Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2202 0 pikir 2 Mamyr, 2013 saghat 11:25

"Demokratiyalyq qoghamgha say tetikter júmys istemegen son, olardyng ornyn júmyrtqa laqtyru sekildi әreketter basady"

Zeynetaqy reformasy qoghamda ýlken daudyng oshaq astyn qaghystyrghan dýniyege ainaldy. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrli Serik Ábdenovting ózi de, sózi de bas taqyrypqa ainaldy. Árkim әrtýrli pikir aitty. Tipti kommunistik partiya belsendisi Sukanov deytin azamat ministrge júmyrtqa laqtyryp ta kórdi. Zeynetaqy reformasy tóniregindegi dau sonda da tolastar emes.

Tómende qos sarapshynyng pikiri men әleumettik jeli qoldanushysynyng da oiyn berip otyrmyz.

 

Ámirjan Qosanov, tәuelsiz sayasatker:

-  Sóz joq, ministr Ábdenov songhy aptada aqparattyq alannyng basty keyipkerine ainaldy. Óitkeni, әielderding zeynet jasyn úzartu iydeyasy qoghamda búryn-sondy bolmaghan qarsylyq tughyzyp jatyr. Al qogham sanasynda naq osy ministr reformanyng birden-bir simvolyna ainaldy. Ony syn tezine salmay, kimdi jerden alyp, jerge salsyn endi júrt: biyliktegi basshy aghalary jas jigitti alghy shepke shygharyp qoyyp, oghan esh jaqtaspay, reforma jayynda tipti júmghan auzyn ashpay otyr ghoy.

Reformanyng ekonomikalyq, qúqtyq tústary turaly syny pikirlerge men tolyq qosylamyn.

Biraq, keybir BAQ-ta, әsirese, әleumettik jelide qaptap ketken «Ábdenov turaly әngimenin» eki «әttegen-ayy» bar dep oilaymyn.

Zeynetaqy reformasy qoghamda ýlken daudyng oshaq astyn qaghystyrghan dýniyege ainaldy. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrli Serik Ábdenovting ózi de, sózi de bas taqyrypqa ainaldy. Árkim әrtýrli pikir aitty. Tipti kommunistik partiya belsendisi Sukanov deytin azamat ministrge júmyrtqa laqtyryp ta kórdi. Zeynetaqy reformasy tóniregindegi dau sonda da tolastar emes.

Tómende qos sarapshynyng pikiri men әleumettik jeli qoldanushysynyng da oiyn berip otyrmyz.

 

Ámirjan Qosanov, tәuelsiz sayasatker:

-  Sóz joq, ministr Ábdenov songhy aptada aqparattyq alannyng basty keyipkerine ainaldy. Óitkeni, әielderding zeynet jasyn úzartu iydeyasy qoghamda búryn-sondy bolmaghan qarsylyq tughyzyp jatyr. Al qogham sanasynda naq osy ministr reformanyng birden-bir simvolyna ainaldy. Ony syn tezine salmay, kimdi jerden alyp, jerge salsyn endi júrt: biyliktegi basshy aghalary jas jigitti alghy shepke shygharyp qoyyp, oghan esh jaqtaspay, reforma jayynda tipti júmghan auzyn ashpay otyr ghoy.

Reformanyng ekonomikalyq, qúqtyq tústary turaly syny pikirlerge men tolyq qosylamyn.

Biraq, keybir BAQ-ta, әsirese, әleumettik jelide qaptap ketken «Ábdenov turaly әngimenin» eki «әttegen-ayy» bar dep oilaymyn.

Birinshiden, әielderdi әbden әbigerge salghan reformanyng ruhany «atasy» dәl osy jas ministr emes. Ol - jogharydan berilgen tapsyrmany mýltiksiz oryndaugha mindetti (onyng ýstine, bәrimiz kórip otyrghanday, tәrtipti) jauynger ghana. Sondyqtan da aitylar synnyng basty nysany men laqtyrylar júmyrtqanyng basty nysanasy naq osy jigit emes, basqa. Ol - Ýkimet, zandargha ýnsiz bas shúlghyghan Parlament. Al kýni erteng sol zandargha qol qoyylsa, júmyrtqa Aqorda jaqqa da jóneltilui mýmkin.

Áriyne, men osy jas jigitting jaqtaushysy da, advokaty da emespin, bolmaymyn da! Ómirde jolyqqan adamym emes. Biraq, Ábdenovke baylanysty әleumettik jelidegi әngimening maghan asa únay qoymaghan bir túsy bar. Ol - keybir jaghdayda jeke basqa tiyisip, múqatyp, kelemejdeu sipaty. Kezdesu kezindegi «potomu chto» dep eki ret qaytalauynyng ózi ghalamtorda qanday «sensasiya» bolghanynyng da kuәsi boldyq.

Sóitip, әngime barysy reformanyng mәn-maghynasyna qaray emes, dәl osy qosalqy tústargha oiysyp ketip jatty.

Meninshe, әleumettik jeli damyghan sayyn biz osynday, qoghamdyq manyzy bar taqyryptardy talqylau isinde ózindik mәdeniyet qalyptastyruymyz kerek siyaqty.

Biraq, sonymen qatar, «Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» deydi atam qazaq. Qazirgi qoghamnyng biylikke qoyar talaptary bólek, ghalamtordyng aqparattyq mýmkindikteri tipti adam sengisiz. Sondyqtan biylik basynda nemese el aldynda jýrgen kez kelgen adam kópshilik aldyndaghy sózin de, jýris-túrysyn da mýmkindiginshe minsiz atqarugha tiyis ekeni - zaman talaby.

Oghan qosa, qazirgi biylikting ishinde jýrgen kez kelgen basshy, ózining jeke bas jauapkershiligimen qatar, qabyldanyp jatqan bar sheshimder men atqarylyp jatqan bar sharua ýshin de qosymsha, ortaq jauapkershilikke iye. Qazirgi jaghdayda Ábdenov osy qalypta. Sondyqtan «ol әli jas qoy», «qazaqsha oilaydy eken» degen uәjder talqylau kezinde óz rolin tolyq atqara almay qalady.

 

Rasul Júmaly, sayasattanushy:

- Eng bir qiyn mәselede belgili bir top nemese Ýkimet jauapkershilik almas ýshin bir túlghany tankting astyna tastaghanday osynday jaghdaygha iytermeleydi. Zeynetaqy reformasynda Ábdenov sonday jaghdaygha týsti.  Sebebi, osydan bir jyl búryn Ábdenovti ministr etip taghayyndaghan kezde «Búl qyzmettik ósiruge óz basym qarsymyn» dep aitqan edi.

Ábdenov Ýkimetting bir mýshesi. Onyng da bastyqtary bar. Ózi jas jigit, tәjirbie jinap ýlgermegen onyng ýstine biylikting ishinde týrli apparattyq oiyndar bar bәlkim sol jaghyn eskermegen bolar, mýmkin ishki quaty jetpegen shyghar, aqyry, barlyq syn Ábdenovting basyna shoghyrlandy.

Zeynetaqy reformasy Ábdenovting ghana isi emes. Múnyng aldynda múnday reforma qajettigin Marchenko jәne qarjylyq toptargha qatysy bar adamdar da kótergen.  Óitkeni, búl mәselening mәni terende jatyr. Búl - el ekonomikasy qansha damyp jatyr degenmen qarjynyng jetispeushiligin kórsetip otyr. Sondyqtan, búl әreket - әielderding zeynet jasyn kóteru, jolgha salyq salu sekildi salyqtyng neshe týrin oilap tauyp, halyqtan qosymsha aqsha jinaudyng qamy.

Ábdenovke tirelip túrghan eshnәrse joq. Biraq onyng jas әri qarausyz qalghanyn paydalanyp, zeynetaqy reformasy sekildi óte nәzik әri qauipti mәselede qúrbandyqqa shalyp otyr. Al, keleshekte Ábdenovti qyzmetinen alyp tastap, qoghamdyq pikirdi ong baghytqa búru әreketi boluy mýmkin. Nemese zeynetaqy turaly zang jobasyn Senattyng qarauynan keyin Preziydent ony qabyldamay tastap, aqyr sonynda әleumettik mәselelerge jauapty oryndar qara bet bolyp, Preziydentting halyq aldyndaghy bedeli ósui de ghajap emes.

Al, búl mәselede shyn mәnisindegi әdil syn kóteriletin bolsa, ol tek qana Ábdenovke emes, tútas Ýkimetke baghyttaluy tiyis.

Áleumettik jelilerde aitylyp jatqan syny pikirlerding arasynda aitarlyqtay óreskel nәrse bolyp jatqan. Qoghamdyq úiymdar әielderding zeynet jasyn ósiruge baylanysty qarsylyqtaryn kórsetip jatqanda biylik halyqty pikirine qúlaq aspay, zeynet jasyn ósirudi ministrlik maqúldap, mәjilis basym dauyspen qoldap jatsa oghan qarsy túru, syny pikir aitu belgili bir jaghdaydy zandylyq. Sol ýshin eldegi kez kelgen mәseleni halyq pikirimen sanasa otyryp, der kezinde ontayly sheshu qajet-aq. Áytpese, býgin Ábdenovke laqtyrylghan júmyrtqa erteng basqa bir sheneunikke baghyttalady.

Ádepti bolayyq, qúqyqtyq memleket qúrayyq degen dúrys-aq nәrse. Alayda, sol halyqtyn, qoghamnyng tilegenin, talap etkenin, súraghanyn estip jatqan biylik bolmasa, onday biylikting әreketine qatynas qanday boluy kerek?! Sebebi, әrbir demokratiyalyq memlekette halyqtyng biylikke ýnin jetkizetin tetikter bolady: beybit sheruler, mitingiler, sotqa jýginu. Bizding elde  búlar júmys istemey jatyr. Nege ekenin ózderiniz bilesizder: bireuine tyiym salynghan, bireui týrmege jabady, syny maqalalar elenbeydi.

Dәstýrli demokratiyalyq qoghamgha say tetikter júmys istemegen son, olardyng ornyn júmyrtqa laqtyru sekildi әreketter basady.

Sondyqtan tek qana halyqtan «Sizder, qúqyqtyq alanda bolynyzdar, zandy búzbanyzdar» dep talap etu jetkiliksiz. Ol ýshin halyqtyng múnyn estip, mýddesin eskerip, talap-tilegin óteu kerek.

Feysbuk әleumettik jelisining Zarina esimdi qoldanushysy jazghan pikir:

- Kesheden beri FB-da ministr Serik Ábdenovting "potomu chto, potomu chto" dep, birneshe qaytalap aitqan sózin mazaq etushiler kóbeydi. Tapsyrma oryndaushy ministrding "zeynetaqy reformasyn" qoldaushy emespin. Biraq, birinshiden, mikrofon ministrding aldynda túr, sonyng dausy anyq jazylghan da, al zaldan onyng sózin bólip aighaylap jatqandardyng dauysy estilmey qalghan. Ekinshiden, mәsele mýlde basqada. Nege qazaq ministr oryssha dúrys bilmegeni ýshin aiypty bolugha tiyis?! Eger, oiyn qazaqsha jetkizetin bolsa, qansha shalasauat adam bolsa da, dәl búlay tútyqpas edi. Ánsheyinde "qazaq" dep úrandatatyn aghayyn Ábdenovting aldynda ministr bolghandardyng biri Gýljan Qaraqúsova "ýsh ese" degendi "ýsh kese" dep sóilegende, nege osynday shu kóterip, qazaqsha bilmeydi dep mazaqtamady? Sondyqtan, júrt "Ministrler tek qana qazaqsha sóilesin!" degen úran tastap, sony terenirek talqylau manyzdy siyaqty.

Abai.kz

0 pikir