Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Qazaqtyng tili 2656 30 pikir 26 Mamyr, 2023 saghat 12:10

Sauatsyzdyq – últqa syn!

Kompiuter – erkindik ayasy.
Senzuradan erkindik, biraq keyde – ókinishtisi  –
grammatikalyq erejelerden de.
... Búryn-sondy eshqashan kóz aldymnan osynsha
kólemde sauatsyz mәtin ótken emes.
Búryn jeke hat almasudaghy
qateler býgin kópshilikke ashyq.
Olar sanagha sinip, qar kóshkinindey taralyp jatyr.

Evgeniy Vodolazkiyn

Osydan otyz eki jyl búryn elimiz ózine ózi qoja memleketke ainaldy. Bәrin janadan bastau onay bolghan joq. Abdyradyq. Jantalastyq. Ekonomikany kóteremiz dedik, shetelden investisiya tarttyq. Potskenestik elderding bәrine erkindik keldi, batys elderining tehnologiyalyq iygilikterin tútyna bastadyq. As ta, tók zaman tudy, «ne kiyem, ne ishem» demeymiz. Biraq biz osy uaqyt aralyghynda asa manyzdy qúndylyq – kitap oqu mәdeniyetin joghaltyp aldyq.

Imperiyanyng qúrsauynda bolghan Qazaq dalasynda shopandargha deyin klassikterdi oqityn, әr auylda mindetti týrde mәdeniyet ýileri, kitaphanalar bolatyn. Sodan bolar, ol kezdegi aqparattyng bәri sauatty, týsinikti, yqsham, qúlaqqa jaghymdy edi.

Qazirgi qazaq tilindegi jarnama, televiydeniye, sayttar, memlekettik organdardyng resmy aqparattary men qújattarynyng sapasy syn kótermeydi.

Qazaq tilining tabighatyn týsinuden qaldyq. Maghynasyz sózderding tizbegi. Sauatty últtyng ghana jarqyn bolashaghy bar. Oilanatyn uaqytymyzdy ótkizip almasaq iygi...

Balalarymyzgha ertegi oqudyng ornyna, smartfon ústata salamyz. Ókinetin jaghday.

Qazirgi qoldanysqa enip ketken súmdyq qeteler: «Tilderdi oqytudyng respublikalyq ortalyghy, balalardyng tolyq emes kýndik toptary, mindetti medisinalyq saqtandyru qorynyng qyzmetkerlerinin, mәdeniyet jәne óner qyzmetkerlerining kýni, mәlimetterdi engizu, bayandalghannyng negizinde, qúzyretter ortalyghy, investisiyalar, kelissózderdi jýrgizu, Qazaqstan Respublikasy Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligimen jariyalanghan konkursqa qatysushylardyng tizimi, lauazymdy adam, konferensiyanyng shenberinde, aghymdaghy jyldyng qantar aiynyng 25-kýnine deyin, jana buynnyng ulitradybystyq zertteui, mekemelerding esebinen, zertteuding funksionaldyq әdisterining mamandary, tuylghan kýn jәne t.s.s».

Kórsetilgen qatelerding dúrys núsqasyn kórsetu – bos әureshilik. Týsinbeydi. Jappay sauat arttyru ýshin, smartfonnyng ornyna kitap bolu kerek. Mindetti týrde klassikter.

Memlekettik qyzmetshiler, jurnalister qarapayym grammatikalyq erejelerdi bilmeydi. Qazaq tilining tabighatyn mengermegen, sóilem qalay qúralatynynan beyhabar. «Oryssha mәtinning sózder tizbegin kerisinshe qoldansang boldy, qazaqsha audarmasy shyghady» degen oy milaryna kirip ketken. Sóilemdegi oi, sóilemde bolatyn bólinbeytin birlikter jayly habary joq. Jalghau qanday jaghdayda jalghanady, qay kezde jalghanbaydy – ony bilmeydi. Búl – televiydeniye, sayttardaghy qazaq tilining mýshkil jaghdayy.

Sauatsyz blogerler de, mәdeniyetsiz әnshiler de búghan óz «ýlesterin» qosyp jatyr. Halyq, jas úrpaq solardyng istegeni dúrys eken dep jýr. Erkindik. «Áy» deytin qoja joq. Árkim bilgenin istep qalyp jatyr. «Sahnadan kie ketti, mәdeniyet ógey balanyng kýiin keshude», – dep kinorejissyor, jazushy Ermek Túrsynov talay aityp jýr. «Oyly qogham qúrudyng basty irgetasy ekonomika emes, sayasat emes. Damudyng basty alghysharty – mәdeniyet».

Nelikten býgin qazaq tilining sapasy tómendep ketti? Sebebi bәrine bәribir. Bәrimiz bilemiz jaghdaydyng nashar ekenin. Biraq aitamyz da qoyamyz, kýlemiz de qoyamyz. Búghan kópshilikting jany auyrmaydy. Etimiz ýirenip ketken. Qadaghalamaymyz. Halyqqa taralatyn aqparatty sapaly sýzgiden ótkizbeymiz. Ruhaniyattyng keregi joq, qarynnyng uayymy joq. Odan basqa ne kerek?...

Qazirgi adamdar naghyz ómirdi sýruden qaldy. Asyghys. Jantalas. Smartfonsyz ómir sýre almaydy. Saldary – sholaq oilau. Belgili bir oidy ayaqsyz qaldyryp, birden kelesi oigha kóshu. Miymyzdan fragmentarlyq kórinister ghana zuyldap ótedi. Smartfon әleminde bәri bar. Uaqytyng asqan zymiyandyqpen úrlanyp jatyr. Sanamyz, oilau qabiletimiz semip jatyr. Kitap oqityndardyng ózderine klassika kerek emes. Kitap dýkenderinde klassikterding kitaptary jetistikke jetudi ýiretetinderden arzan túrady. Súranys joq. Instajúldyzdardyng ýiretetin basty iydeyasy  – qalay da bay. Olargha telmirgen júrt...

Belgili redaktor Nazgýl Qojabekting telegram arnasynan alynghan qateler: «Baru qajet emes, taqtyng múrageri, Qazaqstan tauarlyq ashtyqqa tap boldy, baghynyzdy synanyz, Áleumettik – gumanitarlyq jәne pedagogikalyq ghylymdar boyynsha júmys toby, qarjylyq sauattylyqqa oqytu, Bayden ózining jasyn úmytty ma, úmytyp qaldyq ekenbiz, kóterinki kónil-kýidegi adam, barlyghyna sәlem, әlem әdebiyetining jinaghy, aqboz attaghy hanzada, dәnekershi, taqiyada jýrsem, qonaqjayly, qazaq tilin búlghamanyz, qorqynyshpen ómir sýredi, taldyrmashtay qyz, bolu kerek ekenimizdi, sýtpen shay, aty-jónin úmyttym, qoldanbany jýkte, enesi tarapynan qysym kórsetilgen, Siz, júmys izdeydi,  ne joghaltasyn, detektivti janr, búl kitap aiyptau da, aghynan jarylu da bolyp tabylmaydy, itke sýiek laqtyru, adamdardy zyndangha laqtyru, salmaq joghaltu, sarapshylyq komissiyasy, derlik dúrys, balyq tazalau, eginning shyghymdylyghy, jenderin týrip, birdene isteu kerek shygharmyz, últtyq kiyimde keledi jәne t.s.s.».

Preziydent Q.K. Toqaev Qazaqstan halqy assambleyasynyng 32-shi sessiyasynda «Qazaq tili bilim men progresting tili boluy tiyis. Ony býgin elimizding әrbir azamaty mengerui kerek. Qazaq tili azamattyq biriguding pәrmendi qúraly bolady. Mәdeni, ruhany birlikting simvolyna ainalady», – dep aitty. Jaqsy bastama. Bәrimiz qoldaymyz.

Qalyptasqan jaghdaygha әri qaray kóz júma qaraugha bolmaydy. Avgeyding at qorasyn tazalaudy bilim salasynan, balabaqshadan bastau kerek ekeni belgili. Búl túrghyda, óz qúzyretimiz sheginde memlekettik qyzmet jýiesi boyynsha úsynystarymyz bar. Memlekettik qyzmetshilerding әdep kodeksine kitap oqu, teatrgha baru, ónerdi týsine bilu turaly baptar engizu. Memlekettik organgha júmysqa qabyldanar aldynda ýmitkerden qazaq, orys klassikalyq әdebiyetinen auyzsha, jazbasha (shygharma) emtihan alu. Test sening ruhany dýniyennin, sauatynnyng dengeyin belgiley almaydy. Búl talapty zannamagha, konkurs tәrtibine engizu. Memlekettik organnyng ózinde túraqty negizde mәdeny baghyttaghy korporativtik is-sharalar ótkizu.

Kitap oqityn qyzmetkerler sauatsyzdyqqa jol bermeydi. Qazaqsha zang tili de týsinikti, yqsham bolady. Kitap oqityn úrpaq para bermeydi, para almaydy. Osy jolmen biz birneshe problemany sheshemiz – sauatsyzdyq joyylady, sybaylas jemqorlyqpen kýresting qajettiligi joyylady.

Araylym Rahmetova, 

QR SDIAÓM Til sayasaty basqarmasynyng bas sarapshysy

Abai.kz

30 pikir