Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3462 0 pikir 24 Mausym, 2013 saghat 05:34

Jolymbet Mәkishev. Qazirgi mongholdar Shynghys hannyng shyn múrageri me?

«Barar jering (Balkan elderi) Balqan tau, Ol da bizding kórgen tau»

Qazaqtyng tarihy jady

 

Az-kem sóz

«Barar jering (Balkan elderi) Balqan tau, Ol da bizding kórgen tau»

Qazaqtyng tarihy jady

 

Az-kem sóz

Internet betterin aqtaryp otyryp, orys sayttarynyng birinen tarihtaghy «Monghol shapqynshylyghynyn» bolghanyna kýdik keltirgen maqalalardy keziktirdim. Onda mongholdar dep jýrgenimiz Batysqa joryq jasaghan orys knyaziderining biri boluy mýmkin degen pikir berilipti. Europa men Aziyany dýbirletken Shynghys han qosyndarynyng shandy joryghynan habarsyz adam búl mәlimetterge ilanyp qaluy yqtimal. Búl – bizde de talay talas tudyrghan taqyryp. Býginge deyin qazirgi Qazaq halqyn qúrap otyrghan rulardyng «Monghol ekspansiyasyndaghy» atqarghan róli men olargha qanshalyqty qatysy barlyghyna naqtyly jauap berilgen joq. Sol kezdegi keybir Qazaq rulary kýshi asqan song ghana, daladaghy biylikti qolyna alghan at tóbelindey mongholdardyng sonynan ilesken shyghar!? Áytpese, Nayman memleketindegilerding mongholdardy «qonyrsyghan iyisti, qomyt-qomyt kiyimdiler» dep atap, olardy moyyndamay, qarsy kóterilip, sonyna deyin soghysqany – tarih kitaptarynda jazylghan jәit. Sol tústaghy oqighalardy bayandaytyn jylnamalargha jýginsek, Nayman, Kerey, Qypshaqtar mongholdargha emes, bir-birine ishtarta qaraghan. Sondyqtan, mongholdardy Qazaq tarihyna tym kiriktirip jibermey, osy mәselening aq-qarasyn aiyryp alghan jón siyaqty. Óitkeni qasaqana «mongholdargha» telingen búl  shejire Qazaqtyng kóne tarihy bolyp tabylady. Biz Shynghys әuletining Qazaq handyghynyng tarihyndaghy erlik isterin joqqa shygharmaymyz. Úlysy ýshin basyn bәigege tikken Tәuekelden Qasymgha deyingi handargha qay Qazaqtyng da qúrmeti kýshti. Biraq búl – basqa әngime.

Tarihy derekterge qarasaq, Shyn­ghys hannyng múragerimiz dep jýrgen býgingi Monghol memleketi men bayyr­ghy mongholdar arasyndaghy tarihy sabaq­tastyqtyng kýmәndi tústary óte kóp. Óit­keni, Orta ghasyrdaghy «monghol­dar­dyn» barlyghy keyin islam dinin qa­byldap, músylmansha at aldy. Mәselen, Ýndistandy jaulap alghan Babyrdyng patshalyghyn da aghylshyndar keyin «Úly mogholdar» memleketi dep ataghany belgili. Biraq  sol «Úly mogholdar» memleketin qúrghandardyng týgeli Deshti-Qypshaqtyng tumalary bolatyn. Al qazirgi mon­gholmyz dep jýrgender budda dinin ústanady, esimderi de aitugha auyr.

Tarihshylar kezinde búlardyng tegi Altaydan auyp kelgen tatandar degen derekti algha tartqan bolatyn. Olar qazirgi ólkege kóship kelip, monghol degen atty qayta týletken. Mәselen, Ortalyq Aziyadan ketken oghyzdar siyaqty. Oghyzdar Vizantiya imperiyasyn basyp alyp, Týrik degen atty qayta tarih sahnasyna shyghardy emes pe?! Shynghys hannyng «monghol» atanghan taghy bir sebebi: keyingi kezge deyin eurosentrister úly qaghangha qaraghan nayman men kerey taypalaryn qasaqana «mongholtektesterge» jatqyzyp keldi. Sondyqtan, qúryltayda Shynghysty han kóteruge qatysqan rulardyng barlyghy «mongholdar» dep ataldy. Jeme-jemge kelsek, qúryltay men han degen ataulardyng ózi – qazirgi mongholda joq sózder. Al, Altyn orda handarynyng esimderi, qalalar men ondaghy әskery jәne әleumettik ataulardyng barlyghy kileng qypshaq sózderinen túrady. Al, qazirgi mongholdar orys shovinisterining osy qiytúrqylyghyn paydalanyp, Shynghys handy ózderine menshiktep aldy. Ashyghyn aitsaq, Altyn ordanyng tarihyna buddagha tabynatyn olardyng esh qatysy joq. Bolsa da, at tóbelindey mongholdardyng týgeli týrkilenip, keyin qalyng qypshaqqa sinip ketken bolatyn. Búl da – tarihy derekter rastaytyn jәit. Bizding tarihshylarymyzdyng talay buyny óz enbekterinde orys oqymystylarynyng tarihty búrmalaghan, osynday, «mәlimetine» sýiengenin bilemiz. Al, orys tarihshylarynyng tek shyndyqty jazghanyna kýmәn kóp. Mәselen, 19-ghasyrlarda Karamzinning fransuz tiline audarylghan «Orys memleketining tarihy» atty enbegin jan-jaqty zerttegen markiz Astolif de Kustin bylay dep jazghan bolatyn: «Eger, orystar ózderi sonshalyqty әspetteytin tarihshynyng enbeginde ótirikting órip jýrgenine kózderi jetse, ony sonshalyqty jek kórip, Karamzinnen bastap, barlyq tarihshynyng enbegin oqugha qatang tyiym saludy Patshadan jalynyp súrar edi»..

Men bagha beretin tarihshy emespin. Sondyqtan, qatelesuge qaqylymyn. Biraq, basy ashyq qalghan osy әngimege týbegeyli nýkte qoyatyn kez әldeqashan tudy. Sebebi, ótken jyldardaghy Qazaq baspasózindegi Shynghys hangha qatysty órbigen pikirtalastan oqyrmandardyng eshqaysysy mardymdy jauap ala almady. Kóldeneng tartylghan kóp pikirden, tipti, olardyng basy qatyp ketti. Qazirgi qolda jýrgen Qazaq tarihyna qatysty әdebiyetterding de shiyki tústary óte kóp. Kóp derekti Kenes odaghy kezindegi iydeologiyamen ulanghan oqulyqtardan al­ghandyqtan, olar Qazaq oqyrmanyna Qazaq tarihyna qatysty naqty da shynayy mәlimetterdi úsyna almauda. Sondyqtan, bizge babalar tarihyn suretteytin, memle­ketshil minezimizdi ornyqtyratyn, oqyghanda kez-kelgen adamda tól tarihymyz turaly jýieli pikir qalyptasatyn kitap jetispey túr. Jogharyda orys sayttarynan monghol shapqynshylyghyna kýdik keltirgen materialdardy úshyrastyrghanymdy aittym. «Mongholdardyn» joryghyna qatysty shynayy derekterding birin sol tústaghy músylman jylnamashylary jazyp qaldyrghan. Endi, solardy sóiletip kóreyik. Aytpaqshy, belgili tarihshy, Resey memlekettik gumanitarlyq uniyversiytetining preziydenti Yuriy Afana­sievtyng bylay dep jazghany bar: «Kez kelgen adamnan Dmitriy Donskoy kim bolghan dep súranyzshy. Kulikovo shayqasy, tatar ezgisinen qútylu dep jauap beredi. Eger, «tatar ezgisinen qútylu» degen sózdi Dmitriy Donskoydyng ózine aitsa, ol esi­nen adasyp keter edi. Sebebi, ol moyyndaytyn patsha Tatar patshasy ghana bolatyn. Al, Mamay ózin han jasaghysy kelgen kóldeneng kók attynyng biri boldy. Donskoy osyghan qarsy shyghyp, zandy patshany qorghaghan. «Tatarlardan azat bolu» degen sandyraqty ol qabyldamas edi. Biraq, qazir osylay sóz saptau bizding tarihy qaghidamyzgha ainalyp ketti»…

Músylman jylnamashylary «mongholdar» turaly ne jazghan edi?

 Ibn Atir bylay dep jazdy: «Búl apat­tyng joyqyn bolghany sonshalyq – men kópke deyin ol turaly jazu ya jazbau kerektigin bilmedim. Qazirding ózinde qalamdy yqylassyz qolyma alyp otyrghan jәiim bar. Islamnyng aqyryn suretteytin, músylmandardyng qaza bolghanynan habar beretin әri onyng masqara kýige úshyraghanyn jazugha kim tәuekel eter deysiz?! Men búdan da múnday zaualdy kórgenshe, әldeqashan jan tapsyryp, úmyt bolghanym jaqsy edi. Biraq, dostarym, maghan búl oqigha turaly jazu kerektigin aitty. Aqyry, apat jóninde tis jarmaudyng eshqanday payda bermesin ózim de úghyndym. Tarihta múnday alapat әli bolghan emes. Adamzat nәsili men músylmandardyng ózi de oghan qorqynyshpen qarady. Eger, әldekim Adam atadan keyin de dәl osynday oqigha tarihta bolghan dese qatty qatelesedi. Sebebi, adamzat shejiresinen onday kezenning bolghanyn suretteytin birde-bir derek taba almaysyz. Tipti, endi, aqyr zamangha deyin múnday apattyng qaytalanuy ekitalay». «Jaulap alushylar eshkimdi ayaghan joq. Olar jýkti әielderding qarnyn jaryp, qúrsaqtaghy balalargha deyin qylysh siltedi. Búl әlemdik dengeydegi apat boldy. Ol qúiyn tәrizdi kenetten payda bolyp, býkil shartarapty sharpyp ótti».

Jenimpaz «mongholdar» 650 jyly Baghdatty basyp alyp, ony jermen-jeksen etedi. Tómende Ibn Qasir ol turaly bylay deydi: «Qyryq kýn boyy Baghdat qiratylumen boldy. Sodan keyin, әlemdegi osy bir eng әdemi qaladan qirandy men tau bolyp ýiilgen adamnyng óligi ghana qaldy. Óli deneler әr jerde ýiilip jatty. Keyin janbyr jauyp mýrdeler búzyla bastady. Olardyng adam tózgisiz iyisi shartarapty alyp ketti. Sonau Siriyagha deyin indet jaylap, júrtqa qasiret shektirdi. Býkil elde ashtyq, indet pen ólim-jitim kóbeydi».

 «Mongholdardyn» jenilui…

 Irak pen Siriyany basyp alghan son, «mongholdar» Mysyr jerine kóz salady. «Mongholdardyn» kelgenin kýtpey, qarsy shabuylgha shyghu kerek dep bilgen Mysyr súltany Sayfuddin Qútyz bar әskerimen olargha qarsy attandy. Tarihy derekterge kóz jýgirtsek, osy alapat shayqasta eki jaqtyng bir-birine bauyrlas әskerin Qazaq dalasynan shyqqan Qypshaq úlandary basqarghan. Ayn-iy-Jalút týbindegi qandy qyrghynda Mysyr әskerin Beybarys bas­tap shyqsa, ordalyqtardyng qolbasshysy nayman Ketbúgha batyr bolypty. Jan alyp, jan berisken osy shayqasta jol jý­rip kelgen «mongholdar» onbay jeniledi. Kóp úzamay, Sayfuddin baqilyq bolyp, Beybarys Mysyrdyng biyleushisi atandy. Ol «mongholdardyn» jenilmeytini turaly daqpyrtty joqqa shygharyp, býkil Siriyany jatjerlikterden azat etken adam retinde atyn arab tarihyna altyn әriptermen jazyp qaldyrdy…

Shapqynshylyqtyng Islam órke­niye­tine tiygizgen әseri men «Mon­­ghol­dar­dyn» músylman boluy

 Búl shapqynshylyq islam әlemine ýlken zardap shektirdi. Onyng intellektualdyq damuy daghdarysqa úshyrap, músylmandar arasynda islamnyng bolashaghyna kýdik keltirgender qara kórsete bastaydy. Orda­lyqtardyng Iraktan Irangha deyingi alyp ólkege iyelik etkeni belgili. Islam halifatynyng astanasy bolghan Baghdat qalasy da olardyng baqylauynda boldy. Taghdyrdyng jazuymen, sol kezdegi әlemdik órkeniyetting ortalyghyn qoldarynda ústaghan «mongholdar» birtindep osy mәdeniyetke boyúsynady. Búl kezde júrttyng bәri zamanaqyr keldi dep qatty uayymgha berilip ketken bolatyn. Biraq Alla Taghala   batyr babalarymyzdyng peshenesine músylman boludy búiyrypty. Din ókilderi men saraydaghy oqymystylar «mongholdardyn» sol tústaghy biyliktegi tobyna uaghyz jýrgizetin. Jaratqannyng әmirimen, olar birtindep Islamgha yqylaspen qaray bastaydy. Osy keremet oqighany kózimen kórgen Ibn Qasir bylay dep tebirene jazdy: «Biyl 694 jyly Shynghys hannyng shóberesi Qazan taqta otyryp, Ámir Tauzynnyng kómegimen Islamdy qabyldady. Onymen birge barlyq ordalyqtar músylman boldy. Súltan dinge kirgen kýni qoldaghy altyn, kýmis pen jaqúttan sadaqa ýlestirildi. Ózine «Maqmút» degen músylman esimin tandap alghan súltan júma kýni meshitke baryp búqaramen birge namazgha qatysty. Tәrkilengen mýlikting barlyghy Baghdat pen onyng tóniregindegi óz iyelerine qaytarylyp, әdil tórelik jasaldy. Júrt Búryndary qayqy qylysh qana ústaghan qaharly «mongholdardyn» tәspi tartqanyn kórip, Allanyng qúdireti men jomarttyghyna madaq aita bastady»..

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 265
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 192
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 277