Bizde bir jaman әdet bar, úly túlghanyng obrazyn sahnada kim oinasa, soghan jabysa qalamyz. Mysaly, Abylay handy Túnghyshbay Jamanqúlov oinap edi. Abylay hannyng salynghan sureti Túnghyshbaydan aumay qaldy. Halyqqa úsynylyp jýrgen Abay beyneleri jóninde de osyny aitar edik.

Kezinde sahnada somdaghan Qaliybek Quanyshbaevtyng grimdep jasaghan, Abay beynesine sәl úqsaytyn keskindi júrtqa úsynghanda ne tabamyz? Bir jaghynan búl әrtisting beynesi (ong jaqtaghy suretke qaranyz). Álem-jәlem, danagha tәn sipat joq, qúddy quyrshaq siyaqty. Belgisiz bir suretshining (estuimshe ózbek) osy júmysy kitaptardyng múqabasynda, mektep qabyrghalarynda, teatrda, mekemelerde, keybir oqulyqtar betterinde jýr. Búl bizding mәdeniyetimizding tómen ekenin, kýldibadamgha әues ekenimizdi bayqatady. Qúdaygha shýkir, Abaydyng óz fotosy bar emes pe, sony halyqqa keninen taratugha nege qorlanamyz?

Qylqalam sheberlerining birqatary, belgilisi bar, belgisizi bar keskindeme ónerinde Abay obrazyn jasaugha talaptandy. Suretshilerge dauym joq, әrkim daryny, shamasy jetkeninshe salady. Olardyng sәttisi de, sәtsizi de barshylyq. Ómirdegi Abaydyng beynesi (sol jaqtaghy foto) men kórkem shygharmadaghy (surettegi) Abaydyng beynesin shatastyrmauymyz kerek. Alysqa barmay-aq qoyayyq. Ózimiz biletin orystyng Pushkiyni men Tolstoyynyng esimi atalsa, tanys beyne kóz aldymyzgha kele qalady. Kәdimgi qarapayym fotonyng sanagha etetin әserin osydan-aq bile beriniz. Al orystyng qos alybynyng kórkem beynesi myndap sanalady. Olar ony ornymen qoldanady.

Osynday Abaydy kórgende ne zamangha, ne adamgha ókpe aitaryndy bilmeysin. Osy suret “Qazaq ensiklopediyasynyn” 1 tomynda (1998j.), “Abay” ensiklopediyasynda, “Abay” jurnalynda jarqyrap túr. Búl suretti saqtap, Múhtar Áuezovke úsynghan Abaydyng balasy Túraghúl. Abaydy kózimen kórgen, Túraghúldyng qyzdary, osydan birer jyl búryn 90 jasqa kelip qaytys bolghan Aqila (Aqysh) jәne Maghrifa (Mәken) apaylardyng ýiining tórinde osy suret túratyn. “Abay atalaryng osy kisi, óni-týsi osynday” – dep aitushy edi olar. Ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn jalghan Abay beynesi bizge ne ýshin kerek?

Búl mýmkin últtyq iydeologiya salasynda tәrtip pen jýiening joqtyghynan shyghar. Úly adamdardyng beynesi – tәrbie qúraly. Onyng últtyq sipaty bar. Bir qaraghanda eleusizdeu kóringenimen, oghan jýrdim-bardym qaraugha jol joq. Abaydyng shynayy, túraqty beynesin Alash sanasyna siniretin kez jetti.