Júma, 23 Aqpan 2024
Dey saldym-au 2089 2 pikir 7 Tamyz, 2023 saghat 13:33

Putindik Resey Mongholiyadan aiyryldy

Mongholiya premier-ministri Luvsannamsrayn Oiun-Erdene AQSh-ty «manyzdy strategiyalyq ýshinshi kórshi» dep atady. Ótkende Mongholiya premieri AQSh-qa bardy. Onda eki el arasyndaghy strategiyalyq әriptestikti keneytu jәne terendetu turaly kelisimge qol qoyyldy.

Biraq, osydan birneshe onjyldyqtar búryn búl el (Mongholiya)  KSRO-nyng bir bóligi bolghysy keldi. Orys tili mongholdar ýshin ekinshi ana tili derlik boldy, ol mektepterde mindetti til retinde oqytyldy. Al býgin bәri ózgerdi. Mongholiya Parlamentining kóktemgi sessiyasynda negizgi shet tili aghylshyn tili boluy kerek degen sheshim qabyldandy.

Sәtsizdikter men jenilister birinen song biri jalghasyp jatqanda, Putindik Reseyding diplomatiyalyq mashinasy taghy bir jeniliske úshyrady. Qytaydan qorqatyn jәne Resey ekonomikasymen tyghyz baylanysy bar Mongholiyany joghaltu ýlken jenilis. Búny boldyrmau ýshin Kremli baryn saldy.

Alghashynda Mәskeude strategiyalyq әriptestikti damytu jónindegi úsynystar men bastamalar mýlde elenbey, monghol ministrleri Resey ministrlerining qabyldau bólmelerinde әriptesterimen kezdesudi saghattap kýtetin. Jiyrma jyldan astam uaqyt boyy Kremliding Mongholiyamen әriptestikke qatysty ústanymy osy boldy.

2003 jyly reseylik kәsipkerlermen kezdesip, búl elding miyneraldyq resurstaryn mongholdarmen birlesip iygeru jәne búl jobalargha memlekettik qoldau kórsetu mýmkindigi turaly súraqqa Putin ashyq aitty: «Búl sizge kerek - siz múny óziniz jasaysyz, memleket oghan mýddeli emes», - dedi.

Al, búl jaghdayda memlekettik-jekemenshik әriptestik mәselesi kóterilgende – memleket rubli beredi, biznes taghy eki qosady – Resey preziydenti búlynghyr týrde «oylanamyz» dep uәde berdi.

«Osydan song 2000-shy jyldardyng alghashqy onjyldyghynda Qytaydyng Monghol ekonomikasyna yqpaly artty. El biyligi qansha qarsylyq tanytqanymen, biznes 90 payyzgha deyin Qytaymen baylanysty boldy. Eng iri kómir keni (Tavan-Tolgoy) jәne eng iri mys jәne altyn ken oryndarynyng biri (Ongu-Tolgoy) Qytaygha baghyttaldy», - delingen jaqynda jariyalanghan analitikalyq zertteude.

Kremli búl jaghdaygha bey-jay qarady. Degenmen, men taghy bir ret atap óteyin, onyng búl ýshin qúraldary boldy, al qazir Vashington Mongholiya ýshin Beyjinmen kýreske kiristi.

Amerika sheneunikterine Mongholiya premier-ministri Oiun-Erdenening Amerikagha saparyn jәne osy orayda arnayy jaghdaydy dayyndau ýshin bar bolghany bes ay qajet boldy, onyng negizi «AQSh pen Mongholiya arasyndaghy strategiyalyq әriptestik turaly birlesken mәlimdeme» bolyp tabylady.

Oghan, atap aitqanda: «Ekonomikalyq yntymaqtastyqtyng jol kartasy», «Paydaly qazbalar jәne energetika salasyndaghy yntymaqtastyq turaly memorandum», sonday-aq qorghanys salasyndaghy yntymaqtastyq kiredi.

Sonymen qatar, amerikalyqtar Mongholiyada mýmkindiginshe kóp aghylshyn tili múghalimderin dayyndau ýshin Erdenet qalasynda aghylshyn tilin oqytu baghdarlamasyn bastaydy. Al USAID pen Mongholiya Qarjy ministrligi arasynda Mongholiyadaghy «demokratiyalyq qúndylyqtardy» damytugha, әriyne, amerikandyq jolmen, jalpy somasy 25 million dollargha deyin granttar beru turaly kelisimge qol qoyyldy.

Bir qyzyghy, Qytay yqpalyna qarsy әreket retinde AQSh-pen qarym-qatynasty damytu mongholiyadaghylardyng bәrine únay bermeydi. Biraq Kremli búghan nemqúrayly qarap otyr. Osylaysha Kremlidegiler Afrikadaghy auqymdy jobalardy armandap jatqanda, qoldarynda bar nәrseni qalay paydalanu kerektigin bilmey – Mongholiyany uysynan shygharyp aldy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1602
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304