Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Janalyqtar 5922 0 pikir 5 Mausym, 2013 saghat 07:20

Berik Uәli: «Keshe ghana menimen әriptes bolyp jýrgen jurnalistterding ózi synaghanda, tanghaldym»

Belgili jurnalist, Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparaty basshysynyng orynbasary-baspasóz qyzmetining basshysy Berik Uәly júrt biletin azamat. Elimizdegi birneshe respublikalyq telearnalarda qoghamdyq-sayasy baghdarlamalar jýrgizip, kórermenning kónilinen shyqqan telejurnalist. Keyingi bir jylda Ontýstik Qazaqstan oblysyna memlekettik qyzmetke taghayyndalyp, ol jaqta da memleket pen últ sharuasy jolynda biraz sharualar atqaryp, el auzynda jýr.

Áriptesimiz Berik Uәly tómendegi súhbatta ózining ósken ortasy, ómir joly, jurnalistika, qogham, ziyaly qauym jәne basqa taqyryptar tónireginde oiyn aitqan.

Abai.kz

 

 

 

 

«Bizde Últtyq partiya joq qoy»

 

Belgili jurnalist, Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparaty basshysynyng orynbasary-baspasóz qyzmetining basshysy Berik Uәly júrt biletin azamat. Elimizdegi birneshe respublikalyq telearnalarda qoghamdyq-sayasy baghdarlamalar jýrgizip, kórermenning kónilinen shyqqan telejurnalist. Keyingi bir jylda Ontýstik Qazaqstan oblysyna memlekettik qyzmetke taghayyndalyp, ol jaqta da memleket pen últ sharuasy jolynda biraz sharualar atqaryp, el auzynda jýr.

Áriptesimiz Berik Uәly tómendegi súhbatta ózining ósken ortasy, ómir joly, jurnalistika, qogham, ziyaly qauym jәne basqa taqyryptar tónireginde oiyn aitqan.

Abai.kz

 

 

 

 

«Bizde Últtyq partiya joq qoy»

 

– «Berik Uәli» degen esimdi qazaqstandyqtar eng әueli telearna arqyly tanydy. Rasyn aitu kerek, Siz jýrgizgen «Doda» tok-shouynyng asygha kýtetin keng auditoriyasy bolatyn. «Habar» arnasyndaghy, bir qaraghanda, tym resmiyleu kórinetin «Betpe-bettin» de betin beri búryp, halyqqa birshama jaqyndattynyz. Qoghamdyq júmystardan da shet qalmaysyz. Al, osydan toghyz ay búryn Shymkentten bir-aq shyghyp, memlekettik qyzmetke qadam bastynyz. Sondyqtan júrtshylyqqa ózinizdi jaqynyraq tanystyrsaq degen oiymyz bar...

– Tuyp-ósken auylym – búrynghy Semey oblysynyng Aqsuat audanyna qarasty Oishilik auyly. Mektepti sonda bitirdim. Oishilik – qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan auyl. Ata-anam – qarapayym enbek adamdary. Býginde songhy 10 jyldan beri Almaty qalasynda túrady. Jalpy, mening boyymdaghy jurnalistikagha degen iykemdilik pen beyimdilik әke jaghymnan da, sheshe jaghymnan da boldy dep oilaymyn. Mysaly, biz jazushy Qabdesh Júmadilovpen – nemere aghayynbyz. Bizding әkemiz ben ol kisi 1962 jyly Qytaydan beri ótip, Aqsuatqa qonys tepken. Tarihtan belgili, patshalyq Resey men Qytaydyng Sini imperiyasynyng arasyndaghy memlekettik shekarany belgileu kezinde qazaqtyng biraz jeri Qytay aumaghyna qalyp qoydy. Yaghni, Shәueshek óniri ataqonysymyz bolghan. Jeti atamyzdyng ziraty sol jaqta. Shәueshek – Maqanshynyng arghy jaghy. Kóshting búidasyn ústap kelgen – Qabdesh aghamyz. Aghayyn-tuystardyng barshasy sol kisining sonynan ilesipti. Ruymyz – Nayman. Tólegetaydyng tórt balasy bolghan: Qarakerey, Sadyr, Matay, Tórtuyl. Biz sol Tórtuyldan taraymyz. Shyny kerek, jón súrasyp, ruymyzdy aityp jýrgenimiz qazir ghoy. Ózimizding Nayman ekenimizdi Almatygha kelgen song ghana bilgenbiz. Sebebi Shyghys Qazaqstandaghy qazaqtardyng 99 payyzy Nayman ruynan bolghandyqtan, ýlken atasynyng atyn atap, týsin týstemeydi eshkim. Mening oiymsha, ru degen qyz alysu-qyz berisu, jeti atandy, tegindi bilu ýshin, qan tazalyghy ýshin ghana qajet. Anam Qarakereyden taraydy. Naghashylarym da ot tildi, oraq auyzdy. Sózding qadirin týsingen, sózge toqtaghan, sózben toqtata bilgen jandar. Men – ýiding ýlkenimin. Menen keyin eki qaryndasym, eki inim bar. Barlyghy – ýili-barandy. Inilerimning biri Astanadaghy «Qazaqstan» Últtyq telearnasynyng operatorlar bólimin basqarady. «Shymkentte jalghyz jýrmeyin, sýienetin inim bolsyn» degen niyetpen ekinshi inimdi «Astana» telearnasynda qyzmet etip jýrgen jerinen júmystan shygharyp alyp, osynda erte keldim. Qazir «31-arnanyn» Shymkenttegi menshikti tilshiler qosynynda enbek etude. Eki qaryndasym Astanada túrady.

...1980 jyldardyng ayaghy men 1990 jyldardyng basynda qazaq tiline basymyraq kónil bóline bastaghanda, mektebimizde qazaq tili men әdebiyetin terendetip oqytatyn arnayy synyp ashyldy. Mine, sol synypta tórt jyl bilim aldym. Jurnalistikagha keluime osynyng da yqpaly tiydi-au. Onyng ýstine ústazymyz, qazaq tili men әdebiyeti pәnining bilgir mamany Zәitýna Srayylova mening osy salagha bet búruyma óz ýlesin qosty dep esepteymin. Synyptastar arasynda da bәsekelestik kýshti boldy. Keyin Almatygha joghary bilim alugha kettim. Temirbek Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq óner akademiyasyn (Búrynghy Almaty teatr jәne kino instituty) «kinotanushy-redaktor» mamandyghy boyynsha tәmamdadym. Ol uaqytta, yaghni, tәuelsizdik jyldarynda búl tyng mamandyq-tyn. Múnday mamandyq Kenes odaghy túsynda tek Mәskeudegi Býkilodaqtyq memlekettik kiynematografiya institutynda (VGIYK) ghana oqytylatyn. Belgili kinotanushy, qazaqtyng manday aldy kinosynshylarynyng biri Bauyrjan Nógerbekting kursynda bilim aldym. Ámen Qaydarov, Talghat Temenov, Erkin Juasbekov, Esmúqan Obaev, Ersayyn Ábdirahmanov, Satybaldy Narymbetov, Ákim Tarazi, Serik Apyrymovtar dәris oqydy. Enbek jolym 1997 jyly «Tan» telekompaniyasyndaghy «Almaty janalyqtary» aqparattyq baghdarlamasynyng korrespondenti qyzmetinen bastaldy, sonyra «NTK» telearnasynyng janalyqtar qyzmetinde enbek ettim, ony basqardym. Odan keyin «31-arnada» qyzmet atqaryp jýrgende «Informburogha» basshylyq jasap, «Erkin sóz», «Doda» atty tok-shoulardy dýniyege әkeldim. 2005 jyly Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining magistraturasyn bitirdim. Telejurnalistika mamandyghy boyynsha. Mine, osy ortalar meni shyndady, qalyptastyrdy. Biyl mektep bitirgenime 20 jyl toldy. Sonyng 14 jyly Almaty qalasynda ótti de, 5 jyl Astanada júmys istedim. «Habar» agenttiginde enbek ettim. Manday terim zaya ketken emes, әjeptәuir jetistikterge jettim: «31-arnadaghy» «Erkin sóz» avtorlyq baghdarlamam ýshin 2003 jyly Qazaqstan Jurnalister Odaghy syilyghynyng laureaty atandym; 2004 jyly «Órkendeu, Demokratiya jәne Sóz bostandyghy» atty últtyq konkurstaghy ýzdik enbegim ýshin YuNESKO-nyng arnayy diplomyna ie boldym; 2006 jyly «Doda» qoghamdyq-sayasy tok-shouym Qazaqstan Jurnalister Akademiyasynyng «Ýzdik tok-shou» nominasiyasy boyynsha «Altyn júldyz» jýldesin jenip aldy. 2007 jyly «Habardaghy» «Betpe-bet» baghdarlamasy ýshin 10-shy mәrte ótken «Shabyt» halyqaralyq bayqauynda «Televiziya salasyndaghy ýzdik jurnalistik júmys nominasiyasy boyynsha Marat Barmanqúlov atyndaghy diplommen» marapattaldym. Aytpaqshy, kóbinese aityla bermeydi, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng iyegerimin. Kóp dos taptym, әriptester taptym. 2000-2007 jyldardyng aralyghyn qazaq jurnalistikasynyng naghyz damu kezeni dep bilemin. Sol kezenderde sóz bostandyghyna ýlesimdi qosqanymdy maqtan tútamyn.   

– Kino salasyn nelikten tandamadynyz?

– Mening mamandyghym kino týsirushi nemese kinoakter emes, kinotanushy. Búl degeniniz – kino synshysy, yaghny maqala jazushy, kino salasyna mamandandyrylghan jurnalist. Meninshe, jurnalistikadan alys emes. Kinosynshy tek qana kinomen ainalysuy kerek dep oilamaymyn.

– Shamalauymsha, sol jyldary qoghamgha kinosynshy qajet bolmay qaldy-au...

– Ol jyldary, shyny kerek, kino da týsirilmey qaldy ghoy. «Baytal týgil bas qayghy» demekshi, kino týsiru bylay túrsyn, «Qazaqfilimnin» ózi «shyqpa, janym, shyqpanyn» kýiin keship jatqan-túghyn.   

– Al, jurnalistikanyng qara qazany qashannan búrq-sarq qaynap jatatyny belgili...

– Áriyne, jurnalistikagha әdepki qadam basqan uaqytta mәdeniyet, teatr hәm kino taqyryptarynda qalam terbep jýrdim. Alayda jurnalistikanyng qara qazanyna bir týsken son, bas redaktorgha «Mening mamandyghym «kinosynshy-redaktor» edi. Tek osy salagha qatysty maqala jazayynshy!..» dep qalay aitasyn?! Kýndelikti neshe týrli oqighalar oryn alyp jatady. Naghyz baluangha on-soly birdey boluy kerek, taqyryp tandamaytyn boldyq qoy. Izdendik. Ózgelerden ýirendik. Ásirese, qazirgi tanda «Megapoliys» gazetining bas redaktory qyzmetin atqaryp otyrghan Igori Shahnovichting «NTK» men «31-arnada» orys tilindegi janalyqtardy dayyndau tәsiline tәnti bolatynbyz. Dmitriy Basiyev, Sergey Tuniyk, Aleksandr Talanov sekildi evrey últynyng maytalmandarymen tize qosa júmys istep, aqparatty jyldam izdep tabuda birtalay tәjiriybe jinaqtadyq. Jasyratyny joq, bizder ýshin ýlken mektep boldy. Ol kezderde qazaq tilindegi janalyqtar kýnine bir-aq ret efirge shyghatyn. Keshke. «31-arnada» enbek etip jýrip, qansha qiyn bolsa da, janalyqtardy kýnine 4 mәrte shygharugha qol jetkizdik. «Orys redaksiyasynan qalmayyq. Kerisinshe, basyp ozayyq!» degen maqsat qoyyp, erekshe ynta-yqylaspen júmys istedik. Moyyndau kerek, últtyq mәseleler tónireginde sóz qozghaghanda, aldymyzgha qara salmaytyn dengeyge jettik. Erlan Qarin dosymnyng «Qazaq jurnalisteri key jaghdayda Últtyq partiyanyng mindetin atqaryp jýredi» dep aitatyny bar. Meninshe, qazir de solay. Últtyng mýddesin ýnemi qazaq jurnalisteri qorghap jýretini ras, óitkeni bizde Últtyq partiya joq qoy.    

– «Sol olqylyqtyng ornyn últyna shyn jany ashityn jurnalister toltyryp jýr» deysiz ghoy.

– Álbette.

– Álginde «Evrey jurnalisterinen kóbirek ýirendim» dediniz. Degenmen Fariza Ongharsynovanyng «Ústazsyz jolda sónbek kýn...» deytini taghy bar...

– Eshkim aspannan ayaghy salbyrap týsken joq. Jurnalistikada qasymda jýrgen әriptesterimning barshasyn ústazym dep bilemin. Degenmen bir toqtala ketetin jayt, enbek jolym «Tan» telearnasynan bastalghanda, 20 jastaghy saryauyz balapan edim. «Qazaqstan-1» telearnasy qojyrap jatqan tústa Núrtileu Imanghaliyúly «Tan» telearnasynda qyzmet atqardy. «Oy-kókpar» degen habar jýrgizdi. Sonda men sekildi jas jurnalisterdi montajdau studiyasyna kirgizip alyp, baghdarlamany kórermenge barynsha shynayy jәne jyp-jinaqy úsynu ýshin, montajdaudyng qyr-syryn ýiretetin. Ol kisimen birge otyryp, montaj jasau – bir ghaniybet. Súhbat berushi adamnyng emosiyasyn, mimikasyn, oilanyp qalghan qas-qaghym sәtterin, t.b. úsaq-týiek elementterdi efirge shygharu ózin-ózi aqtay ma, joq pa – osy mәselelerdi kóp ýiretti. Ár kadrdyng qadirin Núrtileu aghamnan ýirendim desem, artyq aitqandyq emes. Sol sebepti Núrtileu aghany televiydeniyedegi «Ústazym» dep aitugha tolyq qúqyghym bar. Joghary oqu ornynda bilim aldym, magistratura bitirdim, biraq búlardyng jóni bir basqa da, jurnalistikany praktikalyq túrghydan mengeru bir basqa eken. Tipti arasy jer men kóktey desem de bolady. Sonday-aq Tólegen Smaghúlovtan da biraz nәrse ýirendim.

– Endi ózinizde shәkirt bar ma?

– Qúdaygha shýkir, eki jylgha juyq Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde telejurnalistika pәninen dәris berdim. Tipti, bir kuratordyng dekrettik demalysqa shyghuyna baylanysty studentter meni attay qalap, rektorlaryna ótinish jazyp, bir jarym jylday kursqa jetekshilik ettim. Sol shәkirtterim «Biyl uniyversiytetti tәmamdaghanymyzgha 5 jyl toldy. Basqosuymyzgha keliniz, bizding ortamyzda bolynyz!» dep Almatygha shaqyryp jatyr. Odan bólek bir jylgha juyq Temirbek Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq óner akademiyasynda telekommentatorlyqtan dәris oqydym. Eki oqu ordasynda da jarty-jarty mólsherlememen júmys istedim. Ol uaqytta «31-arnada» «Doda» baghdarlamasyn jýrgizetinmin, qolym sәl bostau. Studentterge teoriyalyq sabaqty auditoriyada ótsem, praktikalyq sabaqty «Dodanyn» týsirilim barysynda jýrgizemin. Esimderin atap, qanattandyryp qoyayyn, olardyng arasynan myqty jurnalister shyqty. Mysaly, «Úlan» gazetindegi Serikbol Hasan, «QazaqTV-daghy» Jarqyn Sәlenúly, Jadyra Mýrsәlimova, Inga Imanbay, t.b.     

– Siz alghash qadam basqan uaqyttan kýni býginge deyin qazaq jurnalistikasynyng dengeyi qanshalyqty artty?

– Jurnalistika qaynap jatyr ghoy. Biraq neni qaynatyp jatyr? Zaman talabyna oray barlyq salada da aqparat aghymy kýshti. Al, ony beru formasy men júrtshylyqqa jetkizu dengeyi qalay? Búl – basqa әngime.

– Býgingi qazaq jurnalisteri, jogharyda óziniz aitqanday, Últtyq partiyagha mýshe bolarlyq dәrejede me?

– Ol әr basylymnyng óz ústanymyna baylanysty. Jәne ol gazetting qay aimaqtan shyghatyndyghy da ról oinaydy. Mysaly, Shymkent pen Almatynyn, Almaty men Astananyn, Astana men Shymkentting jurnalisterin bir-birimen salystyra almas edim. Astana men Almatydaghy jurnalister kóbinese entuziazmmen júmys isteydi. Kýnin kóre almay, pәter jaldap jýrui mýmkin, әitse de últ ýshin, onyng mýddesi ýshin kәsibine adal bolyp jýrgen әriptesterim jetkilikti. Men súhbatty ótirik kólgirsu ýshin nemese bireulerge únau ýshin bergim kelip túrghan joq: Shymkenttik jurnalister renjimesin, men olardy almatylyq ta, astanalyq ta әriptesterimen salystyra almaytynym ras. Dengeyleri basqasha ekenin ózderi de biledi. Biraq Shymkentting bir artyqshylyghy, biznesti jaqsy damytqan. Ony moyyndau kerek. Jurnalistikany aqsha tabu joly men bizneske ainaldyrghany jóninen Almaty men Astana talasa almaydy. Tipti kemshin týsip jatyr dese de bolady. Óz kezeginde shymkenttik jurnalister ýshin últtyq mýddege qatysty mәselelerding birinshi orynda túrmaytyny ras. Men búl pikirdi salystyrmaly týrde aityp otyrmyn. Jәne búl – mening jeke pikirim. Sebebi, mende salystyru mýmkindigi bar: 14 jyl Almatynyng qaynaghan jurnalistikalyq ortasynda jýrdim, bes jarym jyl Astanada túrdym, al, Shymkentte ómir sýrip jatqanyma 9 ay boldy, yaghny bir jylgha juyq merzim. Sondyqtan qazaq jurnalistikasy qanshalyqty Últtyq partiyanyng rólin atqaryp jatqandyghyna kóz jetkizu ýshin Shymkentten shyghatyn 5 gazetti, Almatydan shyghatyn 5 gazetti, Astanadan shyghatyn 5 gazetti qatar qoyyp, salystyryp qaray salsanyz boldy.       

– Sirә, demokratiyalyq memleket ekendigimizding kórinisi shyghar, oppozisiyalyq basylymdardan da kende emespiz. Qalay oilaysyz, sol gazetterding ústanymdary, qalyng búqaragha úsynyp jatqan dýniyeleri qanshalyqty obektivti?

– Oppozisiyalyq basylymdar, әriyne, bizge kerek. Jәne olar jetkilikti. «Onday basylymdar kerek emes» deu qoghamnyng damuyna balta shabu dep bilemin. Mýmkindiginshe oppozisiyalyq gazetterding barlyghyn qarap shyghugha tyrysamyn. Sayttaryna kóz jýgirtip otyramyn. Al, biylikke tiyesili basylymdar ne jazyp jatyr? Ony da saraptaymyn. Ózderin tәuelsiz sanaytyn, әitkenmen qúryltayshylarynyng soyylyn soghatyn aqparat qúraldaryn da nazardan tys qaldyrmaudy mening qazirgi qyzmetim mәjbýrleydi hәm mindetteydi. Barlyghyn oqyp shyghyp, sonyng ishinen tek ózime qajettisin ghana alamyn. Oghan ózimshe ishtey taldau jasap, qajet jerinde paydalanamyn. Tipti keyde tәuelsiz basylymdardyng tirligimizdi shiratugha, eleusiz qalghan problemalardyng der kezinde sheshiluine septigi tiyetin tústary da kezdesedi. Jauyrdy jaba toqyghannan eshkim eshtene útpaydy ghoy.       

 

«Ishtey qynjyldym, biraq ony syrtqa shygharmadym»

 

– Beke, telejurnalist retinde ayaqqa nyq túryp, tanymaldylyghynyz artqan son, Astanagha qonys audaryp, «Habar» agenttiginde júmys istediniz. Songhy jyldary «Núr Otan» HDP-nyng Jemqorlyqqa qarsy media ortalyghyna da jetekshilik ettiniz. «El qúlaghy elu» ghoy, «Keyingi jyldary basshy túraqtamay ketken OQO әkimi baspasóz qyzmetine Berik Uәly keledi eken» dep jeldey esken gu-gu әngimeni aldyn ala biz de estidik. Biraq ilana qoymaghanbyz, «Astana men «Habardy» tastap... Áy, qaydam!» destik. Qalay kelip qaldynyz? Búl qyzmet nesimen eliktirdi?

– «Jurnalistikany týbegeyli tastadym» dep aita almaspyn. Óitkeni shygharmashylyqpen ainalysugha memlekettik qyzmetting zany boyynsha tyiym salynbaydy. Ózderiniz kórip jýrsizder, Shymkentte osy lauazymdy atqaryp jýrsem de, Almaty men Astanagha baryp, «Amanat» intellektualdy pikirsayys klubynyng otyrystaryn ótkizip túramyn. Búl – qoghamdyq júmys. Osynda kelerde búl mәselening basyn ashyp alghanmyn. Sonymen qatar, respublikalyq basylym betterinde pikir bildirip, maqalalar jariyalap túramyn. Sondyqtan jurnalistikadan aitarlyqtay qol ýzgen joqpyn. Onyng ýstine oblys әkimdiginde tikeley baspasózben júmys isteytin salada otyrghandyqtan, әriptesterimmen kýndelikti baylanystamyn. Bizding maqsatymyz – halyq pen biylikti barynsha jaqyndatu, bir-birimen aralastyru.   

Al, Shymkentke qalay keldim? Birinshiden, úsynys týsti. Ekinshiden, «Habar» telearnasynda enbek etip jýrgende, shyny kerek, birneshe memlekettik qyzmetkermen súhbat qúrdym. Sonda keybir mәselelerding sheshiluine ózim de aralasyp, yqpal etuge bolatynyna talay ret kóz jetkizgenmin. «Memlekettik qyzmette nege istep kórmeske?!» dep oilaytynmyn ishtey. Áytse de myna lauazymgha aldyma arnayy maqsat qoya otyryp kelgen joqpyn. Úsynys týsti. Onyng ýstine el auzynda «Adamgha ómir bir-aq ret beriledi, sondyqtan ony jangha jayly Shymkentte ótkizu kerek» degen sóz bar ghoy. Kiyeli hәm qazynaly Ontýstikti kóreyin dep oiladym. Ras, «Shymkentke barmaq oiym bar» degenimde, júrttyng bәri ýreylenip «Qaytesin! Barmay-aq qoy!..» dep óre týregeldi. Qúnanbay «Myqty bolsan, bopsagha shyda» demeushi me edi?! Qasym Amanjolov «Nar tәuekel! Qúlash úrdym qiyngha, Qayrat shirkin alyp shyqsa, qiyn ba?!» deydi. «Ne de bolsa, baryp kóreyin» dep sheshtim. Al, keybireuler «Dúrys, ol mektepten ótu kerek. Shymkentte júmys istesen, kez kelgen jerde qinalmaysyn» dep kenes berdi. Aqyrynda Shymkentke barudy úighardym. Bir jaghynan, ózimning mamandyghymnan alys emes sala.

– Degenmen jana qyzmetke kirisken bette-aq syn sadaghyna iliktiniz...

– Syn shyn hәm әdil boluy kerek. Syngha ystyqtap, synaushylardyng aldynda aqtalyp nemese olarmen daulasudyng qajeti joq. Syndy bir shetke jiyp qoydym da, júmysyma kiristim. Mening atqarghan tirligimning barysyn kórmey-aq, bir ay nemese jýz kýn ótpey-aq, birden synaugha kóshkenderdi, shyny kerek, týsinbedim. Tipti keshe ghana menimen әriptes bolyp jýrgen jurnalisterding ózi synaghanda, tanghaldym. «Bolar elding balalary birin-biri batyr» deushi edi. Qoldap-qolpashtaudyng ornyna... Ishtey qynjyldym, biraq ony syrtqa shygharmadym. Memlekettik qyzmetke kiriskenime 9 ay boldy ghoy, osy merzim aralyghynda da bәrin qyryp tastadym demeymin. Áytkenmen belgili bir maqsat-mýddelerdi, júmysty jýielendirgenimiz ras. «Syrt kóz – synshy», ony Astanadaghy әriptesterimiz bayqap, baghalap otyr. Negizgi júmystyng әdil baghasyn beretin – halyq, syrt kóz. Jalpy, syndy dúrys qabyldaymyn. Ystyqtap-terleytinderding sanatynan emespin. Ádiletsiz synalyp jatsam, «It ýredi, keruen kóshedi» deymin de, qoyamyn. Kimning kim ekenin bylayghy júrt onsyz da biledi ghoy.  

– Bizding payymdauymyzsha, memlekettik qyzmettegi búl alghashqy lauazymynyz sayasy mansabynyzdyng basy sekildi.

– Ony bir Alla biledi. Kýn sayyn ózgeristerdi bastan keshirip jatqan zaman. Qazir bir saghattan keyin ne bolarynan beyhabarmyz. Onyng ýstine jurnalistika men sayasattyng auyly birinen-biri alys emes. Jurnalist pen sayasatker әrdayym elding kóz aldynda jýredi. Jurnalisterding arasynda el basqaryp, biylik qúryp jatqandar da kóp. Jәne ómir boyy memlekettik qyzmet atqaryp, keyinirek publisist bolyp jýrgender de tabylady... Jalpy, Qazaqstan – jas memleket. Sol sebepti qazir qay salada jýrsek te, elding damuyna, kókeykesti mәselelerding óz sheshimin tabuyna barynsha atsalysuymyz qajet. Jurnalist te, memlekettik qyzmetker de, eginshi de – barshasy osy jadynan shygharmaghany lazym.

Qazaqstandyq qoghamgha oy tughyzghan, әlemdik dengeydegi sayasy sarapshylar arasynda әrqily pikirlerding taqyrybyna ainalghan  Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik qyzmetine jana modeli boyynsha engizilgen ózgerister zandy kýshine endi. Memlekettik qyzmet isteri agenttigining tóraghasy Álihan Bәimenov memlekettik qyzmetting jana modelin úsyndy. Kadrlardy irikteu men jogharylatuda meritokratiya qaghidasyn kýsheytu, «A» basqarushylyq korpusyn qúru, basqaru tetikterin jetildiru jәne kadr qyzmetining mәrtebesin kóteru, memlekettik qyzmetshining tәrtibi men etikasyn baqylau jana modeliding baghyttary bolyp tabylady. Jana jýiede memlekettik qyzmetshiler sayasy qyzmetshiler«A» jәne «B» korpusyndaghy memlekettik qyzmetshiler bolyp ýshke bólindi. Múnday reformagha kózqarasynyz qanday?

– Memlekettik qyzmetker retinde jana reformany qoldaymyn. Erte me, kesh pe, búl reformanyng bolatyny anyq-tyn. Memlekettik qyzmet isteri agenttigining tóraghasy Álihan Bәimenovting osynau bastamasy qúptarlyq-aq. Men ol kisini búrynnan tanimyn: qúr sózben shekteletin nemese bir isti jylt etip kózge kórinip qalu ýshin ghana atqaratyn azamat emes. Múnday ózgeristen keyin komandalyq jýiege tosqauyl qoyylyp, memlekettik qyzmet baspaldaqtarymen kil myqty, sapaly kadrlardyng ghana ósuine mýmkindik tua ma degen ýmit bar. Meninshe, reformany jýzege asyru endi bastaldy, sondyqtan ә degennen synaugha bolmaydy. Jalpy alghanda, qazir senimsizdikten góri ýmit basym. Óz basym «Rezervte túrghandargha mýmkindik tuady» degen oidamyn. Ár reformanyng ózindik janashyldyghy bolady ghoy, sol janashyldyqtan jaqsylyqty kýteyik.     

– Test tapsyryp, baghynyzdy synap kórginiz kelmey me? 

– Memlekettik qyzmetke kelgenime 9 ay boldy. Sol sebepti belgilengen tәrtip boyynsha «A» korpusyna enbek ótilim jetinkiremegendikten, synaqqa qatyspadym. Onyng ýstine ózimdi osy salada әli de biraz shyndamaq niyettemin. Korpustargha enudi, sayasy qyzmetshiler qataryna qosyludy keleshekte kóre jatarmyz, «ýmitsiz – shaytan» ghoy.

«Estigen qúlaqta jazyq joq», «Berik Uәly Ontýstiktegi «missiyasyn» oryndap bitken son, qaytadan Astanagha oralyp, әjeptәuir memlekettik lauazymnyng tizginin ústaydy» degen joramaldar aitylyp jýr. 

– «Jaqsy sóz – jarym yrys», halyq meni solay baghalap, ýlken senim artyp jatsa, sol ýdeden tabylugha tyrysamyz ghoy. Qúday qalasa deyik әzirge. Dәl qazir bolashaqty oilap, qiyalgha erik beruge uaqyt joq. Aldyma qoyylghan mindetter bar, solardy atqaruym qajet. Aynalyp kelgende, barlyghymyz osy ónirde Elbasynyng sayasatyn iske asyrugha ýles qosyp, septigimizdi tiygizip jatyrmyz dep esepteymin. Jogharydan qanday tapsyrma týsse de, oryndaugha dayynbyz.

– Sayasatta kimderdi ýlgi tútasyz?

– Últ ýshin, memleket ýshin jasandy, aldausyratqan emes, shynayy pikir bildire alatyn kez kelgen sayasatkerdi ýlgi tútamyn. Memlekettik qyzmet atqarsa da, qoghamdyq júmystarmen ainalyssa da, eline janashyrlyq tanytyp jýrgen, sózi men isi qabysatyn azamattardy qashanda joghary baghalaymyn, olardyng sózderin jadyma týiip jýremin.   

– «Núr Otan» partiyasyna qay uaqyttan beri mýshesiz?

– Dosym Erlan Qarin «Núr Otangha» qyzmetke kelgende, qúttyqtap bardym. Men –  «Habardamyn». Erlan «Mynaday júmystardy atqaru mindeti túr» dep joba-josparlarymen bólisti. «IYdeyalaryng dúrys eken. Onda tize qosa júmys atqarayyq» dedim. «Amanat» kluby da sol kezde payda boldy. Partiyagha mýshe bolghanym da sol 2008 jyldan bastalady. Mening oiymsha, eshbir partiya jana memleket qúrmaydy. Olar memleketting mýddesi ýshin júmys isteui kerek. Sol sebepti memleketting mýddesin algha qoyyp túrsa, qaysysyna da mýshe bolugha bolady. Mәselen, Álihan Bókeyhanov «Mussondar» partiyasyna da, «Orystyng últshyl partiyasyna» da mýshe boldy. «Qazaghymnyng mýddesin qorghaytyn partiyanyng barlyghyna mýshe bolugha dayynmyn» dedi ol. Mәsele partiyanyng atauynda emes, onyng kóteretin eldik mýddesinde.   

 

«Shyndyqty aitsan, shynyraugha jiberedi»

– Dosynyz ben dúshpanynyzdy aiyra alasyz ba? Qaysysynyng ýlesi basymdau?

– Qúdaygha shýkir, dostarymnyng qatary qalyndap keledi. Áytpese qay túrghydan alghanda da, mende ilgerileushilik bolmas edi. Dos arttyruymnyng bir sebebi, men negizi ómirde optimist adammyn. Árqashan óz-ózime esep berip otyramyn. Tughan kýnim jyldyng basynda. Tughan kýnimde ishtey ótken jylgha esep berip, jana jylgha jana mindetter men josparlar qoyamyn. Men ýshin búl búrynnan qalyptasqan qaghida. Atqaratyn sharuamdy kýnge, aptagha, aigha, toqsangha, jylgha jiktep, eng әueli jýielendirip alamyn. Elmen kóp aralasamyn. Sodan iydeyalar tuyndaydy, sonymen ózimdi qanattandyryp, quattandyryp otyramyn. Kórgen-bilgenimdi kókeyge týyge tyrysamyn. Búl maghan tyghyryqtan shyghugha, jol tabugha kómektesedi. Men eshkimdi dúshpan sanamaymyn. Tipti baqtalasym, bәsekelesim dep te eseptemeymin. «Aqqa – Qúday jaq», qayda jýrseng de, sózing men ising adal boluy ýshin taza joldy tandau kerek. Key adamdardy bayqaymyn, bir әngimeni on adamgha on týrli etip aitady. Qaysysy shyndyq, qaysysy ótirik, sirә, ózi de úmytyp qalady-au. Sondyqtan adam birsózdi boluy kerek, sonda eshqashan adaspaysyn.    

– Pendemiz ghoy bәrimiz. Óz boyymyzda da myng san kemshilik bola túra, bireuding sózi, bireuding ózi únamaydy. Yaghny jaqtyrmaysyz. Onyng da Sizdi tәuir kóretini shamaly. Onday adammen qalay qarym-qatynas jasaysyz?

– Mәdeniyettilik kerek, etiyket kerek búl jerde. Jek kóretin adamym joq, biraq bar bolghan kýnde de men onymen sóilese beremin. Sebebi, keshirimshilmin.  

– Ziyaly qauymgha jýkteletin mindet esh uaqytta jenil bolmaghan. Últtyng kóshin sýiretin de, ruhyn tiriltetin de – solar. Jurnalisteriniz de – «ziyaly qauym» deytin sanattyng qúramynda. Býgingi qazaq qoghamynyng ziyaly qauymyna kóniliniz tola ma?

– Jurnalistikada jýrip, ziyaly qauymgha qatysty birneshe telehabarlar úiymdastyrghan adammyn. Búl taqyrypqa talay ret syny kózqarasymdy bildirgenmin. Áriyne, maqsatym ziyalylardy túqyrtu emes, oyatu edi. Óitkeni olar qoghamnyng lokomotiyvi boluy kerek. Meninshe, ziyaly qauymnyng qolynda diplomy boluy, qyzmette jýrui nemese jazushy boluy shart emes. Júrtshylyqqa sózin ótkize alatyn dualy auyzdyny biz ziyaly dep aitqanymyz jón. Ár auyldyn, әr audannyn, әr oblystyng nemese respublikalyq dengeydegi ziyalylar bolady. Jalpy, ziyaly qauym bar. Bolady da. Biraq әngime onyng qay kezde, qanday dengeyde ekendiginde. «Sol kisi ne aitar eken?» dep el elendep otyratyn, júrtshylyqty sonynan erte alatyn myqty-myqty aghalarymyz barshylyq. Ókinishke qaray, ýlken aghalarymyzdyng úsaqtalyp ketkenin de kórip jýrmiz. Kimning tarysy pisse, sonyng tauyghy bolyp jýrgender de úshyrasady. Qazir solardyng atyn atap, týsin týstesen, Berik Uәliyden artyq jau bolmaydy. Jurnalister de – ziyaly qauym. Alayda barlyq jurnalisting sózin halyq tynday bermeydi ghoy... 2000-2007 jyldar aralyghynda BAQ arqyly eldik hәm últtyq mýddege baylanysty talay mәseleler aityldy, jazyldy. Alayda qazirgi tanda búl rette toqyrau kezeninde túr. Qazaq jurnalisteri eldik, últtyq mýddeni aitudan góri birin-biri synau, sógu jaghynda túrghan siyaqty. Al, jahandanu dәuirinde eshqashan beyqam bolugha bolmaydy. Óitkeni biz aqparatty bәrinen búryn bilemiz, aqparatpen qarulanyp otyrmyz. Sondyqtan biz qoghamnyng tamyrshysy retinde oqighanyng aldynda jýrip, kóregendilik tanytyp, dúrys baghytqa silteuimiz kerek. Ókinishke qaray, biz adastyru jaghynda jýrmiz. Kóp gazetterding ústanymy halyqty eldikke, birlikke shaqyrudyng ornyna adastyrugha sayady. Orayy kelgende aita óteyin, BAQ qazir kim kóringenning qolshoqparyna ainalyp ketti. Bireulerding ayaghynan shalu ýshin tapsyryspen maqalalar jazylady. Tipti syn maqala jaryq kórse, eng aldymen onyng mazmúnyna ýnilmeymiz, «Kimning tapsyrysy?» dep súraymyz. Búl arqyly biz kóp jaghdayda qoghamdy ulap jatqanymyz anyq. Sebebi, әlgi tapsyryspen jazylghan syndy halyq shyn dep qabyldaydy. «Kim aqparatqa iyelik etse, sol әlemdi biyleydi» demekshi, maqúl, jurnalist bolghandyqtan, jelding qay baghyttan esip jatqanyn biz sezemiz. Shyndyghy qaysy, jalasy qaysy – ony elding bәri ajyrata almaydy ghoy.  

– Búl kemshilikten nemese ruhany dertten qalay arylamyz?

– Mening oiymsha, arylugha bolady. Ol ýshin әriptesterimiz kóp aralasuy kerek. «Aralasu kerek» degendi naqtylay týssem, mysaly, qazir «Qazaqstan» Últtyq arnasy men «Habar» telearnasy әr oblystaghy menshikti tilshilerin ózara auystyrudy qolgha aldy. Bir oblysta birneshe jyldan beri taban audarmay, enbek etip jýrgen menshikti tilshi túryp qalghan su sekildenedi. Ókinishke qaray, elimizding barlyq ónirindegi ahual sonday. Endi ózge respublikalyq basylymdar men telearnalar da «Qazaqstan» men «Habardan» ýlgi alyp, menshikti tilshilerin auystyrsa qúba-qúp bolar edi.   

– Gazet-jurnaldardyng sany jóninen Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ózge oblystardan әldeqayda kóshi ozyq. Osy maqtanatyn nәrse me?   

– Mening topshylauymsha, san bar jerde sapa bolady. Ras, «Ontýstikte basylymdardyng sany kóp» dep búrynnan aitamyz. Jәne maqtanatynymyz taghy bar. Alayda әngime sapagha oiysqanda, dausymyz qúmyghyp qalady. Ony bәrimiz de bilemiz. Biraq qazir «Barlyghy sapasyz» desem, kóp gazetter óre týregeledi. Óitkeni men jalghyzbyn. Qyryq gazet «Berik keshe kele salyp, ózin aqyldy sezinip otyr» dep synaydy. «Dúrysyn aityp otyr» demeydi. «Qyryq kisi – bir jaq, qynyr kisi – bir jaqtyn» keri bolady. Bizding qoghamda býginde shyndyqty aitu «moda» emes. Shyndyqty aitsan, shynyraugha jiberedi. Shyngha shygharmaydy.

– Bayqaysyz ba, qazirgi tanda biylikting tónireginde jýrgen nemese qaltaly azamattardyng kóbisi – belgili bir oblystyn, qala-audannyng «Qúrmetti azamaty». Tipti bir ózi birneshe audannyng «Qúrmetti azamaty» atanyp jýrgender de jeterlik. Biz osy ataqtyng qadirin qashyryp alghan joqpyz ba?

– Mening «Qúrmetti azamat» degen ataghym joq. Meninshe, eger auyl-aymaghy sol azamattyng enbegin baghalap, shyn mәninde qúrmet tútyp jatsa, «Qúrmetti azamat» degen ataqtan qashpauymyz kerek. Ras, keyde birneshe audan-qalanyng «Qúrmetti azamaty» ataghyn iyemdengen key azamattar onysyn maqtanyshpen aityp jatady. Biraq shyndyghynda ony halyq qúrmettey me? Búl – oilandyratyn jayt. Mysaly, keybireulerding eshqanday ataq-dәrejesi joq, alayda elding ózi әspettep, aldynda qúraq úshyp, tórge ozdyryp jatady. Naghyz qúrmet – belgili bir adamdardyng jinalyp alyp, resmy týrde berip jatqan ataghy emes, naghyz qúrmet – halyqtyng bergen qúrmeti. 

– Ózinizding shanyraghynyz jayly bilsek.

– Eki jyl búryn Saryaghashtaghy shipajaylardyng birinde em qabyldadym. Sondaghy bir oqigha esime týsip otyr. Em qabyldap jatqan әjeydi dәriger әngimege tartty. «Apa, jasynyz qanshada?» dep bastady. Jauap berdi. «Qansha balanyz bar?» dedi bir kezde. «Qúdaygha shýkir, Qúdaydyng bergeni bar ghoy» dedi. Sózdi úzatyp-úzatyp әkelip, anau әiel әlgi súraghyn qayta qoydy. Ájey «Qúday kópsinbesin, bar» deumen shekteldi. Ýsh ret súrady, biraq ýsheuinde de jauap ala almady. Shyday almady-au, bir kezde «Balam, qazaq eshqashan mal-janynyng sanyn aitpaydy» dedi. Sóitsek, kónekóz qariyalar «Mal-jangha kóz tiymesin» degen maqsatpen sanyn aitpaydy eken ghoy.    

– Degenmen Sizding kópbalaly shanyraqtyng iyesi ekeninizden habardarmyz. Qazaqstannyng demografiyasyna әli de ýles qosa beredi dep oilaymyz.  

– Shymkentte túrghannan keyin demografiyagha ýles qospaugha bolmaydy. Júbayym – sanitarlyq-epiydemiologiyalyq qadaghalau salasynyng mamany. Sәby kýtimine baylanysty demalysta. Bala tәrbiyesimen ainalysu ýlken tirlik qoy...  

– Otbasylyq biznesiniz bar shyghar.

– Almaty men Astanada jýrgende, ózimning jeke biznesim boldy. Dәliregi, jeke studiyam bar-tyn. Oblystardan tapsyrystar qabyldap, әr týrli derekti filimder týsirip,  habarlar jasaytynbyz. Memlekettik qyzmetke ayaq basqanda, ol biznesimdi Astanadaghy inime tapsyrdym. «Shymshyq soysa da, qasapshy soysyn» demekshi, inim rejisserlikti bitirgen. Senemin.    

– «Amanat» intellektualdy pikirsayys klubynyng júmystaryna ýlgerip jýrsiz be?

– «Amanat» pikirsayys klubynyng jiyndary aiyna bir mәrte ótkiziledi. «Núr Otan» HDP janynan qúrylghan klub. Erlan Qarin ekeuimizding tikeley bastamamyzben dýniyege kelgen. Qúrylghanyna bes jyl boldy. Qoghamdaghy ózekti mәselelerdi kýn tәrtibine shygharyp, talqygha salamyz. Songhy otyrysty memlekettik qyzmet turaly zang qabyldanyp, kýshine engen kezde, nauryzdyng ayaghynda úiymdastyrdyq. Shyny kerek, sәuir aiynda qym-quyt tirlikten bas kótere almay qaldyq ta, basqosudy ótkize almadyq. Jalpy, osy qyzmetke kiriskeli, Astanagha baryp, «Amanattyn» bes otyrysyn ótkizdim. Áriyne, ýlgeru qiyn, biraq әrkim – óz uaqytynyng qojasy. Isti qalay josparlauyna, uaqytty qalay tiyimdi paydalanuyna baylanysty bәri. Mysaly, júmystan keyin aptasyna eki mәrte – seysenbi, beysenbi kýnderi futbolgha baramyn. Keshki saghat 8-den 10-gha deyin tenbil dop quamyz. Búl – mening bala kezden ainalysyp kele jatqan hobbiyim. Qay qalada, qay júmys ornynda jýrsem de, futboldan meni eshkim ajyrata almaydy. Manayyma toptasqan jigitterding beyimi barlaryn dop tebuge baulyp, komanda jasaqtadyq. «Balyqshy balyqshyny alystan tanidy» degendey, osynda kelip, futbolshylardy tauyp alyp jatyrmyz. Mysaly, býgin «Ontýstik Jaryqtyn» jigitteri ózderining futbol alanyna joldastyq kezdesuge shaqyrdy. Onyng aldynda bizding komandamyzdyng bar ekenin bilip, Qazynashylyq departamenti shaqyrghan. «Qazaqstan-Shymkent» telearnasynyng da óz komandasy bar eken.   

Sonday-aq qystygýni basseynge barushy edim. Qazir oghan ýlgere almay jatyrmyn. Aytpaqshy, baspasóz salasynda jýrgendikten, әleumettik jelilerdi aqparatty jyldam jetkizude óz júmysyma tiyimdi paydalanugha tyrysamyn. Kýndelikti gazet-telearnalarda ne berilip jatyr – ony qadaghalap otyramyn.   

– Oblys әkimdiginde bitpey qalghan sharualarynyzben ýide de ainalysasyz ba?

– Múndaghy júmystarymdy ýige aparmaugha tyrysamyn. Senbini týski uaqytynan bylay qaray jәne jeksenbini otbasyma arnaymyn.

– Demalasyn shetelde ótkizetinderding qatarynansyz ba?

– On shaqty jyldan beri túraqty týrde kezekti enbek demalysymdy Alakólde ótkizemin. Ras, kelushilerge qyzmet kórsetu jaghy nasharlau, biraq Alakólding suy densaulyqqa óte paydaly. Kenestik kezende gharyshtan oralghan son, gharyshkerlerdi radiasiyadan aryltu ýshin Alakólge týsiredi eken. Ásirese, Alakólding Semey, Maqanshy jaghynan barghan túsy densaulyqqa taptyrmas shipa. Múnda reseylikter jii kelip demalady. Sonday-aq Burabaygha baryp túramyn. Biyl mektep bitirgenimizge – 20 jyl. Enbek demalysyn alyp, tughan auylym – Oishilikti kórip qaytsam degen jospar bar. Jiyrmajyldyq kezdesudi synyptastarymyz shilde aiyna mejelegen eken, uaqyt kórseter. Pavlodarda kurstastarym bar, ol jaqqa da jyl sayyn at basyn búramyn. Ári Almatydaghy әke-sheshemning hal-jaghdayyn bilip qaytu kerek degendey. Ontýstikte de demalys keshenderi jetkilikti ghoy: Almaty, Astanada júmys istep jýrgenimizde, Birkólikke, Mashatqa, Saryaghashqa kelip demalatynbyz. Al, shetelge tek issaparlarmen ghana baramyn.   

– Songhy súraq. Telearnalar tarapynan belgili bir baghdarlamany jýrgizu jóninde úsynystar týspey me? Kameranyng aldyn saghynyp jýrgen joqsyz ba?

– Úsynystar boldy. Mәselen, «Qazaqstan» Últtyq arnasynan. Alghashqy kezenderinde kelissózder jýrgizildi de, keyin toqtap qaldy. Mening de tirligim qauyrt bolyp ketti, olar da digirletip asyqtyrmady. Alayda tikeley efirding qúdyretin sezingen adam bәribir televiydeniyege tartylyp túrady. Men, jalpy, telejurnalisterding ishinde tikeley efirde júmys istegenderdi moyyndaymyn, syilaymyn.  

– Súhbatynyzgha rahmet!

Súhbattasqan Tútqabay FAZYLBEK

Abai.kz

0 pikir