly sóz bolyp otyr. – Z.T.) ókpelep, elden bezip, tórelik izdep ketken «erler» emes pe edi? Alashqa avtonomiyany anyq alyp beretin men edim dep, ózin irgeli avtonomiyashyl sanaytyn myrzalardyng kóbi 1917 jyly Orynborda, dekabri aiynda ghana tumap pa edi».
Maghjan aqyn ózining tughan halqyna degen, qazaq bauyryna degen adal niyetin gazet oqyrmandaryna beyneli sózben jetkize otyryp, maqalanyng bas taqyrybyndaghy «Avtonomiya kimdiki?» degen súraqqa mynaday aiqyn da tújyrymdy jauap beredi:
«Ayly, kýndi, qandy otty tarihy bar; ken, bay, tereng tili, әdebiyeti bar; basqalargha ýilespeytin tóresi, sharuasy bar – qazaqtiki. …Jýz jyldar orys aqsýiekteri men baylarynyng tepkisinde eldigin úmytpaghan Alashtiki. «Ayazdy kýni ainalghan, Búltty kýni tolghanghan, Qúryghyn nayzaday tayanghan, Qu tolaghay jastanghan, Er qazaqtyng avtonomiyasy búl!»
Gazetti Omby gubatkomynan alyp, qazaq ókildigine beru mәselesi de birsypyra әure-sarsanmen sheshiledi. Qúryltayshysy ózgergendikten redaksiya alqasy búrynghy «Kedey sózi» atauynan bas tartyp, gazetti «Bostandyq tuy» dep shygharatyn bolady. Sonymen, 1921 jylghy 5 nauryz kýni Ombynyng kórkemóner mektebining sheberhanasynda gazetting jana bas taqyryby sinkke oiylyp jazyldy.
Búl arada basylym atauynyng «Kedey sózinen» «Bostandyq tuyna» almastyryluy turaly pikirimizdi ortagha salsaq artyq bolmas. «Kedey sózi» – belgili dәrejede ayasy tar úghym, tútas halyqty bay jәne kedey dep bólgen taptyq ústanymnyng jemisi. Al «Bostandyq tuy» tútas qazaq últynyng otarlyq ezgiden qútylyp, tәuelsizdik, bostandyq alghanyn, almasa da sol maq-satqa úmtylghanyn kórsetetin jalpy adamzattyq týsinikti beyneleydi.
Osy túrghysynan gazetting búlay ataluy qazaq halqynyng azattyq ansaghanyn, óz erki óz qolyna tiygende ghana tarihtan layyqty oryn alugha mýmkin degen izgi niyetti bildiredi. Tiyisinshe, dәl osy «Bostandyq tuy» degen atau qazaq dalasynda taptyq jikteluding joq ekeni turaly «Alash» partiyasynyng ústanymyna say keledi.
Ombydaghy Qazaq ókildigining atynan, yaghny jana qúrylghan Qazaqstan Respublikasynyng atynan «Bostandyq tuy» gazetining túnghysh sany 1921 jylghy 7 nauryz kýni jaryqqa shyqty. Qazaq ókildigi baspahananyng 8 júmysshysyna jalaqy tóleu mәselesin de sheshti.
Gazetting osy 4 myng dana bolyp basyl­ghan túnghysh sanynda Qazaqstan Orta­lyq Atqaru komiytetining tóraghasy Seyitqaly Mendeshevting «Qazaq joldastargha!» degen ýndeui jariyalandy. Gazetke qosymsha retinde «Qazaq әielderine!» degen ýndeu 1 myng dana bolyp basylyp, әielder bólimining mengerushisi Golubevanyng atymen, arab әlibimen jeke paraq týrinde taratyldy.
Memlekettik múraghat qorynda Maghjan Júmabaevtyng «Bostandyq tuy» gazetining redaksiya alqasynyng mýshesi ekendigi jәne arnayy tamaq ýlesin almaytyndyghy» turaly №727 anyqtama-kuәlik saqtalghan. Onyng jazylghan kýni 1921 jylghy 21 nau­ryz.
Redaksiyadaghy shygharmashylyq qyzmet­kerler mindetterin ózara bylay bólisken kórinedi:
Radio arqyly materialdar qabyldap, qazaqsha dayyndau: Birmúhamet Aybasov, Múratbek Seyitov.
Jergilikti habarlar: Kәkenov pen Fazylov.
Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiyteti men Respublika Halyq Komissarlary Kenesining qauly-qararlary men núsqaulary, yaghny resmy aqparat: Kemengerov, Aybasov, Bekmúhambet Serkebaev (Ermek Serkebaevtyng әkesi. – Z.T.).
Partiya júmysy: Toqjanov pen Teljanov.
Baspahanada әrip terushi, betteushi jәne basushy bolyp myna adamdar istegeni turaly maghlúmattar bar: Kenjetaev Oraqbay, Smaghúl Áubәkir, Serikbaev Husayyn, Jylgeldin Shәkirәt, Tukov G.
19 nauryzdaghy sanynda Aqmola jәne Semey oblystaryn Sibrevkomnyng qaramaghynan alyp Qazaqstangha qosu ýshin Ýkimet komissiyasy kele jatqany habarlandy. Aqmola guberniyalyq revkomyna tóragha bolyp taghayyndalghan Ábdirahman Áytiyev baspasóz arqyly jas Qazaq respub­likasyn nyghaytu jónindegi sharalardy jariya etti.
Gazetting 5-sanynda jariyalanghan «Iske sәt!» degen basmaqala Aqmolada biylik jýiesin qalyptastyrudaghy sheshimin kýtken mәselelerge arnaldy. Yaghny jana túrpatty sot jәne tәrtip saqtaytyn milisiya organdaryn әuelden dúrys qúru qajettigine kónil audaryldy.
Kóp úzamay, 1921 jyly 26 sәuirde, Qazaq Avtonomiyasy qúramynda Aqmola guberniyasy qúrylyp, onyng ortalyghy Pet­ropavl qalasy bolyp belgilendi.
Gubrevkomgha tóragha bolyp, Ombyda, Sibir revkomyndaghy qazaq ókildiginde júmys istegen Ábdirahman Áytiyev taghayyndaldy. Endi guberniyalyq «Bostandyq tuy» gazetin Aqmola guberniyasynyng ortalyghy Petropavlgha kóshiru mәselesi qozghalady.
1921 jyldyng 21 sәuir kýni gazet redaksiyasy Ombydaghy Ókildikke hat joldaydy: «Aldaghy uaqytta gazetting Pet­ropavl qalasyna kóshuine baylanysty Omby uezine jiberilgen gazet qyzmetkeri Bekmúhambet Serkebaevty keri shaqyrudy súraymyz». Búl qújat «Bostandyq tuynyn» Ombydan Petropavlgha qashan auysqanyn dәlirek kórsetedi.
Ekinshi bir hatta Petropavl qalasynda qazaq gazetin shygharugha qatysty qiyndyqtar bayandalghan:
«Petropavl qalasynda Aqmola gubrevkomynyng úiymdasuyna baylanysty onda gazet shygharu ýshin qazaq shriftileri mýlde joq, orys әripteri de jetispeydi, baspa mashinalary az, qaghaz jetimsiz. Sondyqtan búrynghy Aqmola oblystyq basqarmasynyng baspahanasyn әripterimen, qaghazymen jәne әrip terushilerimen Aqmola gubrevkomynyng qarauyna bergizudi súraymyz».
Búl arada «búrynghy Aqmola oblystyq basqarmasy» degen ataudy týsindire ketsek artyq bolmas. Óitkeni Aqmola oblysy degen ataudy kópshilik júrt naghyz Aqmola qalasymen, qazirgi Astanamen shatystyrady.
Revolusiyadan búryn da 1868 jylghy reformagha baylanysty Aqmola oblysy bolghan. Onyng ortalyghy – Omby qalasy. Sonymen birge Omby qalasy әri Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghy bolghan. Aqmola oblysyn әskery gubernator basqarghan. Basqaru kenesi «oblystyq basqarma» dep atalghan. Al sóz bolyp otyrghan «oblystyq basqarmanyng baspahanasy» 1888 jyldan 1902 jylgha deyin «Dala ualayatynyng gazetin» shygharyp túrghan bolatyn. Gazet jabylghannan keyin búl bas­pahanada ýkimetting búiryq-jarlyqtary, sirkulyar hattary, auylsharuashylyq núsqaulary qazaq tilinde, arap әlibimen basylyp túrghan. Keyin «Kedey sózi» osy baspahanadan shyqqan.
Al Petropavlda qazaq әripteri joq, orysshasynyng ózi jetispeydi degenge keletin bolsaq, búl sózder múnda búryn qazaq basylymdary bolmaghan degendi bildirmeydi. Petropavlda «Esil dalasy» (1913 jyl, qyrkýiek), Kólbay Toghysovtyng (Tólengitov) «Ýsh jýz» gazeti (1917 jyly), «Jas azamat» (1918-1919 jyldar) gazeti shyghyp túrghanyn jogharyda aittyq.
Endi Petropavldaghy baspahanany qalpyna keltiru jәne onyng quatyn arttyru jóninde Qazaq avtonomiyasy Ortalyq Atqaru komiytetining tóraghasy Seyitqaly Mendeshev 1921 jylghy 27 sәuirde Ombydaghy Ókiletti tótenshe komissiyagha jedelhat soghyp, «Petropavlda elektrobaspa» ashu mәselesin jedeldetudi súraydy.
1921 jylghy mamyrdyng 13-i kýni Aq­mola gubrevkomynyng tóraghasy Áytiyev Ábdirahman Ombygha jedelhat soghyp: «400 pút gazet qaghazyn, baspahanagha әrip teruge jәne gazet betteuge kerekti týrli gart (metall qorytpasy) materialdaryn, regletter, babashkalar men marzandar, әrtýrli kvadrattar – 7 pút material jiberudi» súraydy. (Baspahana zattarynyng tehnikalyq ataulary).
Mamyrdyng 5-i kýngi jedelhatta guber­niyalyq mekemelerdi úiymdastyrugha asa qajet adamdar «Túrlybaevty, Kó­kenovti, Aryslanovty, Yusupovty, Itbaevty, Ábdirahmanovty, Búlghaqbaevty, Oleynikovty – jazu mashinkasymen, Maghjan Júmabaevty baspa jabdyqtarymen Ombydan Petropavlgha jiberu súralghan». Búl adamdardyng kelui keshigip, uaqyt ótip bara jatqan song Áytiyev taghy da 1921 jylghy 1 mausymda Ombygha jedelhat joldap keluge tiyisti adamdardyng tizimin kórsetedi. Búl tizimde Yusupov pen Júmabaev atalmaydy.
Demek, Maghjan Júmabaevtyng Ombydan Petropavlgha 1921 jylghy 5 mamyr men 1 mausym aralyghynda kelgenin kóremiz. (Osy bolymsyz ghana kórinetin derek úly aqynnyng ómirbayanyndaghy týrli «qospalardyn» negizsiz ekenin kórsetedi-au! – Z.T.) Búghan taghy bir dәlel, 10 mausym kýni gubrevkom tóraghasy Ábdirahman Áytiyev ýshinshi ret Ombygha jedelhat joldap, Ombyda qyzmette qalghan qazaq mamany Syrtlanovty da jiberudi súraydy. Búl atalghandardyng ishinde Aydarhan Túrlybaev pen Barlybek Syrtlanov Peterburg uniyversiytetin bitirgen, joghary bilimdi mamandar ekenin aitqan jón.
1921 jylghy 7 mausym. Á.Áytiyevting taghy bir jedelhaty: «Omby, Sibrevkom tóraghasy Smirnovqa!
Jana úiymdastyrylghan guberniyanyng jalghyz gazeti qaghaz tapshylyghynan jabylyp qalghaly túr. Jana astana – Orynbordan jabdyqtau sharalary shilde aiyn­da ghana bastalmaq. Sondyqtan 200 pút qaghaz kerek. Ony bermesenizder, jaghdayymyz qiyn» nemese bir aptadan keyin taghy jedelhat joldaydy: «Baspahana úiymdasuyna baylanysty gubrevkom qarauyna on baspager, әrip terushi mamandar jiberuinizdi tabandy týrde súraymyn. 1921 jylghy 14 mausym».
Búl qújattar Qazaqstannyng soltýstik aimaghyn týgel qamtyghan Aqmola guberniyasynda, onyng ortalyghy Petropavl qalasynda qazaq tilinde gazet shygharu isine Ábdirahman Áytiyevting zor enbek sinirgenin kórsetedi. Ol ana tilindegi merzimdi baspasózding memleket irgesin nyghaytugha, halyqtyng derbes biylikti óz qolyna aluyna degen senimin ornyqtyrugha ýlken kómegi bolatynyn jaqsy bilgen.
1921 jylghy mausymda Orynbor qalasynda Qazaqstan oblystyq birinshi partiya konferensiyasy ótkizildi. Konferensiyada Qazaqstannyng jergilikti baspasózi óz mindetin әli de oidaghyday atqara almay otyrghandyghy, әsirese qazaq tilindegi gazetterding jaghdayy óte nashar ekendigi atap kórsetildi. Qazaq halqynyng arasynda jana biylikti nyghaytugha baghyt­talghan búqaralyq ýgit týsinik júmystaryn jaqsartugha kónil bólindi. Basqasyna qaraghanda qazaq baspasózining dәrejesin jedel kóteru qajet boldy. Respublikada gazet redaksiyalarynda júmys isteuge qabiletti qyzmetkerler irikteldi, baspahanalar qajetti jabdyqtarmen tolyqtyryla bastady.
1921 jylghy qyrkýiek aiynda «Bos­tandyq tuynyn» taralymy 2900 dana bolghany, al qarasha aiynda 6-sany 17172 dana bolyp shyqqandyghy turaly maghlúmat bar. Gazetting ay sayynghy, tipti әr sanynyng taralymy әrtýrli eken. Mysaly, qarashanyng 20-sy kýngi sany 2115 dana. Búl derekter gazetterding naqty oqushylar sanyn nemese jazdyryp alushylar sanyn aighaqtamaydy, baspahananyng mýmkindigin nemese qaghaz qoryn kórsetse kerek.
Qazirgi әkimshilik-aymaqtyq bólispen qaraghanda Soltýstik Qazaqstan, Kókshetau, Aqmola, Qaraghandy oblystyq gazetterining jәne osynau ýlken aimaqtaghy audandyq, salalyq gazetterding túnghyshy jәne kóshbasy retindegi «Bostandyq tuy» gazetining elimizding tarihynda alatyn orny erekshe.
Qazaqstan oblystyq partiya úiy­mynyng 1922 jylghy 3 aqpanda bolghan II oblystyq konferensiyasy da baspasóz salasyna kónil bóldi. Qazaq tilinde kópshilikke arnal­ghan gazetterdi kóbeytu, olardy tiyisti qyzmetkerlermen qamtamasyz etip, gazet­terding jýieli shyghuyna barlyq jaghday jasau talap etildi. Gazetterding oqyrmandarmen baylanysyn nyghaytu maqsatynda barlyq redaksiyalarda hat jәne anyqtama bólimderin úiymdastyru qajet dep tanyldy.
1922 jylghy 27 sәuir kýni guberniyalyq partiya komiyteti prezidiumynyng qaulysy boyynsha «Bostandyq tuy» gazetining bas redaktorlyghyna búryn baspasózde birqatar uaqyt júmys istegen Janúzaq Jәnibekov taghayyndaldy.
Bir aidan keyin partiya komiyteti «Bos­tandyq tuy» gazetining redaksiya alqasy­nyng qúramyn qayta qarap, jauapty redaktorlyqqa Aytqojindi, alqa mýsheligine Barjaqsin men Jәnibekovti taghayyndady. «Bostandyq tuynyn» materialdyq bazasy onalyp kete almady. Qazaq qaripteri jetispedi. Búl jóninde gazet redaktory Aytqojin partiya-kenes organdaryna birneshe ret mәlimdedi. Aqyry tiyisti sheshim qabyldanyp, gazet redaksiyasynyng jauapty hatshysy Begishev Ábdirahman Orynbor qalasyna, baspahana jabdyqtaryn alugha jiberildi.
…Petropavl qalasynda shyghyp túrghan, guberniyalyq «Mir truda» gazetining betinde 1922 jyldyng mausym aiynda Maghjan «Saryarqadaghy ashtyq» degen taqyryppen maqala bastyrdy. Avtor qazaq dalasyn jaylaghan ashtyq turaly jәne qazaqtyng tabighy bitim bolmysy tózimdi ekendigi, ashtan qyrylyp jatsa da túyaq serippeytin momyndyghy turaly aitady. «Qazirgi qazaq dalasy Ekaterina zamanyndaghy Saryarqa emes, sýrlengen jylqy eti tau-tau bolyp, sary qymyz dariya bolyp aghyp jatqan joq… Saryarqanyng kýizelgen kýiin kóreyik, kýnirengen ýnin tyndayyq…» dep keledi. Osy arqyly Maghjan orystildi oqyrmangha, biylik basyndaghy lauazym iyelerine óz halqynyng jaghdayyn týsindirip beredi.
Sol kýzde guberniyada kenester saylauy ótetin boldy. Kózi ashyq, kókiregi oyau Maghjan búl nauqannyng qazaq auyldaryna jaqsylyq әkeluin tiledi. Tiledi de, saylaudyng mәnisin týsindirip, «Bostandyq tuy» gazetine «Saylau» degen maqala jazyp bastyrdy. Onda qazaq dalasynda qazir revkom dep atalatyn әskery biylik ornaghanyn, búl biylikting qúramyna eshkim saylamaghan, jogharydan taghayyndalghan ókilder kirgenin, demek, olar jergilikti halyqtyng mún-múqtajyn bilmeytindigin kórsetti. Endi «15 avgustan qaldyrmay guberniyalyq revkom taratylyp, bolystyq, oyazdyq hәm guberniyelik ispolkomder qúrylmaq boldy. Ekinshi týrli aitqanda – guberniyamyzdyng barlyq isi jogharydan belgilenip, uaqytsha otyrghan adamdardyng qolynan alynyp, elding ózi biletin, ózi senetin, ózi saylaghan adamdardyng qolyna tapsyrylmaq…» dep jazdy. Osylaysha, jana sayasattan beyhabar otandastaryn saylaugha belsene qatysugha, biylik qúramyna elding jәiin biletin, auyzy dualy, bedeldi, isker de adal azamattardy saylaugha shaqyrdy. Atap aitu kerek, búl maqala ózi qolymen qalyptastyrghan jergilikti baspasózdegi Maghjannyng eng songhy qoltanbasy.
Erteninde-aq orys tilinde shyghatyn guberniyalyq «Mir truda» gazetining 1922 jylghy 8 tamyzdaghy sanynda guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy Sabyr Shәripovting (býrkenshik aty – Ribas) «Qazaq bolystaryndaghy kenester saylauy» (K vyboram Sovetov v kirgizskih volostyah) degen maqalasy basyldy. Taqyrybynan-aq, kórinip túrghanday, orys bolystarynan qazaq bolystaryn jeke bólip alyp, últty kemsitkenin bylay qoyghanda, búl naghyz baybalam edi. «Ribastyn» úrany kenester qúramyna layyqty adamdar saylau qajet degen siyaqty kóringenimen, basty teziysi «jergilikti biylik oryndaryna búrynghy alashordashylar saylanyp ketpesin!» dep jay jatqan elden jau izdedi. Atap aitqanda, gazetting kimderdi mezgep, avtordyng kimderge núsqap otyrghany erteninde, 9 tamyzdaghy gazette jariyalanghan «Alashordashylargha Kenes úiymdarynda oryn joq!» degen ekinshi maqalasynan kórinedi. Ýzindi mynau:
«Qazaq intelliygensiyasynyng kósem­deri, burjuylar men kulaktardyng úldary, jaldaptary Júmabaev, Tileuliyn, Múqyshev, Seyitovter, Itbaev, Túrlybaev, Janaydarov, Núralin kezinde Bókeyhanovtyn, Baytúrsynov pen Dulatovtyng batasyn alyp, sonynan erip, Kolchak túsynda jauapty qyzmetter atqardy. Biz enbekshi-kedeyler atyna mynany mәlimdeymiz: aldaghy kenester saylauynda búrynghy alashordashylargha, әsirese olardyng kósemderine birde-bir dauys berilmesin… Bizding jolymyz olardan bólek. Olargha dauys bergender – enbekshilerdin, Kenes ókimetining jauy sanalady…» Osy jalany kóre túra Maghjan Qyzyljardan jylys­tap ketuge mәjbýr boldy. Sol ketkennen Tashkent bardy. Bir jyldan song oqudy syltauratyp Mәskeudi betke aldy. Onda da túraqtatpaghan son, sonyna qonyrau baylanyp elge keldi. Maghjannyng qiyn taghdyry osylay bastalghan.
1926 jylghy 1 mamyr kýni 8 bet bolyp shyqqan «Bostandyq tuynda» «Bújyr» dep qol qoyghan avtordyng «Baspasóz kýni» degen maqalasynda orystyng júmysshy baspasózine, odan keyin sosial-demokratiyalyq «Iskra» jәne «Pravda» gazetterining tarihyna sholu jasalady da, qazaq tilinde shyqqan gazetterdi kezegimen tizip, әrqaysysyna taptyq túrghydan bagha beriledi. Mysaly:
1) «Qazaq» gazetining baspasóz kýninen sybagha alugha qúqy joq. 1912-1918 jyldary jalghyz-aq últ qozghalysyna kósemdik qyldy. Bolishevikterge qarsy boldy. Shygharushylar: Baytúrsynúly, Dulatúly, Bókeyhanúly, t.b.
2) «Saryarqa», Semeyde, 100 prosent Alashtyng gazeti. Kenes ókimetine qarsy sóz taratyp, qazaqtyng qalyng búqarasynyng kózin boyady. Kolchakqa namaz oqydy. Jazushylary: Ghabbasov, Bókeyhanov, Túrghanbaev, Áuezov, t.b.
3) «Jas azamat», Qyzyljarda, 1917-18-19 jyldarda. Bas jazushylary Maghjan, Kemengerov, Sәduaqasúly Smaghúl, taghy birnesheuleri. Oghan tilektes «Alash» gazeti, 1917-1918.
4) «Birlik tuy» Tashkent. Basqarushysy Mústafa Shoqaev. Qazir shet memleketterde qashyp jýr. 18 jyly Jetisu-Syrdariya elderining ýstinde úly soghys bolghany besiktegi balagha mәlim. «Birlik tuy» sol qandy soghysta aqtardyng susyny bolyp jýrdi. Búl gazet, 17 jyldary beytaraptau boldy da, 18 jyly Qayretdin Bolghanbayúly basqarghan son-aq bolishevikke beti teris qarady…»
«Baspasóz tarihy» degen osy maqalany S.Múqanov ózi jazghanyn «Esei jyldary» degen estelik kitabynda kórsetken.

Zarqyn TAYShYBAY,professor
Petropavl

"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6002
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7653