Jazba til әripter tizbegi arqyly beynelenedi. Kez kelgen tilding jazylymyn adamdar túraqtandyrady, ol týrli qaghida – erejelerge baghynady da, sózderding jazylymynyng ózgeriske úshyrauyn tejep túrady.  

Qazaq tili sózdikterine ýnilsek qazaq tiline tәn keybir qúbylystardy angharamyz:

(1)  «O , Ó , Ú , Ý» әripteri tek ghana sózderding birinshi buynynda ghana kezdesedi, basqa buyndarda kezdespeydi ( birikken sózderde múnday ahual joq, mysaly: Taldyqorghan, Bekbolat ... t.t). Áytsede ishinara sózderding etimologiyasyna qarasaq búl dybystar әsili basqa buyndarda da boluy kerek eken , biraq ózgeriske úshyraghan. Mysaly: Kókpar sózi kók jәne bóri degen eki sózden qúralghan eken①. Noqay sózi monghol tilindegi Nohoy sózinen kelipti②. Sәlem sózi o basta evrey tilinde «beybitshilik, tynyshtyq» maghanasyn beretin «shalom ( salum )» sózinen týrki tilderine enip, ózgiske úshyraghan③. Sama sózi qytaydyng «cha» jәne «mo» degen sózderining birigiuinen jasalypty④. Yshqyr ----- ish + qúr (qúr --- bau, belbeu degen sóz)⑤. Búdan shyghatyn qortyndy: eger songhy buyndarda «O , Ó , Ú , Ý» әripteri kelse, olar «A, E, Y, I» dybystarynyng birine ózgerip aitylady.

(2)  Eki dauysty dybys qatar kelip qalsa, osy eki dybystyng ortasyna bir dauyssyz dybys qosylady. Mysaly: Agha + ini ----- Aghayyn⑥.

(3)  Birikken sózderde buyn ýndestigi saqtalmaydy. Mysaly: Kókarshyn, saygýlik ... t.t.

Jazba til әripter tizbegi arqyly beynelenedi. Kez kelgen tilding jazylymyn adamdar túraqtandyrady, ol týrli qaghida – erejelerge baghynady da, sózderding jazylymynyng ózgeriske úshyrauyn tejep túrady.  

Qazaq tili sózdikterine ýnilsek qazaq tiline tәn keybir qúbylystardy angharamyz:

(1)  «O , Ó , Ú , Ý» әripteri tek ghana sózderding birinshi buynynda ghana kezdesedi, basqa buyndarda kezdespeydi ( birikken sózderde múnday ahual joq, mysaly: Taldyqorghan, Bekbolat ... t.t). Áytsede ishinara sózderding etimologiyasyna qarasaq búl dybystar әsili basqa buyndarda da boluy kerek eken , biraq ózgeriske úshyraghan. Mysaly: Kókpar sózi kók jәne bóri degen eki sózden qúralghan eken①. Noqay sózi monghol tilindegi Nohoy sózinen kelipti②. Sәlem sózi o basta evrey tilinde «beybitshilik, tynyshtyq» maghanasyn beretin «shalom ( salum )» sózinen týrki tilderine enip, ózgiske úshyraghan③. Sama sózi qytaydyng «cha» jәne «mo» degen sózderining birigiuinen jasalypty④. Yshqyr ----- ish + qúr (qúr --- bau, belbeu degen sóz)⑤. Búdan shyghatyn qortyndy: eger songhy buyndarda «O , Ó , Ú , Ý» әripteri kelse, olar «A, E, Y, I» dybystarynyng birine ózgerip aitylady.

(2)  Eki dauysty dybys qatar kelip qalsa, osy eki dybystyng ortasyna bir dauyssyz dybys qosylady. Mysaly: Agha + ini ----- Aghayyn⑥.

(3)  Birikken sózderde buyn ýndestigi saqtalmaydy. Mysaly: Kókarshyn, saygýlik ... t.t.

Jogharydaghy  qaghidalardy kirme sózderdi jazuda jәne oquda paydalanamyz. Sózderding jazylymy erejelerge baghynsa da, sóileu tilining erkin damuyn eshqanday qaghida – erejeler búghaulap tastamauy kerek, yaghny «sózderding aityluyn jazyluy belgileytin» qaghida tildi ómirsheng ete almaydy. «Bir nәrseni damysyn dep tileseng oghan erkindik syila». Búl osy zaman filosofiyasynyng eng basty ruhy.

  Tómende qazaq tili latyn grafikasyna kóshken jaghdaydaghy tek kirme sózderding ghana jazylymy men aitylymy turaly úsynystar ortagha qoyylady.

Jazu degenimiz – aitylmaqshy bolghan obektining shartty belgileri, ony әripterding jay ghana tizbegi dep týsinbeu kerek. Keyde bir obektining jazylymy әr týrli boluy mýmkin, mysaly: M.Maqatayev degen sózben Múqaghaly degen sózdi oqyghanda, qosymsha eskertui bolmasa, әdette sanamyzda bir ghana úghym payda bolady. Sol ýshin jazylymy qalay bolsa, solay dybystau kerek degen uәj tiyanaqsyz dep eseptelinedi. Osyny negizge ala otyryp, kirme sózderdi jazghanda, qaysy tilden engen sóz bolsa, mýmkindiginshe sol tilding latyn grafikasyndaghy núsqasy boyynsha jazu kerek, al ony oqyghanda, jogharydaghyday mýmkindikter arqyly «qazaqilandyryp» dybystaymyz. Mysaly: Ekonomiya. Qazaq latyn grafikasymen jazghanda «Ekonomia» bolyp jazyluy tiyis. Jogharydaghy birinshi qaghidagha negizdelgende, songhy buyndardaghy «O» әripi «o» bolyp dybystalmaydy, ekinshi qaghidagha negizdelgende, artqy buyndaghy « i men a » - nyng ortasyna «y» dybysy qosylyp baryp aitylady, ýshinshi qaghidagha negizdelgende, buyn ýndestigi saqtalmaydy. Sonymen onyng jazyluy bir ghana «Ekonomia» bolghanymen, negizgi dybystaluy «ekәnymyia» bolyp, taghy da «ekinymyia, ekinomyia ... »... t.t. әr qily bolyp aityluyna mýmkindik tabylady. «Passport» dep jazyp «paspyrt» dep oqy beremiz, «Azia» dep jazyp «azyia» dep aitu da dúrys bolyp shyghady. Professor – dy Professor dep jazyp, pyrafessyr dep aituda qazaqshagha jat bolmay shyghady.

Bizding «Ana Tili» dep jýrgenimiz, týbin qughanda auyzeki til, san ghasyrlyq damu barysynda onyng ózgeristeri asa bayau әri tabighy bolghan, sol arqyly ol óz ómirshendigin sәulelendirip otyrghan. Kirme sózderdi jogharydaghyday jazghanda qazaq tilining keybir qasiyetterine yqpaly tiyedi dep alandau qajetsiz, sebebi kirme sózderding jalpy til qorymyzda ústaytyn ýlesi shamaly, onyng ýstine ynghayy tabylghanda bir bólim kirme sózder audarylyp otyratyndyqtan eleuli әser jasay almaydy, sondyqtan aitylym jazylymgha tәueldi bolyp qalmay, sóileu daghdysy azat bolsa ghana, til erkin damy alady.

①  ②③④⑤⑥«Qazaq Tilining Qysqasha Etimologialyq Sózdigi» ----- Almaty, «Ghylym» baspasy, 1966 jyl.

Abai.kz