Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 4979 0 pikir 25 Mausym, 2013 saghat 06:46

Talasbek Ásemqúlov. «Oqygham joq...» (Basy)

Sóz basy

 

Qazaq osylay deydi. Egerde bir úly jazushy kelip býgingi qazaq intelliygensiyasy jayly, onyng psihologiyasy jayly roman jazatyn bolsa, atalmysh «Oqygham joq» sol shygharmagha epigraf bolugha jaraydy. Ángime qazaq qoghamyn, qazaqtyng qoghamdyq oiyn algha bastyrmay, keyin tartyp kele jatqan kejegesi jayynda. Qúrmetti oqyrman, búl ózinizding de talay bayqaghan nәrseniz. Demek, men sizding kókeyinizde bayaghydan bar týitkildi әngime qylayyn dep otyrmyn.

Sonymen, «oqygham joq». Hemingueyding aitqan bir sózi bar, әleumetting talantqa degen qatysyna qatysty. «Júrttyn, sen jazghan shygharmagha nazar audarmaghanyna qarap, alghashynda qayran qalasyn, sodan keyin kýlesin, sodan song ashulanyp kýizelesin. Sodan keyin saghan bәribir» deydi ol. Stiyli esimde joq, maghynasy tura osylay. Heminguey osy sózin biz jayynda aitqan siyaqty.

D.Korchinskiy ózining «Revolusiya «ot kutur» atty kitabynda, qanday da bolmasyn halyq respublikagha ainalu ýshin eng әueli publika kezeninen ótu kerek deydi. Yaghni, halyq әueli publika bolyp qalyptasuy kerek, әrbir mәdeny qúbylys, әrbir jana qoghamdyq oi, iydeyany býkil halyq bolyp jabyla talqylap ýirenui kerek degen sóz.

Sóz basy

 

Qazaq osylay deydi. Egerde bir úly jazushy kelip býgingi qazaq intelliygensiyasy jayly, onyng psihologiyasy jayly roman jazatyn bolsa, atalmysh «Oqygham joq» sol shygharmagha epigraf bolugha jaraydy. Ángime qazaq qoghamyn, qazaqtyng qoghamdyq oiyn algha bastyrmay, keyin tartyp kele jatqan kejegesi jayynda. Qúrmetti oqyrman, búl ózinizding de talay bayqaghan nәrseniz. Demek, men sizding kókeyinizde bayaghydan bar týitkildi әngime qylayyn dep otyrmyn.

Sonymen, «oqygham joq». Hemingueyding aitqan bir sózi bar, әleumetting talantqa degen qatysyna qatysty. «Júrttyn, sen jazghan shygharmagha nazar audarmaghanyna qarap, alghashynda qayran qalasyn, sodan keyin kýlesin, sodan song ashulanyp kýizelesin. Sodan keyin saghan bәribir» deydi ol. Stiyli esimde joq, maghynasy tura osylay. Heminguey osy sózin biz jayynda aitqan siyaqty.

D.Korchinskiy ózining «Revolusiya «ot kutur» atty kitabynda, qanday da bolmasyn halyq respublikagha ainalu ýshin eng әueli publika kezeninen ótu kerek deydi. Yaghni, halyq әueli publika bolyp qalyptasuy kerek, әrbir mәdeny qúbylys, әrbir jana qoghamdyq oi, iydeyany býkil halyq bolyp jabyla talqylap ýirenui kerek degen sóz.

Aghylshyn Somerset Moem bir maqalasynda fransuz jazushylarynyng bir-birine telefon arqyly romandaryn oqitynyn, oqyghandaryn saghattap talqylap, taldaytynyn aitady. Batysta solay. Sebebi, Batysta publika bar. Al bizde olay emes. Jәne biraz uaqytqa deyin (nemese kópke deyin) olay bolmaytyn siyaqty.

Qazaqtyng qalamgeri, jazushy bolsyn, jurnalist ya basqa bolsyn, izdenedi, ter tógip jazady, jazghanyn týrli amalmen gazetke, jurnalgha basady, kitap qylyp shygharady. Sodan song әleumetke qaraydy. Al әleumet... lәm-mim demeydi. Qazaqtyng aspany maqtadan jasalghan siyaqty. Dybysty jútyp alady da, túnjyrap ýnsiz túra beredi. Basymyzdan talay ótken nәrse. Izdenesin. Jazasyn. Jariyalaysyn. Dybys joq. Sodan song «aghalargha», «kókelerge» aparyp beresin. Búnda da tolyp jatqan aila-sharghy kerek. Qoldan kelgenshe jazghan dýniyendi «kókenin» óz qolyna jәne mýmkin bolghansha kuәlardyng kózinshe ústatu shart. Sebebi qazaq – jauap bermeudin, pikir aitpaudyng tehnikasyn shyngha shygharyp damytqan halyq. Egerde shygharmanyzdy (kitabynyzdy, maqalanyzdy) «kókenin» auyz ýiinde otyrghan hatshy qyzgha berip ketken bolsanyz, onda siz naghyz aqymaqsyz. Sebebi, ol shygharma adresattyng qolyna eshqashan jetpeydi. Telefon shalasyz. Hatshy qyz «kitabynyzdy (maqalanyzdy) aghaygha berdim» deydi. Al «aghay» «men eshqanday da kitap (maqala) algham joq» deydi. Endi «kókenin» ózine baryp, hatshy qyz ekeuin bettestirdiniz deyik. «Kókeniz» sizding kózinizshe beyshara qyzdyng jer-jebirine jetip úrsady, «kitap (nemese maqala) qayda, joghaltyp jibergensing ghoy» deydi. Kórip otyrsyz, búnyng da amaly bar. Kitap «kókenin» qolyna tiymegen. Ne dauynyz bar? Kitapty «kókege» ótkizuding birinshi әreketi sәtsiz boldy. «Kókenin» paydasyna (1-0).

Endi ekinshi shabuylgha kirisesiz. Amalyn tauyp kitapty «kókenizdin» óz qolyna ústattynyz deyik. Búnda da «kókeniz» kýnara júmysqa kelmey qalady nemese qabyldauynda bir «kisiler» otyryp, auyz ýige bir minutke shyghyp ketuge esh mýmkindigi bolmaydy, nemese ózi bir «kisilerdin» qabyldauyna ketedi, qoyshy, qysqasy tolyp jatqan ótkelekter men nuanstar bar. Jaqsy, osynyng barlyghyn jendiniz, kitabynyzdy (maqalanyzdy) «kókenin» óz qolyna tabystadynyz. Endi sarghayghan kýtis bastalady. «Kóke» taghy da júmysqa kelmey qalady, auyryp qalady, telefongha kele almaydy, t.t. Jaraydy, osynyng barlyghynan óttiniz, «kókenin» sheginetin jeri joq, tyghyryqqa tireldi. Mine, osy kezde «kókeniz» әigili «oqygham joqty» aitady.

Álbette, qúrmetti oqyrman, siz «osynday oqigha shynynda da bola ma eken№» dep bir jaghy kýmәndanyp, bir jaghy kýlip otyruynyz mýmkin. Sebebi, hikaya – groteskke úqsas. Kýmәniniz oryndy. Búl mening basymda bolghan oqigha emes. Men búny ózimning túrghylastarymnyng әr kezde aitqan әngimelerinen qúrastyryp shyghardym. Bireuge «sen maghan pikir aitshy» dep jalynatyn әdetim joq edi. Búl – bizding úrpaq, óner men әdebiyetke ótken ghasyrdyng 80-jyldarynda kelgen qalamdas bauyrlarymnyng basyndaghy ortaq taghdyr. Ár jerde otyrghan, bayaghynyng qyrys tóreleri siyaqty qyrtighan «kókeler» men ortalarynda soqyr kýshiktey bolyp adasqan iniler. «Kóken» әldebir qúdiretti elding әmirshisi siyaqty, al sen sonyng tabaldyryghyna, sonyng qabyldauyna jete almay jýrgen shetelding elshisi siyaqtysyn. Osy aitqanymnyng artyq-kem jeri bolar, biraq biz kórgende «aldynghy tolqyn aghalar» men keyingi tolqyn inilerding araqatynasy osynday bolatyn.

Orys әleumetinde «anketnoe blagopoluchiye» degen úghym bar. «Anketalyq barshylyq», «anketalyq baraqat» degen sóz. Halyq ishinde saualnama jýrgizedi. Qaghaz jýzinde bәri de tap-tamasha bolyp shyghady. Bәrining tamaghy toq, kiyimi kók. Al shyndyghynda olay emes. Osy úghymdy bizge de paydalanugha bolady. Biz, osydan biraz búryn jariyalanghan mәlimetke sýiensek, on bir (11) million bolyppyz. Shetelde jýrgen qazaqty sanamaghanda. Osy on birding jartysy eresek adamdar deyik. Osy jartysynyng bir milliony belsendi oqyrman (kórermen, tyndaushy) deyik. Búl bir millionnyng 950 mynyn jastar dep alayyq (jastar kóp jaghdayda pikirin riyasyz, jasyrmay aitady). Sonda jasy kelgen gumanitariylerding sany 50 myng bolyp shyghady (әriyne, qazaqta sonsha gumanitariy joq, búnyng barlyghy shartty esepteu). Osy elu mynnyng ýsh myndayyn jazushy, aqyn, filosof, t.t. dep alayyq ta, «baspasózdi, әdebiyetti, publisistikany qadaghalap otyrasyz ba?» dep saualnama jýrgizeyik. «Kókeler» barlyghyn «qalt jibermey qadaghalap otyramyz» dep jazyp beredi. Endi «oqyghan nәrselerinizge pikir aitasyz ba, nemese jazasyz ba?» dep súrau jýrgiziniz. Biri qalmay «barlyq eleuli qúbylystargha pikir aitam nemese jazam» dep jauap beredi. Alayda, búl tamasha monitoring basynan ayaghyna deyin ... shylghy ótirik. Shyndyghynda, tughan mәdeniyetke peyildi birdi-ekili adam bolmasa eshkim eshqashan pikir aitpaydy da, jazbaydy da.

«Kitapty órtegennen de ótip ketken auyr qylmys bar. Ol – kitapty oqymau» depti Iosif Brodskiy. Búghan «kitapty oqymaudan da ótip ketken auyr qylmys bar, ol – oqyghan kitapqa pikir aitpau» dep qosar edik. Jәne, eng ókinishtisi, búl súmdyq daghdy bizding úrpaqqa jәne ishinara bizden keyingi úrpaqqa da júghypty. Mening bir bauyrym bar. Gumanitariy. Qay sala ekenin aitpaymyn, sebebi ol mening aitqan әngimemnen ózin tanyp qony mýmkin. (Men búl jerde bir adam jayynda emes, últtyq merezge ainalghan daghdy jayynda aityp otyrmyn.) Súlu at siyaqty izetti. Qysqa merzimde kandidat boldy, doktor boldy. Jaqyn bolashaqta akademik bolyp qaluy da ghajap emes. Áyteuir alashtyng bir balasy ghoy, óse bersin. Biraq osy bauyrym ... birtýrli ... qyzyq. Kirpiyaz bekzattyghy men mәdeniyettiligi sonday, ózine ne kerek ekenin týsinbeysin. Eshqashan anyq pikir aitpaydy. Ýnemi dzen-buddashyl monahtar siyaqty qashyrtyp, júmbaqtap aitady. Maghynasyna jetip kór. Tayau arada osy Astanada ótken bir Nauryzda dastarhandas bolyp qaldyq. Ólsheuli qúrmet, eksheuli izet. Bir kezde otyryp: «Egemen Qazaqstangha» sizding bir maqalanyz shyghypty. Bәlenshe jaqsy maqala dep maqtap otyr. Tauyp oqimyn», – dedi. «Egemenge» mening әlipbiyding auysuyna baylanysty jazghan «Áripting taghdyry» atty maqalam shyqqan. Bauyrym sony aityp otyr edi. Sol jerde vizitkamdy berdim. Telefon almastyq. Bauyrym sol kýii izim-qayym joghaldy. Bilem, maqalany oqydy. Biraq pikir aita almaydy. Al eger men oghan telefon shalsam, jauabynyng dayyn túrghanyn bilem. «Oqygham joq!»

 

Onay joldan qiyn soqpaq artyq

 

Bir fransuz jazushysynyng aitqany bar, «Kitap – ol ashyq tenizge tastalghan qúmyra» («Kniga – eto butylka broshennaya v otkrytoe more») dep. Qazaq kitaby, qazaq oiy jayynda aitylghan sóz. Ol qúmyra bireuding qolyna tie me, әlde ne zamannan keyin qanghyryp ózine qaytyp kele me – ony Qúday biledi. Áriyne, teniz ben qúmyra – ol metafora. Al shyndyghynda tasqa basylghan sózding boljausyz taghdyry qoldan jasalady. Basqa halyq, basqa qoghamda bizding sharuamyz joq. Bizding bilerimiz – qazaq qoghamy jәne sol qoghamnyng óz mәdeniyetine degen peyili.

Qazaq qoghamy uaqytty júmsau túrghysynan alghanda – ysyrapshyl qogham. Qarapayym mysal: bir bettik qana maqalany alynyz. Búnday maqalany oqugha, kóp bolsa, bir saghat uaqyt ketedi. Oqyp shyqqan song avtorgha óz pikirindi aituyna bes-on minut uaqyt ketedi deyik. Op-onay. Al nege «oqy almaghanyndy» týsindiru ýshin ar men úyatty belden basu kerek. Qazaq osy ekinshi, qiyn joldy tandaydy. Oqidy. Biraq avtormen kezdesken sayyn nege «oqymaghanyn» (nemese «oqy almaghanyn») týsindirip әurelenedi. Osyghan qansha uaqyty ketedi. «Oqydym» degen bir-aq sóz. «Oqygham joq» – million sóz. Shyndyqtyng joly (mysaly, oqyp shyqqanyn) – bir ghana jol. Ótirikting joly (oqy túra «oqymadym» deu) – myng jol. Qazaq erinbey-jalyqpay sol myng joldyng barlyghyn shiyrlap shyghady. «Oqymaghanyn» ómir boyy týsindiruge bar, әiteuir pikir aitpasa boldy.

Búl – jazghan dýniyenizdi «oqymaghandardyn» ishindegi inabattysy. Ary-beriden song osynday «oqymaghandargha» zar bolarsyz. Sebebi, sizdi «oqymaghan» basqa bir әulet bar. Adamdy shoshytatyn osy әulet. Búl әulet, bir qyzyghy, sizge pikir aitady. Biraq pikir aituy... qalay týsindirsem eken. Qysqasy, svoeobraznyy pikir. Mәdeniyettanuda «tәnning tili» («yazyk tela») degen úghym bar. Búl – yqylym zamannan kele jatqan mәdeniyet. Dәstýrli, bayyrghy qoghamdargha tәn. Qysqashalap aitsaq, әrbir kәsipting ózine ghana tiyesili tәnning tili bar. Kóne qoghamdardan tamyr tartatyn by mektepterin bylay qoyghanda, estuimizshe, Ýndistannyng Ahmadabad degen qalasynda qayyrshylar men tilenshilerdi oqytatyn arnayy uniyversiytet bar eken. Búl oqu ornyn bitirip shyqqan professionaldar kóshede túrghan túrysymen, bet әlpetimen, qysqasy, «tәnning tilinde» sóileu sheberligimen eng qatygez degen adamnyng jýregin jibitip, qaltasyndaghy tiynyn qaghyp ketedi eken.

Bizding qazaq – osy «tәnning tilin» tendesi joq dәrejede mengergen halyq. O, siz bir qoghamnyng kónilinen shyghatyn maqala jazynyz! Ertenine kóresiz. Oqyrmandarynyz qas-qabaqpen, kýjireygen jauyrynymen, tong bolyp qatqan moynymen, túrghan túrys-pozasymen, sausaq-bashpayymen, dausynyng yrghaq-intonasiyasymen sizge qatysty ózining «pikirin» aityp beredi. Bizding qazaq jelkesimen ghana tútas romandardy bayan etip bere alady, keudesinde túnyp jatqan, jaqsygha, talantqa, barlyq jarqyn qúbylystargha degen úshan-teniz óshtigin jetkize alady.

Men 1996-98 jyldary qazaq-týrik «Zaman-Qazaqstan» gazetining orys betin shygharyp otyrdym. Birde ózimmen qyzmettes, jazushy Didar Amantay ekeumiz bir súhbat ótkizdik. Qazaq jәne әlem әdebiyetinin, mәdeniyetining biraz problemalaryn sóz etken edik. Sovminning auruhanasynda emdelip jatqan bir belgili adam, redaktor Júmabay Shashtaydan gazet súratypty. Aparyp berdik. Ol adamnyng janynda qazaqtyng taghy bir belgili «kisisi» bar. Kórshi palatada, ol da emdelip jatqan kórinedi, kórshisine kelip shay iship otyr eken. Mening búl kuә bolghanym – ómirdegi siyrek qúbylys. Kórshisine kelip shay iship otyrghan sol «kisi» biz esikten kirgennen kókpenbek kóktalaq bolyp betimizge qarady da otyrdy. Kózqarasy qorghasynday auyr, óneboyymyzdy qaryp bara jatyr. Birden týsindim. Súhbatty oqyghan («oqymaghan»). Qylmys istep qoyghanday ynghaysyzdanyp, Didargha «keteyik» dedim. Biraq palatanyng iyesi, qazaqqa peyildi adam edi. Ángimesi tausylatyn emes. Súhbatty keshe keshke kórshisinen súrap oqyp alghanyn, sodan song Júmabaydan ózine arnayy bir dana súratyp alyp otyrghanyn, qazaq mәdeniyeti osynday jaqsy jazylghan dýniyelermen kórkeyetinin, ózining bir jurnal ashqaly jatqanyn, ol jurnalgha Didar ekeumizding mindetti týrde qatysuymyz kerek ekenin, t.t. aitty. Mine, aqsaqaldyng osy әngimesining barysynda qonaqqa kelip shay iship otyrghan «kisi» bizge ajyraya qarap, kózimen órtedi de otyrdy. Qoshtasyp shyghyp bara jatqanymyzda atalmysh «kisi» aqyry ózining pikirin aitty-au:

– Júmabay da, әiteuir qyzyq, bala-shaghany jinap alyp, kósemsitip pikir aitqyzyp. Nemenege kerek búl.

Bala-shagha! Al sol 1997 jyly búl bala-shaghanyn, yaghni, mening jasym túp-tura qyryq ekide eken.

Osynsha óshtikting syry, sebebi nede? «Avtomattyq óshtik» («avtomaticheskaya nenavisti») degen úghym bar. Búl әdette tarih sahnasynda – bir-birimen ayausyz jaulasqan halyqtardyng arasynda bolatyn óshtik. Mysaly, nemis pen orystyng bir-birine degen qatynasy. Eki halyqtyng ókili bir jerde úshyrasyp qaldy deyik. Orys tanysyp, nemisting nemis ekenin bilgennen keyin, oghan degen óshtigi lap etip oyanady. Eshqanday sebepsiz. Nemis orystyng orys ekenin bilgennen keyin tura osynday reaksiyany bastan keshiredi. Mine, búl «avtomattyq óshtik», yaghni, óshtik genetikalyq dengeyde últtyq әdetke ainalghan.

Mynaday bir oqigha esime oralady. 2007 jyly men әiel-balammen Antaliyanyng Chamuva degen jerinde demaldym. Oteliding kafe-barynda qyzmet etetin Halit degen bir jas týrik sol jyly bolghan bir oqighany aityp berdi.

– Sizding aldynyzda demalghan Reseyding orystary osy jerde shataq shyghardy. 9 mamyr kýni araqqa toyyp alyp, osy otelide demalyp jatqan Germaniyanyng turisterin izdep baryp tóbeles shyghardy. Ózderi kóp. Ál bermey qoyghannan keyin Antaliyadan polisiya shaqyrdyq. Bir avtobus poliyseyler kelgenshe qanshama nemisti soqqygha jyghyp, jaralap tastady. Sodan song orystardyng barlyghyn avtobusqa tiyep Antaliyagha aparyp, úshaqqa mingizip eline qaytaryp jiberdi. Solardyng barlyghy «persona non grata» bolyp qara tizimge ilindi. Endi Antaliyagha kele almaydy.

1945 jyl men 2007 jyl. Esepteniz. Jenisten keyin 62 jyl ótkende bolghan jәit. Alayda búl – bir-birine jau bolghan eki halyqtyng ókilderi. Al Sovminning auruhanasynda kezdesken «kókemiz» bizdi birinshi ret kórip túr. Onyng ýstine ol – qazaq qoy. Atalas, qandas. Jasy ýlken agha.

Birinshi ret kórip túrghan, tanymaytyn adamgha kórsetilgen búl qaskóilikting shyn aty, ghylymy aty – «avtomattyq óshtik».

Kemenger Aseken, Asqar Sýleymenovtyng aitqany bar ghoy, «Qazaqtyng polemikasynyng bytysqan-shytysqan terminologiyasyn alyp tastasan, týp negizinde adamnyng adamgha degen jaulyghy ghana jatady» dep. Ras sóz. Jetip aitqan sóz. Últtyq mәdeniyetke, jalpy óner iydealdaryna adal, qazaqqa bolsyn deytin at tóbelindey azshylyqty esepten shygharyp tastasanyz, qazaqtyng jarqyn qúbylystargha degen reaksiyasynyng týp negizinde jaulyq, óshtik jatqanyn ghana kóresiz.  

 

Ýnsizdik qorshauy jәne taghy basqa «qazaqy» kelisimder

 

Jaqsygha, talantqa, talantty qúbylysqa qazaqtyng kórsetetin taghy bir qyry bar. Ol – býkil qogham kelisken ýnsizdik. Qazaqtyng daryndy balasy әlemdik dengeyde bir shygharma jazdy deyik. Sol kýni qazaq әleumetin jym-jyrt tynyshtyq basady. Janaghy beybaqty baryp qúttyqtaysyn, júbatasyn. Sodan song sonymen birge pikir kýtesin. Alayda qara jamylghan әleumet әli ýnsiz. Búl traur qashan ayaqtalady, әlde sol ayaqtalmaghan kýide kete me – ol bir Qúdaygha ghana ayan. Asekenning jәne bir aitqany bar, «Promolchati – znachiti solgati» dep. Ol kisi ózi oilap shygharghan aforizmderining keybireuin oryssha aitatyn. Búl onyng «Ýndemegening – ótirik aitqanyn» degeni. Sebebi, sen ýndemey, jaq ashpay otyrghanynmen jamandyqqa qolqabys etip otyrsyn. Sening ýnsizdiginning arqasynda qiyanat saltanat qúryp otyr.

Palestinalyq monah Avva Dorofeyding aitqany bar, «Bireu oisha ótirik aitady, bireu sózben ótirik aitady, al bazbireu býkil ómirimen ótirik aitady» («Inoy ljyot myslii, drugoy ljyot slovami, a inoy samoy jiznii svoei») dep.

Basymnan ótken bir hikayany aitayyn. Bir bay qazaq bireu arqyly «qazaqtyng eski ómirinen bir ssenariy jazyp bere alar ma eken?» dep qolqa saldy. Qazaq-qalmaq soghystary kezindegi mifologiyalyq oqighalardyng bireuin negizge alyp «Jeztyrnaq» atty ssenariydi jazdym. Biraq jeme-jemge kelgende investorymyz «ssenariyding ishinde qazaq pen qalmaqtyng ýlken soghysy bar eken, búl óte qymbatqa týsetin filim» dep jobadan bas tartty. Keyinnen búl ssenariy Ontýstik Koreyada ótken ssenariyler konkursynda ekinshi jýldeni jenip aldy. Endi bes jylgha deyin ol shygharma Ontýstik Koreyanyng menshigi bolyp sanalady. Áriyne, olar, ssenariydi adaptasiyadan ótkizedi, oqighany Koreyada ótken qylyp kórsetedi, ózderining últtyq tarihynyng deregine ainaldyrady. Ókinishti, biraq amal joq. Alayda, әngime onda emes. Osy konkurstan pәlenbay jyl búryn atalmysh ssenariydi qazaqtyng belgili rejisserine úsyndyq. Pikirin... alty jyl kýttik. Alty jyldan keyin qaytaryp berdi. Qara jamylyp túrghan rejisserden pikir súraudyng ózi bylay... ynghaysyzdau ghoy. Ýndemegen kýii alyp jýre berdik. Alayda, әngimening qyzyghy alda. Úmytpasam, 2010 jyldyng kókteminde ghoy deymin, Almatydaghy Kino ýiinde býkil qazaqtyng kinoqayratkerleri bas qosqan jiyn boldy. Sol jiynda atalghan rejisser ashynyp bir sóiledi.

– Osydan bir ay búryn men «Qazaqfilimge» ózimning ssenariyimdi úsyndym. Áli kýnge deyin jauap joq. Ssenariyge degen búnday otnosheniyemen (yqylas-peyilmen) kino óneri qalay órkendeydi, aitynyzdarshy, kәne? – dedi rejisser kýizelip.

Bayyptay qaradym. Keremeti, ol shyn kýiinip túr edi!

Jaqsynyng atyn óshirudin, jaqsyny múqatudyng endi bir amaly bar. Ol – jamandy maqtau, qortyqty, bәkene boylyny asqaqtatu. Bayaghyda, ótken ghasyrdyng ar jaghynda bolsa kerek, әleumetting osy angany kesir saltynyng arqasynda danqy kýnmen tenesken, orystyng bir boqtashaq jazushysynyng aitqany bar, «dýniyede Dostoevskiy men Chehovtyng bar bolghany qanday jaqsy, búlar bolmasa men eshqashanda mynaday ataqqa jete almas edim» dep. Yaghni, Dostoevskiy men Chehovtyng kegine, osy eki alypty múqatu ýshin aqymaq әleumet atalmysh jazushyny aspangha kótergen.

Bizding qazaq osy amaldy tamasha mengergen. Talay kórgenbiz, aghalardyng búra tartyp, ezuley shapqanyn, býirekten siraq shygharyp, jaqsyny múqatyp, jamandy shyngha shygharghanyn. Birde Á.Qashaubaev konkursyna qatysyp, ózining qyltasynan keletinderden jenilip, tauy shaghylyp, japadan-jalghyz qaytyp kele jatqan tamasha әnshimen poyyzda úshyrasqanym bar. Vagon-restorangha ertip aparyp, koniyak әperip, júbattym. Qolymnan basqa ne keledi? Keyinnen osy epizodtan tughan oilarym «Birjan Sal» filimine endi. Birjan mazardyng qabyrghasyna mandayyn tirep túryp, «Ayaq-tabaq jalaghan saray әnshi, saray kýishi etigimen tórge shygha ma dep qorqam. Shyn ónerding baghlan basy tabaldyryqta qala ma dep qorqam» deytin jeri bar emes pe? Mine, búl sózdi aitqyzghan, bayaghy Birjannyng býgingi adal múrageri, adal inisi, sol poyyzda kezdesken әnshining kýizelgen kónil-kýii edi.

Jaqsyny múqatu ýshin, onyng atyn óshiru ýshin jamandy, boqtashaqty kóteru. Býgin bar, әli tiri jaqsy ónerpazdy múqatu ýshin ólini asqaqtatu, ólini qúrmetteu. Búl – kýndelikti bolyp jatatyn, ómirding zanyna ainalghan kórinister. Qazaqta «Ólgen arystannan tiri tyshqan artyq» degen maqal bolypty. Búl maqal bayaghyda ózgerip ketken. Endigi kesir maqal – «Tiri arystannan ólgen tyshqan artyq».

Qúrmetti oqyrman, men, jazghan dýniyendi «oqymaytyn» qauym jәne әnshiler konkursynyng taghdyryn sheshetin әdiletsiz juriyding arasyn bólip qaramaymyn. Ekeui, joq, ekeui ghana emes – barlyghy, bir tabighattan tamyr tartady. Barlyghy da – «oqygham joqtar».

Endi bir «nәzik» qúbylys bar. Osy «nәziktiginen» bolar, әzirge zertteushilerding nazaryna ilinbey, tys qalyp kele jatyr. Búl da – «oqygham joqtyn» adam tanymastay bolyp qúbylghan bir formasy. Mynaday mysal: mening bir bauyrym bar. Qoldan jasalghan «qogham qayratkeri». Ár nәrsening basyn shalyp bir әdeby gazette jýrdi, sodan song teledidarda qyzmet istedi. Sol bauyrymnyn, úmytpasam, «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan bir maqalasyn oqyp otyryp kýlkiden jyghylyp qala jazdadym. «Maqalasynyn» bir jerinde at joq, jón joq (orystar búny «ny s togo, ny s sego» deydi) «men Abay zamanynda ómir sýrgen qazaqtardyng tabanyn jalar edim» dep tonq etkizedi. Qúrmetti oqyrman, maqtanayyn, men es bilmegen kezimnen osy býgingi kýnime deyin ómirding de, ónerding de, esebine san jetpeytin ótkelekterinen ótken óte tәjiriybeli adammyn. Men adamnyng kózine, túrghan túrysyna, ernining emeurinine, dausynyng yrghaghyna, qalamynyng dir etkenine qarap onyng ishinde nendey itting ólip jatqanyn qapysyz ajyratamyn. Biraq bilgenimdi aitpaymyn, intuisiyamdy sezdirmeymin. Sol sebepti menimen otyrghan, menimen әngimelesken ynghayly.

Mәselenki, janaghy bauyrymnyng «maqalasyndaghy» «oydyn» shyqqan tegin, meni oqyghanyn, oqysa da nege «oqymaghanyn», siltemening ne sebepti joq ekenin – osy tolyp jatqan nuanstardy, nansanyz aitayyn, sitatanyng alghashqy әrpinen, sekundtyng mynnan bir bóligindey uaqyttyng ishinde tauyp qoydym (keshiriniz).

Dәlel kerek bolsa, marhamat. Basqa bir shygharmadan sitata keltireyin:

«...Biraz biz qanday halyqpyz? Kimder edik, kimder boldyq? 1456 jyldan bastap bes ghasyr keskiles barysynda biz biologiyalyq eng tekti, taza, ghazizlegen qanymyzdan airyldyq. Bes ghasyrgha sozylghan soghystyn, bes jýz jyldyq «keri seleksiyanyn» shyghynyna eshbir genofond tótep bere almaydy. Kerey men Jәnibek, Ensegey boyly er Esim, Salqam Jәngir men Abylay zamanynyng qazaqtaryn bylay qoyyp qoyynyz, biz tipti Abay zamanyndaghy qazaqtarmen qay jaghynan bolsa da shendese almaymyz. IYә, iyә, tanqalmanyz, sebebi qanday tayghaq keshuden ótse de, qazaqtyng qany óship bara jatqan iynersiya boyynsha Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, Múhtar Áuezov, Álkey Marghúlan siyaqty túlghalardy jaratty».

«Qogham qayratkeri» bauyrym, mening «Ashtyq jәne soghys» atty, kezinde jaqsy rezonans tudyrghan maqalamdy oqyghan (yaghni, «oqymaghan»). Abay zamanyndaghy qazaqtar turaly oy únaghan. Biraq qalay alu kerek? Artta, meni maqtau, nemese maghan silteme jasau bylay túrsyn, mening atymdy ataghan ýmbetin ayamay, shyqpyrtyp soyyp alatyn «rejisser» kókeler túr. Bauyrym tamasha amal tapqan. Eger biz, oqyghan-toqyghan myna bizding ózimiz, sol Abay zamanyndaghy qazaqtarmen qay jaghynan alghanda da shendese almaytyn bolsaq, onda ... onday qazaqtan nege ainalyp ketpeymiz? Olay bolsa «Abay zamanynda ómir sýrgen qazaqtardyng tabanyn jalau» nemese «sýng» – óz-ózinen kele qalatyn nәrse ghoy. Ári ózi, әri ózge. Dәlirek aitqanda, búrynghy tigisting orny kórinip túrghanymen – ózge. Bayaghyda bir aghamyz bolyp edi. Plagiattyng óte júmsaq, nәzik týrlerin paydalanyp, ne onda emes, ne múnda emes «pikir» aityp, bylyqtyryp otyrushy edi, jaryqtyq. Eng basty maqsat – silteme jasamau, sening atyndy atamau, qoldan kelgenshe seni «oqymaghanyn» kórsetu. «Samopal» «qogham qayratkeri» mening sol aghamdy elestetip otyr. Onyng meni «oqymaghanyna» shyn sendim. (Shynynda da oqymasa, kәdimgidey oqymasa jaqsy bolar edi).

Áriyne, «kókeler» oqy túra nege pikir aitpaytynyn týsindirip bere alady. Kóp jaghdayda «eshtenege aralasqym kelmeydi», «beytarap bolghandy qalaymyn» degen uәj aitylady. Alayda, «beytarap bolu», ol da ... shylghy ótirik. «Beytarappyn» degen – kýshtilerding jaghyndamyn degen sóz, sonyng әdemi týsindirmesi. Al shyn óner adamy qashanda qorghansyz.

Núrghaly Oraz degen qalamdas bauyrym bar. Kóp sezinedi, tereng sezinedi. Sezingenin әdemilep jetkize biledi. Birde sol bauyrym: «Áy, Tәke, basyndy qatyryp qaytesin. Pikir aitu, resenziya jazu, bayaghyda rynokqa ainalyp ketken, naryqtyng zanymen jýredi. Pikir – kәdimgi tauar, al tauar satylady», – dep edi.

Ras aitady. Zaman ozghan, al biz artta qalyppyz. Biraq mynany aitqym keledi. Bizding «kókelerimiz» әdebiyet kenistiginen de ketkisi joq, yaghni, әdebiyetshi bolyp ta jýre bergisi keledi, sonday-aq jaularyn da kóbeytkisi kelmeydi. Kýshtilerding qas-qabaghyna qarap «beytarap» ta bolghysy keledi, biraq azdap pikir aitqysy da keledi. Sayasy kýshterding arasalmaghyn ejiktey eseptep otyryp, ekshep otyryp jazghan resenziyalary kóp jaghdayda qúlpytasqa tanbalaghan epitafiyany elestetedi. Eki qarap emes – on qarap bir shoqyghan búnday «shygharmashylyq» aqyr-sonynda marazmgha ainalatyny belgili.

Biz adamnyng baghasyn ony kómgende ghana, zirat basynda ghana aitatyn últqa ainaldyq.

(Jalghasy bar)

(«Almaty aqshamy», 20 mausym, 2013 jyl)

 

0 pikir