Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 3878 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:47

Aqtóbedegi Qazaqstan–Qytay birlesken kәsiporny: Janaózen qaytalana ma?

Jattyng tabanynda janshylghandar

Jer betinde Qytay ekspansiyasy turaly jii aitylyp jýr. Jәne onyng bәri negizsiz emes. Býgin osynday jaghday Aqtóbedegi Qazaqstan–Qytay birlesken kәsipornynda, dәlirek aitqanda, «Úly qabyrgha» JShS-de oryn alghan. Qazaqstanda qúrylghanyna on jyldan astam uaqyt bolghan «Úly qabyrghada» («Velikaya stena») býgin qazaq júmysshylaryna qatysty kóp jaghday ushyghyp túr deuge bolady.

 

«Úly qabyrgha» – ýnsiz qabyrgha...

Birden aitu kerek, búl birlesken Qazaqstan–Qytay kompaniyasynda oryn alghan jaghday oqyrman ýshin janalyq emes. Desek te, jaghdaydy sol qalpy, eshbir kommentariysiz berudi jón kórdik. Jәbirlenushiler jetkizgen qújattargha kezek berer bolsaq, sonyng biri kompaniyadaghy qazaq júmysshylarynyng kompaniya basshysy Hu Er Taygha jazghan Ýndeui.

Jattyng tabanynda janshylghandar

Jer betinde Qytay ekspansiyasy turaly jii aitylyp jýr. Jәne onyng bәri negizsiz emes. Býgin osynday jaghday Aqtóbedegi Qazaqstan–Qytay birlesken kәsipornynda, dәlirek aitqanda, «Úly qabyrgha» JShS-de oryn alghan. Qazaqstanda qúrylghanyna on jyldan astam uaqyt bolghan «Úly qabyrghada» («Velikaya stena») býgin qazaq júmysshylaryna qatysty kóp jaghday ushyghyp túr deuge bolady.

 

«Úly qabyrgha» – ýnsiz qabyrgha...

Birden aitu kerek, búl birlesken Qazaqstan–Qytay kompaniyasynda oryn alghan jaghday oqyrman ýshin janalyq emes. Desek te, jaghdaydy sol qalpy, eshbir kommentariysiz berudi jón kórdik. Jәbirlenushiler jetkizgen qújattargha kezek berer bolsaq, sonyng biri kompaniyadaghy qazaq júmysshylarynyng kompaniya basshysy Hu Er Taygha jazghan Ýndeui.

Múnda kórsetilgendey, múnayshylar qytay basshydan enbek jalaqysyn 100 payyzgha deyin kóterudi talap etken. Óitkeni jalaqyny kóteru turaly múnan eki jyl búryn uәde etilgenimen, ol oryndalmaghan. Ýndeuding mәtininen taghy da týsingenimiz, osyghan deyin qytaylyq basshy enbek jalaqysyn júmysshylargha 15, injener-tehnikalyq qyzmetkerlerge 10 payyz kótergen bolatyn. Biraq esesine skvajinadaghy júmysty merziminde oryndaghany ýshin, montaj jәne ózge de júmys qauipsiz basqarylghany ýshin berilip kelgen syiaqy qysqaryp, júmysshylar aldaugha týsken. Sol kezde júmysshylar 70–80 myng tenge ainalasynda jalaqy alsa, 10–15 payyzgha kótergen son, ailyqtary jýz mynnyng ainalasynda ghana bolyp qalghan. Bolmashy jalaqynyng bolmashy payyzy býgingi qymbatshylyqta búl ónir adamdary ýshin tiyngha ainalyp, ol kýnkóristerine jetpeude.

Ár júmysshyda nesie bar, pәter jaldap túratyn júmysshy otbasylary da jetkilikti. Endi osyghan kýn sayyn qymbattap bara jatqan azyq-týlik, kiyim-keshekpen birge kommunaldyq tólemderding qymbattauy múnayshylardyng jaghdayyn auyrlatyp jiberdi. Qazir olar tipti balalaryn balabaqshagha aparu ýshin qarjy tappaytyn jaghdaygha jetip otyr. Al búl kezde kompaniyanyng tabysy artyp otyrghanyn da júmysshylar biledi. Sebebi Hu Er Tay kelgeli, múnay óndirudi bir jarym esege arttyryp jibergen! Yaghni, júmysshylardyng jalaqyny kóteru turaly talaby negizsiz emes degen sóz.

Býgin múnayshylar shetelderdegi siyaqty, Qytay kompaniyasy da ailyqty kótergen kezde, inflyasiyany esepke alyp kóteru qajettigin aitady.

Ýndeude júmysshylar múnan әri múnday jaghdaygha tózbeytinderin jәne ýnsiz qala almaytyndaryn eskertedi. Múnan ózge býgingi jaghday bir kýnde oryn almaghanyn, múnan búryn da osy talapty qoyghandaryn aita kelip, «Úly qabyrgha» ýnsiz qalyp, olardyng talabyn ayaq asty etudi jalghastyra beretin bolsa, kompaniya júmysshy ataulyny ózine birjola qarsy qoyatyny turaly da eskertedi.

«Qazir biz ýshin kompaniyanyng qanday jaghdayda ekeni tolghandyrmaydy, sebebi olardy da bizding jaghdayymyz tolghandyryp otyrghan joq. Basshy atauly qit etse, qanday da bir attestasiyamen qorqytady, «kompaniyada tabys joq, shyghyngha úshyrap otyrmyz» degen uәj aitady. Biz múnan bylay kompaniyanyng múnday «mýshkil halimen» sanaspaymyz. Óitkeni bәrin aitpaghanda, qazaq jәne qytay mamandaryn alalaudyng ózi nege túrady? Sondyqtan biz múnan әri ýnsiz qala almaymyz jәne múnan әri kýte de almaymyz» delingen Ýndeude...

 

Qaramanov  nege qughyngha týsti

Baspasóz mәslihatynda basa aitylghan mәsele, «SK-5»-ting búrghyshylar masteri Marat Qaramanovqa qatysty boldy. Onyng dәl osy kompaniyada júmys istep kele jatqanyna 13 jyl. Qaramanovtar әuletining Aqtóbe múnayyna sinirgen enbegi – jarty ghasyrgha juyq. Qazirding ózinde, Marat Qaramanovtyng balalary Aqtóbe múnayyna qyzmet etedi. Búl әulet – Aqtóbe ónirine tanymal múnayshylar dinastiyasy.

«Býgin «Úly Qabyrghada» ne bolyp otyr?» dey kelip, múnda oryn alghan zansyzdyqtardy tәjiriybeli búrghyshy sausaqpen sanaghanday etip, tizip bergen.

– «Úly qabyrgha» kompaniyasynda montaj, demontaj, búrghylau júmysynyng oryndalu merzimi shekten tys qysqartylghany sonsha, ony oryndau mýmkin emes;

– Búrghyny ornatu júmysyna mýlde uaqyt bólinbegen. Montaj-demontaj júmysy ýshin arnayy tehnika jәne avtokrandar tolyq qamtamasyz etilmeydi;

– Búrynghy tәjriybeli degen montajshylar men dәnekerleushilerding jartysynan astamy qysqartylghan. Nәtiyjesinde montaj jәne demontajgha qatysty qyruar sharua óz dengeyinde jýrgizilmeydi;

– Uaqyttyng asa tyghyzdyghynan júmysshylar montajdau júmystaryn oryndaghan kezde tehnikalyq qauipsizdik sharalaryn búzugha eriksiz barady;

– Búrghy basynda bolugha tiyis arnayy injenerler sany az. Olar da qysqartugha úshyraghan;

– Eger Qytay basshylary Qazaqstannyng «Enbek turaly» zanyn búzbasa, әr júmysshygha 400–500 myng tenge jalaqy tiyesili boluy kerek. Biraq júmysshylardy aitpaghanda, búrghyshylar masterining ózi 160–180 myng tenge ailyq alady. Master atauly tәuligine 20 saghat júmys istep, tórt saghat qana demalady!

Búl ghana emes, bizding kez kelgen zandy talabymyzgha kompaniya tarapynan: «Aqsha joq, jospar oryndamay, shyghyngha batyp otyrsyndar...» – degen sózden ózge aitylmaydy. Al múnayshylardyng ózderi múnaydy búrynghydan әldeqayda kóp óndiretinderin biledi.

Qazir búrghy basyndaghy bar júmys tehnikalyq qauipsizdik sharalaryn búzu arqyly jýrgiziledi. Búl iske qatysty jergilikti departament mamany júmysty toqtatugha núsqau berse, Qytay jaqtyng mamany aralasyp, júmysty jandandyrugha núsqau beredi.

Kez kelgen oryndalmaghan jospar, synghan jabdyq ýshin tek jergilikt mamandar jauapty. Qytay jaghynyng mamandary eshbir jaghdayda jauapkershilikti óz moyyndaryna almaydy.

2012 jyly 20 qarasha kýni doloto úrlanghanyn bilemiz. Biz ony joqqa shygharmaymyz. Biraq biz brigadanyng namysy ýshin, bәrimiz jabylyp izdep, dolotony ornyna qoyghanbyz. Múnan «Úly qabyrgha» bir tiyn da zardap shekken joq. Soghan qaramastan, osyny syltau etip, meni júmystan shygharyp otyr. Mine, ýsh aidan beri esh negizsiz júmyssyz otyrmyn.

Sebep bireu ghana: men Yan Syvey myrzagha (bas diyrektordyng orynbasary) únamaydy ekenmin. Oghan únaytyn men qyz ba ekenmin?

Mening aitarym, Qytay mamandary bizding mamandardy mensingisi kelmegen kýnning ózinde bizding elding zanyn oryndasyn! Kez kelgen sheteldik kompaniya qay elde júmys istese, sol elding zanyna baghynuy, ony oryndauy tiyis».

Búrghyshylar әuletining ókili jazghan hattyng qysqasha mazmúny osynday. Biz onyng jazu ýlgisin de ózgertken joqpyz.

Qazir kompaniya Hu Er Taydyng atyna Marat Qaramanovty qaytadan júmysqa alu turaly Ashyq hat jariyalanyp, oghan 27 búrghyshylar brigadasy masterlerining 17-si qol qoyghan. Seriktestik júmysshylary «merzimi shekteusiz ereuil jariyalaymyz» degen song ghana biylik pen atqarushy organdar qorqyp, Qaramanovty qamaudan bosatqan. Biraq qaladan shyqpaytyny turaly qolhat alyp, ýiqamaqqa otyrghyzyp qoyghan. Joghalyp, ornyna qoyylghan doloto ýshin, Qaramanovqa qatysty sot bolady dep kýtilude.

«Múnayshylar әuletining ókili, ózi 27 jyldan beri Aqtóbe múnayyna enbegi singen Marattyng dolotony úrlap nesi bar? Búl mýmkin emes. Kerisinshe, ol doloto joghalghan kýni býkil Aqtóbe oblysy boyynsha barlyq belgili múnayshylargha habarlasyp, kezdeysoq dolotony satyp almaudy aityp, saqtandyrdy. Jabdyqtyng joghalghan turaly jergilikti polisiyagha shaghym týsirgen de Marat Qaramanov.

Ózi polisiyanyng kómeginsiz, dolotony izdestirip, onyng tabyluyna yqpal etti. Eger ol tabylmaghanda, onsyz da mardymsyz ailyq alyp jýrgen júmysshylargha bólip tóletetin edi. Ol bizdi, júmysshylardy osynday qiyndyqtan qútqaryp qaldy», – deydi júmysshylar.

Olar Marat Qaramanovty jazyqsyz sottaugha jol bermeytinderin aityp otyr. Óitkeni ol osy ónirde qazaq júmysshylarynyng mәselesin kóterip jýrgen, ózimen niyettes azamattardyng basyn qosyp, tәuelsiz kәsipodaq qúrayyn dep jýrgen azamat. Sebebi tehnikalyq qauipsizdikting saqtalmauynan óndiriste jaraqat alu men adam ólimi jiyilep ketti. Kompaniya basshylary múny jasyryp qalugha tyrysady.

Jergilikti múnayshylar osyghan deyin tәuelsiz kәsipodaq ókili Aydos Sadyqovtyng qalay jazyqsyz eki jylgha sottalghanyn biledi. Endi múnan bylay onday zansyzdyqqa jol bermeuge bel buyp otyrghan kórinedi.

Shynynda da, byltyrghy jyldyng qarakýzinde joghalghan jabdyq turaly mәsele arada jarty jyldan astam uaqyt ótkende nege qayta qozghalyp otyr? Sol kezde nege Qaramanovqa «úryny jasyryp-japtyn» dep kinә taqpaghan? Týsiniksiz.

 

Qazaq nege óz jerinde ógey?

«Biz, Ortalyq qoymanyng bir top júmysshylary, osy hatqa qol qoyyp otyrmyz» dep bastalady BPQ ókilderine taratylghan taghy bir qújat. Búl da «Úly qabyrghanyn» bas diyrektory Hu Er Taygha joldanghan hat eken.

«Biz bar qoymalardyng bastyghy Ly Chjansziyding adamdarmen dúrys til tabysa almaydy, onymen bir újymda júmys isteuden bas tartamyz» dey kelip, adamdar Ly degen bәlening orynsyz talap qoyatyny turaly shaghymdanghan. Mәselen, búrghylau júmysyna qajet jabdyq, qosalqy bólshek qay brigadagha tyghyz týrde qajet, soghan birinshi kezekte jóneltilui tiyis. Ly bolsa, qytay brigadasyna qajet zattyng birinshi kezekte jiberiluin talap etedi. Tipti qoyma qyzmetkerleri týski ýzilis kezinde as iship otyrsa da, qytaylar kelse, iship otyrghan asyn tastap, olargha qajetti zatty izdep jónelui kerek...

Búl búl ma, Ly bizden tek qana orys tilinde sóilesuimizdi talap etedi! Al bizding aramyzda tughaly búl tilde sóilemegen júmysshylar bar! Búl jaghday bәrimizding janymyzgha batady jәne biz ýlken alandaushylyq ýstindemiz» dep qol qoyghan adamnyng sany onnan asady...

Qytaydyng qazaq jerinde jýrip, qazaqty adam ghúrly kórmeuining mysaly búl újymda jetip-artylady. Esepshi A. Qúsayynovanyng atqarushy diyrektor Yan Syveyding atyna týsirgen shaghymy osyghan dәlel. Shaghym mazmúny, qytaylyq aspazshy Djangha qatysty. Qúsayynova kezekti qújatqa qol qoyghyzu ýshin, Ly Suye degenge telefon shalady. Ol bolsa Oralda jýrgenin aityp, ózi ýshin aspazshy Djan qol qoya salsyn degendi aitady. Qúsayynova Djangha bir emes, eki-ýsh ret keledi. Ol Qúsayynovanyng ne aitqanyn shybynnyng yzynynday da kórmegen. Eng sonynda esepshi búl Ly Suyening tapsyrmasy ekenin aityp, qol qoiyn talap etkende, әlgi qolyna ne týsse, sony esepshi әielge laqtyryp, tipti, ony jaghadan sýiregendey etip, qoymadan iyterip shygharghan!

Áyel adamgha qatysty múnday dórekilik, búzaqylyq, tipti adamgha qol kótergeni ýshin qylmysqa jatatyn búl is te ayaqsyz qalghangha úqsaydy...

 

Qashanghy tonala bermekpiz?

«Úly qabyrghadan» shekten tys qorlyq kórgen qazaq múnayshylarynyng mún-zary osy aitylghandarmen bitpeydi. Olar qazir QR Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining tóraghasy Rashid Týsipbekov myrzagha da shaghymdanuda. Búl jerde mәsele tapaday taltýste tonalyp jatqan millondar, mýmkin, tipti milliardtar turaly bolyp otyr.

Búl shaghymda 2008 jyly «Úly qabyrghagha» Hu Er Tay kelgeli, búl JShS-gha týrli qyzmet kórsetetin birqatar kommersiyalyq firmalar payda bolghany kórsetilgen. Atap aitqanda, «Aziya-Afrika petrolium», «Kosmo-Serviys», «Ant-Oyl», «Huaniso-Súnqar múnay», t. b.

Osy firmalar arqyly «Úly qabyrgha» ýshin qajet jabdyqtar jergilikti bazardaghydan әldeneshe artyq baghamen satylyp alyna bastaghan. Mәselen, jergilikti qúrylys bazarynda aghash taqtaydyng 1 kuby 25 000 tenge túrsa, «Úly qabyrgha» múny janaghy atalghan firmalardyng birinen 135 000 tengeden satyp alady. Eng soraqysy 10 tenge túratyn bir búranda shege (shurup) brigadagha 3 500 (!) tengeden keledi.

2010 jyly búrghylau masterleri «Búl nege qymbat?» dep shu kótergen bolatyn. Osydan song kompaniya basshylary qulyqqa baryp, tauargha qosa beriletin jóneltpe qújattardy (nakladnoylar) baghasyz jiberetin bolghan.

Tapsyrys oryndaytyn kólikter «Aziya-Afrika» firmasy arqyly «Úly qabyrgha» JShS-ne qyzmet kórsetedi. Jergilikti jýrgizushilerding 10 tonnalyq «KamAZ» jýk kólikterine aiyna 300 000 tenge tólenedi. Múnyng ishine vahtalyq әdispen júmys isteytin eki jýrgizushining ailyghy, janar-jaghar may men qosalqy bólshekterding qúny kiredi. Al salystyru ýshin, shaghymda Hu Er Taydyng kólikterine qansha tólenetini kórsetilgen.

 

Búl anyqtama boyynsha:

– «Toyota-LandKruzer-200» (№794331) – aiyna – 1 000 000 tenge;

– «Leksus-300» (№D-388SS – aiyna – 700 000 tenge;

– «Toyota-Kamri» (1781 ANA) – aiyna 250 000 tenge;

– «Toyota-Korolla» (№N794328, №N-794 330 ay sayyn әrqaysysyna 500 000 tenge bólinedi;

Barlyq shyghyn «Úly qabyrghanyn» esebinen...

Qarjy mәselesinen ózge, júmysshylardyng janyna batyp túrghan mәsele – til jәne qúqyq mәselesi. Jergilikti mamandardyng qúzyry esh jerde jýrmeytini, qazaq júmysshylaryna qatysty enbek tәrtibining búzylatyny óz aldyna, Qytay jaghy qazaq tilinde sóilegenderi ýshin de júmysshylardy qyryna alady. Qaydaghy bir qoyma bastyghy Liyding ózi «qazaqsha sóilegender júmystan shygharylady» deytin kórinedi. Al bas diyrektordyng orynbasary Yan Syvey qazaqsha sóileuge tyiym salady. Múnayshylardyng aituynsha, búghan qatysty naqty dәlelder bar. Bir sózben aitqanda, qytaylar ózderin óz jerinde jýrgendey erkin sezinedi, «aq degenderi alghys, qara degenderi qarghys».

Mәselen, seriktestikting shtattyq kestesi boyynsha 15 injener boluy tiyis. Biraq naqty alghanda tórt injener ghana bar. Onyng ekeui – qazaq, ekeui – qytay. Al ózge 11orynda otyrghan qytaylar injenerler emes. Olardyng biri – aspaz, kóbi jay júmysshy. Biraq olar injener jalaqysyn alady. Múnday mysaldar әr bólimde bar. Kelgen qytaylardyng deni – Qazaqstangha zansyz shekara asyp kelgender.

Migrasiyalyq polisiya qayda qarap otyr dersiz?

«Al qazaq basshylary ne istep otyr?» degenge kelsek, Qúrbaliyev bastaghan top (B.Omarov., M.Tólegenov., A.Nysanbaev., S.Baymaghanbetov jәne zanger degen aty bar S.Kartiyn) qazaq júmysshlarynyng jaghdayyn oilap otyrghan joq. Sebebi olardyng qytaymen iship-jemi bir... Jeke tehnikalaryn tapsyrysqa berip, Hu Er Taydan qomaqty tabys tauyp otyr. Olar ýshin Taydyng aitqany zan.

 

Janaózen qaytalana ma?

Almatygha kelip, baspasóz mәslihatyn ótkizushiler osynday qauipting bar ekenin basa aitty. Qogham belsendisi, Azamattardy qorghau qoghamdyq úiymynyng tóraghasy Alpamys Bektúrghanov: «Bizge qantógisting keregi joq. Ortaq sheshimge keletin dialog qajet», – degendi birneshe mәrte qadaghalady.

Qazir júmysshylar qatty ashynyp túr. Jaghdaydyng búlay shiyelenisuine esh tanghalugha bolmaydy. Eng aldymen, birlesken kәsiporynda әleumetttik tensizdik pen enbek dauy úzaq uaqyttan beri oryn alyp keledi.

13 mamyr kýni oblys әkimining orynbasary S.Núrqatova múnayshylar atynan Marat Qaramanovty qabyldaghan. «Mamyrdyng 17-ne deyin jauap beremiz» degen әkimdikting de uәdesi oryndalmady.

Atalghan shaghymdar Aqtóbe oblysynyng әkimi Arhiymed Múhambetovke, oblystyq Qarjy polisiyasynyng bastyghy, polkovnik T.Sabyrjan myrzagha da joldanghan. Habar joq. Múnayshylardyng shaghymy boyynsha, qúqyq qorghaushy Bektúrghanov Alpamys Humen jolyqqanda, qytay basshynyng janynda bolghan Aqtóbe oblystyq әleumettik jәne enbekti qorghau departamentining tóraghasy S.Amanbaev pen oblystyq kәsipodaq komiytetining I-shi orynbasary V.Pfaninshteili qytay basshynyng sózin sóilep, júmysshylarmen mәmilege kele almaytyndaryn aitqan.

Bizge belgili bolghanday, әzirge «bәrin zanmen sheshuge bolady» dep ashynghan múnayshylardy aqylgha shaqyryp, olardyng qanday da bir әreketke baruyna jol bermey otyrghan jalghyz ghana Bektúrghanov Alpamys kórinedi.

Biraq qazaqtyng ashuy bir kóterilse, ony basu qiyn bolatynyn da úmytpaghan jón...

Gýlmira TOYBOLDINA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 24 (200) 27 mausym 2013 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7605