Songhy kezderi Reseyding qúramynda qalghan birqatar týrik halyqtary ózderinin  týrli qúqyqtarynyng qorghaluyn talap etudi kýsheyte týsti.  Últtyq-patriottyq úiymdar qúryp, halyqtyng azat boluyn talap etushiler de, әleumettik, ruhaniy-mәdeny әdilettilikting ornauyn qalaytyndar da bar. Alghashqy topqa  tatar, bashqúrt, tyva syndy  halyqtar kirse, songhysyna  qúmyq, noghay, qarashay, balqar tәrizdi bauyrlar kiredi. Áriyne, әrbir últtyng armany әrtýrli bolyp túr qazir. Degenmen,  últtyq-patriottyq qozghalystardyn  kýshtiligi jaghynan tatar bauyrlar alda keledi. Olar tipti tatardyng ghana emes, týbi bir týrik júrtynyn  jan jarasyna bey-jay qarap otyrghan joq. Sonyng bir aighaghy retinde, 31 mamyr kýni Qazan qalasynda «Azatlyq» tatar jastar odaghynyn  Qazaqstandaghy «sayasy qughyn-sýrgin  qúrbandaryn eske alu kýnine» oray piyket ótkizip,  Aza kýninde qazaqpen birge bolghandyghyn aitu kerek. Tatarlar bizge qoldau  bildirdi sol kýni.  Biz osy «Azatlyq» tatar jastar odaghynyn  jetekshisi Nail Nabiullinnen súhbat alghan edik. Tatardyng da  mún-múqtajyn qazaq bilsin dep...

JEBE: Tatarstanda  qazir últtyq mәseleler qalay sheshilip jatyr? Tatar halqynyng mәdeniyeti, tili, últtyq qúndylyqtaryn saqtau men damytu  qanday dengeyde?  Últtyq-patriottyq qozghalystargha  qysym jasalmay ma?
Nail NABIULLIYN: Tatarstanda  últtyq mәsele óte ózekti dep aitar edim. Býginde Tatarstanda qúqyqtyq túrghyda eki memlekettik til bar. Tatar jәne orys tilderi. Alayda,  naqty ómirde orys tili ýstemdik etip túr. Tatar mektepteri jabylyp, tatar tili dәristeri qysqartylyp jatyr. Tatarstanda taralardyng ýles  salmaghy 62 payyz. Tipti, jalpy Resey Federasiyasynda tatarlar sany jaghynan ekinshi orynda túrghan halyq. Osylay boluyna qaramastan tatarlardyng ne Tatarstanda, ne Resey Federasiyasynda  birde-bir últtyq telearnasy da, últtyq uniyversiyteti de joq.  Al, keybireulerde  30 das astam telearna,  ondaghan  últtyq uniyversiytet bar.
Bizdi, tatarlardy  kóbine barlyq mәselesi sheshilgen, әn-jyr aityp, biylep ómir sýrip jatqan halyq retinde kórsetedi.  Ózekti mәseleler turaly aitpaydy. Mәselen,  bizde tatar  mektepteri kóptep jabylyp qalghan,  qazir barlarynyng ózi «tatar mektebi» dep atalghanymen,  is jýzinde  olar orys mektepteri.  Eng soraqysy tatar  tili memleket tarapynan qoldaugha iye  emes. Biylikte tatar tilining qoldanylu ayasy óte  tar. Tipti, joq deuge de bolady. Oqugha týskende, júmysqa ornalasqanda tatar tili kerek emes, tek orys tilin bilu ghana talap etiledi. Al, búl óz kezeginde tatar tiline degen súranysty  joyady.  Yaghniy,  qarapayym halyq ana tilinde sóilegeni paydaly ekendigin bilui tiyis. Tildi  memlekettik jýiede sheneunikter, satushylar men basqa da qyzmetkerler bilui tiyis. Múnsyz tildi saqtap qalu mýmkin emes. Al, bizde olay bolmay túr. Osy jerde tilding mәselesin  Tatarstandaghy qalalarymyzdaghy  kóshelerding atauyna qarap ta biluge bolady.  Bizding qalalarda tatar  tilinde jazylghan jazuy bar jarnama taqtalary óte az. Tatar halqynyng úly  túlghalaryna 4-5 ýii bar ghana  kósheler ghana berilgen. Mәselen, Qazanda Gayaz Isahkiy esimi berligen kóshede 4 ýy ghana bar. Búl  qorlau ghoy. Bizdin   úly túlghalarymyzgha eshqashan  eskertkish qoyylghan emes Tatarstanda. Mәselen, 1552 jyly Qazandy qorghaghan babalarymyzgha layyqty eskertkish joq. Al, Qazandy jaulap alghan  orystardyng eskertkishteri bar. Bizding sheneunikter Mәskeuden  qorqady.   Men handarymyzgha arnalghan eskertkish  túrghyzu kerektigin talay aittym. Shynghys hangha, Batyy hangha, Úlygh-Múhammedke, Batyrshagha jәne basqa da  batyrlarymyzgha arnalghan kóptegen eskertkishter  túrghyzyluy tiyis qoy. Joq. Olay bolmay túr. Endi óziniz elestetip kórinizshi, Úly dalany biylegen,  kóptegen ghasyrlar boyy attan  týspegen tatar halqynyng bas qalasy Qazanda  attyng ýstinde otyrghan  bir batyrdyng eskertkishi joq. Múnyng barlyghy  bizding ashu-yzamyzdy tuydyrady.
Al, orystyng neofashisteri tarapynan jasalatyn shovinizm bizde de bar.  Bir top shovinister Tatarstanda tatar tilin erikti týrde oqytudy talap etip, mәjbýrlep oqytugha qarsylyq bildirip jýr. Mitingter  ótkizip jatady olar. Al, mәjbýrlemeseng tatar tilin kim oqidy? Kim ýirenedi? Biz  Tatarstanda mektepterde tatar tilin mәjbýrlep oqytudy  qoldaymyz. Tatar tili Tatarstannyng memelkettik tili. Byltyr bir shovinist Qúran Kәrimning ýstine  donyz eti men nәjis qoyyp, suretke  týsirip «S prazdnikom!» dep jazyp internetke shyghardy. Tatar jamaghaty búl mәselege baylanysty is qozghaudy talap etip, qazir sot jýrip jatyr. 
JEBE: Tatarstanda últshyl-patriottargha qysym jasalmay ma?
      Nail NABIULLIYN: Tatarstanda  últ patriottaryna qysym jasau kópten beri bar dýniye. Týrli qylmystyq isterdi bizge jauyp, aiyppúldar salyp, abaqtygha da  qamaydy. Songhy 3 jylda  «Azatlyq» tatar jastar odaghynyng belsendi әreketterine  baylanysty da talay qysym jasaldy. Mәselen, meni týrli syltaularmen memlekettik uniyversiytette jýrgende oqudan qudy. Eki ret.  Belsendi sayasy kózqarastarym men әreketterim ýshin. Aqyry  jekemenshik  oqu orynyna týsip, sony  bitirip shyqtym. Odan bólek  el ishinde 3 týrli syltaumen aiyppúl saldy, aqyry 55 myn  rubli tóledim sol aiyppúldar ýshin.  Menen basqa  belsendilerge de  talay qysym jasalyp jatyr. Kóbinese student nemese  júmysshy bolularyna baylanysty, olardy  «oqudan, júmystan quamyz» dep qorqytady. Taghy bir mysal. Mening densaulyghym jaramsyz boluyna baylanysty 6 jyl búryn әskery biylet te alghanmyn. Biraq, әskery biyletiminin  bar ekenine qaramastan armiyagha shaqyrdy. Armiyagha barghan song kózimdi qúrtpaq niyette. Men qarsylyq aksiyasy retinde ashtyq jariyaladym.
Tatar halqynyng jaghdayyna toqtalsaq, bizde orystandyru kýshti jýrip jatyr. Assimilyasiya óte qarqyndy, aralas nekeler kóp. Búlardyng barlyghyna qaramastan tatar halqy azattyq ansauyn qoymaydy. 460 jyl bodandyqta bolsaq ta týp  negizimizdi úmyptadyq, ertengi kýnnen kýter ýmitimiz  mol.
JEBE: Osydan eki jyl búryn Qazanda «Tatar tili ýshin kez-kelgenning kenirdegin oramyn» dep orys shovinisterine qarsy  shyqqan jurnalist Elimira Israfilovanyng batyldyghyn úmytpadyq biz. TNV arnasynda júmys isteytin әriptesimizding júmystan quylghanyn, keyin aqtalghanyn da bilemiz. Sol qaryndasymyz qayda qazir?
Nail Nabiulliyn: Mening biluimshe ol qazir Týrkiyada. Túrmysqa shyqan. Qazir qanday sharuamen ainalysyp jýrgeninen  habarsyzbyn.
JEBE: Biz Resey Federasiyasynda  týrik halyqtarynyng qúqyghyn ayaqqa taptau ýrdisinin  keng taray bastaghanyn bayqap jýrmiz. Tatarlardyn, bashqúrttardyn, noghaylar men qúmyqtardyng jәne basqa da týrik tektes  halyqtardyng kóptegen ózekti mәseleleri bar. Siz búl pikirmen kelisesiz be?
Nail NABIULLIYN: Qazir Reseyde orys emes halyqtardyn,  týrik tektes jәne fiyn-ugr halyqtarynyng qúqyghy shektelip jatyr. Búl halyqtardyng últtyq avtonomiyalaryn joi isi  birinshi kezekte túr. Mektepter, balalar baqshalary jabylyp, ana tilde bilim alu mýmkindigi shekteldi. Tipti, ana tilderin oqu saghattary da azaytyldy nemese týgeldey joyyldy. Reseyde orys emes  birde-bir últtyng últtyq uniyversiyteti-instituty joq. Osylay tizbeley bersek mәsele kóp. Reseyde ómir sýretin týrik tektes jәne fiyn-ugr halyqtarynyng tilderinde sóilegen adam qarjylyq-ekonomikalyq túrghyda qiyndyqtargha kezdesedi. Demek,  búl tilderge  degen súranys joq. Súranystyng qalyptasuyna negiz de jasatpay otyr. Al, Reseyde orystan  ózge halyqtardy orystandyru sayasaty  bar. Býgingi kýni Reseyde kóptegen halyqtar joyyludyng az-aq aldynda otyr. Mәselen, shor halqy. Zertteushilerding aituyna qaraghanda endi  bir buyn auyssa búl halyq joyylatyn kórinedi. Búl ýlken ókinish. Kóptegen shaghyn halyqtardyng azayghany hәm әlsiregeni sonsha, tipti últtyq-patriottyq qozghalystary da, jaqtaushylary da joq. Múnday derekter  jýrekti auyrtady. Al, shyn mәninde ol halyqtardyng da ómir sýruge QÚQY BAR! Teleuit, altay syndy birqatar týrik tektes halyqtardyng últtyq-patriottyq qozghalystary turaly estigen de joqpyz. Edil-Oral jerlerindegi  mordva, mari, udmurt halyqtarynyng hali  tym auyr. Týrik tektes chuvash halqynyng da jaghdayy auyr. Qazirgi  kýni Reseyde ózgelerge qaraghanda azdy-kópti artyqshylyqtary bar hәm basqalardan  sәl de bolsa jaqsy kýide saqtalyp qalghan últtar: tatarlar, bashqúrttar, sahalar jәne tyvalar. Búl halyqtar әli de bolsa  orystanugha qarsy kýresip, ózderining qarsylyghyn bidirip jatyr. Basqa  últtar eshtene jasap jatqan joq, olardyng bolashaghy búlynghyr-au degen  pikirdemin.
JEBE: Keyde  bizge Tatarstandaghy últtyq qozghalystardyng arasynda  týrli kózqarastar men kelispeushilikterding bar ekenin  bayqalyp qalady. Múnday jaghday bar ma?
Nail NABIULLIYN: Qansha adam bolsa, sonsha pikir bar. Kózqarastardyn  qayshylyqtary kezdesedi. Biraq, olar   qozghalystardyng arasyna  jik týsiretindey  tereng emes. Ózara til tabysa alamyz.
JEBE: Tatar jәne bashqúrt  últtyq qozghalystarynyng qazirgi ara qatynasy qanday?
Nail NABIULLIYN: Bizdin  ara qatynasymyz onay bolmay túr. Tatarlar da Bashqúrtstan jerinde  bayyrghy túrghyn sanalady. Alayda, kóp mәselede tatarlardyng qúqyghy ayaqqa taptalyp otyr. Bashqúrtstan jerinde úzaq jyldar boyy tatarlardy bashqúrttandyru  әreketi jýrgizilip jatyr. Tatarlardy  bashqúrt dep jazu, tatar  eldimekenderine bashqúrt ataularyn beru, tatar mektepterin jauyp, bashqúrt mektepteri kóptep ashylyp jatyr. Búdan bólek kóptegen tatar jazushylardy,  kompozitorlardy,  qayratkerlerdi bashqúrt retinde jazu  jii kezdesedi. Býginde Bashqúrtstanda  2 million tatardyng qúqy taptalyp, olardyn  tilin, mәdeniyetin damytuyna mýmkindikter jasalmay otyr. Sol sebepti,  tatar men bashqúrt últtyq úiymdarynyng arasynda keregharlyqtar  kezdesip qalady. 
JEBE:  Sizder  31 mamyr kýni Qazan qalasynda Qazaqstandaghy «Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine» oray  qazaqty qoldap piyket ótkizdinizder. Eng aldymen Sizderding búl bastamalarynyz ýshin alghysymyzdy  bildiremiz.  Degenmen, tatar últshyldaryna qazaq jәne ózge de týrik halyqtary tarapynan  qoldau kerek ekendigin týsinip otyrmyz. Sizdin  búl mәselege kózqarasynyz qanday?
Nail NABIULLIYN: Mening oiymsha  birinshi kezekte tatar jәne qazaq últshyldarynyng baylanysyn ornatu qajet bolyp túr. Birinshi kezekte aqparattyq salada jәne basqa da salalarda  tyghyz baylanys  ornatqan dúrys dep esepteymin. Sonymen  birge 12 jeltoqsan kýni, Qazan shaharynyn  jat júrttyqtardyng qolyna ótken kýni bizdi qoldasa tamasha bolar edi. Biz jyl sayyn  búl kýndi Aza tútu kýni retinde atap ótemiz.  Óitkeni,  12 jeltoqsan bizding tәuelsizdigimizding joyylghan kýni. Búl tatardyng auyr qayghysy. Búl kýni  bizge qoldau bolsa, tatardyng ruhyn kótereri sózsiz. Biz jalghyz emes ekendigimizdi  úghynar  edik. 
Ángimenizge  rahmet! Berekemiz arta bersin!
Súhbattasqan -  Amangeldi Qúrmetúly

Abai.kz