Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 7963 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:29

TÝRIK ÁLEMI KÓSEMINING ARMANY

Kenes zamanynda esimin auyzgha alugha tyiym salyndy, úrpaqtar jadynan mәngi óshuge tiyis boldy. Tughan halqynyng ghana azattyghy emes, iysi týrik balasynyng qamyn jegen qayran er, asa kórnekti qayratker Mústafa Shoqay bәribir úrpaqtar jadynda, sananyng týkpirinde eken. Elimiz tәuelsizdik alghan bette Tughan eli, halqy ony kenestik sayasat jaqqan bәle-jaladan resmy aryltu, sayasy aqtau deytin sózbúidany kýtpesten, Mústafa ruhyn tiriltip jiberdi. Onyng esimi, ruhy Otanyna ol ansaghan tәuelsizdikpen birge keldi. Mústafa Shoqay qazaq halqynyng ghana emes, kýlli týrik tektes halyqtardyng ortaq ruhany qazynasyna ainalyp jýre berdi.

Kenes zamanynda esimin auyzgha alugha tyiym salyndy, úrpaqtar jadynan mәngi óshuge tiyis boldy. Tughan halqynyng ghana azattyghy emes, iysi týrik balasynyng qamyn jegen qayran er, asa kórnekti qayratker Mústafa Shoqay bәribir úrpaqtar jadynda, sananyng týkpirinde eken. Elimiz tәuelsizdik alghan bette Tughan eli, halqy ony kenestik sayasat jaqqan bәle-jaladan resmy aryltu, sayasy aqtau deytin sózbúidany kýtpesten, Mústafa ruhyn tiriltip jiberdi. Onyng esimi, ruhy Otanyna ol ansaghan tәuelsizdikpen birge keldi. Mústafa Shoqay qazaq halqynyng ghana emes, kýlli týrik tektes halyqtardyng ortaq ruhany qazynasyna ainalyp jýre berdi.

Osynau tarihy túlghanyng qyzmeti, qaldyrghan enbekteri, qayshylyqty kóriner ómir joly qay kezde de ózine airyqsha nazar audaryp otyrghan. Búnyng mәnisi – Kenes ókimeti óz biyligining bas kezinde-aq otyzynshy jyldary qazaqtyng últtyq mýddedegi qayratkerlerin týgeldey derlik joyyp, halyqty basegesiz qaldyrghan jaghdayda, M. Sho­qay shetelge sytylyp shyghyp ketuining arqasynda kenesterge qarsy sayasy kýresin órshelene toqtatpaghan, bolishevizmning bitispes jauyna ainalghan birden bir asa iri qayratker bolghandyghynda. Qolgha týspegen Shoqay kenes ókimetining óneshine keptelgen sýiek bolyp qala berdi. «Mústafa Shoqay gitlershilermen auyz jalasqan, aziyalyq tútqyndardy Kenes ókimetine qarsy soghysugha ýgittep, olardan «Týrkistan legiony» degen jasaq qúrugha qatysqan, Ota­nyn satqan opasyz dúshpan» degen aiyp taghyldy.

Endi Mústafa ansaghan, kýresken tәuelsiz zaman keldi. Qazir elimizdegi jәne shet elderdegi búryn qol jetpegen qújattardy saralau, mәselening aq-qarasyn ashu mýmkindigi tudy. Mústafatanushy tarihshy ghalymdar, qalamgerler M. Sho­qaydy «fashisterdi qoldaghan opasyz» degen aiyptan arashalap, onyng óz Otanyn meylinshe sýigen kirshiksiz túlghasyn qalpyna keltirude ýlken enbek sinirip otyr.

Ol 1910 jyly Tashkent erler gimnaziyasyn altyn medalimen bitirgen, Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetine týskende «Qazaq» gazeti búl turaly Aqmeshit uezinen Sankt-Peterbor uniyversiytetining zang fakulitetine týsken túnghysh qazaq balasy dep, zor ýmitpen quanyshty habar basypty sol kezde. Mústafa Sankt-Peterburg uniyversiytetine Qazan tatarlaryna bólingen stiypendiyamen oqugha barady. Zertteushiler M. Sho­qaydyng Tashkentte jýrgen kezinde tuysqan týrik halyqtarynyng mәdeniyetine, salt-dәstýrine zeyin qoyyp, tuysqandyqpen etene qabyldauyna eki adam airyqsha әser etken, biri – tatar general Saqypkerey Eniykeev, ekinshisi – әigili etnograf bashqúrt Ábubәkir Divaev degen pikir aitady. Keyin Týrkistan kenestik avtonomiyasynyng ýkimetine basshylyq jasaghan Túrar Rysqúlovtyng ta týrikshildik iydeyany ústanuyna Á.Divaevtyng yqpaly bolghan kórinedi. Týrikshildik kózqaras Mústafa men Túrardyng taghdyryna ainalady. IYsi týrik halyqtarynyng qamyn jep, keng auqymda oilaghan búl kórnekti qayratkerler sol jolda opat boldy.

Mústafa Peterbugte oqyghan 1910 – 1917 jyldar Reseyde revolusiyalyq ahual shiryghyp, týrli sayasy aghymdar gulep túrghan kezeng edi. Alghyr jas osynday ózgeristerding qaynaghan ortasynda jýrip, pisip-jetildi. Sol kezde Sankt-Peterburgte san últtyng oqyghandary, onyng ishinde qazaq ziyalylary Álihan Bókeyhanov, Sәlimgerey Jantóriyn, Serәli Lapinder boldy. Maqsaty zor Mústafany qatargha tartyp, últ-azattyq qozghalysyna, ýlken sayasatqa baulyghan Álihan Bókeyhanov edi. 1914 jyl shamasynda Memlekettik duma Músylman fraksiyasynyng qyzmetine tartyldy. Saya­sy júmystargha belsene aralasudyng arqasynda 1917 jylgha qaray M.Shoqay tanymal sayasatkerge ainalyp ýlgeredi. Qazaq eline, Týrkistangha qatysty týrli jiyndargha, qúryltaylargha qatysyp, olargha jetekshilik jasaydy. Uaqytsha ýkimetting basshysy A.Kerenskiy ministr qyzmetin úsynypty, biraq odan bas tartyp, Týrkistan jónindegi últtyq komiytetting tóraghasy bolyp saylanady. Avtonomiya qúru josparyn oilastyra bas­taydy. Elin azattyqqa jetkizu, irgeli memleket qúrugha úmtylys kýlli qazaq ziyalylarynyng ortaq maqsaty edi. Tek ony jýzege asyru mәselesine kelgende olar eki jaryldy.

M.Shoqay kýlli týrik halyqtarynyng basyn biriktirgen tútas Týrkistan avtonomiyasyn qúrudy úsyndy, ony jaqtaushylar orystyng otarshyldyghynan qútylu ýshin Orta Aziya elderi birynghay biriguimiz kerek dep týsindi.  «M.Shoqay ózining tughan eli qazaq halqynyng tәuelsizdigin Týrkistanda kóne zamandardan beri qatar túryp kele jatqan tuystas ózbek, qyrghyz, týrkimen jәne basqa halyqtardyng tәuelsizdiginen bólip alyp qaraghan emes. M.Shoqay ýshin Týrkistan halyqtarynyng tútastyghy men Týrkistan halyqtarynyng erkindigi – birinsiz biri joq egiz úghymdar» bolghan deydi tarihshy ghalym M.Qoygeldi. Ol Týrkistandaghy bauyrlas halyqtar bir bolghanda ghana iri bolaryn, iri bolghanda ghana tiri qalaryn oilaghan edi. Músekeng Týrkistan dep shyryldaghanda qanday halyqtardy, qanday ólkelerdi aitqan deytin bolsaq, ol 1936 jyly Berlin qalasynda Europada jýrgen Týrkistan jastarynyng aldynda sóilegen sózinde bylay deydi:

«Býgin Qazaqstan, Qyrghyzstan, Qara­qalpaqstan, Týrkimenstan hәm Tәjikstan dep, jat ýkimet kýshin alty júmhúriyetke bólip túrghan Týrkistan – bólinbes, ainymas bir ólke. Halqynyng qany bir, tili bir, dini bir. ...Bәrimizding qúbylamyz – ózimizding ata júrtymyz, ólkemiz Týrkistan bolmaq! Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru – bәrimizge bir maqsat... Týrik halqy – batyr halyq. Týrik halqy – arystan er halyq. «Kimnen tayaq jegendey bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha auzynyng alasy». Mine, onyng el-júrty turaly kókirekjardy oiy.

Sol kezde tek qazaq dalasy, Týrkistan ghana emes, Resey shet aimaqtarynyng barlyghy bolishevikterding ókimet biyligin ózderine alghangha deyin mәlimdegen: «Reseyding qúramyna kirgen barlyq últtyng emin-erkin bólinuge jәne derbes memleket qúrugha degen qúqy tanylugha tiyis. Múnday qúqyqty joqqa shygharu jәne ony is jýzinde jýzege asyrugha kepildik beretin sharalar qoldanbau – basyp alu nemese jaulap alu sayasatyna barabar» degen ústanymyna sendi.

Bolishevikterding uәdesin paydalanyp, 1917 jylghy 10 jeltoqsanda Múhamedjan Tynyshpaev pen Mústafa Shoqaydyng bas boluymen Týrkistannyng últtyq sayasy kýshteri men qozghalystary Qoqan qalasyna jinalyp IV últtyq qúryltaydy ótkizdi, qúryltay Týrkistan múhtariyaty, yaghni, avtonomiyasy qúrylghanyn jariyalady. Búl memleket kenestik tarihta mәni kemitilip, bir qalanyng dengeyindegi ghana qúrylym siyaqty kórsetilip, «Qoqan avtonomiyasy» dep ataldy. Ol kezde Týrkistan qalasy da, Tashkent te bolishevikter qolynda edi. Olardyng qolynda kýsh, әsker boldy. Sóitip, Týrkistanda qos ókimet – Tashkentte kenestik, Qoqanda últtyq avtonomiya (múhtariyat) jariyalandy. Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasy Ýkimetin basqarugha Múhamedjan Tynyshpaev saylandy, M. Shoqay syrtqy ister ministri boldy. Biraq kóp úzamay Múhamedjan Tynyshpaev qyzmetten bas tartady da, 1918 jylghy 2 qantardan bastap Premier-ministr Mústafa Shoqay boldy. Bilikti adamdar az, әskeri joq, mýmkindik shekteuli, ainala antalaghan dúshpan jaghdayynda memleket qúru, kórshi eldermen kelissózder jýrgize otyryp, yntymaqtasa ómir sýru qareketine M.Shoqay berile kirisip ketti.

Sol kezde Tashkent pen Týrkistanda, Marghúlan men Tarazda, tipti Yrghyzda Týrkistan últtyq avtonomiyasyn qoldaghan jiyndar ótken. Týrkistan aghartushylyq, janartushylyq sipattaghy jәdidshileri jetekshilerining biri Abdurauf Fitrat «Hurriyat» gazetinde «Múhtariyat» degen maqalasynda bylay dep jazypty: «...týrkistandyq týrikter arasynda búdan asqan qútty, búdan asqan qasiyetti, búdan asqan sýiinishti sózding bar ekenine senbeymin. Týrkistan týrigining qanyn qaynatatyn, imanyn arttyratyn bir quat bolsa, jalghyz osy sózde bar: Týrkistan múhtariyaty. Elu jyldan beri ezilip keldik, qor boldyq, qolymyz baylandy, tilimiz kesildi, auzymyzgha qaqpaq qoyyldy, jerimiz tonalyp, malymyz talangha týsti, qasiyetimiz kirlendi, namysymyz úrlandy, qúqyghymyzgha qol súghyldy, adamy qalpymyz ayaq asty boldy – tózimdi boldyq, sabyr saqtadyq. Kýshke sýiengen әr búiryqqa bas iyzedik, boysúndyq, býtin baylyq – barlyghymyzdy qoldan berdik. Jalghyz ghana bir pikirdi bermedik, jasyryp ústap, orap ústap, saqtap keldik: Týrkistan múhtariyaty! Sottyng esiginen jylap qaytqanda, jaryqsyz týrmelerde jatqanda, jyrtqysh jandarmnyng tepkisine týsip, jyghylyp qúlaghanda, ýilerimiz órtengende, dindesterimiz dargha asylghanda ónimiz quaryp, kózimiz sualyp, esimizden tanyp dýnie búldyr tartty. Sol kezde týsken ruhymyzdy, ezilgen ensemizdi kótermek ýshin qap-qaranghy soqyr dýniyening jyraq búryshynda bir jaryq júldyz ýmit sәulesin shashyp túrar edi. Týkti kórmeytin kózimiz sony kórer edi. Ol nemene edi? Týrkistan múhtariyaty!». Tәuelsizdikke degen qanday qúshtarlyq, yntyghu! Týrkistan memlekettiligin M.Shoqay bastaghan ziyalylar osylay qarsy alghan-dy.

Biraq Qoqan avtonomiyasy (múhtariyaty) eki jarym aiday ghana uaqyt ómir sýrdi. Týrkistan kenestik ýkimeti oghan tútqiyldan shabuyl jasap, ozbyrlyqpen qúlatty. Qoqan qalasynyng 200 myng túrghynynyng tórtten biri ghana aman qaldy. Bolishevikterding últtardyng ózin-ózi biyleu qúqyghyna kepildik beru uәdesi bos sóz bolyp shyqty. Qoqan avtonomiyasyn qúlatyp qana qoyghan joq, ózderi 1917 jylghy 16 qarashada qúrghan Týrkistan kenestik ýkimetining qúramyna birde-bir týrkistandyqty tartpaghan edi. Kezinde múny Túrar Rysqúlov bolishevikterding betine basty, jaghdaydy birshama týzedi. Qazirgi kezde músylmandardy joghary ólkelik, tónkerisshil ókimet organdaryna engizuge mýlde bolmaydy dep, bolishevikter jergilikti halyqtar ókilderin biylik manyna juytpay qoyghan-dy. Shet aimaqtardyng Reseyden bólinuin talap etu sosialistik tónkeriske qarsylyq dep baghalandy.

Qoqandy qúlatty eken dep, múqalghan Músekeng bolmady. 1918 jyly tamyzdyng ayaghy jәne qyrkýiekting basynda әueli Orynborda, odan keyin Samarada Týrkistannan M.Shoqay men Úbaydolla Qoja, Alash kósemderinen Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, M.Tynyshpaev jәne Bashqúrt ýkimetining basshysy Z.Uәlidi, basqa da qayratkerler qatysqan birqatar manyzdy sayasy jinalystar ótedi. Mine, osy jinalystarda olar Alash, Bashqúrt jәne Týrkistan ýsh ókimetining «Ontýstik-Shyghys avtonomiyalyq músylman ólkeleri odaghy» federasiyasyn qúru, qazaq jәne bashqúrt әskerlerin bir qolgha toptastyru turaly sayasy sheshim qabyldaydy. Mústafa Shoqaydyng birtútas Týrkistan iydeyasy osylay kýni keshe әrtýrli pikirde bolghan últ qayratkerlerining basyn týiistiredi. Atalghan federasiya jospary shamamen qazirgi Bashqúrtstan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Týrikmenstandy qamtityn edi.

«Búl mәselede Alash tarihynda kóp aityla bermeytin manyzdy bir oqigha taghy bar, – dep sabaqtaydy Týrkiyada Mimar Sinan atyndaghy uniyversiytetting professory, tarihshy ghalym Ábdiuaqap Qara. – Olar osy federasiya qúru turaly sheshimmen toqtap qalmaydy, bolishevikterge qarsy Reseyding sayasy qozghalystary Ufada jinalghan memlekettik kenes kongresine de qatysady. Kongresting maqsaty demokratiyalyq jalpy Resey ókimetin qúru edi. Kongress ózining atqarushy Komiytetin qúrady. Búl Resey demokratiyalyq úiymdary ókilderinin, jergilikti qúryltay jinalys­tary deputattarynyng uaqytsha Ýkimeti ispetti organ edi. M.Shoqay osy Komiytet tóraghasynyng orynbasarlyghyna saylanady. Osy jinalystyng sheshimi boyynsha M.Shoqay jәne ýsh adam AQSh-qa baryp, preziydent Vilisonnan qoldau kómek súraugha tiyis boldy. Búl kýlli Resey sayasy qozghalystary serkelerining arasynda Músekeng tanymal, bedeldi qayratker bolghandyghyn kórsetedi.

Sapargha dayyndalyp jatqan kezde ózin Reseyding jogharghy biyleushisimin dep jariyalaghan admiral Kolchak ózine bәseke organ mýshelerin qamaugha alady. Kózden tasalau jerge alyp baryp bәrin atyp tastau ýshin poyyzgha mingizip әketip bara jatqanda, tútqyndar Chelyabinsk vokzalynda kóterilis úiymdastyryp, qashyp ketuding sәti týsedi. Alla sәtin salyp, qayran er osylay Qoqannan keyin ekinshi ret tónip túrghan ólimnen aman qalady. Osylaysha bir jaghy orys demokratiyasyn paydalanyp, ekinshi jaghy kýlli týrik músylman ziyalylary tize qosyp, Shveysariya ýlgisindegi «Ontýstik-Shyghys avtonomiyalyq músylman ólkeleri odaghy» federasiyasyn – Úly Týrkistandy qúru mýmkindigi taghy da uystan shyghyp ketken edi.

1919 jylghy aqpanda Mústafa Shoqay Manghystauda Fort-Shevchenko qalasynda kemege otyryp Ázirbayjangha ótti. Búl onyng tughan jerden birjolata ketui eken. Europa halyqtarynyng da tilin bilgen Mústafany shetelge ketip, kýresti iydeologiyalyq túrghydan jýrgizuine kenes bergen ústazy Álihan Bókeyhanov kórinedi. Azattyq qozghalysynyng búryn jabyq bolghan qújattarymen tanysqan tarihshylar qazir osylay deydi. Álekenning kóregendigi de sonda, elde qalghandar kenes ókimetin moyyndaghandarymen, búrynghy qarsylastaryn kenes ókimeti tiri qoyghan joq, tiri qalghandarynyng kýreserge dәrmeni qalghan joq. Kýresti jalghastyrghan qazaqtan shyqqan jalghyz sayasy elaughan Mústafa Shoqay edi.

1921 jyly kóktemde Mústafa men zayyby Mәriya Gruziya, Týrkiya arqyly Parijge keledi. Parij týbindegi shaghyn Nojan-Sur-Marn qalasynda túraqtaydy. Músekeng qay elge barghanda da bas saughalap, jan baghyp jýrmeydi, sayasy kýresting mýmkin joldaryn izdestirdi, maqalalar jazyp baspasózge belsene aralas­ty, gazet, jurnaldar shyghardy. Europadaghy 20 jylda týrik-músylman halyqtarynyng últ azattyghy jolyndaghy qozghalystary onyng tóniregine toptasty.

1924 jyly Týrkistan últtyq birligi úiymy qúrylyp, oghan mýshe bolady, keyin ony ózi basqarady. Úiymnyng «Jana Týrkistan» («Yeny Týrkistan»), «Jas Týrkistan» («Yash Týrkistan») jurnaldaryn úiymdastyrdy. Orys elaughandarynyng «Dniy», «Poslednie novosti» gazetterine, fransuz, aghylshyn, polyak basylymdaryna jýzdegen maqala jazady, ýsh kitap shygharady. «Yash Týrkistan» jurnalynyng 1931 – 1936 jyldarghy barlyq nómirining týpnúsqasyn da Qazaqstan satyp aldy, al «Yeny Týrkistan» jurnalynyng 1927 – 1931 jyldarghy sandarynyng kóshirmelerin Týrkiyada túratyn qazaq tarihshy ghalym Ábdiuaqap Qara bauyrymyz Otanyna syigha tartty.

M.Shoqaydyng halyqaralyq baylanys­tary tek týrki halyqtarynyng ókilderimen shektelip qalghan joq. Ol Ukraina men Kavkaz halyqtarynyng Europadaghy ókilderi qúraghan Prometey odaghyna kirdi. Búdan basqa, Parijde Kavkaz, Týrkistan jәne Ukraina halyqtary dostyq komiytetin qúryp, onyng basshysynyng orynbasary bolyp saylandy. Aghylshyn parlamenti, japon ýkimeti mýshelerimen baylanys ornatty. Eldegi ahualgha qúlaq týrip, kenestik baspasózdi, kitaptardy saralap otyrdy, solarda aitylghan faktiler negizinde kenes ókimeti halyq basyna týsirgen nәubetti, asharshylyq, qughyn-sýrgin qyrghyny turaly Europa elderine jariya etti, bolishevikterding qylmysyn әshkereledi.

Júmysshy-sharua-soldat deputattarynyng Kenesi dep әdemi atalghan jana biylikting soraqylyghy az bolmaghany tarihta sayrap jatyr. «Kenester biylegen Týrkistan» jәne «Qazaq jerindegi asharshylyq» degen maqalalarynda el jaghdayyn ashyna bayandaydy. «Men bolishevik Safarovtyng aighaqtaryna sýienemin. Ol – VSIYK-ting Týrkistan isteri jónindegi arnauly komissiyasynyng mýshesi. Safarov bylay dep jazady («Pravda», №133, 20 mausym 1920 jyl»): «Perovskide (Syrdariya oblysy) patsha jendeti Gerjot degen biylik etude. Ol tútas bir halyqty – qazaqtardy qyrghyngha úshyratty. Sonyng kesirinen bir millionday qazaq ashtan óldi», – dep kórsetti qolynda qayrat qylar dәrmen joq qayran er Mústafa Shoqay.

Onyng syndary qúr baybalam emes, ótkir de ózekti shyghyp otyrdy. Tek Týrkistan halyqtary turaly ghana emes, Kavkaz, Shyghys Týrkistan, Týrkiya mәselelerine qalam tartty. Búrynghy tәuelsiz Ukraina halyq respublikasynyng syrtqy ister ministri, professor A. Shuligin qayran er Músekeng qaytys bolghanda: «Eger Týrkistan tәuelsizdik alyp, M. Shoqay tiri bolsa, ol Djavaharlal Neru, Atatýrik siyaqty qayratker bolar edi» dep baghalaghan eken deydi tarihshy ghalym K.Es­maghambetov.

M.Shoqaydyng sheteldegi sayasy qyzmetining eng talasty kezeni gitlerlik Germaniyamen baylanysy. Nemister ony 1941 jyldyng jazynda ózderi basyp alghan Fransiyadan Berlinge alyp ketip, óz maqsattaryna paydalanudy úigharghan. Mústafany tútqyn týrkistandyqtardyng tizimin jasaugha, bilimin, mamandyghyn anyqtaugha júmsaghan. Osy orayda aita ketetin mәsele – orys emes tútqyndardyng sanyn anyqtau, olardyng kónil auanyn barlau maqsatynda nemister 25 komissiya qúrghan eken, olargha kenestik shyghys halyqtarynyng 600-ge juyq adamy – sayasy elaughan tartylypty. Tútqyn kenes jauyngerlerinen qúrylghan jasaq jalghyz «Týrkistan legiony» bolmaghan jәne ol legion Mústafa ólgennen keyin 1942 jyly jazda qúrylghan.

M.Shoqay alghashqy eki-ýsh aidyng ishinde qyruar júmys atqarady, jýzdegen týr­kistandyq tútqynnyng jaghdayyn jaqsartugha kómektesedi, sol ýshin әperbaqan menmen nemis ofiyserinen shapalaq ta jeydi. M.Shoqay lagerilerden tútqyndardy bosatyp, sharuashylyq júmystargha paydalanudy, mamandyqtargha ýiretudi, aqyr ayaghynda, olardan qúrylghan jasaqtardan bolashaqta tәuelsiz Týrkistannyng qaruly kýshterining negizin qúrudy úsynady. Mústafa eki shart qoyady, birinshisi – nemisterding kómegimen bolashaq Týrkistan memleketining kadrlaryn dayyndau; ekinshisi – tútqyngha týsken jauyngerlerden әskery bólimsheler úiymdastyru, olardy nemister Orta Aziya respublikalarynyng shekarasyna jetkenshe Qyzyl Armiyagha qarsy salmau. M.Shoqay «Týrkistan legionyn» óz maqsatynda paydalanudy oilaghan. Týrkistan, Alash avtonomiyalarynyng naq osynday dayyndalghan mamandary, әskeri joqtyghynan, qúrylmay jatyp qúlaghan sabaghynan týigen oiy bolsa kerek.

M.Shoqaydyng búl jospary nemisterge únay qoymaghan. Onyng ólimnen qoryqpaytyn birbetkeyliginen de qauiptengen siyaqty. M.Shoqaydyng «Týrkistan legionyn» qúrugha nemese Kenes Odaghyna qarsy baghytalghan qanday da bolsyn barlaushylyq-diyversiyalyq әreketterge qatysy joqtyghy soghystan keyingi jyldary onyng qyzmetine jýrgizilgen tekseru-tergeu barysynda tolyq anyqtalady. 1948 jyldyng mausymynda KSRO Memlekettik qauipsizdik ministrligi ózining Berlindegi bólimine M.Shoqaygha baylanysty onyng kýnәsin aighaqtaytyn materialdar bar ma degen qúpiya súrau salady. Búl tapsyrmagha janaghy qúrylym «Berlinde onday maghlúmattar joq» dep jauap beredi. Olay bolsa, M.Shoqaydyng fashistik Germaniyanyng Shyghys ministrligimen qarym-qatynasyn óz mýddesine, Týrkistannyng tәuelsizdigi iydeyasyna oray paydalanghysy kelgendigi jónindegi uәjderding shyndyqqa tolyq sәikes ekendigin aituymyz lazym. Kenes ókimeti Berlinnen alynghan búl qújatty jasyryp kelgen eken, tarihshy ghalym K.Esmaghambetov ony Resey әskery mú­raghatynan osy keyingi jyldary ghana kezdeysoq tapqan.

Músekeng tútqyndar lagerilerin aralap, ondaghy adam tózgisiz auyr jaghdaydy kórgennen keyin jәne ony tittey de bolsa jenildete alar amaly shekteuli ekendigine kýizelgen. Kóp úzamay 1941 jylghy 27 jeltoqsanda Berlindegi Viktoriya auruhanasynda júmbaq jaghdayda kóz júmady. «Sýzekten qaytys boldy» degen anyqtama toltyrylady. Qazir zertteushiler ol kimning tarapynan bolsa da – nemisterdin, әlde serigi ózbek Uәly Kaymnyng (legion basshysy bolghysy kelgendikten ne nemisterding júmsauymen), ne kenes jansyzynyng qolynan qastandyqtan ólgen degen boljamgha kelip otyr.

Býginde Týrkistan halyqtary ózderining tәuelsiz memleketterin qúryp otyr. Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalasymen ile-shala alghashqy saghatta-aq eng aldymen tanyghan Týrkiya boldy. Qazirgi týrik memleketteri basshylarynyn, parlamentterining yntymaqtastyghy, jan-jaqty ekonomikalyq-mәdeny baylanys­tar siyaqty joghary dengeydegi qarym-qatynastar – Mústafa Shoqay armanynyng oryndalghandyghy.

Europada elaughanda jýrip, sol bir bolashaq búlynghyr jyldarda halyqtarynyng keleshegi ýshin bastaryn qaterge tikken, sayasy kýreste iyqtas bolyp, bir-birining qadirin bilgen zamandasy Ukraina halyq respublikasynyng syrtqy ister ministri, professor A.Shuligin bylay dep jazghan eken: «Týrkistan bir kýnderi janaryp, óz batyrlaryn eske alatynyn, Mústafagha Perovskide, ne Tashkentte eskertkish qoyatynyn bilmeymin. Biraq halyq oghan óz jýreginen eskertkish ornatatynyna kәmil senemin».

IYә, solay boldy. 2010 jyly 28 qazanda elimizde júmys istep kele jatqan «Mústafa Shoqay qorynyn» qarajatyna Fransiyanyng Nojan-Sur-Marn qalasynda Músekender túrghan ýiding janyna onyng eskertkishi ornatyldy. Qor jetekshisi Bazarbay Atabaev onyng tughan auyly Súlutóbeden bir uys topyraq ala baryp, eskertkish týbine qoydy jәne elden aparghan ýsh týp aghashty egipti. Mariya Shoqaydyng da beyiti qamqorlyqqa alyndy. Elining tәuelsizdigi ýshin arpalysqan arysqa tughan jer topyraghy osylay búiyrdy. Onyng erlik isterine razy tәuelsiz Otany, kýlli Týrkistan júrty Astana, Tashkent, Bishkek, Ashghabad tórinde ýlken eskertkishter qoyatyn bolar әli. Ázirge Mústafa eskertkishi tughan jeri Qyzylorda oblysy Shiyeli audanynyng ortalyghynda ghana.

Aqaydar YSYMÚLY,

jurnalist-zanger,

Qazaqstan mәdeniyet qayratkeri

"Týrkistan" gazeti

0 pikir