Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 2404 0 pikir 16 Mausym, 2013 saghat 21:48

Dýken Mәsimhanúly. Qara aighyr, aqsaq qoy jәne adam (Basy)

AQShIYIM  – MENIN  BAQ-SYIYM

 

 Qayran da Aqshy – auylym,

 Artymda qalghan sauyghym.

 Appaq shiyleri ormanday,

 Tal-terekteri qorghanday,

 Jahanda jannat jer edin,

 Qydyr da qalap qonghanday.

 Duman men toydyng keni edin,

 Jәrmenke kýnde bolghanday.

 Úldaryng kileng múzbalaq,

 Shar bolattan jonghanday.

 Arulary aqtamaq –

 Ay on beste tolghanday.

 

Ua, qayran da mening Aqshiyim,

 Mediynem, Mekkem, baq-syiym.

 Ómirge sende kelgen em,

 Anamnan aq sýt emgen em.

 Arghymaq minip  alkýren,

 Tarlan úldargha ergen em.

 Qol búlghap sonda Tәnirtau,

 Qanatym bekem sermegem.

 Aymýsin qyzdar jýregin,

 Balang jyrymmen terbegem.

 Jaryssa da jyrmenen,

 Salyssa da tilmenen,

 Eshkimge ese bermep em.

 Shantastyng minip atyna,

 Bala diqan bop terlep em.

 Ógiz shanamen bau tasyp,

 Týietas, Ashyly… kerlep em.

 Sol kezde kónil-qoymama,

 Sarqylmas baylyq tendep em.

 Babalarymday tolghanyp,

 Bala qyranday qomdanyp,

 Arman-taulargha órlep em.

 Jalghanda – jerding betinde,

AQShIYIM  – MENIN  BAQ-SYIYM

 

 Qayran da Aqshy – auylym,

 Artymda qalghan sauyghym.

 Appaq shiyleri ormanday,

 Tal-terekteri qorghanday,

 Jahanda jannat jer edin,

 Qydyr da qalap qonghanday.

 Duman men toydyng keni edin,

 Jәrmenke kýnde bolghanday.

 Úldaryng kileng múzbalaq,

 Shar bolattan jonghanday.

 Arulary aqtamaq –

 Ay on beste tolghanday.

 

Ua, qayran da mening Aqshiyim,

 Mediynem, Mekkem, baq-syiym.

 Ómirge sende kelgen em,

 Anamnan aq sýt emgen em.

 Arghymaq minip  alkýren,

 Tarlan úldargha ergen em.

 Qol búlghap sonda Tәnirtau,

 Qanatym bekem sermegem.

 Aymýsin qyzdar jýregin,

 Balang jyrymmen terbegem.

 Jaryssa da jyrmenen,

 Salyssa da tilmenen,

 Eshkimge ese bermep em.

 Shantastyng minip atyna,

 Bala diqan bop terlep em.

 Ógiz shanamen bau tasyp,

 Týietas, Ashyly… kerlep em.

 Sol kezde kónil-qoymama,

 Sarqylmas baylyq tendep em.

 Babalarymday tolghanyp,

 Bala qyranday qomdanyp,

 Arman-taulargha órlep em.

 Jalghanda – jerding betinde,

 Ózindey meken kem de kem.

 Syrqattyng bәri mendegi –

 Saghynysh derti sen degen…

 

Eh, qayran da Aqshy – auylym,

 Sayran da duman, sauyghym.

 Ar jaqta qalghan bazarym,

 Zarjaq ta qylghan ghazalym.

 Arqalap múnda men jýrmin,

 Saghynysh-kýiik azabyn.

 Teksizder egin ekti deyd,

 Auyldyng búzyp mazaryn.

 Tayqymanday taghdyr-ay,

 Bitpey de qoydy-au mazaghyn!..

 

E-e-e, qayteyin Aqshiyim,

 Basymnan úshqan baq-syiym.

 Men Otanda jýrgenmen,

 Kýlgenge erip kýlgenmen,

 Anq-anq etip baratyn,

 Auyly joq paqyrmyn.

 Sabym altyn bolghanmen,

 Bauyry tesik baqyrmyn.

 Jýrekting týgi bolghanmen,

 Bes qarusyz batyrmyn.

 Tamyry joq, dini joq,

 Tili bar da, ýni joq,

 Aspannan týsken aqynmyn.

 Mynbúlaghy su alyp,

 Gýl-qúraghy quaryp,

 Anqasy kepken taqyrmyn.

 Men auyly joq paqyrmyn!

 

QYZYL ÓLENG NEMESE MENING BALALYQ ShAGhYM

 

Qyzyl dala, qyzyl aspan, qyzyl kýn,

Qyzyl malman kólkip túrghan atyrap.

Qyzyl jýrek – qyzyl shattyq, qyzyl mún,

Gýlder qaydam, órttey qyzyl japyraq.

   

Qyzyl atyz, qyzyl biday jayqalghan,

Qyzyl oraq jarqyldaydy qoldarda.

Qyzyl әnge basushy edi (ayta alghan),

Qyzyl bata berushi edi shaldar da...

 

Qyzyl auyl, qyzyl kóshe – qútyrghan,

Qyzyl úran jer-әlemdi kernegen.

Bastyng ishi qyzyl aqpar shytyrman,

Besikti de qyzyl әnder terbegen.

   

Qyzyl sheke, qyzyl tanau – dýrligis,

Qyzyl nayza –  úlandardyng qaruy.

Qyp-qyzyl bop kiyinu de ýlgili is,

Qyzyl edi ol zamannyng aruy.

 

«Qyzyl atqa» minip alyp qyzyl qyz,

Qyzyl jondy taspadayyn tiletin.

Qyzyl kezding sezinsek te syzyn biz,

Qyzyl kýlki jýzimizde jýretin...

        

«Qyzyl shyghys» - ol zamannyng kýshti әni,

Nart kónilding shertetúghyn bar qylyn.

Baylar edi qyzyl kózdi dúspany,

Qyzyl qúlaq saudager de jau-túghyn.

 

 Qyzyl oiyn oinap ósken kýn-týni,

Qyzyl siraq qyzyl bala biz edik.

Qyzyldardyng týsken kezde sýlkini,

Kókke qarap boyymyzdy týzedik.

     

Qyzyl degen әuel basta qan-túghyn,

Qanmen birge ar men namys aghady.

Ketirgesin ar-úyattyng tamtyghyn,

Qyzarudyng mәni qalmay barady...

 

 

JIGIT

 

Qúj denesi qorghasynnan qúighanday,

Jýregi bar, ghalam týgel syighanday.

 Aqyly bar týn-týnekti týrgendey,

Aybaty bar alapatty tyighanday.

 

 Ar-ojdannyng kýzetshisi qabaghy,

(Sol qabaqqa ilinbeseng jarady).

Namys túnghan, iman singen eki bet,

Eki betten qan da, núr da tamady.

 

Ghadauatty kirpiktermen baylaghan,

Saqshy dey ber qos janardy jaynaghan.

Adamdyqtyng aq joly men armany,

Qazan basta qashan kórseng qaynaghan.

 

Tau-dalanyn, zamananyng súltany,

Qam-qayghysy Otany hәm úrpaghy.

Batyl.

Batyr.

Biraq ony baylaugha

Qyz shashynyng jetip jatyr bir taly.

 

Baryn búldap, joghyn aityp zarlamay,

Otyrady kókten týsken  qambaday.

Sol er jigit qyzdar týgil,

býginde 

Zamanagha arman bolyp qalghany-ay!

 

KÝRSINU NEMESE EKINTI

 

Qyzghylt shapaq kernep bar mandy,

Ekintige mezgil eptep qamdandy.

Kýni boyy kýiip-janghan kýnning de,

Tek bir kesek shoghy ghana qalghan-dy.

 

Kózi núrly, basy sәl-sәl qaltyldap,

Bir baqshada shal otyrdy salqyndap.

Sana sergek.

Jýrek oyau.

Jas qúrghyr

Toqsanyndy qalyp edi alqymdap.

 

Qiyal-qyran  kezdi  jastyq ólkesin,

(Qu kónil-ay, keyde joqqa eltesin...)

Kókey tesken seri dәuren, qyzyq kýn

Aqsaqaldyng ishin uday órtesin...

 

Kýnge jetti qiyal-qyran, aidy asty,

(Qiyal shirkin, qatyrmaghan qay basty?!...)

Osy kezde shalgha tayau jerdegi

Oryndyqqa bir kelinshek jayghasty.

 

Ol kelinshek - jarylmaghan qauynday,

Qúlyn mýsin kórgen kózding jauynday.

Shal týgili, qylshyldaghan jigitter

Ony kórse ketpes edi auyrmay.

 

Appaq baltyr, bota tirsek, san júmyr...

Ay didardan kórinedi tanghy núr.

Biri sheker, biri bal bop  qos anar

Shaldyng erkin әbden biylep aldy bir.

 

Qol jetpeske qiyal jetti, kóz bardy,

Shydam bitip, shalyng sәl-sәl qozghaldy...

Kóp kidirmey aru ketti jigitpen,

Shalda ottay kónil qaldy, sóz qaldy...

 

Shal jýzine shapaq tarap, núr sindi,

Qayran kónil solyp qaldy gýl syndy.

Demalysyn búzyp alghan aqsaqal,

Kәri keudesin qars aiyra kýrsindi!  

 

 

QYZ QUU

 

...Ishtey ghana emirenip, ýzdigip,

Jýrekterin ot-jalyngha jýzdirip.

Oynaqshyghan  qos sanlaqpen shyqty algha,

Kóktem-jazday,  aqqu-qazday  qyz-jigit!

    

Qútylghanday tabalaghysh tamúqtan,

Úzay berdi  qara nópir halyqtan.

Kókiregine kóktem ornap olardyn,

Aldarynan atarday bir jaryq tan.

 

Syr aituda qoyarsyng ba kózge min?!

Tek kózbenen jetkizude «sózderin».

Jýregine engizip ap bir-birin,

Entigedi eptey almay  óz  demin.

 

Shabysqa da, jarysqa da qyzghyndy,

Jarau attar sýzedi ylghy tizgindi.

Qyz qiyalyn jigit sezip keledi,

Jigit oiyn aitqyzbay-aq qyz bildi.

 

Qyz bildi de, qysyp qaldy taqymdy,

Sol-aq eken, dýldil oq  bop  atyldy.

Búl ne degen sezim edi móp-móldir,

Ua, darigha, búl ne degen batyldyq!

 

Arghymaqqa  basty jigit  qamshyny,

(Ázili emes, jas jýrektin   bar shyny).

Syrt kózderge jay jarysy eki attyn,

...Qyz-jigitting óz ishinde  jan syry.

 

Bir armangha  ashty  baqyt  qaqpasyn,

(Jaqtasa eger Qúday jasty jaqtasyn!)

A-ly-y-ys baryp bir qyrqadan asqasyn,

Aru  eptep  irke  berdi  at basyn...

 

QÚLA AYGhYRDYNG ÝIIRI

(Shәripting әngimesi)

Dos-dúspandy iyisinen aiyryp,

Tik túrady “alghy shepte” kýn, ai, jyl!

Bir ýiirdi qabaghymen qayyryp,

Qos qúlaghyn qayshylaydy qúla aighyr.

    

IYesi me, tik qúlaq pa, úry ma...

Qalt jibermey qadaghalau mindeti.

Úry-qaryng qarap alsyn súryna,

Qúla aighyrmen oinamasyn kim de kim.

 

Qaymanagha  qayyrghangha  baspaydy.

Tura baryp atty adamgha shabady.

Qiquynnan, qúryghynnan saspaydy,

Túyaqty da, azudy da salady...

     

Úlyqqa da,  úrygha da jan kerek,

Shybyn janyn oljalaydy amaldap.

Qúla aighyrdy kýna bolar  “mal” demek,

Tirligi onyng malgha qalay sanalmaq?!

 

Kókjaldaryng kýndik jerden bezedi,

Qúla aighyrdyng kóringende qylany.

Qúlyn túr ghoy,  qyl bermesin sezedi,

Sosyn basyn ózge jaqqa búrady.

    

Irilikti úlylyq dep sýiedi el,

Kýtedi ony kóbine-kóp  erkekten.

Qúlyn mýsin baytaldar men biyeler,

Qúla aighyrgha adaldyqqa sert etken...

 

Átteng deysin!

Átten, qazaq júrtynyn,

Tamyrynan aiyrylghany sor eken.

Ózge týgil, tek bir ghana jylqynyn,

Er jigitke  ýireteri kóp eken...

    

Bir auyldy qabaghymen qayyrghan,

Tughan elin bermeytúghyn dauylgha.

Qara qyldy  qaq  ekige aiyrghan,

Qúla aighyrday bir jigit joq auylda.

 

HAN TÁNIRI MONOLOGI

nemese M.Áuezovtin  jan syry

 

Anghal dala, aqymaq qyr, oisyz oipat, ez dónder,

Tasyrlardyng tabany men tabasyna tózgender.

Shyng joq bolsa bir sәri edi, kókti tirep men túrdym,

Kýlli әlemdi kózimmen de, kókeymen de bezbender.

 

Men asqarda tәtti armandy ashy múnmen sapyrdym,

Men aspanda dalam ýshin, taular ýshin «ah» úrdym.

Men qúdaydyng sýigen qúly, taudyng piri  shygharmyn,

Óitkeni men Kók-Tәnirge ózgelerden jaqynmyn.

 

Qamsyz dala, aqymaq qyr basar týnde qorylgha,

Sezbeydi olar (sezgen emes), baqytyn da, soryn  da.

Mәngi úiqygha ketpesin dep, oyansyn dep ólkemdi,

Qúba tandy shaqyryp ap, әldiyleymin jonymda.

 

Bizdegi qyr –  qymyzdy da, jalpaq dala – gýlstan,

Kóz týnady asty menen ýstindegi yrystan.

Qyzyl kózder ishi kýiip, salmasyn dep shengelin,

Qalqan bol dep qara týndi qalqalaymyn shyghystan.

 

Jaralghaly jantaymadym, kóz ilmedim, tynbadym,

Ghalamshardyng ghazaly men azaly ýnin tyndadym.

Say-sala men oi-sanagha ótpey qoydy bir sózim,

Aytarymdy ashylyp ta, týnerip  te  ymdadym...

 

Sayyn dala, saylaryn-aq  nazarymdy  audardy,

Qasiretten men sau  qalsam, biyiktikpen sau qaldym,

Men qanshama múz býrkenip, jasyn keship órtendim,

Tóbelerdi tau etem dep, shyng etem dep taulardy.

 

Meni qúday jaratqasyn kýzetshi ghyp  Túrangha,

Kók tiregin  aq  basymdy iysem iydim «Qúrangha».

Irilik pen úlylyqty saqtayyn dep ómirde,

Qargha, shymshyq, kókek emes, pana boldym qyrangha.

 

Men keudeme qardan appaq nar búlttardy shóktirdim,

Shóktirdim de, ar-namystyng nayzasy bop kók tildim.

Jalghyz ózim keude tósep talay tasyr dauylgha,

Etektegi ormanymdy kýn kózine óptirdim.

 

Kim bolmaydy, ne jýrmeydi arasynda nulardyn,

Shashylmadym, tasymadym tiline erip qulardyn.

Kók tabalap, jasyn úryp jasytqangha janymdy,

Qara termen, qyzyl qanmen túl dalany sughardym.

 

Mýmkin mening sәby shyghar, sayaz shyghar sanam bek,

Men masaysam, masayradym taularym dep, dalam dep,

Sodan bolar dalagha emes, tóbege emes, taugha emes,

Eng aldymen tis batyrdy doly dauyl maghan kep.

 

Solay, solay...eng aldymen dauyl meni tabatyn,

Ash bóridey shulap kelip, qamalap bir qabatyn.

Sonday sәtte men alaqtap tau-dalama qarasam,

Mang dala men tóbeshikter jymyn-jymyng qaghatyn.

... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...

Sonda mening jýregimnen qap-qara qan aghatyn!

 

 

QARA AYGhYR, AQSAQ QOY JÁNE ADAM

 

Jaylauda.

Taugha búlt ilindi de,

Joq boldy shoq bop túrghan kýning mine.

Qara aspan qara sel bop aqtaryldy,

Ár jeri ot qamshymen tilindi de.

  

Saylardan, jylghalardan topan aqty,

Tastardy tayqazanday  qopara  atty.

Malshylar qosyn tastap, týgi qalmay,

Betke aldy jandalbasa jota jaqty.

 

Aqyrady topansu aidagharday,

Atylady, shapshidy ay qabarday.

Dónderge, jotalargha shyghyp aldy,

Maldyng da bir túyaghy sayda qalmay.

  

Degendey ala ketem jastyghymdy,

Qútyrghan selding sheti qosqa ilindi.

Osy kezde qara aighyr bette túrghan,

Qosqa qarap kisinep, osqyryndy.

 

Maldyng da birdeneni “biletinin”,

Aytqanda nanu túr ghoy, kýletimin.

Osy ýidin  bir  auyru, aqsaq qoyy,

Ýy manynda ainalyp jýretúghyn.

   

Óriske qotanmenen bara almaytyn,

Azyghyn ýy manynan amaldaytyn.

Aqsaq qoy ýy panalap jýrgenmenen,

Ol ózi tiri mal bop sanalmaytyn.

 

Qara aighyr osy qoygha alang eken,

Jer tarpyp kisineydi ala bóten.

Sonda bildik, tasqynnyng shet jaghasy,

Aqsaq qoydy aghyzyp barady eken.

   

Ekpini qoysyn ba ony laydyng zildi,

Qoyshygha qarap edim, jay bir kýldi...

Aqqan qoygha toptanghan adamdardan –

Esh bir qayyr bolmasyn aighyr bildi.

 

Bildi de aighyr dereu selge bardy,

Ýiiri shúrqyrasyp dónde qaldy.

Aqsaq qoydy jelkeden tistedi de,

Tik kóterip sorlyny jerden aldy...

    

Qoydy әkelip tastady jaghalaugha,

Mәn bermedi nazargha oghan aughan.

Tek biyeler kisinep, shúrqyrasty,

Mýmkin olar bizderdi tabalauda...

 

Álgi aqsaq qoy  tiri eken.

Manyrady.

Esengirep qalghan-au, (anyrady)

Búl kezde jauyn toqtap, kýn de ashyldy,

Adamdar ýilerine jamyrady...

......................................................

 Osy jaydy esime jii alamyn,

San myng oidyng tappaymyn tiyanaghyn.

Býginde qoy kórsem ne jylqy kórsem –

Adammyn dep qaraudan, úyalamyn...

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1051