Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 7461 0 pikir 27 Mausym, 2013 saghat 18:53

Júbanazar Asanov. «Edige» eposy: epikalyq shyndyq pen tarihy shyndyq

Edige Qútlu Nabanúly 1352-1419 jyldar aralyghynda Qarataudyng teriskey betindegi Qúmkent shaharynda tuyp, ghúmyr keshken әigili bi. Esimi el arasyna keng taraghan, tarihshylar enbekterinde jii atalady. Qazaq shejiresinde Edige biyding ýrim-bútaghy bylaysha taratylady: Manghyt әuletinen Kútlu Qaban (el anyzy boyynsha Týkti Shashty Áziz) Edige batyr. Edigeden Núradiyn, Qasym, Saydaly, Marsúr. Marsúrdan Músa, Janbyrshy tuady. Músanyng on eki balasy bolghan desedi. Odan әri Aghys, Kógis, Alshaghyr, Smayyl, Shah - Mamay, Oraq, Ormanbet by (arghynnan shykqan keyingi Ormanbet by emes), Qarasay, t.t. "Áuelgi babasy Ábu Bakr әl-Sadyq Raziallanyng tórt úly bar edi. Ekeuinen kishili - úlysy, onyng aty Múhammed edi. Shamda patsha edi. Onyng úly Súltan Kayab edi, ol da Shamda patsha boldy, onyng úly Súltan Hamid edi, ol Sarsarda boldy. Onyng úly Súltan Halid edi, ol da Sarsarda patsha boldy, onyng úly Súltan Qaydar, ol da Sarsarda patsha boldy. Onyng úly Súltan Maulid edi, ol da Sarsarda patsha boldy. Onyng úly Ábu-l-fana edi, ol Antaqiyada patsha boldy. Onyng úly Súltan Sәlim edi, ol da Antaqiyada patsha boldy. Onyng úly Súltan Sadyq edi, ol da Antaqiyada patsha boldy, onyng úly Súltan Ábu-l-hak edi, ol Madainda patsha boldy. Onyng úly Súltan (Osman edi), ol da Madainda patsha boldy. Onyng úly Jalaladdin edi, ol Kastantiynede (Konstantinopoli) patsha boldy. Onyng eki úly bar edi, birining aty - Adham jәne birining aty Baba Tuklas edi.

Edige Qútlu Nabanúly 1352-1419 jyldar aralyghynda Qarataudyng teriskey betindegi Qúmkent shaharynda tuyp, ghúmyr keshken әigili bi. Esimi el arasyna keng taraghan, tarihshylar enbekterinde jii atalady. Qazaq shejiresinde Edige biyding ýrim-bútaghy bylaysha taratylady: Manghyt әuletinen Kútlu Qaban (el anyzy boyynsha Týkti Shashty Áziz) Edige batyr. Edigeden Núradiyn, Qasym, Saydaly, Marsúr. Marsúrdan Músa, Janbyrshy tuady. Músanyng on eki balasy bolghan desedi. Odan әri Aghys, Kógis, Alshaghyr, Smayyl, Shah - Mamay, Oraq, Ormanbet by (arghynnan shykqan keyingi Ormanbet by emes), Qarasay, t.t. "Áuelgi babasy Ábu Bakr әl-Sadyq Raziallanyng tórt úly bar edi. Ekeuinen kishili - úlysy, onyng aty Múhammed edi. Shamda patsha edi. Onyng úly Súltan Kayab edi, ol da Shamda patsha boldy, onyng úly Súltan Hamid edi, ol Sarsarda boldy. Onyng úly Súltan Halid edi, ol da Sarsarda patsha boldy, onyng úly Súltan Qaydar, ol da Sarsarda patsha boldy. Onyng úly Súltan Maulid edi, ol da Sarsarda patsha boldy. Onyng úly Ábu-l-fana edi, ol Antaqiyada patsha boldy. Onyng úly Súltan Sәlim edi, ol da Antaqiyada patsha boldy. Onyng úly Súltan Sadyq edi, ol da Antaqiyada patsha boldy, onyng úly Súltan Ábu-l-hak edi, ol Madainda patsha boldy. Onyng úly Súltan (Osman edi), ol da Madainda patsha boldy. Onyng úly Jalaladdin edi, ol Kastantiynede (Konstantinopoli) patsha boldy. Onyng eki úly bar edi, birining aty - Adham jәne birining aty Baba Tuklas edi. Baba Tuklas Qagbada patsha boldy. Baba Tuklastyng belgili ýsh úly bar edi. Birining aty Abbas, Qaghbanyng ong jaghynda, birining aty Abdrahman Hoja edi. Ol da Qagbada jatyr. Ýshinshi úlynyng esimi Tyrma edi. Búl Tyrma (Terme) Edil-Jayyqta qaza boldy. Onyng úly Karachy edi. Ol da Edil-Jayyqta qaza boldy. Onyng úly Islam Kiya, ol da Edil-Jayyqta qaza boldy. Onyng úly Qútlu Qiya, Qúmkentte qaza boldy. Onyng úly Edige by (Alla oghan rahim etsin). Qútlu Qiyany Urus han shahid qyldy"

Osyghan úqsas taghy bir shejire bar. Ol shejire ataqty Múryn jyraudyng "Qyrymnyng qyryq batyry" siklynda jyrlanatyn Edige qissasynda shertiledi. Onda: Anshybay batyr, odan Babay Týkti Shashty Áziz, odan Parpariya batyr, odan Qúttyqiya batyr. Sol Qúttyqiyadan Edige tuady. Edigeden Núradin batyr, odan Músa batyr, onyng bir balasy Mamay batyr. Odan Oraq batyr, odan Qarasay batyr, odan Qazy batyr, odan Qaradóng batyr, odan Júbanysh batyr, odan Sýiinish batyr, odan Ertegis batyr, odan Erkógis batyr, odan Tama batyr, odan Tana batyr, odan Nórik batyr; Nórik batyrdan Shora batyr tuady. Mine, osylay jalghasyp kete beredi. Búlardyng bәri ózderining ata-baba jolyn, batyrlyq dәstýrin jalghastyrghan ishki, syrtqy shapqynshy jaudan elin, jerin qorghap kelgen ataqty batyrlar, biyler bop ótken.

Edigening әkesi el biylegen. Aqorda ómiri bolghan. Qúmkent shaharyn ortalyq etken. Edige jas kezinen-aq әkesine ilesip jýrip, el basqarudy ýirenip er jetken.

Edige Altynorda hany Toqtamyspen tústas bolghan. Al Toqtamystyng 1380-1395 jyldary Altyn ordany biylegeni, Sauran, Syghanaq shaharlaryn ortalyq etkeni tarihtan belgili. Edige sol Toqtamyspen tize kosyp, keyin Edil, Jayyqqa deyingi jerdi ózine qaratyp, Noghay ordasynyng negizin kalasady.

1396 jyldan bastap Altynorda handyghyn 15 jylday biyleydi. Noghayly ordasyn keneytedi. Keyin Toqtamys handy óltiredi. 1419 jyly Sarayshyq qalasynyng janynda Toqtamys balalary kegin qayyryp, ony óltiredi, el-júrt Edige biyding denesin Úlytaugha әkep qoyady. Eskertkish-kýmbez ornatady. Ol manda "Edige tauy", "Edige obasy" degen jerler bar. Dala perzentining boyyndaghy danalyq búghanasy qata bastaghan shaqta-aq belgi bergen. Bizge jetken anyz-әngimelerde Edigening han aldynda qaymyqpaghan qaysarlyghy aqyl men payym-parasattylyghy turasynda kóp aitylady. El jadyndaghy Edige әri batyr, әri kósem, әri sheshen, әri bi, әri aqylgóy dana bolghan túlgha.

http://kk.wikipedia.org/wiki

 «Edige»  týrkilerge ortaq múra

 …HH ghasyrdyng 40 jyldarynan bastap Edige batyr jәne onyng úrpaqtaryna baylanysty jyrlardyng bәri de jariyalanbady, ne auyzgha alynbady. Sebebi tatar obkomynyng júmysy turaly 1944 jyly tamyzda «Tatarstan partiya úiymy búqaralyq-sayasy jәne iydeologiyalyq júmysynyng jayy men ony jaqsartudyng sharalary turaly» VKP(b) Ortalyq komiyteti qauly alyp,  sonda qatty synaldy. Búl ótken zamandy dәripteushilik, búnda basqynshylyqty aqtau bar degen kýie jaghyldy. 1947 jyldan bastap Qazaqstanda da edigetanu toqtatyldy. 1947 jyly 21 qantarda QK(b)P Ortalyq Komiytetining qaraly qaulysy shyghyp, onda «Qazaq әdebiyeti tarihyn» qúrastyrushylardyng sayasy bosandyghy synaldy, yaghny bolisheviktik qyraghylyghy tómen dep baghalandy. Qauly shyqqan song qúrastyrylyp jatqan «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomyna engen «Edige» jyry, onyng úrpaqtaryna qatysty «Oraq-Mamay» jyry alynyp tastalyndy.

1953 jyly Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng Prezidiumynyng úiymdastyruymen ótkizilgen qazaq eposy turaly pikirtalasy negizinde búl jyrlargha odan әri qara kýie jaghyldy. Búl bir Qazaqstandaghy emes, KSRO-daghy basqa da týrki halyqtary basyna әr týrli sypatta kelgen, biraq týbiri bir nәubәt edi. «Sonyng ishinde basty maqsat retinde týrki halyqtary birligin mýlde joyyp jiberudi kózdegen edi» [Berdibay R. Shygh.jiyn. 1-t. – 2005,143-b]. Osylaysha әbden әlsiregen tústa taghdyrdyng jeli onynan tuyp, týrki halyqtarynyng birazy tәuelsizdikke qol jetkizdi. Sonyng arqasynda ghana býgingi kýni «Edige» jyryn jan-jaqty zerttep, әdil baghasyn beruge danghyl jol ashyldy.

«Edige» jyry haqynda әr zamanda qúndy pikirler aitqan Sh.Uәlihanov, P.M.Melioranskiy, V.V.Jirmunskiy siyaqty ghalymdar boldy. Tәuelsizdikten song R.Berdibay, S.Qasqabasov, E.Maghauinning ghylymy enbekteri shyqty.

Ghalymdar tarapynan «Edige» eposy haqynda әr týrli jekelegen pikirler aitylghanymen jyrdyng barlyq últtyq versiyalary, núsqalary arasyndaghy sujettik ara-jigin, poetikasyn salystyra zerttep, jeke qarastyrghan kólemdi enbek bolghan joq. Eng aldymen, osy jyrdyng janrlyq sipaty jayynda  anyq tújyrym, jyrdyng ishki erekshelikterine negizdelgen dәiekti dәlel joq. Epostyng tuuyna sebep bolghan tarihy oqighalar, tarihy qayratkerler turaly da basy ashylmaghan mәseleler de barshylyq. Mәselen, jyrdyng basty keyipkerlerining biri Toqtamys han birynghay qaralanyp, al Aqsaq Temir dәriptelip keledi. Altyn Ordada 18 jyl biylik qúrghan, Kók Orda men Aq Ordanyng basyn qayta qosyp, bizding memleketimizdi nyghaytqan Toqtamys han jamandalyp, Ordamyzdy ýsh qaytara shauyp, әbden tityqtatyp, bir arnagha salynyp qoyylghan aldaghy myng jyldyq baghyt-baghdarymyzdy teriske búryp ketken Aqsaq Temir maqtalyp, ondaghan kitaptyng eng jaghymdy keyipkerine ainaldy.

Qazirgi kýni «Edige» jyrynyng ontýstiktegi Týrikmen, Ózbek Respublikalarynan bastap, Sibir tatarlaryna deyingi týrkiler arasynda barlyghy, sonday-aq Týrkiya men Rumyniya jerlerindegi týrkilerde saqtalghany aiqyn bolyp otyr. Sondyqtan búl epikalyq shygharmanyng tabighatyn tereng tanyp, zerdelep shyghu ýshin ony tek qazaq halqy múrasy ayasynda, tar auqymda tekseru jetkiliksiz. Jartykeshtik etpek. «Edige» eposynyng týrkilerge ortaq múra ekendigine dau joq. Sondyqtan ol qay halyqqa «kóbirek tiyesili» degen kelensiz sózdi qauzamay, eposty býkil týrikilik dengeyge kótergen jón. Sonda ghana týrki halyqtarynyng adamzattyq ruhany qazynagha qosqan ýlesin anyghyraq biluge mýmkindik tuady.

«Edige» eposy – Altyn Orda dәuirindegi ata-babalarymyzdyng keyingige qaldyrghan ýlgi-ósiyeti, asyl amanaty. Kýni keshe ghana kýrkirep túrghan memleketin, ruhany birligin, tútastyghyn, basynan úshqan baghyn joqtauy, jan dausy, imanday syry.

«Edige» – tarihy epos emes, әitse de, tuyndynyng tuuyna ótken dәuirdegi oqighalardyng ýlken yqpal etkenine kýmәn keltiruge bolmaydy. Tarihy oqighalar epostyng auqymyna týsken song onyng zandylyghyna oray qayta qorytylatyny da, ózgeshe kýige enip, janasha jasalatyny da ras.

«Edigege» zor taghylymdyq, tanytqyshtyq quat berip túrghan da qiyaldaghy emes, tarihtan oryn alghan, halyqtyq sanada óshpestey bolyp tanbalanghan Altyn Orda dәuirindegi iri oqighalardyng izi ekeni dausyz. Ol oqighalar epikalyq biyikke kóterilip berilgen. «Edigenin» kóp versiyaly, ondaghan núsqaly, halyq jýregine jaqyn bolyp qalyptasuynyng negizgi bir sebebi, tilining kórkem, kompozisiyasynyng sheber bolghandyghyna ghana baylanysty emes, týrki halyqtarynyng esinen ketpestey oryn alghan tarihy oqighalargha da qatysty. Ol oqighalar silemi әr qily ghylymy maqalalarda týrli dengeyde әngime bolghanymen týbegeyli tekserilmegeni, әri olay isteuge solaqay sayasattyng mýmkindik bermegeni de mәlim. «Týrki halyqtaryn ruhany jaghynan ghana emes, etnostyq jaghynan da qayta tabystyratyn ósiyet sózding «Edige» eposynan oryn aluy da» tuyndynyng ozyqtyghynyng bir qyry bolyp tabylady [Berdibay R. 1-t. – 2005,266-b]. Sondyqtan epostyng tarihy negizderin jan-jaqty zertteuding alar orny erekshe. «Edige» jyrynyng payda boluyna sebep, negizderdi qaraghanda, Altyn Orda shegindegi týrki halyqtarynyng taghdyryna tikeley qatysty oqighalargha kónil audarghan jón. Sonda ghana biz epos tughyzghan orta men jaghdaygha anyq kóz jetkize alamyz. Onyng ýstine epostyng basty keyipkerlerining Edige, Toqtamys han, Aqsaq Temir, Núraddin siyaqty dýniyejýzine tanymal túlghalar boluy shygharmanyng tarihy negizderine airyqsha nazar audarudy talap etedi. Sebebi zamanynda jarty әlemdi biriktirgen aibyndy Altyn Ordany on segiz jyl biylegen Toqtamys han, jiyrma jyl boyy onyng biylik tútqasyn ústaghan Edige, әlemge әigili jihanger Aqsaq Temir esimderining ózi osyny qajetsinedi. Búl jerde otarlyq ezgi kezinde Altyn Ordagha berilgen teris bagha «Edige» eposyn tolyq tanyp biluge keri yqpal etkendigin úmytpauymyz kerek. Onyng ýstine saqtalyp qalghan tarihy derekter, negizinen, iri oqighalardy ghana shejirelegen, al shyn mәninde, Edige, Toqtamys, Aqsaq Temir aralaryndaghy ózara baylanys anaghúrlym shytyrman, iyirim, býkpesi kóp bolghany angharylady. Últtyq versiyalardy tarihy derektermen ózara salystyra otyryp, astaryna ýnilsek, Edige men Toqtamystyng әuelde tatu bolyp, sonynda birining týbine biri jetetin dúshpandargha ainaluyna qanday sebepter bar ekendigine kóz jetkizuge bolady.

«Edige» eposynda tarihy oqighalar janghyryghy aiqyn bayqalady. Sol sebepti keybir tatar, qaraqalpaq ghalymdary búl tuyndyny tarihy jyr men batyrlyq jyr ortasyndaghy aralyq janr dep qaraydy. Epos tarihy anyz negizinde tuyndaghandyqtan, ony sol dәuirdegi naqtyly tarihi, sayasi, әleumettik jaghdaylardy bayandaytyn enbektermen salystyra zerdeleu shyndyq pen anyzdyng araqatysyn aiqynday týspek. Al shygharmanyng bas qaharmany – Edigening ómir sýrgen kezeni men tarihy ornyn Altyn Orda memleketining taghdyrynan bólek alyp qarau mýmkin emes.

Jyrdyng tarihy negizderin ghylymy túrghydan saralap ashugha alghash qadam jasaghan qazaqtyng bir tuar ghalymy Shoqan Uәlihanov edi. «Djir Idyge po sobytiyam otnositsya k konsu HIV v., doljno byti sostavlen v nachale HV v. Eto dokazyvaetsya mnogimy starinnymy slovamy y oborotami, kotoryh teperi net v yazyke», – dep, múndaghy tarihy oqighalardyng HIV ghasyrda ótip, tuyndynyng HV ghasyrda payda bolghanyn negizdi týrde kórsetedi. Epostaghy basty qaharmannyng tarihy Edige ekendigin alghash aitqan da qazaq oqymystysy edi. Ol jóninde Shoqan: «Samyy zamechatelinyy istoricheskiy djir kirgizskiy – eto «Idyge», tot samyy Idyge, Edeku, Idiygey, o kotorom govoritsya v  yarlyke Tohtamysha, tot samyy bek, mangap y temniyk, kotoryy razil Vitovta pry Vorskle y upravlyal ordoy bezotchetno pry chetyreh hanah», – dey kelip, «Sushestvovanie Idyge, nesomnenno, kak sushestvovanie Tohtamysh-hana y Tamerlana. Ono podtverjdaetsya ne toliko narodnymy predaniyami, no y pisimennymy faktami. Ibn-Arabshah govorit ob Idyge, chto on byl odnim iz diyavolov Tamerlana. V hrestomatiy Halifina (izdannoy v Kazani) nahoditsya rodoslovnaya Idyge, sostavlennaya po predaniyam kazanskih tatar», – dep, kóp nәrsening betin ashady [Valihanov Ch.Ch. Sobr. soch. v 5-ty tomah. Tom 5. – Almaty: Glavnaya redaksiya kazahskoy sovetskoy ensiklopedii. 1985,s.297]. Ghalym búnymen shektelmey Edigege qatysty anyzdardy, jer ataularyn, sol dәuirde ómir sýrgen erlerding aty-jónin kórsetedi. Halifin hrestomatiyasyna sýiene otyryp, batyrdyng arghy ata-babalaryn, olardyng kim bolghanyn bayanday kelip, mynanday týiindi qorytyndy jasaydy: «soobrazuy narodnoe kazanskoe predaniye, sohranennoe Halifinom, y pokazaniya Ibn-Arabshaha s etoI stepnoI rabsodiey, mojno s dostovernostiu zakluchiti toliko to, chto Idyge byl proishojdeniya duhovnogo, chto on zanimal pry Tohtamyshe znachiytelinuiy doljnosti, potomu chto sam Tohtamysh poruchal emu y «krymskie spory y voennye dela»  y potom je on nazyvaet ego biyem po preimushestvu, govorya: «Vidano ly bylo, chto by han bejal, a biy ego presledoval?» [Valihanov Ch.Ch. T. 5. –1985,s.297-298].

Edigening jeke basyna baylanysty  derekter qarama-qayshalyqqa toly.  Epostyng tatarsha núsqasynda da qart Boday by Edigeni Edil boyyndaghy Bulgariyagha Aqsaq Temirdi ertip kelgeni ýshin kinәlaydy.

Anda әitte Bodaybiy:                  Sonda aitty Boday biy:

– Kólgә-tashka bolganyp,          – Kólge-tasqa bylghanyp,

Bolgaryma ny bulgay –               Bolgaryma ne bolghan –

Chyngyz uly Juchy han –             Shynghys úly Joshy han –

Ul da vatyp vatmagan,                Ol da batyp, batpaghan,

Juchy uly Baydu han –                Joshy úly Batu han –

Ul da bozyp bozmagan                 Ol da búzyp, búzbaghan

Bolgarym býgen bozyldy.          Bolgarym býgin búzyldy.

Sin dә bulyp ir buldyn,           Sen de bolyp, er boldyn,

Baba Tóklәs uly pir buldyn;    Baba Túqlas úly pir boldyn;

Syenganym sin iyden,                 Syiynghanym sen edin,

Bu jihannyng fetnәse                 Bú jahannyng fәtnesi

Aksak Tiymer doshmanny             Aqsaq Temir dúshpandy

Sarayga alyp kiyterden,             Saraygha alyp keltirdin,

Yóz bahadir iyrennәn                  Óz bahadýr jerinen

Yort jiyrenne bastyrdyn,         Júrt jerine bastyrdyn, –

deydi [IYdәgә. – Kazan: Tatarstan kitap nәshriyaty, 1988,166-b].

Keybir ghalymdardyng pikirleri de múny quattaydy. Mәselen, HH ghasyr basynda ómir sýrgen tatardyng asa iri ghalymy, «Shura» jurnalynyng bas redaktory, epostyng tatarsha núsqasyn jinaushylardyng biri  Rizaetdin Fahretdin óz jurnalynda 1908 jyly «Myrza Edige» atty maqala jariyalaydy. «Pusti prostit IYdegeya Allah vsemogushiy, on pojertvoval obshimy interesamy rady lichnyh interesov. Priyvel Tamerlana v etu stranu (gosudarstvo) y unichtojil stranu Desht-y Kypchak, nevoobrazimym obrazom razgromil y razbrosal obshestvo musuliman, priyvel k razryvu vsyakih vzaimootnosheniy mejdu nimi. Esly v ety dny musulimane etih zemel okazalisi v strashno uniyjennom polojenii, to vinovnikom vsego etogo yavlyaetsya Tamerlan y pomoshnikom v dovedeniy etoy tragediy do konsa byl mirza  IYdegey. Vse ravno umer, vse ravno pogib ot ruky odnogo cheloveka, esly by ushel v tot mir ot ruky hana Toktamysha, strana islama ne byla by nastoliko razrushena y unichtojena», –  deydi [Urmanche F. Narodnyy epos IYdegey. – Kazani: Fәn, 1999,149-b].

HH ghasyr basyndaghy qazaq bilimpazy hәm tarihshysy Múhamedjan Tynyshbaev ta «Ertegidegi Edige men tarihtaghy Edige» atty zertteu enbeginde jyrdaghy Edige men tarihtaghy Edige mәselesine taldau jasay kelip: «Ámir Temirding Shaghatay úlysynda istegenin Edige Joshy úlysynda istemekshi bop on tórt jyl el biyledi. Edigening balalary, nemereleri ol joldy ústap, әrqaysysy әr hangha uәzir bolyp, bir-birimen atystyryp, shabystyryp otyryp, Altyn Ordanyng berekesin de ketirdi, týbine de jetti. Sonymen Altyn Orda bytyrap, joghaluyna birinshi sebepker bolghan – Edige, onyng ýrim-bútaghy. Ertegi Edigeni jer-sugha syighyzbay, qansha joghary kóterse, tarih jolynda toz-toz bolyp qúryp ketken Joshy úlysynyng kózimen qaraghanda, bú júrtqa jamanshylyq istegenderding arasynda Edigeden asqany joq»  deydi [Tynyshbaev M. Ertegidegi Edige men tarihtaghy Edige // «Sana» jurnaly, № 2-3. 1924 j,38-45-b]. Yaghni, Edigeni kinәlau ghalymdardyng zertteulerinde de bar eken.

Keyingi ghalymdar ishinde R.Berdibaydyng tarihy Edigege qatysty kózqarastary da ónkey maqtaudan túrmaydy. Ol ózining «Edige batyr» jyry turaly» deytin zertteuinde «Ámir Temirding qúlaghyn kóterip, ony Toqtamysqa qarsy aidap saluda Edigening әreketi erekshe bolghan», «Temirding 1395 jyly Soltýstik Kavkaz jerinde Altyn Orda әskerin qyryp saluy da, sol ónirdegi kóp elderdi oisyratyp ketui de onyng Toqtamysqa óshtiginen shyqqan. Múnday soyqannyng da ishinde Edigening mansap esebi jýrgeni shýbәsiz», – deydi [Berdibay R. «Edige batyr» jyry. //«Álem». № 1, 1990,275-b].

Orys jylnamasynda: «Edige kóp adamdy sabady, kóp adamdy tútqyngha alyp ketti, kóp adam qyrghyngha úshyratyldy… Bir tatar kelse, bizding kóp adam jaqyndaugha bata almaydy, әielder men balalar qorqyp, bet aldy qashatyn», – dep tanbalanghan [Edige batyr. Jinaq. – Almaty: Y.Altynsarin atyndaghy Qazaqtyng bilim akademiyasynyng respublikalyq baspa kabiyneti, 1999,7-b].

Akademik B.D.Grekov: «V russkoy istoriografiy davno slojilosi predstavlenie o Ediygee kak ob odnom iz naibolee kovarnyh y hishnyh ordynskih praviyteley. Eto predstavlenie pokoitsya na naibolee sennom y polnom istochniyke po istoriy russko-tatarskih otnosheniy konsa HIV y nachalo HV v. – russkoy letopisi. Govorim – «naibolee sennom y polnom istochniyke», tak kak vostochnye (arabskie y persidskiye) istochniky pochty sovsem ne kasaytsya russko-tatarskih otnosheniy y zakluchaut v sebe vajnye svedeniya o Ediygee, otnosyashiyesya k pervomu y poslednemu periodam ego deyatelinosti, a v ostalinom kasaitsya lishi zolotoordynskoy obstanovky y otnosheniy Zolotoy Ordy so Sredney Aziey y Kavkazom. Harakterno, chto vostochnye istochniky nikakoy simpatiy k Ediygeiy ne proyavlyaiyt y sklonny schitati ego chelovekom nevernym, kotoryy legko izmenyaet svoemu slovu» dey kelip, Edigeni jamandauda V.V. Bartolidqa arqa sýieydi. Kuәlikke tartady. «O Ediygee iymeiytsya nebezinteresnye mysly u V.V. Bartolida v statie «Otes Ediygeya». V.V. Bartolid dalek ot iydealizasiy lichnosty Ediygeya. On pisal, chto esly otreshitisya ot legendy y priyderjivatisya istorii, to osnovnoy chertoy ego haraktera yavitsya nevernosti. «Pokinuv Urus-hana, – piyshet V.V.Bartolid, – y porvav s otsom rady Tohtamysha (byl ly on nukerom poslednego, kak uveryaet Abulgazi, iz istoriy Timura ne vidno), Ediygey potom izmenil samomu Tohtamyshu y snova primknul k Timuru v 1391 g.», kotoromu on pozje opyati izmeniyl» [Grekov B.D., Yakubovskiy A. Zolotaya Orda y ee padeniye. – M.–L: Nauka,  1950 ,s.384-385].

Osylardyng ýstine Edigege qatysty 1944 jylghy tatar obkomynyng júmysyndaghy kemshilikterge baylanysty qaulyny qosynyz.

Kózining tirisinde-aq Edigeni jek kórushiler jetkilikti bolghan. Onyng ishinde ataqty Aqsaq Temir men Toqtamystyng alar orny ýlken. Búlargha arqa sýiegen qanshama júrt Edigening ózin, sayasatyn jamandap, әngimeler, ólen-sózder, anyzdar taratqan. Yaghny Edigeni qaralau da, maqtau da sol zamanda, kózining tirisinde bar edi, әli jalghasyp keledi.

Búghan qarama-qarsy pikirler de bar. Býgingi noghay ghalymdarynyng enbekterinde Edige birynghay maqtalady [Nogaydyn kyrk baitiri. Ediyge. – Mahachkala, 1991,5-13]. Qaraqalpaqstan ghalymdary zertteulerinde Edigege qosa Aqsaq Temir dәripteledi [Mambetov K. Ózbek alymlary Ámir Temiyr, Ámir Ediyge hәm olardyng әl adlary hahynda // Erkin Qaraqalpaqstan. 28.03.1996; Bahadyrov M. Politicheskaya istoriya Zolotoy Ordy // Konferensiya tezisleri. 5-6 sentyabri, 2001 j. Nókiys,27-34-b ].

Sonymen Edigeni bireuler kinәlaydy, ekinshi bireuler asyra dәripteydi. Kinәlaushylar ony Altyn Ordany qúlatushygha sheyin aparady. Eki jaqtyng da sýienetin tarihy negizderi bar: eskiden qalghan jylnamalar, ilgeridegi tarihshylar aitqan pikirler bar. Bylaysha aitqanda, «Edige» eposy qapastan shyghyp, qayta jariyagha jol tapqan tústa atalmysh mәsele de ótkir kýiinde qalyp otyr. Áli kýnge jete zerttelmegen Deshti Qypshaq shejiresi men tarihy Edigeni jan-jaqty zertteu endi ghana bastaldy. Edige turasyndaghy anyzdar men әpsanalardy zerttegen professor F.Urmanche: «…snachalo v srede nogayskogo naroda voznikaet y formiruetsya chrezvychayno bogatyy po soderjanii y iskluchiytelinyy po forme dastan. Prohodyat gody y desyatiyletiya. Y etot dastan rasprostranyaetsya y sredy drugih turksih narodov y prevrashaetsya v odin iz samyh populyarnyh istoriko-epicheskih geroicheskih skazaniy turkskih narodov», – deydi [Urmanche F.1999,s.47]. Jyrdyng payda boluyn zerttegen ghalymdardyng biri P.A.Falev noghaylar turaly: «Ony otryadamy vyhodily iz svoih ulusov y nanimalisi v voennye zashitniky v sosednih hanstvah y u sosednih plemen. V etot period nogaysy raznesly svoy epos po vsey Sredney Aziy do samogo Altaya. Ih znachenie bylo stoli veliko, chto kirgizy do sih por nazyvait nogaysamy prihodyashih v ih stepy s Zapada (t.e. otkuda prihodily nastoyashie nogaysy) povoljskih tatar» deydi [Sikaliyev A. Nogayskiy geroicheskiy epos. – Cherkessk, 1994,s.16].

Akademik V.M.Jirmunskiy de «Edige» eposy әuelde noghaylar arasynda payda boldy, sodan syrtqa taraghan degen pikir ústanady.

Odan búryn zerttegen Radlov pen Melioranskiy de osynday pikirde.

HH ghasyr basynda ómir sýrgen qazaq bilimpazy Múhamedjan Tynyshbaev búl kózqarastardy teriske shygharady: «Sonymen Qyrymnan Altaygha sheyin, Qyzyl Shәriden Tashkent, Ýrgenishke sheyin, bayaghy Joshy úlyghyndaghy júrttyng túqymdaryna Edige ertegisi tegis jayylghan, osy ortadaghy týrik túqymyna Edige ertegisi әbden belgili. Edigening dәuren sýrgen jeri – kóbine Edil-Jayyq manayy, tarih kórsetuinshe Edige Manghyt (noghay) jәne balalary noghay arasynda qalghan edi dep. Sondyqtan Edige әngimesi әuelde noghaydan bastalyp, sodan jan-jaqqa, ózge kórshiles elderge taralghan ghoy dep Radlov aitady. Búl sózdi Melioranskiy de qoshtanqyrap otyr. Biz Radlov, Melioranskiy aitqanyn qate dep bilemiz. Evropa tarihshylary, orys tarihshylary qansha jetik bolghanymen, jergilikti, otyryqshy júrttyng jýrisi, túrysyna qaray piship, kóshpeli elding saltyn jete týsinbey, jogharghy júrttar bir-birine tuysqan bolsa da, Qyrymdaghysyn Qyrymgha túsap, Qazandaghysyn Qazangha, Noghaydaghysyn Noghay jerine bekitip, qazaq, Sibir tatarlary, qaraqalpaqty oryn-ornyna jyljytpay matastyryp, baylaghanday qylyp qoyady», – dep oryndy uәj aitady [Tynyshbaev M. Ertegidegi Edige men tarihtaghy Edige // «Sana» jurnaly, № 2-3. 1924 j ].

Tarihty jetik biletin M.Tynyshbaev kezinde atalghan júrttardyng bir memlekette túrghanyn, tatar, noghay, bashqúrt, qaraqalpaq, qazaq, kavkaz týrkileri bir-birimen miday aralasyp jatqanyn, ru, taypalarynyng birdeyligin, Altyn Orda ydyraghan song búrynghy birlikting nege ketkenin az sózben, asa útymdy tәsilmen úghynyqty qylyp týsindiredi. Ghalym ol jóninde bylay deydi: «Ózgeler elemegen bir isti Aristov jazyp ketti, búl – týrik túqymdarynyng ata tegi, ru, tanbalary. Búdan jeti jyl búryn Grodekov olardyng úrandaryn tizip edi. Osynsha qyzyq isterdi kórsetip otyryp, Aristov ózi jol tauyp, sózin ayaqtapty», – deydi [Tynyshbaev M. «Sana» jurnaly, № 2-3. 1924 j].

Al Aristovtyng jazuynsha:

1) Qyrym tatarynyng rulary – arghyn, qypshaq, qonyrat, nayman, alshyn, bayúly, jaghalbayly, tama, kereyt, qanly, shiriyn, bariyn, dhóýrmen.

2) Astrahani noghaylary: nayman, baghanaly, ergenekti, jaghalbayly, qonyrat, qypshaq, kete.

3) Bashqúrt: tabyn, tama, qypshaq, kerey, taz (bayúly).

4) Qazanda: arghyn, qypshaq, tama, berish (bayúly). Búlardy ózimiz tauyp otyrmyz.

5) Kavkazda: arghyn, sherkesh (bizding sherkeshimizben olar bir jerden shyqqan – búghan bizding tolyq dәlelimiz bar).

6) Qaraqalpaqta: nayman, qypshaq, qonyrat, әlim, shómen, tama, jaghalbayly.

7) Edilding orta aghymyndaghy Edil tatary kóbinese qypshaq túqymynan.

Búghan sýiene otyryp M.Tynyshbaev tómendegidey tújyrym jasaydy: «Osy aitylghandardyng bәri bayaghy zamandarda aralasyp jýrip, keyin Altyn Orda búzylarda, toz-toz bolyp jyrtylyp, bireui onda, bireui múnda ketti. Búl turadan tolyq dәlelimizdi jazbaqshymyz; anyq osynday bolmasa da, 16-nshy jyly Jetisudan Qytay qashqan qazaq-qyrghyz osy tәrizdi jyrtylyp, әr jerde qalghany bizge anyq belgili.

Kóshpeli el bir jerde túrmay, birese ary, birese beri tolqyp jýrgende әr audan, әr jerde qala bergen. Múny Tashkent uezindegi qúramanyng qúralghanynan kórip jәne otyrmyz. Tama ataqty Nәrikúly Shora batyr Qazanda ólgenin Karamzinnen oqyp otyrmyz. «Ata-babamyz Qyrymnan kelgen eken» degen sózdi qazaq arasynan, әr jerden estiymiz. HVI ghasyrdyng ortasynda Qazan, Qyrymdy orys alghan son, ary-beri jýruge jol kesilip, qyrymdaghysy – Qyrymda, Qazandaghysy – Qazanda, Noghaydaghysy – noghayda qala berdi. Jayyqtan kýnshyghys jaqtaghylar endi olarmen ýiiri qosylmasyna kóz jetip, kýder ýzip, orystan yghysyp baryp, bólek qazaq handyghyn qúrdy. «Alash Alash bolghanda, Alasha han bolghanda» degen sol zaman (1570-1590 jyldar). Oghan sheyin Altyn Orda arasy (jalghyz-aq Qyrym demese) ashylmaghan. Edige batyr, Ámir Temir, Toqtamys han bәri zamandas; Edige 1419-1420-synshy jyldarda óldi, onda el japsary ashylmaghan kezi. Altyn Orda osydan 130-150 jyl keyin búzylyp, Joshy úlysy  jan-jaqqa sonda bytyrady» [Tynyshbaev M. «Sana» jurnaly, № 2-3. 1924 j ].

«Edige» eposy kimdiki?» ekendigine qatysty teris talastyng әli kýnge deyin barlyghyn biz jogharyda atap óttik. Búl mәseleni Múhamedjan Tynyshbaev HH ghasyrdyng basynda-aq sheship bergen edi. Ókinishke qaray, bilikti tarihshy ghalymnyng ong pikiri eposqa qatysty problemalardyng eng basynda túru ornyna kóbine mýlde úmyt qaldyrylady.

«Bir Edigening ómirin әrqaysysy әr týrli qylyp, ózdi-ózining túrmysyna qaray ynghaylap, atadan-balagha bayandap qaldyra berdi. Sondyqtan ertede bolghan Toqtamys han, Edige, Uaq – Er Kókshe, Er Qosayy, Tama Shora, Edige túqymy, Oraq, Mamay, Ormanbet biyding attary qazaq arasynda (әsirese attasy, sulasy bolghan Kishi jýzde) osy kýnge sheyin úmytylghan joq. Sondyqtan búlardy Qazan da, Qyrym da, Noghay da úmytqan joq… Sondyqtan 1922 jyly Tashkende basylyp shyqqan 7 batyrgha talasyp «bizding batyrlarymyzdy qazaq óziniki qylypty» dep otyr. Edige ertegisi, әueli Noghay arasynda shyqty, sodan jan-jaqqa jayyldy degen Radlov pen Melioranskiy sózin osy sebepten qate qylyp otyrmyz. Altyn Orda búzylghannan búryn bolghandargha barlyq úzaq ertegiler bәrine birdey», – deydi bilimpaz Múhambetjan Tynyshbaev [Tynyshbaev M. «Sana» jurnaly, № 2-3. 1924 j].

Sayyp kelgende, Sh.Uәlihanovtyng da oiy osyghan tireledi. «Dovolino stranno y zamechatelino, chto vse pochty narody Sredneaziatskih stepey vse drevnee pripisyvait nogayam y mnogie pochitait ih svoimy predkami. Tak govoryat Karakalpaky y dikokamennye kirgizy. «…Kirgiyz-Kaysaky toje vse razvaliny v yugo-zapadnoy polose svoey zemly pripisyvait tak je nogayam, y bashkiry iymeiyt takje prityazaniya na nogaev. Punkt etot osobenno dostoin issledovaniya, y ya nameren govoriti o nem bolee podrobno v drugom meste» [Valihanov Ch.Ch.  Sochiyneniya // Zapisky Russkogo Geograficheskogo Obshestva. – T 29. – SPb. 1904,s.189]. Ókinishke qaray, ómiri qysqa bolghan Shoqan búl oiyn jýzege asyra almady.

Sonymen, Edigening istegen isi, ómir joly qym-qighash qarama-qayshylyqqa toly. Epostardyng bas qaharmandary әdette dәriptelip, iydeal keyipkerge ainalatyn edi, bay bolyp barsha múratyna jetetin edi. «Edige» jyrynyng basty keyipkeri olay bolmay túr. Edigening kinәsi jogharydaghy tatar núsqasyndaghymen shektelmeydi, epostyng basty, negizgi versiyalarynyng bәrinde derlik qatelesip, balasymen qighash jaghdaygha kelip, kózinen aiyrylady, aqyrynda óledi jәne ólimi kisiden bolady. Al Sypyra jyrau: «Edilden әri ótken joq, myna bir toghyz erdi jiber de, aldap-sulap qasyna al, qasyna al da basyn al!» – deydi  [Maghauin E. Edige. – Almaty: Ayqap, 1993,37-b]. Yaghni, batyrymyz әdettegidey ónkey jaqsy bolyp, aq týske boyalmaydy. Sudan taza, sýtten aq emes. Búl jaghday epostyng ózindik daralaghyn andatatyn airyqsha erekshelikterining biri bolyp tabylady. Onyng ýstine, tarihtaghy Edigening bedeline núsqan keltirgenimen, keyipkerding týrli-týstiligi jyrdyng kórkemdik quatyn arttyrghan. Jyrdaghy Edige әdettegidey aq ne birynghay qara týsti emes, týrli-týsti.

Edigening kim ekenin bilmey túryp, jyrdy tereng týsinu mýmkin emes. Al Edigening kim bolghanyn bilu ýshin epos keyipkerleri – Toqtamys pen Aqsaq Temirding tarihy beyneleri turaly habardar bolugha tura keledi.

 

Toqtamys han

 

Shygharmadaghy Toqtamys beynesi tym astarly. Múnyng bir sebebi «Edigeni» shygharghan, jetildirgen adamdar jyraular ekendiginde. Al jyraular poeziyasynyng bir ereksheligi – onyng astarly bolyp keluinde. Shygharmadaghy Edige beynesin de, tarihy Edigeni de Toqtamystan, Aqsaq Temirden bólip alyp qaraugha bolmaydy. Edige obrazyn jeke tekseru oidaghyday nәtiyje bermeydi. Epos keyipkerlerining dýniyeni titiretken, auzyn aigha bilegen Aqsaq Temir men qúdireti kýshti Batyy negizin salghan, býkil Euraziya kenistigin alyp jatqan alyp ta quatty imperiya Altyn Ordanyng azuly handarynyng biri Toqtamys boluy – kórkem shygharmanyng qúndy, baghaly jaghy. Qazirgi әr týrli halyqtar arasynda keng tarauynyng negizgi sebepterining biri de – osy. Sondyqtan Edigeni aitqan son, Toqtamys pen Temirdi qatar alyp jýruge tura keledi. Álem tarihynan oiyp oryn alatyn búl asa iri túlghalardyng tarihy beynelerining qaltarys-býkpesin ashyp, jan-jaqty zertteu – tarihshylardyng enshisindegi nәrse, biz eposqa qatysty tústaryna ghana nazar audarugha tyrysamyz. Sebebi, songhy eki túlghany tanymay túryp, Edigening kim ekenin bilu mýmkin emes.

Qazaqtyng «Edige», «Edige batyr» eposyn ózge týrkiler keyde basqasha ataydy. Belgili ghalymdar da osy joldy ústanghan. P.M.Melioranskiy ony «Skazanie ob Ediyge y Toktamyshe» dese, Aleksey Belosludov jariyalaghan núsqa «Ediyge by y Toktamysh» dep atalady. Al Daghystannan shyqqan oqymysty Múhammed Osmanovtyng «Noghay uә Qúmyq shighyrlary» (SPb, 1883) jinaghyndaghy búl epostyng núsqasy «Toqtamys hannyng hikayaty»  atalady.  Professor I. Berezin ózining «Tureskaya hrestomatiyasynda» múny «Rasskaz o Tohtamyshe» deydi. Kórip otyrghanymyzday «Edige batyr» jyry dep jýrgen jyrymyz keyde «Toqtamys» jyry atanyp ketedi eken. Týrki júrty sheginen asyp, dýniyejýzi foliklorynyng altyn qoryna kirgen ataqty shygharmanyng basty eki keyipkerining biri – Toqtamys beynesin zertteu әri qyzyqty, әri zәru mәsele ekeni sózsiz. Kenes ýkimeti túsynda Toqtamys obrazy «jaghymsyz obrazgha» jatqyzylyp, ýnemi qaralanyp keldi. Múnyng tarihy sebepteri bar. Tuyndynyng últtyq versiyalarynda tarihy oqighalar sәulelenetindikten, yaghny Toqtamys turaly jyrdyng geneziysinde naqtyly tarihy oqighalar jatqandyqtan, Toqtamystyng kórkem beynesi men tarihy beynesin salystyra zerttemey, jyr tabighaty týsiniksiz kýide qala bermek.

«Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda» Toqtamys haqynda: «Toqtamys taqqa otyrysymen Ordadaghy Shynghys han túqymynyng taq ýshin 25 jylghy qyrqysularyn joydy. Sonymen qatar Kók Orda, Horezm, Hajy Cherkestin, Astrahani iygilikteri men Mamay Ordalarynyng basyn qosyp, quatty Joshy úlysynyng birligin qalpyna keltiruge kýsh saldy» delingen  [Toqtamys // QSE. 11t. – Almaty, 1977,86-b].

Jyrdyng tatar versiyasynda Toqtamys han turaly:

Boryn ýtkәn zamanda                   Búrynghy ótken zamanda

Bolgar belәn Sarayda,                 Bolgar menen Sarayda,

Jaek belәn IYdeldә,                     Jayyq penen Edilde,

Altyn Urda, Ak Urda –               Altyn Orda, Aq Orda –

Danly kypchak jiyrendә,              Danqty qypshaq jerinde,

Tatardan tugan Nugay iylendә      Tatardan tughan Noghay elinde

Tuktamysh diygәn han buldy;        Toqtamys degen han boldy;

Il bulganga – il buldy,               El bolghangha – el boldy,

Yau bulganga – yau buldy.               Jau bolghangha – jau boldy.

Biylәgәne kol buldy,                     Biylegeni qúl boldy,

Áydәgәne mal buldy.                    Aydaghany mal boldy.

Saray diygәn kalasy,                     Saray degen qalasy,

Siksәn kýchә arasy,                       Seksen kóshe arasy,

Sary mәrmәr Altyn Tash             Sary mәrmәr Altyn Tas

Siygez yortka dan buldy,                Segiz júrtqa dan boldy, –

dep tanbalanghan [IYdәgә. – Kazan: 1988,11-12-b].

Shynynda da, Toqtamys Altyn Ordanyng bosay bastaghan irgesin qayta bekitken aibyndy handarynyng biri edi. Soghan qaramastan noghay, qazaq, qaraqalpaq, tatar ghalymdary enbekterining Toqtamysqa qatysty tústarynda qaralanady. Al «Edige» eposyna «Aqymaq han men aqyldy uәzir» turaly shygharma degen pikirler aityldy. Mysaly, osy zamandaghy belgili tatar oqymystysy, professor F.Urmanche «Halyq eposy – Edige» atty  monografiyasynda: «… Chto s etogo vremeny Toktamysh nachinaet svoy mnogochislennye voyny protiv polkovodsa, kotoryy sdelal nemalo dlya togo, chto by posaditi Toktamysha na zolotoordynskiy tron – protiv Timura», – dep kinәlaydy [Urmanche F. 1999,145-b].

Muiyn-ad-din Natanziyding «Eskendir anoniymi» dep atalatyn enbeginde Toqtamys hannyng shyghu tegi bylaysha sipattalghan: Shynghys hannan Joshy, odan Sasy Búqa, odan Erzen, odan Shymtay, odan Tayqoja,  odan Toqtamys [Proshloe Kazahstana v pisimennyh istochnikah V v do n.e. – HV v. – Almaty: Ólke. 1997,s.129-130].

Al Qadyrghaly by Qosymúlynyng shejiresindegi «Toqtamys han dastany» bóliminde: «Bú Toqtamys han Edil boyynda ótti. Tayqoja úlannyng úly  edi.  Onyn  hikayalary  әr týrli (sipatta)  mәlim  jәne  belgili» deydi [Syzdyqova R., Qoygeldiyev M. Qadyrghaly by Qosymúly jәne onyn  jylnamalar jinaghy. – Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 1991,252-b].

Osy derekterden anyqtaytynymyz, Toqtamys – Joshy hannyng úrpaghy, әkesining aty  – Tayqoja.

Kók Ordany biylep otyrghan Orys han Aq Orda men Kók Ordany biriktiru ýshin qaramaghyndaghylardy jinap, qúryltay ótkizedi. Hannyng búl pikirimenen Tayqoja kelispeydi. Orys han Aq Ordagha qarsy attanghan kezde ol joryqqa qatyspaydy. Osy qylyghy ýshin han Tayqojany óltiredi. Onyng jas balasy Toqtamystyng ómirine de әldeneshe ret qauip-qater tónedi. Aqyr sonynda elin tastap, Mauerenahrdaghy Aqsaq Temirge qashady. Ol jóninde Ótemis qajy ózining «Shynghys-name» atty enbeginde bylay deydi: «Búl Orys han da úly patsha boldy, býkil Týrkistan uәlayattaryna biylik jýrgizdi. Toqtamys han men Temir-Qútyly hangha ol kezde handyq tiymedi. Búlar atalmysh hannyng qyzmetinde jýrdi, Allanyng rahymymen Toqtamys oghlannyng boyynda patshalyq fәrr bayqaldy da, atalmysh oghlannyng nókerleri men basqa adamdar oghan yqtiyarmen taghzym etti.

Júbanazar Asanov,

filologiya ghylymynyng doktory,

Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq

institutynyng oqytushysy.

Abai.kz

0 pikir