Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Janalyqtar 1792 0 pikir 15 Mausym, 2013 saghat 17:09

Oblys әkimi: etnoauyl erekshe nazarda

Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV Óskemendegi etnoauylda jurnalistermen kezdesti. Búl dәstýrli sharagha oblystyq BAQ jetekshileri jәne tilshilerimen birge birqatar respublikalyq BAQ basshylary men jurnalisteri de qatysty. Basqosuda aimaq basshysy aghymdaghy jyldyng alghashqy tórt aiynda qol jetkizilgen әleumettik-ekonomikalyq tabystar jóninde mәlimet berip, tilshilerding súraqtaryna jauap berdi.

- Jalpy, oblystyng tynys tirshiliginen barlyqtarynyz

habardarsyzdar. Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes ekonomikanyng damu qarqynyn saqtap qaldyq. Eng bastysy, qystan qymtyrylmay, aman shyqtyq. Byltyrghy osy kezenmen salystyrghanda halyqtyng aryz-shaghymy azaydy, - dep sóz bastaghan oblys basshysy ónir ekonomikasynyng әr saladaghy damu jaghdayyn jeke-jeke jiliktep aitty.

Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV Óskemendegi etnoauylda jurnalistermen kezdesti. Búl dәstýrli sharagha oblystyq BAQ jetekshileri jәne tilshilerimen birge birqatar respublikalyq BAQ basshylary men jurnalisteri de qatysty. Basqosuda aimaq basshysy aghymdaghy jyldyng alghashqy tórt aiynda qol jetkizilgen әleumettik-ekonomikalyq tabystar jóninde mәlimet berip, tilshilerding súraqtaryna jauap berdi.

- Jalpy, oblystyng tynys tirshiliginen barlyqtarynyz

habardarsyzdar. Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes ekonomikanyng damu qarqynyn saqtap qaldyq. Eng bastysy, qystan qymtyrylmay, aman shyqtyq. Byltyrghy osy kezenmen salystyrghanda halyqtyng aryz-shaghymy azaydy, - dep sóz bastaghan oblys basshysy ónir ekonomikasynyng әr saladaghy damu jaghdayyn jeke-jeke jiliktep aitty.

Jyldyng tórt aiyndaghy óndiris ónimining kólemi 336,9 mlrd. tengeni qúrap, 8,9 payyzgha ósken. Búl respublikalyq kórsetkishten 4,4 payyzgha artyq. 2010-2012 jyldary Industriyalandyru kartasynyng ayasynda 29 joba jýzege asyp, bes myng adam júmysqa tartylsa, biyl qosymsha bir myng júmys ornyn qamtityn taghy segiz jobany qolgha alu josparlanghan. Solardyng eng sýiekti degenderi Óskemendegi tolyq sikldi avtozauyt pen avtobólshekter óndirisining tehnoparki, Aqtoghay tau-ken bayytu kombinatynyng qúrylysy syndy tyng jobalar. Qolgha alynghan 24 industriyalyq jobanyng 11-i 100 payyz quat kýshine enip, aimaqtyng óndirisin jandandyra týsti. Óz quatynyng 10 payyzyn ghana iygerip otyrghan jobalar da joq emes. Onday jobalardyng ghúmyryn bayandy etu jolynda qoldan kelgen sharalardyng bәri qarastyryluda.

Agroóndiristik keshende qús etin óndeu, qos sýt-tauarly ferma ashu, «Elim-ay Kókpekti» agroóndiristik keshenin qúru syndy ortaq qúny 19,6 mlrd. 100-den astam investisiyalyq joba jýzege asar sәtin kýtude.

Tirek auyldardy damytu baghdarlamasynyng ayasynda tek biyldyng ózinde 855 joba jýzege aspaq. Negizgi kapitalgha qúiylghan investisiya byltyrghy jyldyng salystyrmaly kezeninen 33,4 payyzgha artyp, 614,4 mlrd. tengeni qúrady. Búl investisiyanyng negizgi bóligi, yaghni, 62,3 payyzy kәsiporyndardyng ózindik qarajaty esebinen týsken.

- Bir ghana №19 shaghyn audanda 30-gha tarta túrghyn ýy boy kótermek. Moldaghúlova kóshesining boyynda da birneshe ýy salynyp jatyr. Al olardyng infraqúrylymy budjet esebinen qalyptasady, - degen oblys basshysy baspanamen qamtu isinde 10,2 payyz kóleminde algha jylju bar ekenin, biyl 240-245 myng sharshy metr baspana iygeriletinin atap ótti. Áleumettik baghdarlamalardyng tiyimdi júmys isteuining arqasynda júmyssyzdar sany 883 adamgha kemigen. Býgingi tanda resmy týrde tirkelgen júmysshylar halyqtyng 14 payyzyn qúraydy. «Júmyspen qamtu-2020» baghdarlamasynyng shenberinde 12,5 mlrd. tenge bólinip, mynnan astam adam qayta dayarlau jәne biliktilikti arttyru kurstary men jastar tәjiriybesine tartylsa, 2189 adam әleumettik júmysqa túrdy.

Densaulyq saqtau salasyndaghy jetistikterdi túrghyndardyng shaghymdary kólenkelep kele jatuy tegin emes ekenin atay kele, aimaq basshysy búl salany halyqpen jaqyndastyra týsu ýshin әrtýrli sharalar qoldanylyp jatqanyn eskertti.

- Oblys ortalyghyndaghy medisinalyq mekemelerding basym

bóligi jekemenshikting qolynda bolyp kelgenin bilesizder. Osynday alty mekeme ontaylandyryldy. Jibek matalar kombinatynda eki birdey medisinalyq mekemeni memleket menshigine qaratyp, el iygiligine qaratu ýshin kelisimder jýrip jatyr. Búl isti ayaghyna deyin jetkizemiz. Osyghan deyin ónirding shalghay eldi mekenderinen shyqqan týlekter ýshin Semeydegi medisinalyq uniyversiytetten bilim alu auyrlyq tudyryp kelgen. Osy mәsele aldaghy uaqytta sheshimin tabatynyna ýmittimiz. Oblys ortalyghynda atalmysh oqu ornynyng filialyn ashu turaly bastamamyzdy Densaulyq saqtau ministrligi qúptap otyr. Biz ghimaratpen qamtamasyz etetin bolamyz, al mamandar tartyp, oqu ýrdisin úiymdastyru ministrlikting mindeti bolady, - degen oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV dәri-dәrmekti jetkizu ýshin tenderding keshigip ótkiziluinen bolatyn tapshylyq mәselesi de birjola sheshilgenin eske saldy. Elding saulyghyn tekserip, aurulardy aldyn ala anyqtau jolynda oblys boyynsha júmys istep kele jatqan bes birdey medisinalyq keshenning qatary taghy bireuimen tolyqpaq.

Oblystyq qan ortalyghynyn, onkodispanser janyndaghy sәulelik terapiya ortalyghynyn, ýsh otbasylyq ambulatoriyanyng qúrylysyn tәmamdap, eki insulit ortalyghy men Óskemen, Semey qalalarynda ótkir qan tamyry sindromy bólimderin ashu – medisina salasyndaghy negizgi ýmit artar jobalar.

Zang talaby barshagha ortaq

Aymaq basshysy bilim salasyndaghy ózekti mәselelerge de keninen toqtaldy. «Ótken jylghy ÚBT qorytyndysy boyynsha 12-shi orynda qaluymyzgha jekelegen sebepter de әser etti degen kýnning ózinde maqtanugha túrarlyq kórsetkish emes ekenin bilemiz» dey kele, ol biyl testileu nәtiyjesi boyynsha kem degende alghashqy bestikke enu kózdelgenin mәlim etti. Oblys aumaghynda salynyp jatqan 31 mektepting 19-yn biyl ayaqtau josparlanyp otyr. Olardyng kóbi apattyq jaghdayda túrghan mektepterding ornyn baspaq. «Balapan» baghdarlamasynyng tetikterin tiyimdi paydalanyp, mektep janynan shaghyn ortalyqtar ashu arqyly mektepke deyingi tәrbiyemen býldirshinderding 96 payyzyn qamtamasyz etuge mýmkindik tuyp otyr.

Sport pen mәdeniyetti damytu túrghysynda boy kóterip jatqan nysandardyng bolashaghy jayynda aqparat bergen ónir basshysy «Aq búlaq» baghdarlamasynyng jýzege asuy men biznesting әleumettik jauapkershiligi ayasynda iske asqan iygi seriktestik jobalar jóninde de mәlimet berdi. Sonday-aq, Berdibek SAPARBAEV songhy kezde nazargha kóp ilikken jekelegen mәseleler jóninde tolymdy týsinik berdi.

Sonday mәselening biri - Serebryanka qalasyndaghy beyorganikalyq óndiris zauytyna qatysty órbigenin gazetimizding ótken sandarynda habarlaghanbyz. Aymaq basshysy BAQ ókilderine búl zauyttyng júmysyn qalpyna keltiru ýshin әueli bankrot jariyalau kerektigin úqtyrdy.

- Bankrot jariyalaudyng ar jaghynda keybireuler aityp

Jýrgendey, bireuding menshigine qaratu әreketi jatqan joq. 400-ge taqau adamnyng júmys ornyn saqtap qalu - mindetimiz. Zauyttyng qondyrghylary eskirip, keteui ketip túr. Al onyng júmysyn iygerip, әri qaray jandandyryp әketuge kez kelgen kәsiporynnyng әleueti jete bermeydi. Sondyqtan qazir «Qazinjiring» últtyq kompaniyasymen kelisim jýrip jatyr, - degen oblys basshysy Zyryandaghy jerasty suynyng kenet kóterilui túrmysyna ziyan keltirgen júrttyng jaghdayyna da toqtaldy.

- Búl jerasty suy 2020 jyldargha qaray kóteriledi degen boljam

bolghan. Songhy jyldary ylghaldyng kóptep týsuining әserinen su oilamaghan jerden kóterilip ketti. Arnayy qúrylghan komissiya búl oqighagha qatysty dauly mәselelerdi әli de qaraytyn bolady. Árkim ýy óziniki bolghannan keyin onyng kýtimine kónil bólui kerek, - dedi aimaq basshysy.

Oblys Ákimi Shyghys auylynyng tóniregindegi daugha qatysty da óz pikirin bildirdi. - «Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha boy kótergen auyldyng kelbetin ózderiniz de kórgen shygharsyzdar. Biraq sәni men sapasy sәikes kelmeytin ýiler de bar kórinedi. Merdigerler óz kemshilikterin jóndeytin bolady. Mektep pen balabaqsha, medpunkt salyp berdik. Eki jyl búryn bәrin júmysqa ornalastyrghanbyz. Keyin sol júmystarynan shyghyp ketipti. Biz úsynghan júmystar kónilderine jaqpasa kerek. «Júmyspen qamtu» baghdarlamasy boyynsha nesie súraghandargha nesie de berdik. Sonyng arqasynda kәsibin dóngelentip әketkender de bar. Ózdiginen fotosalon, shashtaraz, dýken ashyp jatqandar qanshama? Solardyng bәrine qoldau kórsetip otyrmyz. Býgingi kýni oralmandar ýshin Ýkimet barlyq jaghdaydy jasady dep oilaymyn.

- Eger 468 ýiding barlyghy birdey qaryzgha belsheden batyp otyrsa týsiner edim. Tek 170 ýy ghana elektr quatyn tóley almay otyr. Demek, mәsele basqada degen sóz. Komissiya sol mәselelerdi anyqtau ýshin ýsh topqa bólinip júmys istep jatyr. Múnday qaryz qalaysha payda bolghanyn zerttep jatyrmyz. Bәlkim, eseptegish qúraldary dúrys emes shyghar nemese túrghyndar elektrdi tiyimdi tútynbay otyrghan shyghar. Sonyng bәri anyqtalghannan keyin ghana sheshim shyghady. Bir anyq nәrse bar. Zang aldynda barlyq azamat birdey. Sondyqtan tútynghan elektr ýshin tóleu kerek, - dedi ol.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085