Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Janalyqtar 1650 0 pikir 14 Mausym, 2013 saghat 09:59

Erimbetov myrza, sandyraqtamasanyz qaytedi?

Qazaqtyn  «it qoryghan jerge ósh»  deytin  maqaly bar. Ádette, kereghar  әreket jasaytyndargha  qarata aitylatyn bolsa kerek.  Múny biz nege aityp otyrmyz? Sebebi,  songhy kezderi  qazaqstandyqtardyng arasynda Reseydi maqtap,  tipti soltýstiktegi kórshining qúramyna  qayta qosyludy da jaqtap sóileytinderding qarasy kóbeydi.  Internetti paydalanyp  auzyna  kelgenin aita beretinderdi qoyshy,  kópting biri ghoy. Al, kәdimgidey elge tanylghan, sayasattanushy  retinde belgili túlghalar  qazaqtyng «jalghyz dosy» Resey degen  pikirde bolsa hәm sol  oiyn  búqaragha jariya qylsa jetisken ekenbiz. Biz ótken aptada Oljas Sýleymenovtyng bir pikirine  kelispeytindigimizdi aitqanbyz. Osy joly Reseymen dostyqtyng әleumettik-mәdeniy  sipatyn sayasattanushy Núrlan Erimbetov «tәpsirlepti».  10 mausymda.  «Resey-Qazaqstan eksperttik kluby» deytinning jiynynda. 

Qazaqtyn  «it qoryghan jerge ósh»  deytin  maqaly bar. Ádette, kereghar  әreket jasaytyndargha  qarata aitylatyn bolsa kerek.  Múny biz nege aityp otyrmyz? Sebebi,  songhy kezderi  qazaqstandyqtardyng arasynda Reseydi maqtap,  tipti soltýstiktegi kórshining qúramyna  qayta qosyludy da jaqtap sóileytinderding qarasy kóbeydi.  Internetti paydalanyp  auzyna  kelgenin aita beretinderdi qoyshy,  kópting biri ghoy. Al, kәdimgidey elge tanylghan, sayasattanushy  retinde belgili túlghalar  qazaqtyng «jalghyz dosy» Resey degen  pikirde bolsa hәm sol  oiyn  búqaragha jariya qylsa jetisken ekenbiz. Biz ótken aptada Oljas Sýleymenovtyng bir pikirine  kelispeytindigimizdi aitqanbyz. Osy joly Reseymen dostyqtyng әleumettik-mәdeniy  sipatyn sayasattanushy Núrlan Erimbetov «tәpsirlepti».  10 mausymda.  «Resey-Qazaqstan eksperttik kluby» deytinning jiynynda. 

Áriyne, kez-kelgen azamat qoghamdaghy  týrli oqighalargha  óz kózqarasyn  bildiruge  qúqyly. Eger Erimbetov Qazaqstan men Reseyding arasyndaghy qarym-qatynastardan  tonnyng ishki bauynday aralas-qúralastyqty kórgisi kelse óz erki.  Biraq,  eki elding arasyndaghy integrasiyany, dәlirek aitqanda qazaqqa tiyimsizdeu ekonomikalyq qarym-qatynastardy  «halyqtar dostyghy» dengeyine  shygharghysy kelse, onymen  keliskimiz joq. Óitkeni,  eng aldymen Erimbetov  myrza  bylay depti: «Qazaqstandyqtar men reseylikter KTK (KVN) oiyndarynda,  dóngelek ýstel  otyrystary men týrli gala-konsertterde  kezdesedi. Al, biz qayda kezdesuimiz kerek?  Biz, bәlkim, bir-birimizding ýilerimizde kezdesip, toylar men merekelerde aralasyp, qayghy-múnymyzdy  bólisuimiz kerek shyghar.  Azamattyq qogham dәl osy  kýrdeli  mindetti oryndau ýshin ter tógui kerek».  Sonda  qalay, qazaq óz toyyna  Reseyden orystardy shaqyruy kerek pe?  Qazaqtyng jaqyny jan tapsyrsa  reseylikter kelip, dúgha oquy kerek pe? Úqpadyq.  Búl degeniniz aralas-qúralastyqtyng mәn-manyzyn týsinbeuding kórinisi ghoy. Eki eldin  arasynda sayasi-ekonomikalyq  qarym-qatynastar boldy eken dep,  búqara da  jappay sayasilanuy kerek emes shyghar bәlkim.  Qarapayym  qazaq ózine jaqyn  tútqan  atasy basqa  júrtty «tamyr» qylyp alady. Biraq,  oghan azamattyq qogham instituttaryn aralastyryp,  ýgit-nasihat jasaudyng qajeti joq. Al, Erimbetov myrza  bolsa jasandy úrandargha sýiengen  halyqtar dostyghyn ansaydy eken. Bizdinshe búl  reseylikterge  jaqsy bolyp kórinuding amaly. Ádette,  tabanynyn  býri joq,   ómirlik ústanymy qalyptasa  qoymaghan adam ózgege  jaltaqtaydy. Áytpese, kәsiby sayasattanushy  múnday pikir aitpasa kerek-ti. 
Núrlan Erimbetov  odan әrmen «Resey men Qazaqstan halqy  últaralyq neke degen úghymdy birte-birte úmytyp barady. Eki elding de azamaty   retinde boyynda  ózgenin  qany bar kóptegen adamdar,  jýzdegen myng adamdar býginde  balalaryn tәrbiyelep otyr. Búl adamdargha  Reseyding de,  Qazaqstannyng da tarihy birdey  manyzdy»- deydi. Qysqasy,  aralas nekeni nasihattap otyr sayasattanushymyz. Onyng oiynsha bizding elde  aralas neke nazardan tys qalghangha úqsaydy.  Sonymen birge, bәrimizge  Reseyding de, Qazaqstannyng da tarihy ortaq boluy kerek  siyaqty. Sodan son,  biz qazaqtyng tarihyndaghy qanqúily kezenderge Reseydi aiyptamaugha tiyis ekenbiz. Erimbetovtyng qisyny sonday. Ras, ol  qazaq óz tarihyndaghy asharshylyqqa, qughyn-sýrginge orys  halqyn aiyptaydy degenge sayatyn pikir aitypty. Naqtyraq aitsaq bylay depti: «Óz kezeginde  Qazaqstanda qazirgi tanda  qazaq  dalasyna  orys halqy әkelgen  qasiretti  zúlmattar men ózge de mәseleler turaly kóp aitady. Biraq,  shyn mәninde   búlardyng barlyghyn orys halqy әkelgen joq,  últ úghymyn bilmeytin sayasatkerler әkeldi.  Halyqtar eshqashan kinәli  bolghan emes, demek  bizding barlyghymyz GULAG-ta  birge otyrdyq,  alayda  búl aqiqat qazir әdeyi búrmalanyp jatyr. Qazaqstan jastary qazir óte qatty radikaldanyp ketti,  óitkeni Kenes odaghynyng ne ekenin  bilmeytin,      Reseymen, Kavkazben  tarihy nemese tuysqandyq  baylanystary joq  úrpaq ósip shyqty». Mine, qisyn!  Ózin bildey sayasattanushy sanap hәm kópting nazarynda jýrgen Núrlan Erimbetov myrza  qarapayym  shyndyqty  bilmese, ózgeden ne súraugha bolady?!  Birinshiden, Erimbetov  qazaq halqynyn  óz tarihyndaghy  zúlmattargha orys júrtyn kinәlaghan sәtin  dәleldep bersin! Eger asharshylyq, qughyn-sýrgin,   dinimiz ben tilimizge qarsy jasalghan  qysym turaly aitsaq, biz eshqashan  «orys halqy» demedik.  «Resey imperiyasy, Kenes odaghy» dedik.  Atyn atap, týsin týstesek Nikolay patshany,  Lenin men Stalindi, Goloshekindi aittyq. Al, Erimbetov myrza «orysqa jaghatsudyn  jóni osy» degen boluy kerek,  jauyrdy jaba toqyp,  tútas qauymnyng atynan  pikir bildiripti.  Ekinshiden, qazaq óz tarihyndaghy zúlmattar turaly derekterdi  búrmalap otyrghan joq, kerisinshe bizding ghalymdar aqiqatty tolyq ashqysy keledi. 1921-1922 jәne 1932-1933 jyldary  qazaq 4,5 mln-gha juyq adamynan aiyryldy. Osyny aitady qazaq zertteushileri. Ýshinshiden, qazirgi qazaq jastary ýshin Kenes odaghynyng qanday qúndylyghy bar? Qazaqtyng týbine jetu ýshin baryn salghan imperiyany  ardaqtauymyz kerek pe? Týsinbedik sizdi Erimbetov myrza. Ras, Kenes odaghy kezinde de birqatar iygi isterding atqarylghandyghyn joqqa  shygharmaq emespiz. Biraq,  qazaq jastary ýshin «Úly Otan»– Kenes odaghy emes, Qazaqstan!  9 mamyr da  «Úly jenis kýni» emes, qatardaghy  Jenis kýni. Adamzattyn  ekinshi dýniyejýzilik soghysta  fashizmdi jengen kýni. Boldy. Reseylik kózqaras túrghysynan emes, adamzattyq úghymmen qarauymyz kerek osynday atauly kýnderge. Áytpese, reseylikterding ózinde  «Otan soghysy» ekeu. Birinshisi, 1812 jylghy Napoleongha qarsy soghys. Ekinshisi, 1941-1945 jylghy  soghys. Múny Erimbetovtyn  bilmeui mýmkin emes edi. Biraq, bәribir reseylikterge jaghympazdanyp otyr.  Sodan son, ne sebepti biz Reseymen, Kavkazben tarihy hәm tuysqandyq  baylanys izdeuimiz kerek? Birinshi kezekte,  qazaq eng aldymen  ózining jaqyn-tughandaryn janyna tartady. Qazaq qazaqty jaqsy kórui kerek, odan song týbi bir týrik halyqtary jaqyn bizge. Qazaq últshyldarynyng aityp  jýrgeni de osy. Al, últtyng mýddesin aitu,  esesi ketken  tústarymyzdyng bar ekendigin aitu,  týrli integrasiyalardyng halyq ýshin qauipti  tústaryn kórsetu  populistik úran bolsa, onda  «últaralyq nekeni úmytyp bara jatyrmyz»  dep baybalam salyp otyrghan sayasattanushynyng pikirine qanday bagha beru kerektigin  týsinbedik. Áli kýnge Almatyny «Alma-Ata» dep ezeureytin,  ózinen basqany  «ýiden qyryq qadam úzap shyqpaghandardyn»  qataryna  qosatyn Erimbetov shamasy ótken aptada internetti  shuyldatqan  taghy bir satqynnyng sózinen keyin Qazaqstannyn  shynymen de Reseyge qosylatyndyghyna senetin  siyaqty. Biraq,  bir mәseleni esten shygharyp aldy búl sayasattanushy. Ol qazaqtyng endi eshqashan  bodan bolmaytyndyghyn  úmytyp ketti. Biylik  qansha sipay qamshylaghanmen,   20 jylda  mýldem jana sipattaghy  úrpaq ósip shyqty. Kenes odaghyn «Otanym» dep sanamaytyn, aralas nekeni qúp kórmeytin,  «últtar dostyghy» degen úrannyng jalghan ekendigin biletin, erkin pikir aita alatyn úrpaq keldi. Búl ýlken  ózgeris.  Sondyqtan,  qara orman qazaqtyng taghdyryn sheshetin Erimbetov myrza, Siz emessiz!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120