Senbi, 25 Mamyr 2024
46 - sóz 4081 28 pikir 3 Mausym, 2023 saghat 13:01

Úly nәubet: Ortalyq Aziyada nege qazaq halqy kóp qyryldy?

Búl súraqtyng jauabyn tarihshy, ghalym Qúrmanghaly Dәkenov jazady: 

 "Jylda 31 mamyr qarsanyda qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alamyz. Birneshe konferensiya, dóngelek ýstel, kezdesuler ótedi. Osy kezendi zertteytin ghalym retinde biylghy jyly da 2 ret ghylymy konferensiyagha, 2 ret kezdesuge, 2 ret dóngelek ýstelge qatystym, bayandama jasadym, sóiledim. Osylardyng bәrinde "Qazaq jerindegi asharshylyqty qalay sipattaysyz. Ony boldyrmaugha bolatyn ba edi" dep súraq qoyady.

Áriyne bolmauy da mýmkin edi. Biraq olay bolmady. Sebebi, 1929 jyly aqpanynda Kenes Odaghynda nangha kartochka engizildi. Al, arada shamaly uaqyt ótken song shildede etke kartochka engizildi. Al, qazan aiynda nan, jarma, et, may, qant, shәy t.b jetispeushiligi aiqyn sezilip, bәri kartochkamen berile bastady. Azyq týlik jetispeushiligi jaghdayynda, әri shetelden zavod, fabrikalar ýshin stanoktar t.b satyp alu ýshin Moskva Qazaqstanda et dayyndau júmystaryna erekshe mәn berdi.

Elge arnayy kelgen A.Mikoyan "Qazaqstanda esepke alynbaghan mal óte kóp. Tapsyrmany arttyru kerek" dep Stalin men Molotovqa jedel hat jiberdi. Goloshekin Moskva bergen tapsyrmany qaytken kýnde de oryndau kerek dep talap qoydy. 1930-1931 jyldary Qazaqstangha 493 500 tonna et ótkizu josparyn berdi. Búl Kenes Odaghy boyynsha eng jogharghy et dayyndau tapsyrmasy edi. Bizde súmdyq asharshylyq boldy dep Europarlamentte, AQSh Kongresinde kótergen, ekinshi oryndaghy Ukraina 434 800 tonna et ótkizuge tiyisti bolady. Mine osylay qazaq jerinde mal soy punktteri ashylyp, mal soyylyp jóneltile bastady. Nege bizde, alapat asharshylyq boldy, al kórshiles elderde múnday jaghday bolmady degen súraq jii qoyylady. Sebebi, asharshylyq qaqpanyna týspegen qazirgi Ortalyq Aziyanyng ýsh memleketi – Ózbekstan, Týrikmenstan jәne Tәjikstan nebәri 66200 tonna ótkizui kerek bolady. Qyrghyzstangha bekitilgen et dayyndau jospary tipten az bolatyn. Arhiv qújattaryna sýiensek, Mәskeu qalasy men Mәskeu oblysyna 1931 jyldyng aqpan-nauryz ailarynda jetkizilgen etting 53,9 payyzy, Leningrad qalasy men Leningrad oblysyna jetkizilgen etting 43,3 payyzy Qazaqstannan әkelindi.

Al RSFSR-ding Mәskeu men Leningradtan basqa aimaqtaryna jetkizilgen etting 57,5 payyzy Qazaqstannan jetkizildi. Osy uaqytta Qazaqstanda alapat asharshylyq bolyp jatty. T.Rysqúlovtyng Stalinge jazghan hatyna sýiensek, mening elimde Torghay (qazirgi Jangeldin audany) jәne Batpaqqara (qazirgi Amangeldi! audandarynda halyqtyng 20-30 prosenti ashtan qyryldy, qalghan túrghyndardyng kópshiligi kóship ketti.

Olar da jol boyy jәne barghan jerlerinde kóbi qyrylyp qaldy. 1932 jyly Batpaqqara audanynda býkil maldyng 4,1%, Torghay audanynda 7% ghana qalghan. Qazaqstannyng barlyq jerinde osynday jaghday boldy. Qarqaralyda asharshylyqqa deyin 50 myng adam bolsa, asharshylyqtan song 15 myng adam, Janarqada 25 myng adamnan 5 myn, al Shet audanynda 26 myng adamnan 5 myng adam ghana qalghan. Halyqtyng tirshilik kózi malyn kýshpen tartyp aluy, olardyng qyryluyna әkeldi. Mine, biz biletin tarih osy".

 

Qúrmanghaly Dәkenov

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2314
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2667
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2826
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1757