Júma, 21 Mausym 2024
Janalyqtar 5080 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:22

Myrzan Kenjebay. Ýsh túghyrly til – últty joydyng jospary ma?

Adam-pende qyzyq  qoy! Sonyn  ishinde óz-ózinen ótirik aityp, ony nege aityp otyrghanyn ózi de   bilmey, sol  óz ótirigine ózi ilanyp,  sodan  arabsha  aitqaanda «kәif»  ústap   bir rahat sezimge  bólenetin  adamdar bolady.  Osy kýni  keybir  qazaqtar  «2020  jyly qazaqstandyqtardyn  90 % -y qazaqsha  sóileytin  bolady» dep kýpsinip otyrghanyn  estigende tap әlgi «kәifker»  qazaq  esime týse ketedi.  Oghan nege senging kelmeydi  deysiz  ghoy?! IYә, óz basym oghan 99,9% senbeytinimdi Qazaqstandaghy qay «qúdaydyn» qarsy aldynda qasqayyp túryp aita alamyn. Óitkeni...

Adam-pende qyzyq  qoy! Sonyn  ishinde óz-ózinen ótirik aityp, ony nege aityp otyrghanyn ózi de   bilmey, sol  óz ótirigine ózi ilanyp,  sodan  arabsha  aitqaanda «kәif»  ústap   bir rahat sezimge  bólenetin  adamdar bolady.  Osy kýni  keybir  qazaqtar  «2020  jyly qazaqstandyqtardyn  90 % -y qazaqsha  sóileytin  bolady» dep kýpsinip otyrghanyn  estigende tap әlgi «kәifker»  qazaq  esime týse ketedi.  Oghan nege senging kelmeydi  deysiz  ghoy?! IYә, óz basym oghan 99,9% senbeytinimdi Qazaqstandaghy qay «qúdaydyn» qarsy aldynda qasqayyp túryp aita alamyn. Óitkeni...

IYә, óitkeni aitylghan sóz bolsyn, berilgen uaghda bolsyn, ony  jýzege asyrudyng aldyn-ala belgilengen jospary, tiyisti sharalary belgilenip, ol solardy atqarushy adamdargha jýkteledi, mindetteledi, tapsyrma beriledi. Olardy bastau, tәmamdau mәuletteri yaghni, merzimi belgilenedi. Bizde әlgi 90%  qazaqsha sóileuge qatysty búlardyng birde-biri joq! Qazaq tilining memlekettik  mekemelerdegi, mektepterdegi qadir-qasiyeti,  alar orny  osydan 21  jyl búryn, qanday bolsa, býgingi shyqqan «biyigi de», alar orny da әli de sol  kýiinde. Ol   әlgi  memlekettik mekemelerde de, býkil ministrlikterde de, mektepterde de, telearnalarda da sol kýiinen tómendemese, jogharylaghan joq  dep batyl aitugha әr qazaqtyng haqy bar. Jogharylamaq týgil,  qazaq  tilining Qazaqstanda onshalyqty  qajet emes ekenin  Kolbinnen estelikke qalghan qostildilik  az bolghanday, endi ýshtúghyrly tildi engizip,  jas sәbiyding miyn atala   qyludyng ózi-aq dәleldep berdi. Búl – qazaqtyng jas úrpaghyn mәngýrttendirudin, eng onay, eng aramza tәsili. Óitkeni, jastayynan  ýsh tilde sóilegen sәby eshqashan eng әueli óz últyn sýietin, óz últy ýshin janyn beruge dayyn, taza óz últynyn  azamaty bolyp shyqpaydy. Ol bolamyn dese de bola almaydy.   Ýsh tildi týgil  kenes zamanynda tәrbiyelengen qostildilerding kóbi, oryssha  óleng jazyp ataqty aqyn atanghandardyng qazaq tili, qazaqy tәrbiye, qazaqy salt-dәstýr mәselesine kelgende ne sabynday búzylyp, ne  qazaqqa  qarsy jaqqa   tayqyp shygha kelip, solargha qosyla shapqanyn da kórip jýrmiz. El baylyghyn qaltasyna basyp, shet elge qashyp ketkender týgel derlik orys mektebinde oqyghandar. Sóite túra, sonday kosmopolitter men nigilisterdi, sanasy samsoz mәngýrtterdi últymyzdyn  betke ústary retinde  jer-kókke syighyzbay maqtaytyndar әli de bar.  Al  býgin she?

Reseyden  azattyq alghan  Qazaqstannyng orys mektepterindegi  qazaq tilinin  jaghdayy she? Orys mektepterinde qazaq  tilin  oqytu dúrys jolgha qoyylghan ba? Qazaq mektepterinde qazaq balalardyng orys tilin ýirenuine  qanday talap qoyylsa, orys mektepterinde orys  balalarynyng qazaqsha ýirenuine sonday talap qoyyla ma? Búl turaly bir auyz lebiz  aitylmaydy.

Endi  osy mәselege toqtalayyqshy. Qazaq mektepterinde qazaq tili pәni  aptasyna 3 ret oqytylsa, orys tili de dәl solay 3 ret oqytylady. Búl  bolashaqta qazaq  tili  ózinin  memlekettik dengeydegi  biyigine kóteriletinine  zor kýmәn  tughyzady. Óitkeni, memleketti basqarudyng eng basty  qúraly  polisiya da, әsker de emes–til. Memleket eng әueli   memlekettik  til arqyly basqarylady. Bir taqta  eki preziydent nemese eki han otyrmaugha tiyisti ekeni ras bolsa, til de solay. Reseyde 130 emes, 400 últ túryp jatsa da memlekettik til–orys tili. Oryssha bilmeseng – aula sypyrushylyqqa da almaydy. Ásheyinde, orys ne istese sony isteytin qazaqbasylary orystyng osy últshyldyghyn Qazaqstanda nege qaytalamaydy?  Keleshekte qazaqstandyqtardyng 90%-y qazaqsha sóileydi, is qaghazdary qazaqshagha kóshiriledi degenning bәri qyp-qyzyl ótirik emes, qazaqty aldap  qong emes bolsa, memlekettik til  taghynda әldeqashan qazaq tili ghana otyruy kerek edi. Olay isteuge orystardan nemese Reseyden qorqatyndar Qazaqstan halqynyng 80 payyzy  qazaq, ózbek,  úighyr, әzirbayjan, tatar, qyrghyz dep atalatyn  týrki tildiler ekenin algha tartuyna әbden bolady. Al búlardyng bәri qazaqsha biledi, bir-birimen emin-erkin sóilesedi,  sóileshedi, gәplashady. Sondyqtanda birde-bir ne úighyr, ne ózbek, ne týrik, ne әzirbayjan, ne dúnghan, tipti, nemister de qazaq tili óz  taghyna otyruyna qarsy emes. Qarsy shyghatyndar tek orystardan shyghuda. Ázil retinde de, shyndyq retinde de óz basym myna bir óz sózimdi ózim  ýstelimning ýstine jazyp qoydym: qazaq  tiline orystyng bәri qarsy emes, biraq qarsylardyng bәri tek – orystar ghana!  Endeshe, qazaq jerining dәm-túzyn tatyp, as-suyn  iship,  ózge baylyqtaryn qazaq qasqanyn  ózinen artyq  bolmasa, kem paydalanbay otyrsa da ony mise tútpaytyn jәne bayaghy «úly orystyq», shovinistik auruynan arylmaghan az ghana toptyng qas-qabaghyna qarap, mektepterimizde orys tiline qazaq  tilimen birdey saghat berip qoyatynday bizge ne kórindi?  Álde erteng balalarymyz oryssha  aralastyryp   sóilemeytin  bolsa, óz memleketin basqara  almay qalady ma? Búl qazaq mektepterindegi qazaq balalarynyng miyna artylghan qosymsha  jýk  qoy! Búl bir.

Ekinshiden, qazaq mektebindegi balalar orys tilinen mazmúndama, shygharma jazady. Eger eng ýzdik oqityn qazaq balasy oryssha osynday  jazba júmystarynan 3 nemese 4-tik bagha alyp,  toqsandyq ne  jyldyq  qorytyndyda 4-ke   shyqsa, ol qazaq  sәbiyi  ýzdik oqushy bolyp eseptelmeydi. Búl qazaq úrpaghyn qorlau, qazaq úrpaghyynyng keleshegine or qazu emes  dey alasyz  ba? Dey almaysyz!

Osynyng bәri az bolghanday qazaq  sәbii oryssha jauap berip túryp,  ekpindi (ony udarenie deui kerek!)  dúrys týsirmese de, mysaly  «Rass-i-i-ya»  demey, «R-o-o-ssiya» dep ekpindi «o»-gha,  «t-o-o-poli» demey «top-o-o-li» dep, «l-e-e-e-bedi»  demey, «leb-e-edi» dep ekpindi  ekinshi «e»-ge týsirse, oryssha «taza sóileytin  danyshpan» balalargha kýlki bolady da, múghalimi  oghan – 3 qoyyp: «Sadisi, minus tri» deydi. Búl da qazaq balasyn jastayynan orystyng aldynda kibirtek, kiriptar, jasqanshaq etip, ýlkeygesin ózin  orystan tómen sezindirudin  myqty qúraly. Mine, osy jaghdayattyn, yaghny tilining ýstemdigining arqasynda әlgi orys balasy  óskesin de ózin qazaqtan  joghary ústaytyn bolady. Búl  qazaqty bayaghy qúlminez  qalpynda ústaudyng eng onay joly. Al  qúlminez úrpaq, qúlminez halyq naghyz azattyq, naghyz  bostandyq, naghyz  tәuelsizdik degenning ne ekenin, qanday  bolatynyn bilmeydi, oghan  terenirek boylap, oilanugha da qabiletsiz  bolady. Al naghyz tәuelsizdikti, naghyz azattyqty bilmeytin últ toyqúmar, oiyn-sauyqshyl, ata-babasynda bolmaghan, «tughan kýn»  degendi jyl sayyn  atausyz  qaldyrmaytyn, ishken-jegenine, qarny toqtyghyna, ýstinde birkiyer taza kiyimi bolghanyna mәz,  mәngýrt últ bolyp  qala  beredi. 

Álginde qazaq balasy orystyng bir sózin dúrys  aitpasa ózi kýlki,  alatyn baghasy  tómen bolatynyn  aittyq. Óitkeni, qazaqtardyng ishinde kýni keshege deyin «oryssha aksentsiz»  sóileuikter ghana eng danyshpan, eng bilimdi, eng aqyldy bolyp eseptelip, eng aldymen atqa minetinder de, ataq-danqtylar da solar bolyp eseptelip keldi. Sol ýrdis Qazaqstanda әli sol kýiinde! Qazaq mektebinde keybir qazaq balasy  oryssha «aksentpen» sóilese,  orys balasy qazaqsha aksentpen de sóilemeydi, qazaqsha mýlde sóilegisi de kelmeydi.  Óitkeni, orys mektebinde olargha qazaq mektebindegi balalargha  oryssha biluge qoyylghanday talap qoyylmaydy. Kerek bolsa, qazaq tili saghatynda orys balalary mektep aulasynda dop teuip, bilgen boghauyzyn syqpyrtyp asyr-salyp oinap jýredi. Óitkeni, olar kýni erteng mektep bitirerde  qazaq  tilinen  «qaqpasa» da attestat alyp, qazaqshasyz-aq kez-kelgen JOO-gha   týsetinine  Hristosqa sengendey senedi.  Óitkeni, olar sol JOO-ny  bitirgesin de   qazaqtyng dәm-túzyn tatyp  otyryp ta qazaqtyng «nan», «túz» degen sózin, anqasy keuip ólim auzynda jatsa da «su» degen sózin aitpay-aq  Qazaqstanda «mojno jiti kak v rai» ekenin kishkentayynan, sonau balabaqshada jýrip-aq әbden bilip alghan. Ol solay tәrbiyelengen.  Osy jerde aitpasqa bolmaytyn bir jәit bar. Álde orysqa qaraghanda oqu-bilimge alghyr ma, әlde  qazaqqa degen qúrmetshildigi, orystan góri mәdeniyettiligi me, ol jaghyn biz bilmeymiz, әiteuir Qazaqstanda túratyn  nemister  qazaqshagha suday ne әp-sәtte  qazaqsha ýirenip alady. Orys mektebinde oqityn nemis balalarynyng qazaqsha sayrap túrghanyn talay kórdik. Al orys balalary nege onday emes? Orys mektepterinde qazaq tilin  ýirenuge nege  qatan  talap qoyylmaydy? Al qazaq  mektebindegi qazaq sәbiylerining oryssha sóileuine, oryssha «aksentsiz sóileuine»  nelikten  sonsha  joghary talap qoyylady? Búnyng arjaghynda qanday qúpiya jatyr, ol qúpiya nege ashyp aitylmaydy? Búl –qazaqtar dәl býgin oilanyp, taldap,   qazaqtar  sheshim shygharatyn jaghdayat. Bile bilgen adamgha búl – qazaq últyna jasalyp otyrghan qiyanat, qazaqqa  qarsy  jasalyp otyrghan qylmys! Endi osynyng bәri az bolghanday  qazaq shonjarlary qazaq sәbiylerine balabaqshadan bastap aghylshyn tilin ýiretudi mindettedi. Búl  qastandyqty kim oilap tapqanyn, kim úsynys jasaghanyn biz bilmeymiz. Biraq bir últty, yaghni, Qazaq  últyn joyyp jiberu ýshin osy qostildilik, ýshtildilik degennin  ózi-aq mol jetedi. Bir últty jer betinen  eshqanday qaru-jaraqsyz joq qyp jiberu ýshin    qostildilik degendi engizu-aq jetetinin Devid Kristal degen aghylshyn ghalymy «Til ajaly» degen kitabynda aitqan. Al  ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi:

Qashanda  tili ekeuding - dini ekeu

Bayqamay, joq  qyp alma dinindi adam! – degen eken.

IYә, býginde Qazaqstan shonjarlary dýniyejýzilik lingvistikada joq, adam balasy estip kórmegen «ýsh túghyrly til» degendi  oilap tapty.  Qazir «kóp til bilu paydaly»  degen sayqaly sóz qazaqtardyn  miyna synalap,  bildirmey engizilude. Soghan sengen anqau qazaqtar men eliktegish qazaqtar balalaryn shet tilderin oqytugha berip jatyr. Tipti, «biz– qazaqtar, әrqaysymyz osylay kóp til bilu arqyly aldaghy uaqytta dýniyejýzin basqaratyn bolamyz» degen eng esuastyq, eng aqymaqtyq sózder ara-túra aitylyp qalyp  jýr.  Dýniyejýzin eng qúdiretti, eng әdil, eng qayyrymdy, eng meyirimdi bir Allah qana basqara alady. Múnday essizdik basqa halyqtarda bar ma, joq pa bilmeymiz. Biraq birde-bir orys, birde-bir aghylshyn nemese fransuz balalaryna kóp til bilu kerek degendi aitpaydy. Qazaqtar ghana balalaryna «kóp til bil» dep ýiretedi. Qarap otyrsanyz, qazir últyn tilin, dinin satyp, elin satyp, otanyn satyp shetelge ketip jatqandar týgel derlik orys mektebinde oqyghandar! Álemdegi eng bir ozyq ta, eng bir ilim-bilimi damyghan, әri mәdeniyeti joghary japon últy balalary 14-15-ke kelgenshe basqa tildi manyna juytpaydy. Óitkeni, olar kishkentayynan eki tilde, ýsh tilde sóilegen  bala óskesin naghyz óz  últyn sýietin, eng әueli óz últyn qúrmetteytin azamat bolmaytynyn, tughan jerin emes, toyghan jerin  silaytyn  bireu yaghni, kosmopolit bolyp shyghatynyn ghylymy jәne is jýzinde zerttep, dәleldep shyqqan.

Taghy bir qyzyq: «orys tili últaralyq qarym-qatynas tili» degen  esuastyq qaghidany kim oilap tapty? Dýniyejýzilik lingvistikada onday termin atymen joq qoy! Kenes zamanynda «nado dumati v planetarnom masshtabe», «ob obshechelovecheskih zabotah» dep  gýrildep, «proshay,  nasekomyy brat, prekrasnyy organizm», «Ty, zemlya, poklonisi cheloveku!» dep, óleng jazyp,  osy kýni de «Qazaqstan ýshin tәuelsizdik óte qauipti» dep jýrgen kosmopolitterding bәri orys mektebinde oqyghandar nemese qostildiler! Qazir «Qazaqtelekomdaghy»  «118» dep atalatyn anyqtamalyqta otyratyn orys qyzgha qazaqsha birnәrse  súrasang telefon qúlaqshasyn tastay salady, dýkende túrghan satushy orys qatyngha qazaqsha sóilesen, jauap bermey «ne dep túrsyn?» degendey betine bedireyip  qaraydy.   Biraz  shekeqyzbay bolyp baratsa, ol saghan «ya ne obyazan tebe govoriti na kazahskom» dep auzyna  bir uys qúmdy qúya salady. Mine, bizdegi «birligi jarasqan» «bratandyqtyn» týri.

Úzyn sózdin  qysqasy, Qazaqstandaghy qazaq  tilining dәl býgingi jaghdayynda  2020  jyly  qazaqstandyqtardyn  90%-y qazaqsha sóileydi deu ne  anqau qazaqty aldarqatu,  ne 20 jyldan keyin ne esek óledi, ne han óledi, ne men óleminning keri ekenine dau joq! Onyng esesine qazir

Qazaqtyng ýsh sózining ekeui oryssha bolyp baratqanyn kýn sayyn kózimiz kórip otyr. Osynyng ózi-aq tilder de, mәdeniyet te eshqashan  birin-biri bayytpaytynyn, qayta  qay últtyng memleketining qaruy kóp, últynyng sany kóp  bolsa, sol últtyng tili ózine baghynyshty ekinshi últtyng tilin, salt-dәstýrin yaghni, mәdeniyetin birtindep jútyp qoyatynyn, yaghny janaghy  Devid Kristal men Ábubәkir  Kerderi (1858-1903)  aitqanday últty joyyp jiberetinin anyq kórsetip otyr. Búl da keybir ekijýzdi ghalymdardyn, kulitorologtardyng orys otarshyldyghynyng yghyna jyghylyp aitqan sayasy sayqalnamasy ekeni endi belgili bolyp otyr. Sóitip, últ joyylar aldynda ekinshi, yaki, baghynyshty últtyng jastary óz tilinde sóileudi, últtyq  salt-dәstýrin  saqtaudy artta qalushylyq, mәdeniyetsizdik dep oilaytyn jәne sany kóp, әskery qaruly kýshi basym ýstem últtyng tilinde sóileytin bolady.Múny lingvistikada «assimilyasiya» deydi. Biz assimilyasiyagha úshyradyq. Átten, býgingi  qazaq basshylary osyny bilse de bilmegen bolyp, әlgindey qostildi, ýshtildi sayasatty nege jýrgizip  otyrghany týsiniksiz.  Týsinigindi aitsan, ne nadan atanuyn, ne 130-dan astam últty býldirushi ekstremist, tipti, әldebir jaghday bolsa, terrorist atanyp ketuin  bek mýmkin. Al, jasy 80-ge taqap qalghan Oljas, keshiriniz, Aljas Sýleymenovtyng bergen súhbaty boyynsha bizding búl aityp otyrghanymyzdyn, jalpy qazaq mәselesi turaly júdyryqtay jýreging japyraqtay qaltyrap otyryp aitqanynnyng bәri obshechelovecheskiy emes «aulbayskiy patriotizm»! Álde qazaqtargha qarap auzyna kelgenindi aita  bersen, sene beredi dep  oilaydy ma, әlde ózderinin  nadandyghy ma qaydam, qazir qazaq basshylary men keybir ghalymsymaqtar «orys tili –últaralyq til», «aghylshyn tili–ekonomikanyn, naryqtyng tili» degen  tezisti oilap tauypty.  Sony keybir qazaq  gazetteri so  kýiinde jariyalaydy.  Sonda ol tilderge onday mәrtebeni (statusty) kim beripti? Sonda qalay, eger orys tili bolmasa, býkil  týrkitildi halyqtar men ispan, ugro-fiyn, farsy, qytay, sanskrit tildi  halyqtar bir-birimen sóilese almay, bir-birine eki kózi    jaudyrap qarap   túratyn mylqaulargha ainala ma? Eger aghylshyn tili bolmasa, dýniyejýzinde sauda-sattyq toqtap, әrkim óz  zatyn ózi ghana paydalanyp, ýiinen shyghudan qalady ma? Búl – әsheyin, qazaq basshylarynyng halyqaralyq sayasattaghy jәreukeligi, jaghympazdyghy jәne qaytkende qazaq  tilin  qajetsiz til dep óz  jymysqylyghyn jýzege asyrudyng bir tәsili ghana. Olardyng Qazaqstandaghy telearnalardy týp-týgel kýndiz-týni oryssha sarnatyp qongynyn, Qazaqstannyng býkil qalalary men tiri orysy joq auyldaryna oryssha gazet-jurnaldardy qarday boratyp tastauynyng arjaghynda osy jymysqylyq jatyr.  Ángimeni, orys mektepterindegi qazaq tilinen bastadyq. Endeshe, olar osynyng bәrin kórmey-bilmey otyrghan joq. Yaghni, olar balalaryna mektepte de, ýide de qazaqsha ýiretpeydi de, oqytpaydy. Óitkeni, Qazaqstanda qazaq tiline qajettilik joq ekenin týsinip boldy. Olar týgil qazir qazaqtar sóilep otyrghanda qúlaq týrseniz, olardyn  ýsh sózining ekeui oryssha. Eng qorqynyshtysy sol  qazaqtar ózi qoldanyp jýrgen búiymdar men mýlikterding qazaqsha atauyn bile túra sonyng orysshasyn aitatyn aurugha úshyrady. Mysaly,  qazir qazaqtar bir-birine «normalino», «normalino ma?», «koroche», «voobshem», «kstatiy», «bratan»,  «sestrenkam», «plemyannisam», «plemyanniygim», «snimati etu kerek»  degen  siyaqty sózderdi qystyrmasa, óz oiyn jetkize almay, qoldaryn erbendetip, ayanyshty bir kýige týsedi. Endi «n» әrpin aitpay onyng ornyna «n» dybysyn qoldanyp «janaghy» demey «janaghy», «myng tengeni» «myn tenge» dep tilin ótirik búrmalaytyn aqymaqtar kóbeyip barady. Solargha qarap túryp, әri  «bayghús qazaqtar-ay» dep ayaysyn, әri ishindi ashu-yza kernep ketedi. Búl ýshin de halyqty  eliktegish dep kinәlau qate. Oghan jogharghy jaqtaghylardyng jaltaqtyghy, últtyq namysynyng joqtyghy, kýshti  memleketke jaghympazdyghy, yaghni, jýrgizip otyrghan sayasaty eng әueli kinәli. Qazir qazaqtar ashanagha barghanda tamaghyn «pervyi», «vtoroy» dep ataydy. Óitkeni, býkil ashanalardyng mәziri (menui) oryssha jazuly túr. Sondyqtaanda «polovina bershi», «polnyy bershi»  dep súraydy. Qazir әsirese Almaty oblysynyng qazaqtary «ýidin  qabyrghasyn tek «stena» dep ataydy. Ony qazaq qabyrgha dep te, kerege dep te, jar dep te aita beredi. Qazir qazaqtar qazannyng qaqpaghy demeydi, «kryshka», ýiding tóbesin «krysha», sypyrtqy, sypyrghysh, sypyrghyny «veniyk», monshany «banya» deydi. Basqa múnday mysaldy keltirseniz, qaghazgha syimay ketedi. «Eki bólmeli, «ýsh bólmeli» demey, «dvuh komnatnaya», «treh komnatnaya» deydi. Osynyng bәri býgingi qazaqtyng óz elinde jýrip-aq tili, salt-dәstýri ghana emes, býkil sana-sezimi,  aqyl-esi assimilyasiyagha úshyraghanynyn, qattyraq aitsaq, jappay mәngýrttenip baratqanymyzdyng naqty, búltartpas dәleli. Al assimilyasiyagha úshyraghan  jeke adamda da, tútas últta da últtyq sana, ar-namys degen mýlde joyylyp, ol birynghay mәngýrt adamgha mәngýrt últqa ainalady. Biz soghan jaqyn keldik. Biz qazir búl qasiretten saqtanu kezeninen ótip ketkenimizdi de bayqamay qaldyq. Sol bayqamaghanymyzdyn, sol anqaulyghymyzdyng kesirinen әli de «óshkenimiz jandy,  ólgenimiz tirildi», «egemendikting arqasynda» dep ózimizdi-ózimiz ótirik júbatyp kelemiz. Endi dereu es jimasaq, bolmaydy.

Abai.kz

0 pikir