Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 5050 0 pikir 27 Mausym, 2013 saghat 18:24

Esbol Ómirjanov. Últshyldyq jәne oghan әser etushi faktorlar

Últshyldyq jayly mәsele tәuelsizdik alghan uaqyttan beri qanshama ret kóterilip, onyng jaghymdy jәne jaghymsyz tústary turasynda kóptegen maqalalar men oitolghamdar jazylsa da osy mәselege qatysty jaylar әli de bolsa taldaudy talap etude. Jalpy, últshyldyqtyng adamzat balasy últqa bóline bastaghan uaqyttan beri barlyq últ ókilderi arasynda ózin-ózi sýng men qúrmetteu turasynda  keng taralghan ruhany qasiyet ekendigi aqiqat.

Tarihy damu ýrdisinde bir últtyng ekinshi bir últty jaulap alyp ózine baghyndyruy, bir aumaqta ómir sýrushi últtardyng ózara kirigui sol últtardyng arasynda últshyldyq sezimderining órbip, damuyna yqpal etip otyrghany belgili. Sonday-aq naqty últtyng tarihtyng әrtýrli kezenderinde bastan keshirgen qily taghdyry sol halyqqa tәn últshyldyqtyng da sipatyn aiqyndap bere alady. Osy túrghydan alyp qaraghanda әrtýrli jaghdaylardy bastan keshirgen qazaq últynyng últshyldyghyn últtyng basynan ótkergen tarihy jaghdaylargha baylanysty, qazaqtar arasyndaghy últshyldyqtyng oryn alu sipaty men mýddelik baghytyna qaray ýsh týrli sipatta  bólip qarastyra alamyz. Búl eng aldymen Resey bodandyghy kezenindegi úlshyldyq, ekinshiden tәuelsizdikti alghash alghan kezendegi últshyldyq, ýshinshiden, tәuelsizdikti ornyqtyrghan songhy uaqyttaghy neo-últshyldyq.

Últshyldyq jayly mәsele tәuelsizdik alghan uaqyttan beri qanshama ret kóterilip, onyng jaghymdy jәne jaghymsyz tústary turasynda kóptegen maqalalar men oitolghamdar jazylsa da osy mәselege qatysty jaylar әli de bolsa taldaudy talap etude. Jalpy, últshyldyqtyng adamzat balasy últqa bóline bastaghan uaqyttan beri barlyq últ ókilderi arasynda ózin-ózi sýng men qúrmetteu turasynda  keng taralghan ruhany qasiyet ekendigi aqiqat.

Tarihy damu ýrdisinde bir últtyng ekinshi bir últty jaulap alyp ózine baghyndyruy, bir aumaqta ómir sýrushi últtardyng ózara kirigui sol últtardyng arasynda últshyldyq sezimderining órbip, damuyna yqpal etip otyrghany belgili. Sonday-aq naqty últtyng tarihtyng әrtýrli kezenderinde bastan keshirgen qily taghdyry sol halyqqa tәn últshyldyqtyng da sipatyn aiqyndap bere alady. Osy túrghydan alyp qaraghanda әrtýrli jaghdaylardy bastan keshirgen qazaq últynyng últshyldyghyn últtyng basynan ótkergen tarihy jaghdaylargha baylanysty, qazaqtar arasyndaghy últshyldyqtyng oryn alu sipaty men mýddelik baghytyna qaray ýsh týrli sipatta  bólip qarastyra alamyz. Búl eng aldymen Resey bodandyghy kezenindegi úlshyldyq, ekinshiden tәuelsizdikti alghash alghan kezendegi últshyldyq, ýshinshiden, tәuelsizdikti ornyqtyrghan songhy uaqyttaghy neo-últshyldyq.

Resey bodandyghyndaghy kezende qazaq últtyq sipatyn saqtap qalyp, azattyqty aludy basty maqsat etti, elin úzaq uaqyt boyy basyp-janshyp otyrghan basqynshylardyng tyrnaghynan qútyludyng jolyn izdestirude, әrtýrli kóterilister men bas kóterulerde halyq birigip, tútas kýsh retinde júmyla kýreske shyqty. Múndaghy «tәuelsizdik jolyndaghy kýres» úghymy últshyldyqtyng joyylmay, qanshama basyp-janshulardan song orayy kelgende qayta jandanuyna septigin tiygizip otyrdy. Ghasyrlargha sozylghan otarshylyq sayasatynyng qazan tónkerisinen song  Reseydegi memleket nysany ózgeriske úshyraghanymen jalghasyn tabuy  20-shy ghasyrdyng basyndaghy últshyldardyng biyik shoghyryn ómirge әkeldi, búl óz kezeginde halyq arasynda últshyldyq kózqarastardyng keng etek aluyna alyp keldi. Búdan qauiptengen kenestik biylik repressiya arqyly últ janashyrlarynyn, kózi ashyq azamattardyng kózi joyghanymen úzaq uaqytqy ýnsizdikten song 90-shy jyldardaghy sayasy jaghday últshyldardyng qayta boy kórsetuine yqpal etti. Osylaysha, basqynshylyqqa qarsy kýres, últtyng últ retinde saqtalu mýddesi  qazaq halqynyng boyyndaghy últshyldyqtyng bir sәtke de bәsendemeuine әser etip otyrdy.

Al tәuelsizdik alghan uaqytta qazaq últshyldary úzaq uaqyttan song  qoly jetken tәuelsizdikti bayandy etuding jolyn qarastyrdy, tәuelsizdikti qolgha tiygizgenimen óz elinde azshylyq qalpynda qalghan qazaq últy ýshin ony ústap qalu eng basty maqsat boldy. Sondyqtan, últshyldyq «tәuelsizdikting bayandy boluy» lozungysyna baghyttaldy. Tәuelsizdik jyldarynda últshyldardyng basty maqsaty jana qúrylghan memleketting últtyq bet-beynesin aiqyndap, oghan qazaq últynyng sipatyn beru boldy. Yaghni, memlekettik tilding mәrtebesin kóteru, últtyq dildi qayta janghyrtu, ata-babadan kele jatqan islam dinining halyq arasynda keng qoldaugha ie boluyna jaghday jasau, últtyq zannamany qazaq últynyng últtyq erekshelikterine say jasaqtau, jalpy qazaqstandyqtargha qazaq últynyng mýddesi sheginde ortaq últtyq iydeologiya jasau, shet eldermen qatynasta memleket mýddesining barynsha qorghaluy, últtyng ónip-ósuine kedergi keltiretin faktorlardy jong, shetten qandastardy elge kóptep qaytaryp, olardyng jergilikti jerge beyimdeluin qamtamasyz etu jәne t.b. mәselelerdi kóterip, sol baghytta júmys jasady.

Osy tústa tәuelsizdik jyldaryndaghy últshyldyq tarihyna toqtalu artyqtyq etpeydi degen pikirdemiz. Qazaqtyng derbes el bolyp, tәuelsizdigin aluyna ózindik ýles qosqan J.Babalyqúly, S.Aqatay, H.Qojahmet, B.Dәrimbet jәne t.b. kózi qaraqty últshyl azamattar azamattyq «Azat» qozghalysyn qúryp, últtyng joghalghanyn qayta janghyrtudy, eldegi memlekettilik pen qúqyqtyq jýieni qazaqtyng mýddesine say jasaqtaudy úsynghan uaqyttarda sol kezdegi qazaq qoghamynda últshyldyqty teriske shygharyp, Lenindik týsindirme boyynsha ony tek jaman sipatta kórsetu ýrdisi beleng aldy. Últshyldyqty teristeu arqyly qazaqtardyng sol kezdegi eldegi jaghdaydy eskere otyryp ózge últtarmen kiriguin nasihattaytyn iydeyalar da algha tartyldy. Memlekettegi qazaqtardyng avtohtondy últ retindegi rolin moyyndamay, kerisinshe, sayasatty kópúltty qazaqstandyq halyq baghytynda órbitip, qazaq tilining ýstemdik qúruyn boldyrmaudy úsynatyn  oylardyng biri N. Masanov tarapynan úsynylghan bolatyn, «Vse s neumolimoy neizbejnostiu vedet nas lishi k odnoy edinstvennoy aliternatiyve etoy politiki, samoubiystvennoy prejde vsego dlya malochislennogo kazahskogo etnosa. Eto edinstvennoe – spasiytelinaya politika kompromissa, ravenstva y svobody vseh etnosov v ramkah spesifichesky kazahstanskogo gosudarstva. Devizom takogo novogo demokraticheskogo patrioticheskogo dviyjeniya mira y soglasiya vseh etnosov Kazahstana mojet byti lozung «Odna zemlya, odno gosudarstvo, odna sudiba. Edinaya obediynennaya nasiya».  Tak ily inache, opravdannyy y po-chelovechesky ponyatnyy v postkolonialinyy period jestkiy kurs na postroenie etnicheskogo gosudarstva v novyh izmenivshihsya usloviyah doljen byti otkorrektirovan. Osobenno eto kasaetsya bolee polnyh y zakonodatelino obespechennyh yazykovyh garantiy y grajdanskih prav russkoyazychnogo bolishinstva Kazahstana» ( N.Masanov, N.Amrekulov. Patriotizm ne iymeet obshego s nasionalizmom. Esly etot patriotizm – podlinnyi. Kazahstanskaya pravda. №270, 30.12.1993.).

Resey men Qazaqstannyng ekonomikalyq odaq qúryp, konfederasiyagha birigui jayly iydeyanyng negizin qalaushy, aqyn O. Sýleymenov te 90-y jyldardaghy qazaq últshyldarynyng iydeyalyq ústanymdaryn shovinizmge balap, ol turasynda kelesidey pikir bildirgen bolatyn, «Shovinizm – eto vsegda proyavlenie nevejestva. Ya perom borolsya s moguchim rossiysko-gosudarstvennym shovinizmom na protyajeniy 30 let svoey pisateliskoy deyatelinosti. Narojdaishiysya kazahskiy shovinizm schitai ne menee opasnym prejde vsego dlya kazahov, ibo on provosiruet shovinizm drugih nasiy. Nam nado iskati novyh druzey, ne teryaya staryh. A u Kazahstana mnogo istinnyh druzey v Rossii. My eshe ne ispolizovaly etot moshnyy potensial drujby. K etomu prizyvai y eshe raz napominai – tam, gde pobejdait nasional-radikaly, proigryvaet narod» (O.Suleymenov. Chem opasny «patrioty». Kazahstanskaya pravda. №176, 07.07.1993.).

 Osylaysha, últshyldyqqa qarsy maydan órship, eldegi sayasy biylik últshyldyqtan boyyn aulaq salyp, memlekettegi negizgi oryndargha liyberaldyq ústanymdaghy túlghalar keldi. Búl óz kezeginde últtyq mýdde men memlekettik mýddening alshaqtap, qogham men biylikting arasynyng ajyratyluyna әserin tiygizdi.

Qazaqstan tәuelsiz el retinde әlemge tanylyp, óz memlekettik shekaralaryn aiqyndap, ekonomikalyq jaghynan damudyng jana baghytyn aiqyndap alghan kezde últshyldyqtyng qayta jandanuyna jana mәseleler negiz boluda. Últshyldyqtyng jana qarqynmen órshuine qazaq últynyng janashyrlary arasyndaghy tәuelsizdikting bayandylyghy jayly oilar әser etude. Últshyldar integrasiyalanu arqyly tәuelsizdikti qayta joghaltpaudy algha tartuda, múny óz kezeginde jana jaghdaylargha beyimdelgen, jan-jaqty, bayypty neo-últshyldyq dep aitugha bolady. Neo-últshyldar elimizde qalyptasqan jaghdaydy jiti baghamdap, óz pozisiyasyn aiqyn ústap, biylikting últshyldar úsynghan iydeyalarmen qarulanuyn basty maqsat etude. Neo-últshyldyqtyng basty ereksheligi onyng óz memleketine qanday da bir ziyany tiii mýmkin is-әreketterden sanaly týrde bas tartyp, halyqty kóterilis nemese bas kóteruge shaqyrmauynda. Kerisinshe, biylikpen dialog qúru arqyly, onyng últtyq mәselelerge kónil audaruyn, jaghdaydy ushyqtyrmauyn talap etuinde. Noe-últshyldyqtyng basty úrany «qazaq elining tәuelsizdigin saqtap qalu» bolyp otyr. Búl túrghydan alghanda, qazirgi últshyldar ýshin basty maqsat Kedendik Odaq pen Euraziyalyq Odaqqa qosyludan biylikti bas tartugha ýgitteu, osy odaqtardyng tiyimsizdigine qogham men biyliktin  kózin jetkizu bolyp tabylady. Búl mәseledegi basty argument – kýshti memleket pen әlsiz memleketting ózara teng odaq qúra almaytyndyghy, bastapqyda konfederasiya retinde qúrylghan odaqtyng uaqyt óte kele, naqty oryn alghan jaghdaylargha baylanysty kýshti memleketke birikken federasiya keypine enu qaupi.

Endi últshyldyqtyng mәnine ýniler bolsaq, jeke adamnyng últshyldyghyn, onyng óz jeke mýddesinen últtyq mýddeni joghary qoya bilui dep týsinuge bolady. Yaghni, qanday dәrejedegi adam bolmasyn, óz ómirin, óz jeke bas mýddesin, ózine qatysty barlyq nәrseni últ jolyna qúrban ete bilui. Býgingi kýngi kózben qaraghanda adamnyng ataq pen lauazymdy, biznes pen baylyqty últ mýddesi jolynda qúrban etip, kezi kelgende últqa qatysty jasalynyp jatqan qysastyqtardy ashyq syngha alyp, óz ústanymynda qala bilui. Últshyldyqtyng jarqyn kórinisi - adamnyng óz túlghalyq qasiyetin saqtay otyryp últ mýddesi jolynda eshkimnen de taysalmay, jeke basyna úpay jinaudy, oryn alghan jaghdaydy óz paydasyna sheshudi kózdemey әreket etui. Áriyne, adamdy osynshalyq dәrejede últyn sýietin halge jetkizu onay sharua emes, ol ýshin ýlken iydeologiyalyq kýres jýrgizilip, sol maydanda jýrgen adamdardyng is-әreketi  arqyly tiri mysal keltirilui tiyis. Qazirgi kezde Qazaqstandaghy últshyldyq qazaqtardyng mýddesine negizdelgen últtyq iydeologiyagha ózge últtardyng mýddelerin kiriktiru arqyly ghana jýzege asyryla alady. Olay deytin sebebimiz, últshyldyqtyng ong sipatta damuyna memlekette nyq oryn alghan últtyq iydeologiya әser ete alady, ol iydeologiya qazaq mýddesine say jasalsa, ózge últtardyng da sol iydeologiyagha negizdeluine jaghday tuady.

Últshyldyq turaly sóz qozghaghanda patriotizmge toqtalmay ótu mýmkin emes, patriotizm men últshyldyq bir-birin tolyqtyrushy úghymdar, patriotizm eldi, memleketti sýige ýndese, últshyldyq naqty bir últty sýi arqyly memleketke qorghan boludy nasihattaydy. Patriotizm memleket ómirining barlyq kezenderinde nasihattalatyndyghymen erekshelenedi, al últshyldyq bolsa tarihy damudyng key kezenderinde kólenkede qaluy mýmkin. Sonymen qatar, jaulap alushy últtar patriotizmge barynsha mәn berip, tek ýstem últtyng últshyldyghynyng býrkemelene damuyna jol berip, búratana halyqtardyng últshyldyghyn janshyp-joyyp otyrady.

Jogharyda aitylghandar negizinde últshyldyqtyng óris aluyna memleket arqyly qalyptastyrylghan últtyq iydeologiyanyng bolmauy da toqtau sala almaytyndyghyna kóz jetkizemiz, oghan últ ýshin manyzy zor mәselelerge qatysty arman-múrattar men kózqarastardyn, iydeyalardyng tikeley әser ete alatyndyghyn kóre alamyz, eng bastysy últshyldyq sezimining tez arada jandanuyna naqty oryn alghan oqighanyng ózi jetkilikti bolary sózsiz. Taghy bir mәn beretin jaghday, últshyldyqtyng keng óris aluyna últtyng ózin-ózi saqtaugha degen talpynysy, tәuelsizdik alugha úmtylysy nemese tәuelsizdikten airylyp qalu qaupi tikeley әser ete alady. Degenmen, últshyldyqtyng memlekettegi biylikten bastau aluy, memleketting últtyq mýdde men memleket mýddesin astastyra bilui, últtyq mýddege negizdelgen últtyq iydeologiya qalyptastyruy ong últshyldyqtyng damuyna ýlken yqpal eteri sózsiz.

Últshyldyq adam psihologiyasyna tәueldi qúbylys bolghandyqtan onyng әrtýrli baghytta damu mýmkinshiligi bar, memleketting ústanatyn sayasatyna, sayasy liyderding últqa baylanysty ústanymdaryna jәne t.b. faktorlagha sәikes últshyldyq  ong baghytta ne teris baghytta óris aluy mýmkin. Últshyldyqtyng teris baghytta óris aluy onyng nasizmge, fashizmge, shovinizmge, últshyl-ekstremizmge  úlasuyna jol ashuy mýmkin. Sol sebepti últshyldyqty nasihattauda ózge últqa óshpendilikti, jek kórushilikti, últtyng ózgelerden artyqshylyghyn jәne t.b. dәripteuge bolmaydy.

Qoghamdaghy últshyldyq joghary dengeyge kóterilgende ol tuystas halyqtargha degen ong kózqarastar men tuystas halyqtar birligi iydeyasyna úlasady. 20-shy ghasyr basyndaghy M.Shoqaydyng Ýlken Týrkistan iydeyasy, ghasyr sonyndaghy «Azat» qozghalysy qayratkerlerining «Týrki tildes halyqtardyng birligi» iydeyasy osyghan mysal bola alady. Qazirgi kezde de qazaq últshyldary Orta Aziyalyq Odaq iydeyasynyng qoldaushylary bolyp tabylatyndyghy  barshagha ayan.  

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary últshyldyqqa qarsy iydeologiyalyq shabuyldyng nәtiyjesinde últjandylyq sózi qoldanysqa engizildi, kóptegen avtorlar últjandylyqty últshyldyqtan bólip alyp, ony jaghymdy sipattap, al últshyldyqty teriske shyghardy. Al, shyndyghynda últjandylyq,  últshyldyqtyng bәseng sipaty, passivti últshyldyq.  S.Aqataydyng sózimen aitqanda, «últjandylyq - týptep kelgende qos jastyqty shyntaqqa basyp qoyyp, qaymaq qatqan qarsaq jon kýreng shaydy soraptap iship, sary samaurynnyng janynda bәibishesi men bala-shaghasynyng ortasyn oiyp otyryp, últ turaly, qazaq halqynyng arman- mýddesi turaly sóz bastaugha әlde sәndi bótelke tolghan dastarhan basyndaghy beypil әngimege  sayady, últ ýshin asa kerek nasihat, uaghyz eshkimning basyn auyrtpaytyn kýnkilge ainalady. Sayasy әreketpen astaspaghan, ózining últy ýshin, eli men jeri ýshin, bala-shaghasy ýshin eshqashan sayasy әreketke bastamaghan adam últjandylyq sipatta ghana qalady» (Aq Atay. Últsyzdyq, últshyldyq hәm últjandylyq.// Qazaq әdebiyeti, 10 sәuir, 1998.).

Últshyldyqty onyng adam sanasyndaghy dengeylik sipatyna qaray ýsh dengeyge bólip qarastyrugha bolady, bәseng úlshyldyq, orta dengeydegi últshyldyq jәne jogharghy dәrejedegi shynayy últshyldyq. Bәseng últshyldyq dengeyinde adam últtyq mýdde jolynda eshqanday әreketke barmaydy, últqa qatysty barlyq nәrseni ýstirt týsinip, terenine boylay almaydy. Yaghni, adamnyng naqty bir últtyng mýshesi ekendigin bilui, sol últtyng últtyq erekshelikterin boyyna sinirui biraq, últ ýshin әreket etuge qúlshynysynyng bolmauy.

 Orta dengeydegi últshyldyqta adam ózining belgili bir últ ókili ekendigin moyyndap qana qoymay sol últtyng últtyq qúndlyqtaryn boyyna siniredi, ózining sol últtyng ókili ekendigin maqtan tútady. Eger últqa qatysty naqty bir mәsele tuyndap jatsa sol mәselening óz últynyng paydasyna sheshiluin qalap, soghan atsalysady. Key kezderi orta dengeydegi últshyldyq adamnyng naqty bir jaghdaylarda ýlken erlik jasauyna, keyde tipti qylmysqa baruyna da negiz bola alady.

Joghary dengeydegi shynayy últshyldyq adamnyng ózin, ómirin últ jolyna arnauy. Qanday da bolmasyn últqa baylanysty mәselede oilanyp, jan-jaqty pikirlesip songhy sheshimning óz últynyng mýddesine qabyldanuyna yqpal etui. Kez-kelgen mәselede últ mýddesi ýshin jeke mýddesin qúrbandyqqa shalyp, kerek dese janyn da beruge dayar boluy. Qazaqta jogharghy dengeydegi shynayy últshyldyqtyng kórsetkishi bola alghan túlghalar arghy tarihta kóp bolsa da, keyingi kezenderdegi mysaldar az. Sol az túlghalardyng biri jәne biregeyi Jaghda Babalyqúly dep aitugha bolady, býkil ómirin últ bolashaghyna arnaghan, últ ýshin atqarghan qyzmetin bәldenip, ózgelerden eshnәrse talap etpegen búl túlghany qansha madaqtasa da oryndy degen pikirdemin.

Naqty bir últtyng boyyndaghy últshyldyqtyng óris alyp, onyng ong baghytta damuyna kóptegen faktorlar óz әserin tiygizedi, әr halyqtyng últshyldyghy onyng tarihy bastan keshirgenderimen tikeley baylanysty bolghandyqtan biz qazaq últshyldyghyna qatysty sóz qozghaghymyz keledi. Eng aldymen qazaq arasynda últshyldyqtyng damuyna ong yqpalyn tiygizetin faktorlargha toqtaludy jón kórdik, naqty qazaq últshyldyghy ýshin eng basty faktor memleketting ishki jәne syrtqy sayasatyn avtohtondy últ mýddesi shenberinde aiqyndap, jýzege asyruyn aitugha bolady, sonda ghana qarapayym qazaq azamaty ózining qazaq elining azamaty ekendigin sezinip, óz últyn maqtan túta alady, búl óz kezeginde adamnyng jeke bas mýddesin ortaq mýddege baghyttauyna әser ete alady;

Ekinshiden, memleket qúraushy últtyng últtyq qúndylyqtaryn (óner, sport, әdet-ghúryp, mәdeniyet, tariyh, әdebiyet, dil, din, til) dәripteu arqyly sol últtyng ókilderining ózining «menin» tanuyna yqpal jasau. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng jalghan aqaparat beru, asyra madaqtau, jalghan tarihy mәlimetter men aqparlardy beruden bas tartyp, últtyq qúndylyqtardy boyamasyz qalpynda nasihattaudy jolgha qoiy qajet;

Ýshinshiden, eldegi qazaq sanynyng artuyna jaghday jasau, ol ýshin tek tabighy ósimge ghana iyek artpay, syrttaghy qandastardyng kóptep oraluyna jaghday jasap, olardyng qazaq az ornalasqan aumaqtargha ornalasyp, tildik ortany qalyptastyruyna mýmkindik tudyru. Óz elinde adamnyng ózin ózgelermen teng sezinui onyng óz últyna degen sýiispenshiligi men maqtanysh sezimin óristeteri sózsiz. Osy  tústa shettegi qazaqtyng kóptep elge oraluyna eng basty kedergi bolyp otyrghan mәselening olardyng arasynda da últshyldyqtyng bәsendeuimen týsindiruge bolady dep oilaymyn, sebebi, kóptegen qandastar qazaq eline kelgendegi kezdesetin qiynshylyqtardan qorqyp at basyn irkip qaluda. Sondyqtan, memleket qoldauymen shet eldegi qandastardy elge qaytudy ýgitteytin sharalar ótkizilip, olardyng elge qaytqan songhy aldynan kezdesetin burokratiyalyq kedergilerdi joi jolgha qoyyluy tiyis;

Tórtinshiden, dinning birynghaylylyghy, yaghny bir últ ókilderining tek bir dindi boluy últtyng birtútastyghyn qamtamasyz etushi faktordyng biri. Sebebi, bir últ ókili bola túra әrtýrli dinge bas úrghan adamdar naqty bir jaghdayda últtyq mýddeni din jolyna jyghyp keteri sózsiz. Sondyqtan, elde qazaqqa tәn Abu Hanifa mazhabynyng keng óris alyp, ózge dinder men diny aghymdardyn, sektalardyng  erkin әreket jasauyna tosqauyl qoyyluy tiyis;

Sonymen qatar, últshyldyqqa teris әserin tiygizetin faktorlargha da toqtalyp ótuge bolady, ol eng aldymen, últtyq iydeologiyanyng bolmauy, yaghny últtyng qúndylyqtarynyng dәriptelmeui, últtyng últ retinde damu joldarynyng aiqyndalmauy, últtyq sananyng óristeuine jol bermeu últshyldyq sezimining de jekelegen túlghalar sanasynan óshiriluine septigin tiygizedi;

Ekinshiden, biylik basyndaghy memlekettik qayratkerlerding boyyndaghy últshyldyqtyng bolmauy, halyq barlyq kezde de basshylargha qarap boy týzeytinin eskersek, basshy qyzmette jýrgen adamdardyng últqa qatysty sózi men isining bir arnada toghyspauy, halyq arasynda olargha degen narazylyq pen jek kórushilik sezimderining tuyndauy, sәikesinshe, adam sanasyndaghy últtyq mýddening shetke yghystyryluy;

Ýshinshiden, qazirgi kezde de, búryn da qazaqtyng basynyng biriguine keri әser etken rushyldyq pen jýzshildikti qosugha bolady. S. Ózbekúlynyng pikirinshe, «Qazaqtyng patriotizmi ru, taypa, jýz dengeyinen últtyq satygha kóterilmegen. Qazaq últtyng jetistigi men jenisin ru men jýzding tabysy dep qabyldaydy. Últ sanasyna dert bolyp jabysqan jaman qasiyetting biri – rushyldyq, ol biylik pen sayasatqa yqpal etip otyr» (S.Ózbekúly. Qazaq patriotizmi memleketti nyghaytudyng irgetasy www.massagan.com/news.php?mod=news&id=2338&catid=9‎). Rushyldyq, jýzshildik, jerlesshildik sekildi jaghymsyz qasiyetterding tek túrmystyq dengeyde ghana qalyp qoymay biylikting biyik satylarynda kórinis tabuy, kәsibiylilik qaghidasynyng memlekettik organdar men memleketke tiyesili mekemeler men kәsiporyndarda qaperge alynbauy, keng etek alghan sybaylas jemqorlyq, sanasy tayaz, «bәkene bastyqtardyn» kóbenine, al óz-ózine senimdi, últqa bereri mol azamattardyng shet eldik kompaniyalar men kәsiporyn, mekemelerge júmysqa túruyna, tipti keybirining shet el asuyna yqpal etude.

Tórtinshiden, últshyldyqtyng halyq arasynda keng óris aluyna tikeley yqpal jasaytyn negizgi kýsh últtyq intelliygensiyanyng últ mәselesine qatysty irgeli ghylymy enbekter jazyp, batyl týrde últqa qatysty tyng oilarmen bólispeui, últtyq mýdde túrghysynda taysalmay oy qozghamauy. Búl óz kezeginde  qara halyqtyng últshyldyq sezimderining bәsensuine yqpal jasay alady. Songhy jyldardaghy qazaqtan shyqqan kózi qaraqty azamattardyng últ mәselesine, últtyng basyndaghy jaghdaygha mәn beruden qaraghanda óz basynyng ataq, abyroyy, materialdyq jetistikter men lauazymgha qol jetkizui ýshin ashyq týrde jaghympazdyq pen jalbaqaylyqtan jarysqa týsui qarapayym halyqtyng últtyq intelliygensiya úghymyna kýmәnmen qarauyna alyp keldi. Qazaqtyng әr salada ýlken jetistikterge jetken kózi ashyq úl-qyzdarynyng múnday kýige týsuining sebebi  jayly Gh. Esimovtyng  pikiri útymdy berilgen, «Últtyq sana da, últshydyq ta kóbinese últtyq intelliygensiyagha qatysty aitylady. Áriyne, artyq aitsam keshirim ótinemin, qazaqtyng oqyghan qaratayaqtary kóp, biraq olar últ intelliygensiyasy bolyp qalyptaspaghan. Olardyng ishinde últtyq iydeyagha nemqúraylylyqpen qaraytyndar az emes. Búl ýsh ghasyr jýrgizilgen otarshyldyqtyn, qúldyq psihologiyanyng saldary bolsa kerek. Zang jýzinde últtyq tәuelsizdikke qol jetti, biraq, mәsele týbegeyli ózgergen joq. Últtyq nigilizm boyymyzgha dert bolyp enip ketken» (Gh.Esimov. Últtyq sana jәne últshyldyq turaly. Aqiqat, №6, 1992.).

Besinshiden, últtyng diny beybereketsizdikke úrynuy, yaghny bir ghana qazaq últynyng ókilderining songhy jiyrma jylda kóptegen dinderge, diny aghymdargha, sektalargha boy úruy, әr diny úiymnyng talap-tilekteri boyynsha óz ómirlerin ózgeriske úshyratuy, jaqyn adamdardyng bir-birine jat boluy. Tipti, jekelegen túlghalardyng din jolynda qúrban boluy últ boyyndaghy últshyldyqtyng ekinshi oryngha yghystyrylyp, qazirgi kezde, qazaq últynyng ókilderining diny negizde bir-birimen soghysqa shyghugha dayar ekendigin kórsetip berdi.

Oyymyzdy qorytyndylar bolsaq, últshyldyq tek qana últ emes sol últ negizin qalaytyn memleketting saqtaluynyng kepili. Últshyldyq bolmaghan jerde qoghamnyng da memleketting de algha jyljuy, damuy mýmkin emes. Sebebi, tek últshyldyq qana jeke túlghanyng ortaq mýddege boy úryp, jalpy qogham ýshin, memleket ýshin tiyimdi әreket jasauyna yqpal ete alady. Jeke adamdardyng basyn biriktirip, olardyng ortaq mýdde jolyna qyzmet etuine olardyng psihologiyasyna terendey enip, baghyttaushy kýshke ie bolatyn últshyldyq sezimi qajet. Sol sebepti, memleket últshyldyqty aldynghy oryngha qoyyp, últtyq mýddege negizdelgen sayasat jýrgizuge mindetti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2531
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1555
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1816