Senbi, 22 Mausym 2024
Ádebiyet 5422 0 pikir 12 Mausym, 2023 saghat 11:47

Shәkәrim әnderi

Úly aqyn Abay aghasy, inisi Shәkәrimdi qoltyghynan demep, qamqorlyq tanytqan. Kishkene inisinin  muzykagha da asa beyimdiligin erte bayqaghan Abay, Kerey ruynan shyqqan әigili dombyrashy Bitkenbaydy óz auylyna bir jyl ústap, Shәkәrimge dombyra ýiretedi. «Bitkenbay kýy tarihyn jaqsy biledi», - dep Abay búl kýishini joghary baghalaydy eken.  Ol kisi bolashaq kompozitorgha «Azamat Qoja», «Búlang jigit», «Alshaghyrdyng ashy kýii», «Qorqyt», «Asan qayghy», «Ker tolghau», «Terisqaqpay», «Bozingen», «Bozayghyr», «Saymaqtyng sary ózeni» tәrizdi shertpe kýilerdi, dombyradaghy aitys – «Sәdir – Qalshany» anyz - әngimelermen qosyp ýiretedi.

Sh. Qúdarberdiúlynyng әnderi turaly magnit taspasynan  alynghan  әngimege kóz jýgirtsek:

Búl súhbat «Semey tany» gazetining 1992 jyly 22 aqpanynda jariyalanghan eken.

Arghynbek: Býgin 17 mart, 1979 jyl. Býgingi  әngimemiz  әdebiyet, óner, ólen  turaly  bolmaq. Ahat agha óziniz Shәkәrim  әkeydin  әnderining shyghu  tarihynan biraz aityp berseniz.

Ahat: Jaraydy, qaraghym. «Qorqyt  Qoja Hafiz týsime  endi de» әnining shyghu  tarihyn aitayyn.

Ákey Sayatqorada jatqanda 1929 jyly qarasha aiynda men halin  bileyin dep bardym. Eki kýn qonghannan keyin: «Bayqoshqargha barayyq» dedi.  Sayatqoranyng ar jaghynda 12 shaqyrym jerde Bayqoshqar auyly bar. Sonda baryp qaytayyq dep, ekeuimiz sonda bardyq. Ol jerde  Kerimqúl degennin  ýiine qondyq. Ol tór ýige bizge tósek salyp berdi.  Ákey  ekeuimiz  jattyq.  Týn ortasy auyp bara jatqanda әkey sham jaqty. Sham jaqty-daghy, dombyrany aldydaghy bir saryn tartty. Sonan tartyp otyrdy, tartyp otyrdy. Qaghazdy alyp otyrdy da jazyp otyrdy. Sonan son  tang atty, kýn shyghyp  kele jatqan kezde:

- Kerimqúl, oyaumysyn, - dedi

Auyz ýidegi  Kerimqúl:

- Oyaumyn, - dedi.

- Men bir әn shyghardym, auyldy jinap әkel, - dedi. Sonan song auyldaghy bar adamdar keldi. Osy әnin sonda shyghardy.

Arghynbek: - Aty ne degen búl әnnin?

Ahat: «A» degende bizge: «Qorqyt Qoja Hafiz týsime enip, bir әn ýiretti», - dedi. Sodan osylay ataldy.

Aqynnyn  endi  bir әni  «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek».

60 - tan asqan kemel shaghynda jazylghan. Búl әn bolashaqqa kóz jýgirtken súnghyla da tereng atauly, filosofiyalyq shygharma.

Búl әnning shyghu tarihy  jayly  Ahat bylay dep eske alady.

Jylda jazghytúrym el, mal bauyrgha  kóship ketkende, әkey  ekeuimiz qorada qalatynbyz. Bir  kýni: - Atty ertte, taugha shyghayyq, - dedi. Ekeuimiz  Jylqyaydar ózenining jaghasyndaghy Ýshtastyng jotasyna kelip shyqtyq.  Jazghytúrymghy uaqyt. Qúz jartas, aghyp jatqan ózen, toghay, toghayda sayraghan búlbúl, bayghyz, ýki, kókek, sarala qaz dauystary, taular janghyryghy, bauly saydyng júpar iyisteri, bәri adamnyng oiyna - boyyna tәtti sezim jýgirtkendey әser beretin kórinister. Ákey jazu jazyp otyr. Men ózenge baryp, juyndym. Álden uaqytta qayttyq. Jolda әkey dybystap, bir saryndy әuez aityp kele jatty. Ýige keldik. Ákey dombyra tartyp otyrdy. Shay iship otyrghanda әkey aitty: «Balam! Býgin oljaly qayttyq. Men jana әn shyghardym. Ol әndi jaratylystyn  әninen, baghana sayraghan búlbúl, shaqyrghan kókek, tandayyn qaqqan ýki, olargha qosylghan taular janghyryghy, kýrildep aqqan ózen dauystary, osylar qosylghanda jaratylystyng әni bop shyqpay ma?» - dey kelip, әnin de shygharyp, maghan aityp ýiretti. Búl әnning notasy «Amanat» jinaghynda engizilgen.

«Amanattaghy» negizgi notalar saqtalyp, muzyka teoriyasynyng talaby túrghysynda, tonalidyq ózgeristerge enedi. Ár taktydaghy yrghaq ólshemin de birynghay etip alyp, basy artyq takty ólshemderinen  әdeyi qashtyq. Múnyng ózi muzykant pen әnshining әndi erkin mengeruine mýmkindik jasaydy. Án neghúrlym oilana, tebirene, shyrqata oryndalsa, soghúrlym ólendegi oimen ýndestigin tabady.

Aqynnyng ózi aitqanday, «Búl әn - búrynghy әnnen ózgerek». Ózindik boyau, órnegi, jol taramdary bar, jasy alpystan asqan kemel aqyl - oy iyesining ótkenge, bolashaqqa oy kózin jýgirtken tereng oily pәlsapalyq shygharmasy.

Búl әn de óz ornyn, tyndaushysyn tappay, әr jerde aityla salatyn oiyn - sauyqtyng әni emes. Jәne әn basyndaghy birinshi auyz óleninde:

«Án - ólsheuish, óleng - kýmis, qospanyz mys aralas,

Artyq alu, ne kem salu, qapy qalu jaramas» -

dep әnning jayyn aqyn taghy da ózi eskertedi.

Shәkәrimning «Ajalsyz әsker» әni de erterektegi tuyndysy boluy kerek. Óitkeni, onyng shyghuyna mynanday jay sebep bolghan kórinedi. Bir kýni Abay Shәkәrimdi shaqyryp alyp: «Osy qazaqta alty, jeti, segiz, on bir buyndy shumaqtar bar. Toghyz, on, on eki buyndy óleng shumaghy boluy mýmkin be? Áy, onday bolmaytyn shyghar», - deydi.

Shәkәrim erteninde toghyz, on, on eki buyndy ólenge әn shygharyp әkelip, Abaygha tyndatady. Ol osy «Ajalsyz әsker» әni eken. Búl óleni 1912 jyly «Qazaq ainasy» degen atpen basylyp shyqqan ólender jinaghyna endi.

A. V. Zataevich aitqanday, Shәkәrimning orystyng qalalyq әnderining әuendi yrghaghy bar әnderining biri – «Súraghan jangha sәlem ait!» әni.

Ketermin, artymda sóz, әnim qalar,

Keyingi jastar oqyp, ortagha alar.

Biri jón, biri teris aitypty dep,

Talasyp ózderinshe syngha salar...

Shәkәrim әnderining jaryq kórip, halyq nazaryna ilinuine at salysqan muzyka zertteushisi Arghynbek Ahmetjanovtyng aituynsha, búl әndi Shәkәrim Abaydyng «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?» әnin oqyghan oy ýstinde jazghan kórinedi.

Bir ghasyrdy Abaymen birge jasap, ekinshi ghasyrda óz zamanynyng kózi ashyq, kókiregi oyau, parasatty azamaty bolyp bastaghan Shәkәrim óz basyndaghy jaghdayyn osy ólen  joldaryna syighyzghan. Onda aqynnyng artyna qaldyrghan asyl sózderi, әni keyingi úrpaqqa ýlgi, ónege bolar, ony jastar oqyp, talasyp, syngha salar degen oimen aitylghan. Biraq bireuding oiyn bilmey ony synau óte qiyn. Sondyqtan keyingilerge aitarym: «Men mingen qayyqqa sen de min. Mening ómir sýrgen jayymdy týgel úq. Sonda ghana mening anyq kim ekenimdi bile alasyn», - dep óz oiyn tújyrymdaydy. Búl әnning «Amanatta» bir núsqasy T. Bekhojinnyng notagha týsiruimen, al ekinshi núsqasy A. Ahmetjanovtyng notagha týsiruimen 1992 jyly «Semey tany» gazetinde jaryq kórdi.

«Bostandyq tany atty» Ahat aghanyng әr jerde aityp, nasihattap ketken  әnderining biri әnúran retinde aitylatyn búl әndi Shәkәrim 1919 jyly Shynghystauda jýrip, Qazaq Respublikasynyng qúrylu qúrmetine arnap shygharghan eken. Shәkәrim shygharmalarynyng 1988 jyly shyqqan eki jinaghyna da әnning teksti engizilgen.

«El qayda?» әnin aqyn ózining basyna týsken qasiretti kýnderdin  birinde shygharghan kórinedi. Osy jayly Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Á. Ásimjanov  bylay dep bayandaydy: Alla taghalanyng әmirimen  túmarly aq qarlyghashqa ainalghan songhy әuen Shynghystau eline jaz lebindey tarapty.

«Kerege tasta» qaytys bolyp, «Baqanastyn» bir túsyndaghy qúr-qúdyqqa jerlengen kýni iyesining qabyry basyna qonyp otyryp jylapty da, asharshylyqtyng saldarynan shet elge bara jatqan jerlesterimen birge ketipti-au. Men Shәkenning songhy әnin Semeydegi qúrylys mektebining baltashylar bóliminde birge oqyghan jaqynym IYgen Amanjolovtan ýirengen bolatynmyn. Sodan beri kóptegen jyldar ótti. Kónilimde jýrgen sol әuendi jaryqqa shygharu maqsatymen qazaq radio komiytetinde qyzmettes bolghan kishipeyil azamat, muzyka ónerining sheberi, Qazaqstan kompozitorlar odaghynyng jauapty mamany  Mynjasar Manghytaevqa tilek bildirgen edim. Ol: «Shәkәrim aghanyng asyl qazynasyn qasterlep, halqymyzgha taratu  bәrimizge paryz ghoy. Ótinishinizdi oryndaugha әzirmin», - dedi. Osylaysha, әn notagha týsti.

Ánning әuezi men aitylu maqamy joqtau ispettes. Mysaly:

Qatar úshqan (ey) aqqu-ek sanqyldaghan (ey),

Aydyn kóldi ey sayrandap jarqyldaghan (ey).

Ghafu allay, zúljalay,

Qabyshym-au, el qayda (ay?), - dep keledi.

Eskertu aita ketsek: búl ólende kezdesetin Qabysh, Ahat, Ghafur, Ziyat, Gýllar - aqynnyng balalary. Sóz arasynda kezdesetin «ey», «ay» delingen әn bútaqtary oryndaushygha týsinikti, әri aitugha jenil boluy ýshin jazylghan.

Mine osylaysha, Ahat ata Shәkәrimning múnan basqa «Qorqyttyng sarynymen shygharylghan әn», «Jana oidan shygharylghan bir bólek әn», «Oyladym bir sóz jazayyn da», «Sharanamen tuyp edin», «Jiyrma ýsh jasymda búl óleng jazylghan», «Nasihat» syndy әnderining shyghu tarihyna, sol әndi shygharu barysyndaghy aqynnyng kónil - kýiin, ózining alghan әserin surettep, bayandap beredi. Yaghny Ahat Shәkәrim әnderin osy kýnge jetkizushi notagha týsuine, halyq arasyna taraluyna sebepshi. Al ary qaray Shәkәrim әnderining ereksheligin, olardyng qazaq muzykasynan alatyn ornyn zerdeleu zertteushilerding enshisinde.

Jay ghana tyndaghan adamgha Shәkәrim әnderi múngha toly, zar zamandy jyrlaghan siyaqty kórinui mýmkin. Áriyne, qazaqtyng qara óleni siyaqty dastarhan basynda kónil kóteretin jenil - jelpi әnderden mýlde bólek,  halyq әnderinde kezdesetin «Sәulem-ay», «Erkem-ay» degen siyaqty qayyrymdar da Shәkәrim әnderinen jarasym tappaghan.

Sebebi halyqtyng qay shygharmasy bolmasyn ózi ómir sýrgen dәuirding qoghamdyq kórinisterin beyneleydi, olardyng iydeyalyq, taqyryptyq mazmúny auqymdy, kórkemdik әseri óte kýshti, maghynasy teren.

Zerdeli suretker ainalasyndaghy ómir ózgeristerin jiti baqylap, óz shygharmalarynyng muzykalyq tilin de jana intonasiyalarmen bayytyp otyrghan. Ol әnderinde orystyng revolusiyalyq jәne qala әnderining әuenderin keninen paydalanghan. Mәselen, Shәkәrimning «Súraghan jangha sәlem ait» әnining Sovet ókimeti ornaghan jyldary shyqqan «Provoda» (muzykasy D. Vasiliev-Buglaydiki, óleni D. Vernyidiki) әnimen sabaqtastyghy aiqyn seziledi. Kompozitor keybir әnderin shyghys maqamdarynyng әuenine layyqtap jazghan. Shәkәrim әnderinde qazaq ólenderine tәn 6-7-8-11 buyndy ólender shumaghymen qatar 9-10-12 buyndy óleng joldary jeke shumaq retinde nemese bir shumaq óleng ishinde kezektesip kelip otyrady. Osyghan baylanysty әuenning auqymy sozylyp, yaky qysqaryp búrynghy qazaq әnderi formasynan mýldem ózgeshe, janasha bolyp shyghady. Shәkәrimning shygharmalarynda qazaq әnderine tәn ai, ei, ahau, au, sәulem sekildi qosymsha sózderding kezdespeytinin jogharyda da aittyq, sondyqtan óleng men әuen әrqashan bir -birine dәlme - dәl kelip ýilesip túrady.

Shәkәrim shygharmalary aqyn aqtalghan 1988 jyly «Jalyn» jәne «Jazushy» baspalarynan jeke - jeke kitap bolyp shyqqany mәlim. Al onyng әnder jinaghy «Amanat» degen atpen keler, 1989 jyly «Óner» baspasynan «Zamana búlbúldary» degen seriyamen jaryq kórgen bolatyn. Osy jinaqty qúrastyrghan, әnderdi notagha týsirip, baspagha әzirlegen belgili ónertanushy ghalym Taligha Bekhojina kitaptyng alghy sózinde bylay deydi:

«1966 jyldyng aqpan aiynda Qazaq SSR Ghylym akademiyasy M. O.  Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng muzyka bólimine alpysty alqymdaghan, úzyn boyly tip - tik, qara tory kisi keldi. Ol kezde bólim bastyghy akademik A. Júbanov edi. Ekeui shýiirkelesip biraz әngimeleskennen keyin Ahmet Quanúly meni qasyna shaqyryp: Myna kisi belgili aqyn Shәkәrimning balasy. Sen osy kisi aitqan әnderdi jazyp al, notalarynyng bir danasyn maghan, ekinshisin myna otyrghan Ahat aghana ber», - dedi. Sóitip, artyna asa bay múra qaldyrghan, ghajayyp daryn iyesi Shәkәrim Qúdayberdiyevting әnderin notagha týsiru baqyty mening ýlesime tiydi.

Baspasóz  betterinde  Shәkәrimnin  aqtalghandyghy turaly qauly shyqqan kezde Keldenbay  Ólmesekov gastrolidyq  saparmen  Kókshetau  oblysynda  jýrgen eken. Sol kýni  keshke  qalalyq mәdeniyet ýiindegi  saltanatqa  jinalghan  júrtshylyq Keldenbaydyng oryndauynda  Shәkәrimnin  «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek»  әnin  tyndap  qúshyrlana qol soghady.  Shәkәrimning tughanyna 130 jyl toluyna arnalyp  Semey qalasynda, Qarauyl  selosynda  ótkizilgen  merekelerde  Keldenbaydyn  auzynan «Anadan  alghash  tughanda», «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» әnderin  tyndap, janymen sýisingen Shәkәrim  tuyndylarynyng jalyndy nasihatshysy  bolghan Niyazbek Aldajarov ózining izbasar inisine aq kónil, adal jýregimen batasyn beredi. Biz jogharyda osy Niyazbekting әkesi Ábdighali  Shәkәrim  әnderin  alghash  oryndaushylardyn  biri  bolghanyn  aitqanbyz.

Keldenbay  Ólmesekov 90-shy  jyldardan  beri  respublikamyzdyn  Almaty,  Shymkent,  Taldyqorghan, Shyghys  Qazaqstan, Semey  oblystaryn aralap «Shәkәrimnin  әn әlemi»  degen atpen aqynnyn  múralaryn  nasihattap keledi.

Qazaq halqynyng keng arnaly muzykalyq mәdeniyetining damuyna airyqsha yqpal etip, ólsheusiz ýles qosyp kele jatqan Abay men Shәkәrimning әnderi qily joldarmen aluan týrli әnshilerding oryndauymen kóbinese auyzsha týrde taralyp, halyqtyq repertuargha ainalyp ketkeni mәlim. Óitkeni olardyng ózindik muzykalyq leksikasy, әuendik sazy, ólshem - yrghaq órnekteri, muzykalyq sóilem tirkesteri, әuendik intonasiyalardyng qúralu mәneri men muzykalyq - poetikalyq kompozisiya tәsilderi ózgeshe.

Shәkәrim әnderining qazaq muzykasynda erekshe kórinui kezdeysoq qúbylys emes. Óitkeni olar kez - kelgen әuenderdi qabylday salmay, olardyng «qúlaqtan kirip boydy alar jaqsy әn men kýiin»,  «búrynghy әnnen ózgerek» bolatyn әnderdi ózderining biyik estetikalyq talap - talghamdarymen  saralap, jiktey bilgen. Áriyne, aqyndarymyzdyng әnderin halqymyzdyng dýnie tanymynan, tarihy - әleumettik jaghdaylarynan, mәdeni, ruhany әdet - ghúryp, salt - dәstýrinen bóle - jara qarastyrugha bolmaydy. Óitkeni olar Birjan sal, Aqan seri, Jayau Músa, Tәttimbet syndy halyq kompozitorlarynyng marjan múralarynan susyndap, aqyndyq -kompozitorlyq ónerdi erekshe baghalap óskendikterin biz jogharyda atap ótken bolatynbyz.

Eki ónerding bir bitimde tolysyp tuyndauy, ystyq jarasymdyghy qúnarly oidyn, otty jýrekting adamzattyng ruhany tilegine bergen bagha jetpes syiy. Abay men Shәkәrim poeziyalarynyng ózi túnyp túrghan әn desek te bolady. Olar «sózding úlylyghyna» óz halqynyng boyyndaghy ruhany danalyq qasiyetteri: aqyndyq, sheshendik tanym ýlgilerin siniru arqyly jetse, «әn kógine» de sol halyqtyng әnshilik, kýishilik, jyrshylyq qasiyetterinen susyndau, «ystyq jýrekpen» sýiy arqyly kóterildi.

Halqynyng boyyndaghy osy ruhany danalyq aqyndarymyzdyng jýreginen sózben qosa әn de tuyndatady. Úly sózding boyauyn әrlendirip, oiyn aiqynday týsetin mazmúnymen ýndes, týrimen bitimdes keletin qúdiretti әn tughyzady. Án men sózding shyghatyn úyasy da, qonyr qiyasy da bir - birinen ajyramaydy. Sózding dili, әnning nәri, týiini bir.

Abay men Shәkәrim әnderining ereksheligi de osynda. Aqyndar últtyq әn dәstýrining muzykalyq intonasiyasyn saqtay otyryp, ózgege úqsamaytyn, ózderine ghana tәn qazaq әnin tughyzady.

Ol әnder barshanyng jýregine jaqyn, ómirdin, tirshilikting kýngeyi men  kólenkesin dәl beretin shynshyl әnder bolghan.

Aqyndardyng әnderinde halyq muzykasynyng yrghaq naqyshy, әri men boyauy saqtalghanymen dauystyng sharyqtau shegin, iyirim yrghaqtaryn, dybystyq ólshemin mýldem janasha, basqasha qúrady. Búl janalyq halyqtyq ónerden alshaqtamaydy. Qayta sol últtyq múranyng jetilgen, úghynyqty,  naqtyly ólshemin tanytady.

Ádebiyetter:

1. Shәkәrim. Shygharmalary. - Almaty, 1988 j.

2. Maghauin M. Abaydyng inisi // Kitapta: Qúdayberdiúly Shәkәrim.                                                           Jolsyz jaza: Ólender men poemalar, - Almaty: Jalyn, 1988 j.

3. Shәkәrimúly A. Mening әkem, halyq úly - Shәkәrim // Júldyz, 1992 j. №11,3 - 52 b.

4. Qúdayberdiyev Sh. Shygharmalary: Ólender, dastandar, qara sózder. Qúrast. M. Jarmúhamedov, S. Dәuitov, A. Qúdayberdiyev, - Almaty, 1988 j. - 560 bet.

5. Qúlsariyeva A. «Audarma jәne órkeniyet»

6. Shәkәrimtanu mәseleleri (Qúrastyrghan: T. Shanbay), 1-k., -

Semey - Novosibirsk:Taler - Press, 2006 j.

Omarghaliyev Erik Qayratbekúly,

Semey qalasynyng oblystyq tarihy - ólketanu muzeyining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz

0 pikir