Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1807 0 pikir 13 Mamyr, 2013 saghat 06:04

Aron ATABEK: «Mening bostandyqqa shyqqan bir ólenim, maqalam, kitabym - qúddy, birden tónkeris jasaytyn siyaqty»

BIRINShI HAT

Arqadan sәlem!

Armysyz  qadirli Saghat agha!  Býgin Sizden birden eki hat (bireui 20.11.2012 jyly, ekinshisi - 06.04.2013 jyly.) alyp asa quandym. Óziniz din aman, deniniz sau, sayasattaghy ústanymynyz berik, tvorchestvolyq júmystarynyz jalghasuda eken. Ylayym solay bolghay!

BIRINShI HAT

Arqadan sәlem!

Armysyz  qadirli Saghat agha!  Býgin Sizden birden eki hat (bireui 20.11.2012 jyly, ekinshisi - 06.04.2013 jyly.) alyp asa quandym. Óziniz din aman, deniniz sau, sayasattaghy ústanymynyz berik, tvorchestvolyq júmystarynyz jalghasuda eken. Ylayym solay bolghay!

Qarajaldan shyghar kezde (qazan 2012 j) tura solay 2 hat birdey alyp edim  -  jauabymdy aldynyz ba? Peresylkada (Astanada) otyrghanymda, Sizden 2 myng edinisa kórdim, rahmet. Telegrammanyz da jetti. Diskiler (4)  - tәrkilendi. Osynyng bәrin tәptishtep jazyp otyrghan sebebim  -  baylanys túraqty bolmaghan song ketken-jetken nәrselerdi qadaghalaghanymyz jón siyaqty. Ásirese, osy «krytkanyn» jaghdayynda. Sebebi múnda  SENZURA asa qatty, jay hattarymdy (sayasat turaly bir sóz joq!)  TÁRKILEP  tastaydy. Mening  onshaqty jazylghan hatymnan 1-ghana (!) adresatqa anyq ketkenin bilemin (jauap keldi), qalghandary sol KNB-ning arhiyvinde shirip jatatyn boldy ghoy!  Operlardyng maghan bir aitqan sózi bar edi: «Shal, sayasat turaly jәne týrme jayly eshtene jazba!» - dep. Onda men neni jazu kerekpin? Qazaqtyng bir maqaly bar ghoy: «Nadan ishken-jegenin  aitady, dana kórgen-týigenin aitady!». Men de hattarymda osy ómir jayly, halyqaralyq jaghdaylar jayly, QAZAQ últynyng keleshegi jayly aitqym keledi. Ásirese, Óziniz siyaqty kópti kórgen, kópti  TÝSINETIN adamgha kelgende. Biraq,  SENZURA qolymnan qaghady. Bir ret qarsylyq kórsetip edim  -  bir  SÓGIS (vygovor) aldym!  Qazaqtyn:  «Bas kespek bolsa da  -  TIL kespek joq!» - degen dana sózi esime taghy týsedi. Búlar mening Basymdy saqtasa da  -   TILIMDI (oyymdy, sezimimdi!)  kýnde tilip otyr ghoy!  Jәne búl әreketter  Ata Zangha qayshy keletini anyq qoy. Aytayyq: «Sóz ben shygharmashylyq erkindigine kepildik beriledi. Senzuragha tyiym salynady. Árkimning zang jýzinde tyiym salynbaghan kez kelgen tәsilmen erkin aqparat  ALUGhA jәne TARATUGhA qúqyghy bar» (20 bap). Jaqsy jazylghan bap  - biraq, naqty ómirde bәri de qarama-qarsy!

Eger  KUIS jýiesinde adam qúqyqtary turaly Preziydent  Nazarbaev qol qoyghan Evrostandarttary saqtalghanda men de  OTRISALOVO  degen minezimdi qoyyp, meyli, taghdyrym osy ghoy dep, typ-tynysh kitap oqyp, kitap jazyp, sol kitapty esh bógetsiz bostandyqqa jetkizip, ony internet jәne baspahanadan basyp shygharyp otyrar edim! Al, múnda hattar tәrkilenedi, telefondy jalpy úmyt dedi, kelgen kitaptardy birese ótkizedi, kóbinese ótkizbeydi.  OTOVARKANY bermeydi, aqsha shotta bolsa da!  Posylkany kelgen joq dep qúrdymgha ainaldyryp jiberedi  jәne t.s.s.  Salystyrma retinde:  70 adamdy qyryp tastaghan jauyz Andreas Breyviyk, shved bilem  -  3 bólmeli kamerada, telefony qolynda, kompiuteri aldynda sonday jaghdayda otyr ghoy!  Al meni, naqaqtan-naqaq otyrghan adamdy  -  túnshyqtyra beredi, túnshyqtyra beredi. Mening bostandyqqa shyqqan bir ólenim, maqalam, kitabym  -  qúddy, birden tónkeris jasaytyn siyaqty!

Janyma batatyny sol. Al, baylanys  túraqty bolmaghan son, Sizge birneshe búiymtayymdy aityp kóreyin. 1. Maghan Shvesiya men Kanadadan eki hat kelip edi (aghylshyn tilinde); ekeuine eki jauap, eki óleng kýiinde berip edim, sol jauap hattarymdy ýige, Asqar degen balama, aghylshyn tiline audartu ýshin (ol bala aghylshyn tilining mamany) jiberip edim, sol hatym jetti me eken? (26.03.2013).

2. Baqyt Tóreghojina atty bir qaryndastyng adresine («TIREK» aliyansy)  bir ólenimdi (Alifiya Naqypbekovagha arnau) jibergen edim (03.04.2013 j)  Kórdi me eken?

3. Dias Beysembek («Ruh pen til» qoghamy) bauyrymyzdan hat alyp, hat jazdym (19.03.2013)  Aldy ma eken?

4. Taghy bir Arnau-ólenimdi Siz arqyly adresatqa jetkizgim keledi (Ayyp etpessiz!)

MED  iy   GORECh Balli  MAJES (Polisha)

BALJAN  -  medovaya dusha,                                    Ah, Balli, Balli, Vas selovaliy-

Zachem ty vyshla za «iyn-yaza»                                Chiiy-to schastlivye usta,

BALJAN  - bredovaya dusha,                                   Ah, Balli, Balli, nas svyazaly -

Menya ty ne dojdalasi, ah, prokaza!                Chesti Nasii  i  Nasiy sudiba!

Y pro Kazaha ty zabyla -                                    Sitata: «Chtoby prekrasneyshie dety -

A on, Ariyes, jiti na kolenyah ne umel,          Gordilisi iymenem  Kazah,

Vosstal on protiyv  Azar-bydla-                      Chtoby prekrasneyshie devy -

Narod spasal, v turyagu sel.                               Lubovi nashly v rodnyh krayah!»

Teperi iz dalinego, iz zarubejiya-                BALJAN  -  medovaya dusha,

Ty shleshi mne plamennyy priyvet                Zachem ty vyshla za «iyn-yaza»,

Y govorishi obo mne na konferensiyah-     BALJAN   -  bredovaya dusha,

Chto tolku: ty na vole, ya v turime!               Menya ty ne dojdalasi, ah, prokaza!

Y golos   tvoy mne nochiu nejno shepchet-            P.S. S dushy medovoy slizyvaya med -

Kogda na shkonke ya muchaisi bez sna,                             Ya zapivai zekovskim gorikim samopalom,

Chto rany serdsa vremya lechiyt-                                        Y NAS-IYDEYa nas zovet vpered -

Y chto priydet eshe vesna.                                      My doljniky pered Tengrirojdennym ChINGIYS-HANOM!

11.03. 2013

Aytar, jazar nәrse kóp. Biraq mýmkindik shekteuli.  Aman bolynyz, Sәke!

Hat jazushy ininiz Aron  ATABEK.

P.S.

Maghan hat jazghanda  ishine 1 konvert salyp túrsanyz. OTOVARKA  joq  - kedey bop qaldyq!

18.04. 2013 jyl.

 

EKINShI HAT

Arqadan sәlem!

Armysyz, Saghat agha! Býgin (22.04 2013 j) Sizden ýshinshi hat aldym. Onyng aldynda  (18. 04. 2013) birden eki hat jetti (Bireui 20. H11. 2012 j., ekinshisi - aqpan aiy 2013 j) Jauap jazyp jiberdim (18.04.2013 j). Aldynyz ba?  Baylanys óte nashar. SENZURA degen ajdaha ýstimizden tónip túr.   «Sóz ben shygharmashylyq erkindigine kepildik beriledi; Senzuragha tyiym salynady» degen ATA ZANNYNG sózine qaramastan (20 bap)!

Siz Qarajalgha jibergen kitaptarynyzdy da almadym, tek qana hat jetti, oghan jauap jazdym (qazan aiy 2012 jyl), ony da almaghan siyaqtysyz.  Ata-babamyzdyn: «Bas kespek bolsa da - TIL kespek joq!» degen ghana sózi esime qayta-qayta oralady. Óziniz aitqanday, biz siyaqty turashyl, shynshyl adamdardyng Sózinen búl qandyqol biylik  QORQADY! Sol ýshin meni Ekinshi ret Arqalyqqa kelip PLS degen («Pojiznennoe liyshenie svobody!») jerge qaytadan qamady! Al, PLS degen jer («lokalinyy uchastok»)  -  týrme ishindegi týrme, oryssha aitsaq  - «podvodnaya lodka v stepyah Kazahstana»  Orysshagha auysyp ketetinim bar, aiyp etpessiz. Men ózim Astrahan qalasynan 70 shaqyrym jerdegi qúittaqanday auylda (qazaq-orys-qalmaq-kavkazdyqtar aralas!) tuyp óstim. Alty jasymda mektepke barghanda, oryssha zorgha sóileytin edim, al 10 jyldan keyin qazaq tilimdi úmytyp, taza «mәngýrt» bop shygha kelippin! Mineki, ORTA degenimizding әseri qanday! Al, 18 jasymda, «qazaghym, qaydasyng dep!»  - Almatygha tarttym. Sebebi, bizding (Astrahan oblysynda, keyin auylymyz Qalmaq respublikasynyng qúzyryna kóshti)  kóp últty jaghdayymyzda  ÚLT  SEZIMI, Últ namysy erte oyanady. Qazirding ózinde Astrahan oblysynda 3 audan týgel derlik Qazaq, búryn qazaq mektepteri bolghan, qazaq tilinde gazetter shyqqan. Jalpy, KÓNE QAZAQ jeri ghoy, ALTYN-ORDANYNG kindigi! Al, biz ósken shaqta bәri jabylghan, qazaq jastary orystildi bop ketken. Sondyqtan, Almatygha (o kezde Alma-Ata) ketken sebebim, qazaqtyng Qaymaghyn kóreyin dep, «naturalinyy qazaq» qanday eken dep kórgim kelgeni. Biraq, Almatynyng jaghdayy Astrahan jaghdayynan artyq emes eken. Almatyda jýrip qazaq tilin ýirenip alu  o kezde (70-80 shi jyldary)  onay sharua emes boldy. Ózim bar jigerimdi salyp, basqasynyng bәrin qoyyp  -  zorgha qazaq tilin mengerip aldym, әli de jetik emespin, ony moyyndaymyn. Biraq, әrbir oryssha oqyghan, men ózim «ShALA QAZAQ» degen (namysqa tiyetin mazaq!)  ORYSTILDI bauyrlarymyzgha keshirimmen qaraymyn, olardyng jaghdayyn týsinemin. «Qazaq qazaq emes, naghyz qazaq - Dombyra!» - degen bir aqynymyzdyng sózi bar ghoy. Men búl iydeyany basqasha aitar edim: «Qazaq qazaq tili emes  -  naghyz qazaq  Qazaq  jýregi!». Sebebi, Sovet imperiyasyna qarsy órbigen últ-azattyq qozghalysta (Siz óziniz de sol qozghalystyng ortasynda boldynyz!)  qanshama orystildi jigit-qyzdar janyn berdi, qozghalystyng aldynghy shebinde boldy!  Al, qazaqtildi intelliygensiyamyz týgel derlik Sovet kezining ózinde  Nazarbaevty jaqtady nemese jalghan últshyl úrandar tastap, revolusiya әreketinen halyqty aldarqatyp, jasyryn kýide, (tegin emes, әriyne) sol biylikke júmys istep jýrdi. («Azat» partiyasyn aitam!)   Qazir de dәl solay.

Jalpy, «Shala qazaq» degen at qoyyp, orystildi qazaqtyng betine týkiru  -  búl  Qazaqqa qarsy sayasatttyng bir kórinisi. Búl birtútas Qazaqty ekige bólu, bir-birine aidap salu degen jymysqy әreket. «Qazaq tili janashyrlarymyz» dep  orystildilerdi keudesinen iyteretin, jalghan geroylar kóbeyip ketti. Keybireuler tipti úly babamyz Shynghys hannyng әruaghyn qorlap, arzan sayasy úpay jinaytyn boldy. Osy orayda Múhtar aghama arnaghan bir epigrammam bar edi:

On vopiyet o giybely Otrara -

I  Chingiys-hana bespokoit veshiy prah,

No gde j on byl, kogda lomaly dom «Bakaya» -

Y gde j on byl, kogda gorel «Shanyrak»?!

Qazaqqa, negizinen, «Qazaq tili janashyrlary emes  - «Qazaq halqyn  QORGhAUShYLARY» kerek! Jәne «Halifat» soldattary emes  -  «Qaghanat  ERSERILERI» kerek. «ERSER»  sózi, qazirgi tilmen aitsaq  -  «Er-serileri», osy týbirden alynghan -  «Rysari» sózi.

Sәke, Siz óziniz «naturalinyy qazaq» bolghan son, búl mening sózderime renjip qaluynyz da mýmkin. Biraq, ashy shyndyq  -  osy. Qazaqty ekige bóluge bolmaydy. Qazaq qazaq bolsa boldy, qany qazaq  bolsa boldy  -  Tildi keyinirek ýirenip alar. Eng basty mәsele  -  Qazaq qany, qazaq túqymy, Qazaq Genosy (Geny!). Bas keter shaqta shashty oilaytyn kim bar? Qazaq halqy, Qazaq memleketi qúryp bara jatqanda («Bas»!) - qazaq tilin oilaytyn ne aqymaqtyghymyz bar? («Shash!). Jәne Qazaq halqy túrghanda  -  Qazaq Tili eshqashan da ólmeydi! Al Qazaq Halqy ashtyqtan, júmyssyzdyqtan, baspanasyzdyqtan, oghan Biylik oq atqandyqtan, bulidozermen basqandyqtan ydyrap ketse, fizichesky qúryp ketse, sonda Qazaq tili qalay jandanady?  Jalpy, býgingi tanda Qazaq tili mәselesin kóteru  -  búl sayasy kýresten, ómirsheng qajettiligi bar Úly ALASh  Revolusiyasynan halyqty auytqytu, aldarqatu degen  biylikting jymysqy sayasatynyng bir týri!

Sәke, sayasat jaghyna qatty búryp kettik bilem. Operler maghan talay eskertetin edi: «Shal, sayasat jayly, týrme jayly eshtene jazba!» - dep. SENZURA degen pogon taqqan  Ajdaha hatymdy taghy da ótkizbey tastaydy, bilem! Amal qansha. Biz bәribir, «jauap» almasaq ta, bir-birimizge «nartәuekel» dep hat jaza beretin boldyq qoy. Aman bolynyz, AGhA!

Hat jazushy ininiz Aron Atabek. 22.04. 2013 j.

P.S.

Rýstem qazir Semeyde, Erghanat Tarazda, Qúrman Shymkentting týrmesinde edi (2012 jylghy qazan aiynda týsken mәlimet boyynsha)

Abai.kz

0 pikir