Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 2799 0 pikir 20 Mausym, 2013 saghat 05:42

Ákim saylau eldi әlekke salu ma?

Ákimder saylauyn jýzege asyratyn kýn jaqyndap keledi. Alla qalasa, osy jyly jergilikti mәslihat deputattary elimizdegi 2533 әkimge tandau jasamaq. Búl barlyq dengeydegi әkimderding 91,7 payyzyn qúraydy eken. Desek te, osy bir auqymdy sayasy nauqannyng dýbiri qúlaq túndyrarlyqtay bolyp túrghan joq. Preziydenttik nemese parlamenttik saylau jaqyndaghanda ýdere týregeletin sayasy partiyalar da ýnsiz. Tipti saylaualdy piar tehnologiya júmysynyng da qarqyndy emes ekeni aitylyp qalyp jýr. Nege? Alaman bәigege jýirikterin ýkilep qosatyn sayasy úiymdar ýshin әkim saylauy qúnan bәige, tipti tay jarys syndy bolyp kórinip qalghan joq pa? Osy bir saualdardyng ainalasynda oy órbitip kórsek...

Ákimder saylauyn jýzege asyratyn kýn jaqyndap keledi. Alla qalasa, osy jyly jergilikti mәslihat deputattary elimizdegi 2533 әkimge tandau jasamaq. Búl barlyq dengeydegi әkimderding 91,7 payyzyn qúraydy eken. Desek te, osy bir auqymdy sayasy nauqannyng dýbiri qúlaq túndyrarlyqtay bolyp túrghan joq. Preziydenttik nemese parlamenttik saylau jaqyndaghanda ýdere týregeletin sayasy partiyalar da ýnsiz. Tipti saylaualdy piar tehnologiya júmysynyng da qarqyndy emes ekeni aitylyp qalyp jýr. Nege? Alaman bәigege jýirikterin ýkilep qosatyn sayasy úiymdar ýshin әkim saylauy qúnan bәige, tipti tay jarys syndy bolyp kórinip qalghan joq pa? Osy bir saualdardyng ainalasynda oy órbitip kórsek...

Saylaugha partiyalardyng dayyndyghy qanday?

Búl saylau halyqqa ne beredi? «Ákim­der saylanady» degen habar shyghysymen, eng alghashqy saual osylay qoyylghan bo­latyn. Oghan týrli jauaptar berildi. Sol jauaptardyng deni «әkimderdi mәslihat de­pu­tattary emes, halyq saylasa demo­kra­tiya­gha jol ashar edik» degenge kelip tirele berdi. Dese de, «mәslihat deputattaryn halyq saylaghandyqtan, búl saylau halyq­tyq tandaugha baratyn alghashqy baspaldaq» degender de boldy. Biraq sol alghashqy baspaldaqqa qadam jasap jatqan qanday par­tiyalar bar? Osy saualdargha jauap almaq bolyp, mamandargha habarlasqan edik.

Maqsat Jaqau, «Aq jol» partiyasynyng ókili:

– Auyl әkimin saylau tikeley audan әkimi­ning nemese mәslihattyng úsyny­sy­men jýzege asady. Al elimizdegi búl lauazymdy qyzmetterde negizinen iri partiyalardyng ókilderi otyr. Son­dyq­tan da bizdegi basqa partiyalar óz ýmitkerlerin әkim saylauyna kandidat etip úsynghanymen, olardyng saylanu mýmkindigi az bolatyny sózsiz. Yaghni, meninshe, búl mәsele, birinshiden, demo­kra­tiyalyq statistika túrghysynan ma­ny­­zy bar sekildi. Al jeke túlghalyq kan­didattargha manyzy asa zor bolmay túr. Sol sebepti de jergilikti sharua­shy­lyqty jýrgizetin әkimderding jauap­ker­shiligin arttyru maqsatynda júmys jasalyp, halyqtyng aldyndaghy bergen uәdelerin oryndata biluding joldaryn qarastyrghanymyz jón.

Sayasattanushy Maqsat Jaqau әkim saylauy barysynda әr partiya óz ókilin kandidattyqqa úsynugha bolatynyn joqqa shygharmady. Al «Auyl» partiyasynyng tóraghasy Ghany Qaliyev bolsa: «Auyl әkimderin halyq saylauy kerek. Jalpy, aimaqtaghy ókilderimizding bәrining de pikiri osynday. Sebebi bizde negizinen audanda da, oblysta da basshylyq qyz­met­terde «Núr Otan» partiyasynyng ókilderi otyr. Olar óz partiyalasyna qol úshyn soza­tyny sózsiz», – deydi. Dese de, bizding sayasy partiyalar el ishine kirip, halyqpen etene aralassa, óz ókilderin saylaugha qa­ty­s­tyru maqsatynda keshendi júmys ja­sa­sa, sayasy belsendiligin arttyrsa, jagh­day mýldem basqasha bolar edi.

Piar tehnologiyanyng qarqyny bәsen

Saylau jaqyndady, biraq әkim bolugha talpynghandar men ózining bolashaq baghdar­la­masyn jasap, el aldyna shyghyp jatqan kandidattar az. Nege? Búl súraqqa sayasy ghylymdar doktory Sayyn Bor­ba­sov: «Meninshe, aldaghy әkimder say­lauyn­da týrli ailaly әreketterge ne­giz­delgen tehnologiyalar qoldanyla qoy­maydy dep oilaymyn. Óitkeni әkimder bir shaghyn qalanyn, audannyn, auyldyng dengeyinde saylanady. Qazir halyqtyng elektoraldyq hәm sayasy mәdeniyeti qalyp­tasyp qaldy. Olar týrli las teh­no­lo­giya­largha jol bermeydi. Sondyqtan da otan­shyl adamdardyng biylikke keluine bәrimiz de mýddeli boluymyz kerek» dep jauap berdi. Mamandarmen pikirleskenimizde, olardyng kóbi búl saylauda bizdegi әkim­der­ding saylaualdy piarynan góri rulyq sipaty basymdyq alatynyn aitty. Mәse­len, sayasattanushy Maqsat Jaqau әkim say­lauy barysynda rushyldyq pen jershildik mәselesine mýldem jol bermeu kerektigin aitady. Áytpese әr aimaqta óz rulastaryn jaqtaytyn tendensiya qalyptasyp ketui mýmkin eken. Ol óz sózinde tipti: «Soltýstik pen Shyghys Qazaqstan sekildi oblystarda orys diasporasy kóp shoghyrlanghan ai­maq­tar bar. Sol ólkelerde últ pen ru ara­syndaghy sayasy tartys tuyndauy mýmkin», – deydi. Al Sayyn Borbasov bolsa ru­shyl­dyq mәselege sayasy sipat beruding qajeti joq ekenin aitty. Ol kisining piki­rin­she, búl saylauda rushyldyq kózqaras bol­gha­nymen, ol ashyq týrde beleng almaydy-mys. Sayyn Borbasov: «Saylauda rushyl­dyq kózqaras jasyryn, óte qúpiya týrde boluy mýmkin. Ishki kelisim arqyly ózining sayasatyn jýrgizudi kóz­dey­tin­der de kezde­sedi dep bilemin. Biraq bizding azamattar kim isker, kim alghyr, kim halyqtyng jayyn tereng týsinedi, sony tan­day­dy», – deydi.

Mәslihattardyng júmysyn jandandyru kerek

«Bolashaq» jastar qozghalysynyng kóshbasshysy Dәuren Babamúrat: «Ákim saylauy al­dynda jergilikti mәslihattar­dyng jú­mysyn jandandyryp aluymyz kerek edi», – deydi. Ol: «Keybir әkimderimiz býgingi kýnge deyin de rulyq prinsippen say­la­nyp keldi. Rulyq prinsippen say­lan­­­ghan­nan keyin elge qyzmet etu, әdilet­tilik, zan­dylyq degen sekildi prinsiyp­terding bar­lyghy úmytylady. Birinshiden, bizding mәslihattar osy bir ýrdisting jal­ghaspauyn qadaghalauymyz qajet. Ekinshiden, qazir bizding mәslihattarda negizinen bú­ryn­ da әkimshilik qyzmette júmys istegen aza­mat­tar otyr, búl jaytqa da ózgeris engizip, mәslihat deputattyghyna týrli qogham­dyq úiymdardyng ókilderin, belsendi zey­net­kerlerdi, jastardy t.b tartu kerek. Shyn­dy­ghyn aituymyz qajet, qazir audan­dar­daghy mәslihattardyng júmysy kónil kón­shitpeydi. Biz aldymen osy mәs­liy­hat­tardyng júmysyn jandandyryp aluymyz kerek edi. Jaraydy delik, endigi mәsele «osy mәslihattar halyq qalaytyn kan­diy­dat­tardy әkimdikke úsyna ala ma?» degen saualgha kelip tireledi. Búl saualgha tolyqqandy jauap bermey, bizde algha jylju bolmaydy», – dedi.

Týiin

Áne-mine degenshe әkimderdi de saylamaqpyz. Keybir әkimdikke kandidat túlghalar mәslihat deputattaryna jaghar jol izdep, al key deputattar bolsa óz biznesine kedergi keltirmeytin әkim qarastyryp jýrgende ortadaghy halyq úmyt qalmasa eken deysiz... Sol sebepti de búqaranyng kókeyindegi mәseleler kóterilui ýshin әkimder saylauyna beyjay qaramauymyz qajet sekildi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3116
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2089
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1902