Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Janalyqtar 3290 0 pikir 4 Mausym, 2013 saghat 18:12

Memlekettik organdar kez kelgen tútynushy óz qarajatynyng qayda ketip jatqanyn kórip-bilip otyratyn dengeyde júmys isteui kerek

Toqtar Esirkepov, «Túran» uniyversiyteti janyndaghy Qazaqstan qoghamyn jýieli zertteu institutynyng diyrektory, ekonomika ghylymynyng doktory, professor:

 

Toqtar Esirkepov, «Túran» uniyversiyteti janyndaghy Qazaqstan qoghamyn jýieli zertteu institutynyng diyrektory, ekonomika ghylymynyng doktory, professor:

 

– Toqtar agha, әngimemizdi qoghamdy taryqtyrghan tarif jayynan bastasaq. Songhy kezderi monopolisterding búl rette asyrasilteushilikke jol berui jo­ghary dengeyde de qatty syngha aly­nyp jatyr. Jalpy, qyzmet baghasy údayy ósse de, qyzmet sapasyn esh jaq­sart­paytyn strategiyalyq kom­pa­niya­lar­dyng búl әreketin qalay týsindiruge bolady?

– Elimizdegi elektr energiyasy bagha­sy­nyng ortasha ósimi basqa kommunaldyq qyz­metterding qymbattauynan eselep asyp týsedi eken. Sondyqtan búl arada energiya ón­dirushi kompaniyalardyng jayyna keninen toq­tala keteyin. Jalpy, kommunaldyq tó­lem­derding qymbattauyn sheneunikter men mamandar osy salalardaghy nysan men jabdyqtardyng 70-80 payyzgha tozyghy je­tuimen, ony janalau ýshin qarajat tartu qajettiginen tuyndap otyr dep týsindiredi. Onysy dúrys ta. Biraq tútynushylar qal­ta­synan tartylyp jatqan qarajat óz maq­sa­tyna júmsalyp jatyr ma, oghan bizde res­my týrde eshkim ashyq jauap bere al­may­dy. Mәselening barlyghy osy aradan tuyn­daydy. Mysaly, ókinishke qaray, bizdegi tariyf­ter­ding týziluine baylanysty qanday da bir aqparatty, tipti Google – izdeu saytynan da taba almaysyz. Áriyne, sol sebepti búl rette qoghamdyq úiymdar, sarapshy mamandar óz aldyna jeke zertteu jýrgizuge mәjbýr. Mysaly, «Qaz­pot­reb­nad­zor» qoghamdyq birlestigi byltyr Tabiy­ghy monopoliyalardy retteu agenttigine saual joldaghan. On­da­ghylar ótken jyl boyynsha energetika nysandaryn janalau júmysyna 24,9 mln tenge (166 myng dol­lar) júmsalghanyn ait­qan. Al osy jylghy aksionerlerge tólengen diviydent kólemi – 2 mlrd tenge (13 mln dol­lardan astam), yaghny energetikalyq kom­pa­niyalardyng jana­lau júmysyna bólgen qarajaty aksio­nerler esepshotyna týsken diviydent somasynan 80 (!) payyzgha az. Mú­nyng baryp túrghan bassyzdyq ekenin Esep komiyteti de mәlimdegen.

Sol sekildi mamandar arnayy zert­teuinde mynaday qyzyq jaytqa tap bolghan: elimiz boyynsha eng qymbat jylu beru qyzmeti qysynan jazy kóp Almaty qala­syn­da eken. Logikalyq túrghyda múnyng ózi aqyl­gha syiymsyz ghoy. Súrau salsanyz, mo­no­polister ózderi jýrgizip otyrghan tarif sayasatynan qoghamdy habardar etuge mindetti emespiz degendi aitady. Sondyqtan kommu­nal­dyq qyzmet baghalarynyng ne­gizdi-negizdi emestigin anyqtau, shynymen de, qiyn. Qalay degenmen de mono­po­liys­ter­ding tariyf­ti qúru sayasatyn jilik-jiligine bólip týsindirgisi kelmeuining astarynda bir syr bar, sóz joq, bizdegi baghalar qoldan ja­saluda. Elba­sy­myz Núrsúltan Nazarbaev ta búl mәseleni birqatar ónir basshysynyng be­tine basqan. Ótken jyldyng 27 qara­sha­synda Memleket basshysy basshylyghymen bar­lyq dengeydegi әkimdermen bolghan osy kenesti qory­tyn­dy­lau­da QR Preziydentining baspa­sóz hatshysy Dәuren Abaev:«Elbasy tarifti qúru isi ashyq emes, sondyqtan búl arada kýmәn kóp, jyl sayynghy tarif ósimi óz dengeyinde jýr­gi­zil­meydi dep atap ótti. Mәselen, Pavlodar oblysynda elektr stan­sylary tarifti 1,5 esege ósirgen, al ol jaqtaghy jabdyqtardyng eskiru kór­set­kishi kóbeymese azayghan joq. Al Kók­she­tau­daghy jergilikti monopolisting 4 milliard tengege baghalanghan inves­tiy­siya­lyq bagh­darlamasy elektr jelilerindegi shy­ghynnyng nebәri 1 payyzyn ghana jaba alghan. Son­day-aq Elbasy aimaq basshylary kom­mu­naldyq qyzmet boyynsha qaryzdar kó­lemin tómen­detu tapsyrmasyn qa­da­gha­la­maydy. Býgingi tanda ol 7 milliard tengeni qúraghan dep mәlimdedi», – degen edi.

Jalpy, tәuelsiz memleketti qúru keze­nin­de iri elektr stansylar jekening qo­ly­na ótti. Al jekemenshik sharua­shylyqtar, eng al­dy­men, óz paydasyn ghana oilaydy. Biz qala­saq ta, qalamasaq ta, búl – zan­dy­lyq. Sondyqtan memleket olardy qatang qada­gha­laugha aluy kerek. Biraq, ókinishke qaray, bizde osy jaghy aqsap jatyr. Sodan kelip, monopolister oiyna kelgenin jasap baghuda.

– Energetika salasynyng arda­ger­le­ri birneshe jyl boyyna atalghan stra­tegiyalyq sala boyynsha qúzyrly vedomstvo qúru kerektigin aityp ke­ledi. Alayda búl iydeya osy kýnge deyin joghary jaqtan qoldaugha ie bolmady. Soghan qaraghanda býgingi jaghdayy qo­lay­­ly energiya óndirushi kom­pa­niya­lar­dyng biylikte lobby toby bar dep aitugha bola ma?

– QR Statistika agenttigining mәlimeti boyynsha, 2005 pen 2011 jyldar ara­ly­ghyn­­da jaryq qúny ortasha eseppen 118 payyzgha qymbattapty.

Osy jaghynan alghanda, búl janama týrde Tabighy monopoliyany retteushi agent­tik­tin, jergilikti әkimshiliktegiler jәne mәs­liy­hattaghylardyng energetikalyq kom­pa­niya­lar mýddesining soyylyn soghyp otyr­ghanyn anyq bayqatady dep oilaymyn. Demek, lobby top bary ras, biraq ol qan­day den­geyde, onysyn dóp basyp aita al­may­myn.

Qoghamdaghy Energetika ministrligin qúru turaly bastamany tolyqtay qol­day­myn. Tarifti týzu sayasatyn aitpaghannyng ózinde, jýieli basqarusyz búl saladaghy qomaqty qarjylandyrugha ie memlekettik baghdarlamalardyng jýzege asyryluyn qadaghalau mýmkin emes. Bir-aq mysal kel­tire keteyin. 2030 jylgha deyingi elektr ener­getikasyn damytu baghdarlamasynda, mә­selen, 220 mln dollardy qúraytyn inves­­tisiyalyq mindettemeni alghan AES kompaniyasy 2006-2010 jyldary quaty 78 MVt-ty qúraytyn Semey SES-in salu turaly jospar aitylady. Alayda kelesi mem­le­kettik baghdarlamalarda búl min­det­teme jayynda mýlde sóz qozghalmaydy. Biraq 2007-2015 jyldardaghy elektr ener­ge­tikasy salasyn damytu baghdar­la­ma­syn­daghy josparda Shýlbi SES-in qayta ret­teu­shisi bolyp tabylatyn quaty 80 MVt-ty qam­tityn Búlaq SES-in salu qajettigi kór­se­tilgen, alayda búl arada endi iyn­ves­tor retinde AES-ting aty tipten atalmaydy. 2011-2014 jyldargha arnalghan songhy sala­lyq baghdarlamada Búlaq SES-i qúry­lysy jóninde birauyz sóz joq. Sonda búl ne bol­dy degen zandy saual tuady. Biraq oghan jauap bereyin dep jatqan bizde eshkim joq. Osy mәseleni әri qaray qauzasaq, my­na­day mәlimetke tap bolamyz: 2010 jyly Tabighy monopoliyalardy retteu agen­ttigi tóra­gha­sy­nyng orynbasary A.Shka­ru­pa «AES 459 mln dollardyng mindet­te­mesin oryndamady, onyng ishinde Shýlbi SES-i boyynsha – 396,59 mln dollar (oryn­dalmau dengeyi – 94,9%), Óskemen SES-i boyynsha – 32,97 mln dollar (82,4%), Óskemen JES – 21 mln dollar (35%), Sogrin jylu elektr orta­lyghy – 8,96 mln dollar (35,8%). AES-pen keli­sim­shart 1997 jyly jasalghan, barlyq mәsele osy qújat negizinde qaras­ty­ry­la­dy» dep mәlimdegen bolatyn. Biraq kelisim­shartta dauly mәselelerdi Lon­don­da­ghy sot qaraydy dep kórsetilgen, son­dyq­tan ash qúlaqtan tynysh qúlaq degen bizdegiler ja­buly qazandy jabuly kýiinde qal­dyr­ghan­dy dúrys kórgen sekildi. Búl arada shyn­dyqty shyryldap izdeytin qúzyrly ve­domstvomyz da joq. Al úrys túrghan jer­de yrys túrmaytyndyghy belgili emes pe...

– Premier-ministrding orynbasary Qayrat Kelimbetov myrza ótken jyl boyynsha investisiyalyq bagh­dar­la­many oryndaugha qatysty elektr ener­giyasyn óndirushi stansylardy tekserip, osy naryq subektilerining inves­tiy­siyalyq mindettemelerin oryndau jaghyn baqylaudy kýsheytu qajettigin mә­limdep edi. Múnday shara óz tiyim­di­ligin beredi dep oilaysyz ba?

– Qayrat Kelimbetovting búl úsynysyn tolyqtay quattaymyn. Sonymen qatar jalpy memlekettik baghdarlamada, birin­shi­den, atalghan baghdarlamanyng basty nús­qau­laryn, әsirese investisiyalyq mindettemeni jýzege asyru boyynsha toqsandyq, jarty jyldyq jәne jyl boyyna tekseru jýr­gi­zilsin delinse, ekinshiden, oghan strategiyalyq nysandardyng negizgi mindetterin oryn­dau­daghy jauapkershilikti qoldau jýiesi boluy kerek, kez kelgen zanbúzushylyq, asyra­silteushilik birden auyzdyqtalyp, onyng ekinshi ret qaytalanuyna jol bermeytin normalar engizilui tiyis, ýshinshiden, mem­le­kettik baghdarlamany jýzege asyrudy jeke bir sheneunikterding tekseruine jol bermeu qajet, tórtinshiden, kez kelgen memlekettik baghdarlama, onyng jýzege asyryluy qoghamnyn, azamattyq qogham ókilderining údayy nazarynda boluy kerek.

Sol sekildi qoghamda aitylyp jýrgen taghy mynaday úsynys bar. Moder­niy­za­siyalau qarqyny jospargha say keletin kompaniyalargha tarifti ósiruge rúqsat beru kerek, al óz mindetterin tolyq atqara al­may­­tyn, aldaryna qoyylghan talapty oryn­daugha qúlyqsyz qalghandary bas­tap­qy­da jekeshelendirilgen baghasy boyynsha ny­san­daryn memleketke qaytarsyn degen sekildi. Meninshe, búl әdil sheshim bolar edi.

Al memlekettik organdar kez kelgen tútynushy óz qarajatynyng qayda ketip jatqanyn kórip-bilip otyratyn dengeyde júmys isteui kerek. Tabighy monopoliyalar qyzmetin tútynushy azamattyq pozisiyasyn belsendi ústanyp, tarif jayyndaghy tal­qylauy bar qoghamdyq tyndalymdargha min­detti týrde qatystyryluy qajet.

– Bagha qoldan jasaluda dediniz. Degen­men bizde tarif týzu sayasatyna qa­tysty zannamalar bar emes pe?..

– Elimizde elektr energiyasy quatyn art­ty­rudy Ýkimet investisiyalyq tarif arqyly sheshkisi keledi. Al investisiyalyq tarif degenimiz ne? Ol neden qúralady? Tarifting mejeli dengeyi – bir jylgha bel­gilenetin tarifter. Tarifti bekituge kәsip­orynnyng qabyldaghan investisiyalyq bagh­darlamasy negiz bolyp tabylady. IYn­ves­­tisiyalyq baghdarlamany jýzege asyru kezeni tarifting mejeli dengeyining is-qimyl merzimi bolyp sanalady.

Tabighy monopoliyalardy retteu agent­ti­gining esebine sýiensek, 2009 jyly bizde 600-den astam investisiyalyq baghdarlama bekitilipti, mejeli tarif boyynsha júmys isteytin tabighy monopoliya subektilerining sany 59-gha jetken, olardyng investisiyalyq tarif negizinde jospargha qosqany 407,5 mlrd tengeni qúraghan, resmy týrde búl – 507,3 mlrd tenge nemese 3,4 mlrd dollar. Qarapayym tilmen aitqanda, tútynushy elektr quatynyng aqshasyn tóleude oghan investisiyalyq tarif te enip ketedi, yaghny paydalanghan toktan tys býginge deyin qazaqstandyqtar investisiyalyq tarif atauynda 507,3 mlrd tenge qosymsha qarajatty energiya óndirushi kompaniyalargha jinap berip otyr. Óz kezeginde olar búl qarajatty modernizasiyagha, yaghny nysan­daryn janalaugha, jana stansylar salugha júmsauy tiyis. Biraq býgingi tanda búl salada birde-bir jana nysandy kórip otyrghanymyz joq. IYә, Moynaq SES-i qúrylysy ayaghyna jetip qaldy. Balqash JES-i salynghaly jatyr. Alayda múnyng barlyghy – tayau bola­shaq­tyng enshisindegi dýniye. Al býgin ne bar?.. Eshtene de. Al osynday qomaqty qarjygha kenelip otyrghan, býginde óz esebinen investisiya jasaugha mәjbýr tútynushy tipti olardan esep te súray almaydy.

Rasynda, bizde tarifter údayy ósip, óz dengeyin arttyra beredi. Biraq osy ósim ghylymy negizde jasalyp jatqan joq. Kóbine múndayda monopolister «týie súra­san, bie beredi» degen qasang qaghidagha jýgi­nedi. Basqa eshtene de emes. Búl arada, ókinishtisi, biylik tútqasyn ústaghandar olar­dyng kónilin qaldyrmaydy, barlyq mәseleni tútynushy esebinen sheship bere salady. Sonday-aq әli kýnge deyin elektr energiyasy qyzmetining qymbattauynan týsken tabystar qayda ketip jatqandyghy turaly aqparat qogham ýshin jabyq qalyp otyr. Búl saladaghy jýieli emes, kezdeysoq tekseruding ózi óres­kel zanbúzushylyqtardy anyqtauda.

– Demek, mәselening barlyghy zan­na­ma­dan tuyndap jatyr ghoy...

– Múnyng barlyghy qadaghalau men baqylaudyng joqtyghynan tuyndap jatyr. Osy jaghy zannamada eskerilmegen. Jalpy, investisiyalyq tarif institutyndaghy investordy belgileude lobbiyge jol berilip, investor boluy tiyis tútynushy ornyna aqshany salushy emes, ony júmsaushy ener­getikalyq kompaniyalar atalyp ketken. Búl dúrys emes. Búghan toqtalmastan búryn, býgingi tanda Mәjilis qabyrghasynda qarastyrylyp jatqan monopolisterdi tekserudi talap etetin «Memlekettik qada­ghalau men baqylau turaly» zang jobasyn sóz ete ketsem deymin. Búl arada halyq qalau­lylary mynalardy eskerse degen tilek bar: jekeshelendiru uaqytyn, Qazaqstannyng ener­getikalyq sektoryn damytu jәne qyz­met etu kezenin saraptau barysynda myna­day teris qúbylystar anyqtalady. Elektr energiyasyn óndirushi nysandardy jeke­she­len­dirip alghanda, onyng qojayyndary nysandardy janalaudy, janasyn saludy óz mindetine aldy. Taghy qaytalap aitamyn, búl baghytta auyz toltyryp aitatynday is-qimyl jasalghan joq, sóz barysynda keltirgen bir-aq mysaldyng negizi – AES-ting jayy anaday. Negizinen, elektr quatyn arttyrugha monopolister mýddeli boluy kerek. Tabys túrghysynda. Degenmen olar janyn búlaysha qinamay tútynushy qal­ta­syna qol salghandy jón kóredi. Olar óz mindettemelerin oryndamaq týgil, qol­da­nys­taghy ekologiyalyq, tútynushylar qúqyghy jónindegi, elektr energetikasy sektorynyng qyzmetin retteushi zannamalardy óreskel búzyp jatyr. Búghan Ýkimet te býginge deyin kózjúma qarap keledi. Al investisiyalyq tarif mindettemeleri óz maqsatyna júm­salyp jatqan joq, ony qogham baqylay da almay otyr. Bәrinen búryn, investisiyalyq tarif ósimi halyq tabysynyng ósimine qaraghanda joghary qarqynmen jýrgizilude. Áleumettik osal toptar búdan belgili bir dengeyde zardap shegip, saldarynan inves­tiy­siyalyq tarif ósimi Qazaqstan halqynyng ómir dengeyi men sapasyn nasharlatugha yqpal etude.

Energetikalyq kompaniyalar kapitaldy kóp qajet etetindigi belgili. Alayda otandyq tәjiriybe kórsetip otyrghanday, múnday kompaniyalar qajetti resursty qarjy nary­ghynan, әsirese qor birjasynan tartqan jaytty bayqaghan emespiz. Energetikalyq kompaniyalardyng menshigi qarjylyq-óndiristik toptargha jatady. Birneshe jyl búryn Elbasymyz el ekonomikasyn damytu mәselesin bólip qarastyratyn 10 qar­jy­lyq-óndiristik top turaly aitqan edi. Alayda bizdegi qarjylyq-óndiristik toptar osy kýnge deyin jartylay jabyq qúrylym bolyp keledi. Osy toptardyng memleket jә­ne Qazaqstan azamattary mýddesimen jara­sym­dy ýilesetin qyzmetin retteytin qar­jylyq-óndiristik top turaly zang da bizde qabyldanghan joq. Payymdauymsha, múnday teris jaghdaydyng qalyptasuyna memlekettik menshikti jekeshelendirude biznes pen sheneunikter mýddesining toqaylasuynan tuyndaghan sekildi. Alabóten jeke­she­len­diruding saldaryn jong ýshin bizge menshikting zandy ókilettiligin bekitetin uaqyt jetti dep oilaymyn. Bir attas múnday zannyng qabyl­danuy Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúru­daghy nyq jәne әdil qadamymyz bolar edi.

– Investisiyalyq tarif instituty jayyna oralsaq, osy baghyttaghy zan­na­malar da týzep-kýzeudi qajet ete me?

– Búl arada investisiya qúidy mindetteu arqyly el azamattaryn yqtiyarynan tys investor etip otyr. Qúqyqtyq әri damyghan sanatkerlik menshik instituttary bar memlekette búl arada investordyng qúqyghy zanmen belgilenbeui tanghaldyrady. Negi­zinen, elektr qyzmetine tólem jasaudyng menshik iyesi retinde tútynushy energetikalyq kompaniyalardyng aksionerleri atanuy kerek. Óitkeni búl arada tek energiyany paydalanu shyghyny turaly sóz bolyp otyrghan joq qoy, energetikalyq kompa­niya­lardyng negizgi qúral-jabdyqtaryn, nysa­nyn janalau jәne jóndeu júmystaryna investisiyalyq tarif negizinde tartylatyn investisiya jayynda mәsele qozghalady. Demek, әlgi tútynushydan alynghan qosymsha qarajat modernizasiyalaugha júmsaluda jana elektr quatyn qúrugha yqpal etedi, kompaniyanyng aksionerlik kapitalyn, aktiyvin arttyrady. Osy jaghynan alghanda, atalghan zannamagha ózgeris engizip, «investor – elektr quatyn tútynushy» dep týsinikteme beru kerek. Múnday jaghdayda investisiya jasaghan tútynushy energetikalyq kompa­niya­nyng aksioneri atanuy tiyis. Sebebi inves­tisiyalyq tarifti energetikalyq kom­paniyalardyng menshik iyesi retinde aksioner «qaltasynan» shygharmaydy, ony ener­ge­tiy­kalyq resursty tútynushy halyq tóleydi.

Eger sanaspay bizdi investor jasaghan eken, onda monopolister aksioner retinde de bizdi resmy týrde moyyndasyn! Qol­da­nys­taghy zannama jәne basqa da inve­s­tiy­siyalyq tarifke baylanysty qúqyqtyq-normalyq aktiler búl arada kim investor ekenin anyq ashyp bere almaydy. Biraq bir-birine siltengen normalardan investordyng energetikalyq kompaniya ekenin týsinip alugha bolady. Múnday zannama Kons­tiy­tusiyamyzgha qayshy jәne halyqtyng mýddesin ashyqtan-ashyq taptau bolyp tabylady. Týiindep aitqanda, «investisiyalyq tariyf» institutynyng is-qimyly qazirgi mono­po­liys­terding zansyz banyna baghyttalyp otyr.

– Demek, 2015 jylgha deyin belgi­len­gen investisiyalyq tarifti qamtityn salalyq zannyng kýshin jong kerek pe?

– Tayauda búl turaly Ýkimet basshysyna otandyq basylym arqyly bylaysha mәlimdeme jasaghanbyz: energiya óndirushi kompaniyalardyng úpayyna qaray belgili bir lobby toptyng is-qimylynan tuyndaghan elimizdegi búl kelensiz jaytty týzeu ýshin, birinshiden, Konstitusiyalyq Keneske sha­ghym­danghan dúrys, búl arada «inves­tiy­siya­lyq tariyf» dep atalatyn negizgi erejeler QR Konstitusiyasy normalaryna sәikes­ti­gine basa nazar audarylghany dúrys. Ekin­shiden, «investisiyalyq tarifpen» bay­la­nysty barlyq zannamalar, ózge de qúqyq­tyq-normativtik aktilerding kýshin toqtatu kerek. Ýshinshiden, toqtatylghan zan­na­malardyng ornyna atalghan instituttyng naqty bet-beynesin ashyp kórsetetin janasyn qabyldau qajet. Ol zang «Kózsiz kýneltseng de, kópsiz kýnelte almaysyn» degendi monopolisterge jaqsylap sezdire alatyn qauqarda boluy tiyis.

– Al jana zang jobasynda qanday mәselelerge basymdyq berilui tiyis?

– Negizinen, bizdegi barlyq ener­ge­tikalyq kompaniya aksionerlik qogham retinde qúrylymdaluy kerek. Ol ýshin QR «Aksionerlik qoghamdar turaly» Zanyna barlyq strategiyalyq obektilerdi, onyng ishinde energiya óndirushilerdi de aksio­nerlik qogham etip qúru maqsatynda ózgeris pen týzetuler engizilui tiyis. Al AQ retinde qúrylghan energetikalyq kompaniyalardy halyqtyq aksionerlik qogham dep jariyalau kerek. Qoldanystaghy zannamada múny jýzege asyratyn norma bar. Osylaysha, halyq­tyq aksionerlik qogham bolyp jariyalanghan energetikalyq kompaniyalar óz aksiyasyna jazylu jýretinin jariyalauy tiyis. Ol ýshin qor naryghyna investisiyalyq tarif somasyna say qosymsha aksiya emissiyasyn shygharuy kerek. Qor birjasyna qoyylghan búl aksiyalar energiya quatyn tútynushylargha tólem somalaryna qaray eseptelip, tegin berilui qajet. Memleket basshysynyng «Halyqtyq IRO» baghdarlamasy shenberinde halyq, yaghny tútynushylar ener­giya óndirushi kompaniyalardyng aksioneri bola alar edi. Jalpy, byltyr iske qosylghan atalghan memlekettik baghdarlamany jýzege asyrudyng negizgi eki joly bar: birinshisi –Ýkimetting belgilegen baghdarlamasy boyyn­sha otandyq qor birjasyna shyghyp jatqan «Qaztransoyl» AQ, KEGOC AQ sekildi emiy­tentter desek, ekinshisi – is jýzinde jýzege asyrylyp jatqan, biraq zan­das­ty­ryl­maghan, halyqty naghyz aksioner jasaugha tolyqtay negizi bar, osy sóz etip otyrghan úsyny­sy­myzdyng ayasynda qoldansaq, búl memleketke de, halyqqa da tiyimdi is bolar edi. Búl arada elimizding energetikalyq kompaniyalary mysalynda úsynysymyzdy jetkizip otyrmyz. Negizinen, ol inves­tiy­siyalyq tarif bekitilgen elimizdegi barlyq kommu­nal­dyq sharuashylyq sektorymen tyghyz baylanysty. Demek, investisiyalyq tarif tólep otyrghan barlyq sektorda túty­nushy aksioner boluy tiyis. Jalpy, Elba­sy­myz halyq aksioner bolsyn dep otyr. Mine, biz aitqan úsynysta osyghan naqty mýmkindik bar.

– Túshymdy әngimenizge raqmet!

Abai.kz

0 pikir