Júma, 1 Nauryz 2024
Alashorda 4049 18 pikir 10 Shilde, 2023 saghat 12:21

Qostanay ónirining tarihy jer-su ataulary turaly birer sóz

Últtyq memleketting keskin-kelbetin belgileytin mәdeny qúndylyqtardyng biri – jer-su ataulary. Ókinishke qaray, patshalyq jәne kenestik otarshyldyq túsynda sayasattyng shoqparymen, al tәuelsizdik alghan kezde eyforiyalyq kónil-kýiding әserimen onomastika salasynda jenil-jelpi sheshimder qabyldanyp, kóptegen tarihy jer-su ataulary ózgerip ketkeni belgili.

Songhy jaghday, әsirese, ekonomikalyq-әleumettik qiyndyqtar qatar kelgen tәuelsizdikting alghashqy kezenderine tәn kórinis boldy. El ensesi kóterilgen keyingi jyldary memlekettik mekemeler onomastika salasyn tarihiy-tanymdyq mәni bar, últtyq salt-sana men dәstýrding jalghasy retinde qyzmet etetin qúndylyqty biregeylindiretin ghylymy sanat retinde tanyp, jer-su ataularyn ózgertuding zannamalyq negizderi men tetikterin qalyptastyrdy. Degenmen de, әli de bolsa olqylyqtar men kemshilikter bar. Búl orayda keshegi Týrkistan qalasynda ótken qúryltayda memleket basshysy Q.Toqaev memleketting onomastika salasynda ústanatyn sayasatynyng baghyty qanday arnada bolatynyn aiqyndady. «Onomastika salasy, - dedi Preziydent, - tarihy sana-sezimdi janghyrtudyng manyzdy iydeologiyalyq qúraly ekeni belgili. Keybir adamdardyng qalauymen jalghan ómirbayany әdeyi qoldan jazylghan Kenes dәuirining qayratkerleri bar. Onday jasandy túlghalardyng esimin týrli nysandargha berudi dogharu qajet. Jalpy, onomastika salasyn tәrtipke keltirgen jón. Búl sharua keshendi jәne dәiekti týrde bir ortalyqtan atqarylugha tiyis. Onomastika búl –  ata-babalarymyzgha baylanysty ya belgili túlghalardyng tuysqandarynyng isi emes. Búl – memleketting sharuasy. Osy saladaghy barlyq rәsimderdi is jýzinde retteu manyzdy. Onda aimaqtardyng ereksheligimen qatar, jalpyúlttyq basymdyqtar da eskerilui kerek».

«Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel» (Abay) degendey, onomastika mәselelerinde týzeytin ister jeterlik. Sonyng biri – tarihy jer-su ataularyna jәne әkimshilik territoriyalargha kisi esimin beru mәselesine kózqarasty týbegeyli ózgertu qajettigi. Bizder jer-su, ónir ataularyna kisi esimin kóldeneng tarta bermey, kóne zamandardan saqtalyp jetken tarihy ataulardy saqtau mәselesine nazar audaruymyz qajet. Múnday qareketke keshegi kenes dәuirining arghy jaghyndaghy patsha zamanyndaghy topografiyalyq kartalardyng tiygizetin paydasy men  manyzy zor. Patsha otarshyldyghy túsynda Qazaq dalasyn basqarghan әkimshilik ortalyqtarda (Orynbor, Omby, keyinnen Tashkent, Almaty) әskery general-gubernatordyng kensesi janynda arnayy topogrof mamandardan qúralghan bólimshesi júmys jasaghan. Olar arnayy týrde Qazaq dalasynyng týrli mazmún-sipattagha kartalaryn jasaumen ainalysqan. Qolda bar materialdar mazmúny bizderge topograftar mamandar joghary kәsiby biliktilik tanytyp, jer-su ataularyn jergilikti halyqtyng tildik qoldanysyndaghy núsqada beruge úmtylyp otyrghandyghyn bayqatady.

Patsha zamanynan jetken kartalardan toponimikagha qatysty kóptegen derekterdi kezdestiruge bolady. Mysaly, bizding qolymyzda Resey imperiyasy qaruly kýshterining Bas shtabynyng әskeriy-topogaftar bólimining mamandary jasap, 1918 jyly jariyalanghan Qostanay uezining kartasy bar. Onda ózen-kól, orman, tau, jer bederine, eldi mekenderge (qystau) qatysty qyzyqty, qúndy maghlúmattar kezdesedi. Olardy ónirding tarihy toponimikasyn zerttep-zerdeleu isine paydalanugha bolady. Bizder búl joly uezding batys bóligine qatysty derekterge kóz jýgirtpekpiz (1 suret).

1 suret. Qostanay uezining batys ónirining kartasynan ýzindi..

Kartada uezding batys bóliginen jer bederine «tau» degen úghymdy qosaqtaghan jer ataulary jii úshyrasady. Aytalyq, karta deregi Bes oba, Jetiqara, Qoy tas, Bestóbe, Aq oba, Qúmyrly degen ónirlerdi tauly jer (1 surettegi qyzyl týsti piramida keskinine nazar salynyz) dep belgileydi. Tipti, Bes oba tauynyng biyiktigi teniz dengeyinen (karta teniz dengeyi ólshemine Qara teniz ben Baltyq tenizi alynghan-avt.) 1027 fut dep aiqyndalyp kórsetilgen.

Tobyl ózenining Jetiqardan tómengi aghysy boyynda Orta Dambar (Dәmbar) tauy degen jer bar (2 suret). Orta Dәmbar bolsa, ýlkeni nemese kishisi de bolatyny anyq. Ókinishke qaray, kartada onday belgi joq.

2 suret. Orta Dәmbar tauy jәne Tobyldyng ong jaghalauyndaghy «Qyz molasy»

«Tau» degende, әdette, bizding kóz aldymyzgha Alatau, Qaratau syndy biyik taular oralady. Degenmen de, ertedegi qazaqtar biyik tóbe, enseli qyrattardy «tau» dep te ataghandyghy  bayqalady. Aytalyq, qazirgi Qamysty audanynda «Bestau» degen jer bar, biraq ol manda alystan múnartyp, «men múndalap» túrghan biyik tau joq. Jalpy, Bestau toponimikasy Kavkazda (Pyatigorsk) , odan әri Týrkiyada (Beshtepe) kezdesedi. Týrki tilderining oghyz dialektisindegi«tepe» sózi – qypshaq dialektisindegi «tóbe».

Biyik qyrdan, tóbe-belderden yldigha su aghyp, jylgha, ózek, ózen qúraydy. Kartadaghy «Bes oba», «Aq oba» degen tau ataulary, bәlkim, su kognitiyvine qatysty bolar dep oilaymyz. Búghan naqty mysal retinde Qostanay ónirindegi Obaghan ózenning atauyn keltiruge bolady. Al Qúmyrly tau toponimikasy onymen attas «Qúmyrly» kólining janynda túrghandyqtan payda bolghan dep tanugha bolady. Óitkeni Qostanay qalasynyng manynda Mayqúmyr atty kól bolghan (Marhabat: «Tarihy jәdiger: Qostanay qalasynyng alghashqy kartasy»). Qúmyrly atauy «tabany qúm kól» degendi bildiredi dep oilaymyz.

Qostanaydyng batys ónirindegi aituly toponimika – Jetiqara tauy. Taudan  belgili Tobyl ózeni bastau alyp, soltýstikke qaray yldilap Ertis ózenine qúyady, Ertis Obiqa (Obagha), Oba ózeni Soltýstik múhiytqa qúyady. Qostanay uezining ontýstiginen bastau alatyn Obaghan ózenining aghys joly da dәl osy kórinisti qaytalaydy (Marhabat: «Arqada bir ózendi der Obaghan» ).

Jetiqara ólkesin qazaqtar, kem degende, HÝIII ghasyrdan beri «tau» dep atap keledi. Múny bizder 1768 jyly Orynbor ekspedisiyasynyng qúramynda bolghan sayahatshy Iogann Peter Falikting enbeginen kóre alamyz. Sayahatshynyng ekspedisiya barysynda nemis tilinde jazghan jazbalaryn 1824 jyly Resey Ghylym Akademiyasy orysshagha audaryp, «Zapisky puteshestviya akademika Falika» atty degen ataumen jeke kitap etip bastyryp shygharady.

Biolog-geograf sayahatshy Tobyl ózenining bastauynan bastap, ózenning Ertiske qúyar saghasyna deyin jýrip ótip, ólkening tabighighatyn sipattaghan. Onyng búghan arnaghan bólimi «Strana po Tobolu» dep atalatyn 23-shi tarauda berilgen. Sayahatshynyng jazbasynan qazaqtar Jetiqara ónirin tauly ólke dep sanaghany anyq bayqalady. Onda IY.Falik bylay deydi: «Tobol vyhodit na Yugo-Zapad v Kirgizskoy stepy iz gor, soedinyaishih Ural s Altayskim hrebtom pry gorah, nazyvaemyh Kirgizsamy Tetiygera-tau. Gory tam otlogi, bezlesny, ploskosti holmistaya, a bliz istochnika Tobolya stoit otdelinaya, kegleobraznaya gora, kotorui, po prichiyne pravilinogo ee vida, mojno by bylo pochesti tvoreniyem ruk chelovecheskiyh, esly by ona ne byla ocheni vysoka» (Marhabat: Jitiqara: jer atauyna jiti qarauymyz kerek).

1868 jyly Torghay oblysy әkimshilik territoriyasy qúrylghanda Qostanay uezi 8 bolysqa bólinedi. Sol segiz bolystyng beseui (Dәmbar, Jetiqara, Saryoy, Sýiindik, Shúbar) uezding batys nemese soltýstik-batys bóligindegi ónir bolatyn. 1881 jyly Dәmbar bolysynan Bestóbe, 1894 jyly Qarabalyq bolysy bólinip shyghady. Kenes ýkimetining alghashqy jyldarynda Dәmbardan Ayat jәne Bestóbe bolysy bólinedi. Qazirgi tanda Bestóbe bolysynyng territoriyasy joq, al Ayat bolysynyng territoriyasy kýni keshege deyin Taran audany dep atalyp keldi. Búl kýnde ol Maylin audany dep ózgertildi. 1927 Reseyding Orynbor oblysynda Qazaqstanmen shekaralas Dombar audany qúrylady. Audannyng atauy Dombar ózenining atyna baylanysty atalyp, ortalyghy Dombarovka eldi mekenine ornalasady. Reseylik Dombar – tarihy Dәmbardyng orysshalanghan týri.

Qazaqstan men Reseyge ortaq Dәmbar toponimikasyn «dәm (i) bar» degen ózen atauynan shyqqan dep baghamdaugha bolady. Mal baqqan kóshpeli qazaq sudyng ashy-túshysyna qarap atau berip otyrghan. Dәmbar atauy - sol tynys-tirshilikten  tuyndaghan kórinis. Orys tilinde atalmysh toponimikanyng etimologiyasyn «dom (ýi)+bar» dep atap jýr. Búl patsha zamanynda Jetiqara ónirindegi «Birsuat» (jalghyz (auyzeki tilde janghyz) sózining sinonomi-avt.) degen ózendi «Bersuat» dep belgilep, ony «Day vodu konu» dep audarghan kórinispen para-par jaghday. Shyndyghynda, Dәmbar - Qostanay oblysynyng Qarasu, Amangeldi, Nauryzym audandarynyng territoriyasynan aghatyn Dәmdi ózenimen atauymen týbirles sóz. Biraq sózder baylanysyn yqshamdaytyn júrnaq (di - syn esim mәndi júrnaq) jalghanbaghandyqtan sóz tirkesi týrinde qalghan.

Dәmbar bolysy siyaqty 1884 jyly ken-baytaq Jetiqara ónirinen Qúmaq bolysy bólinip shyghady. Qúmaq – qazirgi tanda Orynbor oblysynyng qúramynda. Jetiqara ólkesinen ataqty orynborlyq tatar kópesteri aghayyndy Zakir jәne Shәkir Ramiyevter altyn óndiretin ken oryndaryn ashady. HH ghasyrdyng basynda Shortandy ózenining boyynda Ramiyevter iyeligindegi jana altyn ken orny tabylyp, sol jerde otyryqshy júmysshy poselkasy payda bolady. Ol patsha zamanynda Jetiqara bolysynyng ortalyghy, kenes dәuirinde audan ortalyghy mәrtebesindegi qala bolyp qalyptasady. Ol býgingi – Jetiqara qalasy.

Sóz orayy kelgende aita ketumiz kerek, Jetiqaradaghy altyn ken ornyn iygergen aghayyndy Ramiyevter tek kәsipker emes, ruhaniyat janashyrlary bolghan. Olar Orynborda tatar tilinde shyghyp túrghan «Vakyt» (Uaqyt), «Shura» (Shora) gazetterining qúryltayshy-demeushileri bolghan.  Z. Ramiyev - «Derdmend» (Qayghyly) degen laqappen aqyndyq danqy shyqqan kisi (3 suret).

Ramiyevter ashqan «Vakyt» tipografiyasynan 1913 jyly A.Baytúrsynúlynyng redaktorlyghymen «Qazaq» gazeti basylyp shygha bastaydy. Bay-quatty aghayyndy kópester Ismail Gasprinskiy (4 suret) negizin qalaghan jәdidshildik qozghalystyng janashyry bolyp, oqu-aghartu, әleumettik salada kóptegen keleli ister atqarady. Orynbor ólkesindegi 20-shaqty altyn óndiretin ken oryndaryna basshylyq jasaghan aghayyndy Ramiyevter IY.Gasprinskiy qaytys bolghannan keyin onyng qúrmetine Or uezining orys-kazaktargha tiyisti Nasledniskaya stanisiyasynyng manyndaghy ken ornyn jadidshildik qozghalystyng jetekshisining qúrmetine «Gasprinskiy» dep ataghan. Bir qyzyghy, kenestik biylik kezenindegi jeke menshikti memleket menshigine tәrkileu kezinde aghayyndy Ramiyevter altyn ken oryndaryn eshbir qarsylyq, dau-damaysyz jana biylikke ótkizip beredi. Búl shygharmashylyqpen ainalysqan túlghalardyng dýniyege degen kózqarasy bólek bolatyndyghyn kórsetse kerek.

Býgingi tanda audan atynan qúr qalghan tarihy Bestóbe bolysyna keletin bolsaq, ol qazirgi tanda «Qamysty audany» dep atalyp, onyng atauy Qamysty audanynyng shaghyn bir auylyna «qonaqtaghan». Patsha zamanynda Bestóbe bolysynyng territoriyasy Syr boyyn qystaytyn Kishi jýz Jappas taypasynyng jaylauy edi. 1888 jyly bestóbelik jappastar «Qojakól» degen jerde ataqty Basyghara datqa arnap ýlken as beredi. Asqa 300 ýy tigilip, qonaqtargha 500-den astam qoy soyylady.  Asta dәstýrli bәige, baluandar kýresi, sadaq atu, tenge alu syndy sauyqtyq sayystar ótedi. Sauyqtyq sharalargha aghartushy Y. Altynsarin tóreshilik jasaydy (Marhabat: Jappas Basyghara datqanyng asy).

Ertede Torghay dalasyn Syr boyyna qaray Jynghyldy ótkeli arqyly kesip ótetin joldy «Jappas sýrleui» dep te ataghan. Ahmet Baytúrsynúlynyng әkesi Baytúrsyn Shoshaqúly Jynghyldy ótkelinde Torghay uezining basshysy polkovnik Yakovlevting basyn jarghan oqighagha Syrdaghy qystauyna kóship bara jatqan Perovsk uezining auyl starshinasy (biyi) Bayseyit Asaubaev jәne Uamanbay Belgibaev, sonday-aq Bestóbe bolysynyng qazaqtary Shona Orazov pen Oralbay Sansyzbaevtar kezdeysoq kezigip qalady jәne olardan keyin kuәger retinde jauap alynady.

Jappas demekshi, B.Maylinning «Shúghanyng belgisi» povesindegi basty keyipker Shúgha Syr boyyn qystaytyn Jappas Esimbek baydyng qyzy bolatyn. Ghashyqtyq dertinen qaytys bolghan Shúghanyng beyiti (eger ol keyipker shyn mәninde ómirde bolghan bolsa) qay jerde boluy mýmkin desek, búrynghy Dәmbar bolysynyng territoriyasynda kartagha tirkelegen «Qyz molasy» atty eki geografiyalyq nýkte bar ekendigin atap ótkenimiz jón dep oilaymyz. Biri Orta Dәmbar tauynyng túsyndaghy Tobyl ózenining ong jaq jaghalauynda (2 surette ay jәne jebe belgisimen kórsetilgen), al ekinshisi Ayat ózenining sol jaq jalauynda ornalasqan (5 surette ay jәne jebe belgisimen kórsetilgen).

5 suret. Ayat ózenining sol jaghalauyndaghy «Qyz molasy».

B.Maylinning Dәmbar bolysynyng №8 aulynda, yaghny Ayat ózenining boyynda dýniyege kelgeni belgili. Olay bolsa, «Shúghanyng belgisi» dep otyrghan beyit osy boluy mýmkin degen oy da qylang berui qisyndy (kartanyng 1918 jyly jariyalanghanyn, al «Shúghanyng belgisi» povesi alghash ret 1914 jyly jazylghanyn eskersek, mezgildik araqashyqtyq óte jaqyn).

Ayat ózeni boyyndaghy «Qyz molasynyn» manynda, shygharmada aitylatynday, birneshe kól ornalasqan jәne onyng janynan shyghystan batysqa qaray sozylghan qara jol ótedi. Shygharmada jolaushylar «qúbylagha», yaghny batysqa qaray jolaushylap bara jatady, demek kartada belgilengen qara joldyng baghyty soghan sәikes keledi. Búghan qosa «Shúghanyng belgisi» ornalasqan jerdi sipattaytyn mәtinge nazar audarayyq: «Mynau aldymyzdaghy ýlken kól «Qamysaqty» ghoy: osynyng sol jaghyn ala jýrip ana shanyrqay kóringen Obanyng belesinen tura assaq aldymyzdan bir kishkene sýrleu keledi. Sol sýrleumen baryp Shúghanyng belgisinen qara joldy qiyp alamyz, - dedi. ...Býgingi shyqqan auylynyzdy «Ereken» auyly deydi. Sodan ary qaray ózenning boyy jalpaghynan el. Bir atanyng balasy jýz elu-eki jýz ýiler bar. Qys qystaulary basqa bolghanmen, jaz kóbine birigip otyrady. Mynau aldymyzda kóringen «Qamysaqty» deytin kólimiz. Osynyng manayy jybyrlaghan shúqyryndy tomar. Avgustan bastap osynyng basy elmen tolady. Ár tomargha tórt-bes ýiden qonyp bólek-bólek otyrghandary. ...Bala kýnimizde anau kóringen tóbening basynda talay asyq oinap edik... ol da bir dәuren... iya... búl auyldyng kýzge qaray qonatyn jeri, jazghytúrghy avgusqa deyin otyratyn jaylauymyz, búl kýnde Shúghanyng belgisi atandy, búryn «Targhyl ógiz soyghan» deushi edik. Ýlken kól, manayy tolghan shorqyndy su...ol uaqytta jerding berekesi qanday?!».

Kartadaghy «Qyz molasynyn» manynda Qaratomar, Qaraqogha jәne Tottabay atty kólder ornalasqan. Jazushynyng «shúqyryndy tomar» dep otyrghany kartadaghy Qaratomar kóli, «Qamysaqty kóli» dep otyrghany Qaraqogha kóli, «Erekeng auly» dep otyrghany Irsary (Ersary) qystauy, «Targhyl ógiz soyghan ýlken kól» dep otyrghany Tottabay kóli bolar, bәlkim, kim bilsin? (5 surette kólder - dóngelek, qara jol – iyrek, qystau - júldyzshamen belgilengen). Desek te, kórkem shygharmanyng jalpy tabighatyna oray jazushy qiyaly «Qyz molasynan» әdeby tuyndy shygharu mýmkin ekenin eskersek, kartadaghy tarihy belgini bir qaperge alyp qoyghan da jón bolar dep sanaymyz. Sebebi B.Maylinning shygharmasy qanday baghagha bolsa da layyq, sondyqtan oghan qatysty qyzyghushylyq toqtap qalmasy anyq. Aytpaqshy, zertteushiler bolashaq jazushygha bilim bergen Arghynbaev Ábdirahman degen kisi edi desedi. Onyng «Shúghanyng belgisindegi» Ábdirahmangha qatysy bar ma, joq pa – ol da belgisiz.

Kartada kól atauylaryna qatysty qyzyqty kórinister bar. Bizding nazarymyzgha erekshe týsken ataular - «Egiz kól», «Ayna kól», «Aday kól» (1 surettegi kók týsti dóngelekterge nazar salynyz). Egiz kól -  Qostanay ónirinde jii kezdesetin «Qos kól», «Qorjyn kól» dep atalatyn ataulardyng sinoniymi. Ayna kól – aq, jaltyr (jyltyr) degen maghynadan tuyndaghan. Osy orayda, Aqkól, Jaltyr dep atalatyn kólder qazaq dalasynda jii kezdesetinin atap ótuimiz kerek. Búlardyng bәri bir maghynadan órbiytin ataular. Al Aday kól - qazaq ru-taypalarynyng jaylau-qystau bolyp kóship jýretin túrmys-tirshiliginen habar beretin gidroniym. HÝIII-HIH ghasyrdyng derekterinde batys ónirdegi Kishi jýz taypalary jaz jaylaugha  Or ózenderining joghary aghasyna deyin kóship keletindigi aitylady. Jalpy, Qostanay uezining batys bóligin Kishi jýzding Jaghalbayly, Jappas, Shómekey, Tama, Ramadan, Teleu rulary jaylaghan.

Týiindey kelgende, jer-su ataulary halqymyzdyng bizge qaldyrghan tarihy, múrasy. Ony sol tarihy qalpynda saqtau – órkeniyetti elding mәdeny qúndylyqtary qatarynan oryn alatyn ónege.

Almasbek Ábsadyq,

ghylym doktory, Qostanay qalasy

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 285
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 155
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 409