Júma, 28 Qantar 2022
Janalyqtar 5127 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:35

OLAR HALYQ SÓZIN AYTYP JÝR...

Redaksiyadan: Jurnalist – qyzyq kәsip. Olardyng istegen isteri kóbinde kópshilikting kóz aldynda jýretin siyaqty kórinedi. Syrt kózge olar hanmen de qaramen de teng sóilese alatyn, әmbebap kәsip iyeleri siyaqty sezilui de mýmkin. Tipti dәl qazirgi tandaghy qazaq jurnalistikasyn sarapshylar últtyq partiyanyng mindetin atqaryp otyrghanyn da tilge tiyek etude. Sonymen qatar jasóspirim jetkinshekter arasynda telejúldyz bolghysy keletinderding de qatary artyp otyrghany elge mәlim. Al bizding elde bolmasa da basqa júrtta tórtinshi biylik iyeleri atalatyn jurnalisterding әr kýni shytyrman oqighalargha toly bolady. Qalamyn qaru etken BAQ qyzmetkerlerining merekesi qarsanynda elge tanymal jurnalisterge sóz berdik. Búl joly mereke iyeleri resmy aqparat emes qyzmet barysyndaghy bir sәtke bolsa da ezu tartarlyq oqighalaryn bayandady.

Beysen QÚRANBEK

Redaksiyadan: Jurnalist – qyzyq kәsip. Olardyng istegen isteri kóbinde kópshilikting kóz aldynda jýretin siyaqty kórinedi. Syrt kózge olar hanmen de qaramen de teng sóilese alatyn, әmbebap kәsip iyeleri siyaqty sezilui de mýmkin. Tipti dәl qazirgi tandaghy qazaq jurnalistikasyn sarapshylar últtyq partiyanyng mindetin atqaryp otyrghanyn da tilge tiyek etude. Sonymen qatar jasóspirim jetkinshekter arasynda telejúldyz bolghysy keletinderding de qatary artyp otyrghany elge mәlim. Al bizding elde bolmasa da basqa júrtta tórtinshi biylik iyeleri atalatyn jurnalisterding әr kýni shytyrman oqighalargha toly bolady. Qalamyn qaru etken BAQ qyzmetkerlerining merekesi qarsanynda elge tanymal jurnalisterge sóz berdik. Búl joly mereke iyeleri resmy aqparat emes qyzmet barysyndaghy bir sәtke bolsa da ezu tartarlyq oqighalaryn bayandady.

Beysen QÚRANBEK
1971 jylghy 9 jeltoqsanda Almaty oblysy, Kerbúlaq audany, Qyzyljar auylynda dýniyege kelgen. Ál-Faraby atyndaghy qazaq últtyq uniyversiytetin bitirgen. Enbek jolyn respublikalyq «Sport» gazetinde tilshi, jauapty hatshy qyzmetterinen bastaghan. Al qalghan jyldaryn qazaq televiydeniyesimen baylanystyryp, «Rahat», «31-arna», «Habar», Preziydent teleradiokesheninde qyzmet atqarghan. 2007-2012 jyldary Almaty oblystyq «Jetisu» telearnasynyng bas diyrektory boldy. Qazir «Qazaqstan» telearnasyndaghy jalpaq júrtqa tanymal «Aytugha onay» әleumettik-túrmystyq tok-shouynyn  jýrgizushisi. Qazaqstan Preziydenti syilyghynyng iyegeri (2006 jyl), QR Mәdeniyet qayratkeri.

Keshiriniz bizde janalyqtar!

2000-shy jyl. 31-telearnada istep jýrgen kezim. Janalyqtar jýrgizemin. Ol kezde 31-ding studiyasy  Abay men Áuezov kóshelerining qiylysyndaghy ghimaratta ornalasqan. Tórtinshi qabatta basqa da firmalardyng kenseleri bar. Sondyqtan efir kezinde esikti jauyp alamyz. Bir kýni úmytyp ketkenbiz ghoy. Keshki efirde sәnge qatysty andatpa oqyp otyrghanmyn. Dәl sol kezde esikti júlqa tartyp, qyzyl kóilekti kelinshek kirip kelmesi bar ma?!  Toqtaugha bolmaydy. Oquymdy jalghastyra berdim. Qolmen ymdaudyng da reti joq.  Tikeley efiyr. Álgi kelinshek kirip ayaldasa  bir jón ghoy. Salyp úryp tura mening aldyma keldi de, maghan betimen, kórermenge jelkesimen búrylyp,  «audarma burosy osy ma?»  degeni. Men de týk bolmaghanday: keshiriniz bizde janalyqtar bolyp jatyr edi, audarma burosy kórshi esik»  dep oquymdy jalghastyra berdim. Kórermenderding ne oilaghanyn qaydam, sol oqigha esime týsse, әli kýnge deyin rahattanyp kýlip alamyn.

Áygerim Seyfolla
Qaraghandy oblysy, búrynghy Teniz, qazirgi Núra audanynyng Barshyn auylynda dýniyege kelgen. 5 balagha ómir syilaghan ata-anasy qarapayym sharua adamdary. Túrmysta, 1 qyzym bar. Televiziya salasynda júmys istegenine 10 jyl boldy. L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining jurnalistika bóliminde 5 jyl oqyghan. Oqu barysynda Astananyng telearnalarynda týrli baghdarlamalar jýrgizip, tәjiriybe jinaqtaugha tyrysty. 2009-2011 j «Qazaqstan» telearnasyndaghy «Menshikti meken» baghdarlamasynyng avtor-jýrgizushisi, sonymen qatar, «Siz ben Biz» tok-shouynyng redaktor-produseri, týrli әleumettik rolikterding avtory boldy.
2010 jyly halyqaralyq «Shabyt» bayqauynyng 1-shi oryn iyegeri, 2012 jyly QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi ótkizgen «Memlekettik til jәne BAQ» bayqauynda portrettik súhbattary ýshin 2-shi oryn aldy.
2012 jyldyng 3-shi sәuirinen bastap Astana telearnasyndaghy «Syrlasu Áygerim Seyfollamen» baghdarlamasynyng avtor-jýrgizushisi.

Ámina apaydan bata alu

Almatyda radioda tәjiriybeden ótip jýrgen kezimde ataqty aktrisa Ámina Ómirzaqovadan súhbat alugha súrandym. Radio basshylyghy birden maqúldaghan son, Ámina apaydyng ýiine telefon shaldym. Ol kisi «býgin babym bolmay túr erteng 4-te habarlas naqty jauabymdy beremin» dedi. Ekinshi kýni uәdelesken uaqytta aktrisagha habarlassam, ol kisi «qayda jýrsin, men seni tosyp otyrmyn ghoy dep» birden úrsa jóneldi. Men sasqanymnan qalaysha, siz maghan 4-te telefon shal dep ediniz ghoy desem, ol kisi telefondy tastay saldy. Sodan efiyrim kýiip barady, material kerek, jantalasyp Ámina apagha qayta habarlasyp, ólerdegi sózimdi aityp jalyndym. Aktrisa «súhbat kerek bolsa, 10 minutta jet, ýlgermesen, obalyng ózine» dedi. Mening sondaghy týrimdi kórseniz, Almatyny dúrys bilmeymin, 10 minutta qaydaghy ýlgergen dep jylap jýrip kiyindim. Redaksiyadaghy bir әriptesime myna meken-jaygha qalay barsam bolady desem, ol bizding radionyng syrt jaghynda tiyip túr dedi. Esty sala jýgirdim, 4-shi qabatqa kóterilip, esikting qonyrauyn bastym. Esikti ashqan Ámina apaydyng úly «10 minut әli bolmady ghoy, úshaqpen úshyp keldiniz be sonda?» – dep an-tang boldy. Meni kórgen Ámina Ómirzaqova, «mine naghyz jurnalist, bir synaqtan sýrinbey óttin, endi alatyn súhbatyng dúrys bolsa, batamdy berem» – dedi. Sóitip súhbatty alyp, ony jantalasyp montajdap, efirge berdim. Súhbattan song Ámina apay riza bolyp, batasyn berdi.

Esbolat Aydabosyn
1981 jyldyng 20-qarashasynda Almaty oblysynyng Aqterek degen auylynda dýniyege kelgen. «Qazaqstan» últtyq telearnasyndaghy «Apta.kz» aqparattyq-saraptamalyq baghdarlamasynyng jýrgizushi-redaktory. 1998-2002 jyldar aralyghynda Abay atyndaghy AlMU (qazirgi QazÚPU) qazaq filologiyasy fakulitetinde bilim alghan. 2003-jyldan beri “Shahar” , “NTK” telearnalarynda qyzmet etken. Áskery sheni zapastaghy leytenant. Ázirge qolyna qaru emes qalam ústap, qazaq jurnalistikasynyn  kóp sarbazynyng biri bolyp jýr. Jurnalistikadaghy qyzmetine 10 jyl boldy.

Men qalay jurnalist boldym

Uniyversiytetti bitire salysymen mektepke baruym kerek edi, biraq oilamaghan jerden jurnalistikanyng aulasyna kirip kettim. Áli esimde «Qazaq radiosyna diktor kerek eken» degen habarlandyrudy qúlaghym shalyp qalyp, shauyp otyryp bardym. Ekpinim tau qopararlyq. Qara shanyraqtyng kire berisinde kýzetshilerge mәn-jaydy týsindirip túrghanymda qiyaqtay qara múrty bar jigit aghasy kele qaldy. Birden meni ishke kirgizip aldy. Keyinnen bildim, qayda kelgeninen beyhabar, men sekildi saryauyz balapangha alghash qolyn sozghan adam Bayghaly Esenaliyev aghamyz eken. Birden diktorlar otyratyn bólmege alyp keldi. Omarhan Qalmyrzaev, Úljan Parmashqyzy, Amanjan Ensebaev sekildi qazaq radiosynyng koriyfeylerin sonda kórdim. Dausymdy tekserdi. Balalyghymdy, shalalyghymdy bayqady, aqyry «diktor bolu eshqayda qashpaydy, aldymen jurnalist bolyp ýiren» dep arqamnan qaghyp shygharyp saldy. Jón siltep qana qoymay radiodaghy әdeby habarlardyng tizginin ústap jýrgen Qanat Tәkebaev aghamnyng qasyna qosaqtap berdi. Ol kezde qazirgidey diktofon joq, Qanat aghamnyng 10-15 kelilik reporterin kóterip sonynan salpaqtap jýremin. Ol kisi aqyn adam, tynym tappaytyn elgezek әri. Anda baramyz múnda baramyz, aqyn-jazushylardan súhbat alamyz. Baqqoja Múqay, Sәken Imanasov, Orazaqyn Asqar sekildi qabyrghaly qalamgerlerding qolyn alyp, dastarhanynan dәm tattym. Sonyng ózi sol kezderi mening basymdy ainaldyratyn baqyt edi. Qanat agham shәkirtim dep tanystyryp qoyady, mening bórkim qazanday bolady. Qoyshy әiteuir, Tәkebaevtyng sonynan salpaqtap 3 aiday jýrdim, sol salpaqtaumen mening jurnalistikadaghy soqpaghym bastalypty.

Baqyt  Shoyymbek 
Qaraghandy oblysy, Balqash qalasynda tuyp, ósken. L.Gumiylev atyndaghy EÚU-ning gumanitarlyq instituty, jurnalistika kafedrasynyng týlegi. Mamandyghy – halyqaralyq-jurnalist. «Rossiya-24» telearnasynda tәjiriybeden ótken. Otandyq telearnadaghy qyzmetine biyl 15 jyl. Enbek jolyn studenttik «Arqa týlegi» gazetinen bastap, «Astana» telearnasy,    «Habar» agenttigi, «Qazaqstan» Últtyq telearnasynda shygharmashylyq qarym-qabiletin shyndaghan. Qazir  respublikalyq «Jetinshi arnanyn»  aptalyq saraptamalyq «Nysana» baghdarlamasynyng jýrgizushisi әri jetekshisi. 

Brakonierding kórshisi әkim eken

«Nysana» baghdarlamasynda tilshi bolyp qyzmet istep jýrgenimde, «Artemiya salina» su shayandaryna qatysty material әzirleu ýshin Pavlodar oblysynda bolyp qayttym. Ónirdegi kólderding birinde su shayandarynyng júmyrtqalaryn aulap jýrgenderding zansyzdyghyn әshkereleu ýshin brakonierlermen tanysyp, olardyng seniminine kiruge tura keldi. Shiykizatty satyp alushy retinde jergilikti túrghyndarmen tanysyp, kelissóz jýrgizdik. Onyng sәtti ótkeni sonshalyq olar bizge su shayandarynyng júmyrtqalaryn tonnalap tauyp berdi. Bir qyzyghy, brakonierlerding ýii auyl әkimdiginen qol sozym jerde ornalasqan. Al sol joly auyl basshysy da, jergilikti inspektor da sudan taza, sýtten aqpyz dep bizdi shygharyp salghan bolatyn.   

Erjan BAYTILES

1981 jyly Qyzylorda oblysy Shiyeli audany Enbekshi auylynda dýniyege kelgen. әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti jurnalistika fakulitetining týlegi. «Aq jol Qazaqstan», «Almaty Aqshamy» gazetterinde tilshi bolghan. «Ana tili» últ aptalyghynda Bas redaktordyng birinshi orynbasary qyzmetin atqarghan. Býginde «Egemen Qazaqstan» gazetining Qyzylorda oblysy boyynsha menshikti tilshisi.

Men qalay Múzafar Álimbaev boldym?

Býginde «Jas Alashta» «jarty bastyq» bop otyrghan Erik dosym (Raqym) o kezde «Týrkistangha» janadan júmysqa kirgen. Alghashqy eki materialy bir nómirge shyqty. Áli esimde. Birinshisi ekonomika janalyqtary. Ekinshi bette ornalasqan. Al sport aqparattary songhy bette. Erikke telefon soqtym. Redaksiyagha. Tútqany ózi kóterdi. Bәri oilamaghan jerden bastaldy. Ayaq astynan dauysymdy ózgertip, shaldyng obrazyna kire qoydym. Shal bolghanda da anau-mynau shal emes, Múzafar Álimbaev bop aldym.
– Erik degen bala kerek edi.
– IYә, tyndap túrmyn.
– Búl Múzafar Álimbaev degen balalar jazushysy ghoy.
– Assalaumaghaleykum, kóke. Qalynyz jaqsy ma?
– Shýkir, ainalayyn. Men myna qartayghan shaghymda ýide tynysh otyrmay gazet qaraymyn. Kózim búldyrap ketedi, týge. Biraq sonda da qaraymyn. Apang úrsady. Úryssa da, tyghylyp qaraymyn. Sosyn myna gazetten jana esim kórsem, sonyng jazghandaryna pikir aityp otyramyn.
– Oibay-au, kóke, aitynyz-aytynyz. Sizderding pikirleriniz bizdi ósiredi. Kem-ketigimizdi týzetedi,– dep Erekeng bәiek bola qaldy. Al sodan bastadym ghoy. Ekonomika taqyrybyn qalay jazu kerektigin myjyp. Ony әbden shiyrlaghan song sportqa qaray auystym. Seydahmet Berdiqúlovty aittym. «Anau Nesip degen bala da jaqsy jazady» dep qoydym arasynda. Erik ýnsiz. Dymy shyqpaydy. Myna bәle tútqany qoya salyp, bir jaqqa ketip qaldy ma dep oiladym. Sosyn «Áy, Erik» dep em, ar jaqtan «au» degen óte bir jýrek jylytar ýn estildi. Sóitsem, dosym qúlaghy salbyrap әli tyndap túr eken ghoy. Al bir kýlki qyspasy bar ma? Ne kýlki emes, ne jótel emes, birdene bastaldy da ketti. Eng sonynda tereng bir «uhilep» aldym da:
– Kәrilik degen jaman eken. Kóp sóilesem, osylay entigip qalam,– dey saldym. Erekeng qostay ala jóneldi. Kәri adamnyng jaghdayyn týsinetinin, biraq, osynshama jasqa kelsek te jastargha qamqor bolyp otyratynymyzdy aitty. Bolmady. Ári qaray sozugha shama jetpedi. Taghy kýldim. Bú joly qarqyldap túryp kýldim. Sonan son:
– Áy, ne boldy sonsha ózeurep,– deymin ghoy. Týk týsinbey Erik túr. «Kim búl?» deydi. «Erjanmyn. Meni tanymay ne qara basty seni?!»
– Erjan? Al... ne... Múzafar kóke qayda?!
Dosym an-tan. Álimbaevty izdep әlek. Ásili, Múzafardyng qasynda Erjan ne bitirip jýr dep te oilaghan bolsa kerek. Qaytadan dauysymdy shal siyaqtandyrdym da:
– Ne boldy ei, saghan meni tanymay,– dedim.
Erekeng otyrghan jerinde qaldy. Sodan birazgha deyin moyny búrylmay jýrdi. Áli kýnge osy oqighany aitsam, qyzaraqtap qalady, bәtshaghar...

Oralhan  DÁUIT

1976 jyldyng 24-mamyrynda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Tóleby audany, Jambyl auylynda dýniyege kelgen. 1982 jyly «Maybúlaq» orta mektebining tabaldyryghyn attap, 1992 jyly bitirip shyqty. Sol jyly Shymkent qalasyndaghy «Shyghystanu» institutyna oqugha týsip, 1996 jyly tәmamdap, filolog mamandyghyn aldy. Enbek jolyn Shymkent qalalyq «Shymkent kelbeti» gazetinde jauapty hatshy bolyp bastap, oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetinde jauapty hatshy, bólim mengerushisi, respublikalyq «Týrkistan» gazetining OQO boyynsha menshikti tilshisi jәne «Jas Alash» gazetining Jambyl oblysy boyynsha menshikti tilshisi qyzmetterin atqardy. 2011 jyldyng qantar aiynan bastap Jambyl oblysy әkimdigi «ARAY» jastar gazetining bas redaktory boldy. 2012 jyldyng mamyr aiynan Respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetining OQO boyynsha menshikti tilshisi qyzmetin atqaruda. QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi. Otbasyly, ýsh úly bar.

Pәter jaldaudyng hikayasy

2005 jyldyng qantar aiynan bastap «Jas Alash» gazetining Jambyl oblysyndaghy menshikti tilshisi qyzmetine kiristim. Bir aidan keyin «Habar» telearnasynyng Ózbekstandaghy tilshisi Ersúltan Ámirbek Jambylgha auysyp keldi. Búryn aralas-qúralastyghym bolghandyqtan, kelgen kýni Ersúltandy Tarazda kýtip aldym. Ol kele sala bir aigha pәter jaldady. Sol pәterde ekeuimiz shay iship otyr edik, ýiding qojayyny kelip, búl pәterdi jalgha beruden ainyp qalghanyn, kelesi podiezdegi basqa pәterdi beretinin aitty. Kesh týsip qalghan. Eki jaqtap ýiding iyesin «býginshe osynda qonyp shyghayyq, erteng basqa pәter izdeymiz» degenge kóndirdik.
Keshke Ersúltannyng bir jaqyn joldasy telefon shaldy. Qyzmetimen qúttyqtady. Sóz arasynda Ersúltan pәter mәselesin aityp qalyp edi, anau: «Oybay, Tarazdaghy pәterler burosynda Merey degen kurstas qyzym júmys isteydi. Menen sәlem aitsandar kómektesedi» dep qyzdyng úyaly telefonynyng nómirin berdi. Habarlastyq. Merey «erteng týski saghat bir jarymda «ploshadi Leninagha» kelinizder» depti. Qazirgi Dostyq alany búryn Lenin atynda bolghanyn estigenim bar.
Ertenine kiyim ýtikteymiz dep jýrip, qyz aitqan uaqyttan bes-on minut keshigip bardyq. Qyz kórinbeydi. «Keler» dep kólikte gazet oqyp otyr edik, ol telefon soqty. «Men kelsem, sizder joq ekensizder, ýige qaytyp baramyn» deydi Merey. «Oybay, keri qayt, biz sәl keshigip qaldyq, aiyp etpe» dep shu ete qaldyq ekeuimiz. Azdan keyin qyz qaytyp telefon shaldy. «Men keldim, drama teatrdyng aldynda túrmyn» dedi. Ol kezde men de, Ersúltan da Tarazdy mýldem bilmeymiz. Biraq, alannyng ana basynda túrghan teatrdy birden kórdik. Bardyq. Biraq, qyz kórinbeydi. Qaytyp telefon shaldyq. «Halyq banki jaghynda túrmyn ghoy» dedi. Jan-jaghymyzgha qarap edik, teatrdyng tóbesinen «Halyk bank» degen aghylshynsha ýlken jazudy kórdik. Bireulerden súrastyryp edik, shynynda teatrdyng ar jaghynda «Halyq bankinin» filialy bar eken. Bardyq. Qyz taghy joq. Sonymen ne kerek, Ersúltan men Merey ekeui úyaly telefonmen jarty saghatqa juyq sóilesti-au, shamasy. «Saghattyng aldynda túrmyn» deydi. Baramyz... Joq. «Toghyz qabatty ýiding aldynda túrmyn» degen son, salyp úryp ol kezde qúrylysy bitpey túrghan toghyz qabatty qonaq ýige («Oktyabri» ayaldamasynda) bardyq. Joq. Ol aitqan toghyz qabatty ýi, eskertkish, saghat, bәrine bardyq. Merey tabylmady. Ótip bara jatqan bireuden «búrynghy Lenin alany osy ma?» desek, «iyә» dep basyn iyzedi. Endeshe qyz ben bizding alaqanday bir alanda bir-birimizdi tappauymyz qalay?
Aqyrynda Ersúltan aitty: «Búl qyz bizdi aldap, әnsheyin mazaq etip jýr-au» dep... Sóitti de telefondy alyp Mereyge: «Qaryndas, alannyng ortasyndaghy suretke týsirushilerdi kórip túrsyng ba?» dedi. Anau «iyә» degen boluy kerek, «Kórip túrsan, sol jerge kelshi» dep tonq etti ol. Ersúltannyng da ashuy shygha bastaghan. Suretke týsirip jatqandardyng qasyna bardyq. «Men de keldim» dep Merey telefon shaldy. «Biz nómiri mynanday, qara «Audiyde» otyrmyz, kórip túrsyng ba?» deymiz. «Joq, aq limuzin kórip túrmyn» deydi ol. Bas salyp limuzin izdeymiz. Joq. «Monument saghattyng baspaldaghynda túrmyn ghoy» dep jyndandy bir kezde Merey. Sol kezde esime sart ete qaldy. «Qay qalada túrghanyn súrashy» dedim Ersúltangha. Súrady. Sóitsek Merey «Shymkentte túrmyn» deydi.
Úqsastyqty qarasanyzshy, Shymkentting de, Tarazdyng da ortalyq alandarynyng búrynghy ataulary – Leniyn, eki alannyng da jaqyn manynda drama teatr, Halyq banki, eskertkish, toghyz qabatty ýy bar. Shymkentting saghaty biyik monumentke ornalasqan. «Qaryndas, aiyp etpeniz, biz Tarazda túrmyz, keyinirek Shymkentke barghanda bir «obedke» shaqyrarmyz» dep edik, jarty saghat boyy ary-beri sandalghan Merey: «Obedterin» de qúrysyn, ózdering de qúryndar. Búdan keyin «voobshe» habarlaspandar» dep telefondy tastay saldy. Qaytyp Mereyge habarlaspadyq. Biraq, keyin estidik, Merey sodan bir jyl búryn Tarazdan Shymkentke kóship ketken eken. Ony Ersúltannyng joldasy da bilmepti.

Ásel ERGEShQYZY
1988 jyly Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audany, Ábdighappar auylynda, nauryz aiynyng 16-shy júldyzynda qarapayym otbasynda dýniyege kelgen. Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetin «Qazaq tili men әdebiyeti» mamandyghy boyynsha tәmamdaghan. «Qazaq radiosynyn» «Ádebiy-saz baghdarlamalar» redaksiyasynyng redaktor-jýrgizushisi. Qazaq radiosynyng әue tolqynynan әr senbide  22:00-da tikeley efirge shyghatyn qazaq estrada janryndaghy jana әnderding sheruin, 23:00-de tanymal aqyndardyng eng tandauly ólenderi oqylatyn «Lirikalyq saghatty» jýrgizedi. Sonday-aq, әr dýisenbi sayyn «Zamandas» aqparattyq-tanymdyq, sazdy saghatynyng tizginin ústaydy. Qazaq radiosy men Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Áyelder isi jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyn  birlesken «Biz ekeumiz» jobasynyng redaktor-jýrgizushisi. 
«Qazaq radiosynyn» úiymdastyruymen Respublika Sarayynda ótken estrada әnshileri arasyndaghy «Altyn dauys» әn bayqauynyng avtory, jýrgizushisi.  Halyqaralyq «Dala dauysy» radiofestivalining jýrgizushisi.

Absent – Túlgha

Áriptesim Baqytjan Jarmúhambet ekeumiz «Týngi tildesu» baghdarlamasyn jýrgizip otyrmyz. Telefon shalghan tyndaushymyz Jambyl oblysynyng Túrar Rysqúlov audany, Kógershin auylynan eken. Esimin Múhtar dep tanystyrdy. Baqytjan: «Oo, jerlesim ekensiz. Kógershin degen... absent shyqqan jer, absenttey...», – dedi de, kidirip qaldy azdap. Baqytjan sóilesip otyrghan son, әngimege asa mәn bermey, men kelesi aidardyng materialyn qarap otyra bergenmin ghoy. Bir kezde Baqytjannyng «Mmm, absenttey...», –  dep, oilanyp otyrghanyn bayqadym da, jalghap jibermek bolyp: «Túlgha!», – dedim jerden jeti qoyan tapqanday. Búl sózime әriptesim tang qalyp, Áseke dep aitam dep, Ergeshqyzy ekenim esine týsip ketti ma eken, «Ou, Ereke, túlghanyz ne, biz Absent degen túlpar jayly aityp otyrmyz ghoy», – dedi. Úyalghan tek túrmas degen, әngimening qazaqy bie men Arab atty ahalteke aighyrdan tuyp,  Rim Olimpiadasynyng chempiony atanghan Absent jayly ekenin tez úqtym da: «Bәke, ózi aty әlemge әigili túlpar bolsa, túlpardyng túlghasy emey nemene?!», – dey salghanmyn ghoy. Búl әngime kelesi kýni lezdemede aitylyp, sol kezdegi bas redaktor Kópen Ámirbek agham: «Búl – tikeley efirdegi Áselding sheberligi boldy», – dep, bir kýldirgen.

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6180
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8032