Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1996 0 pikir 2 Mamyr, 2013 saghat 09:14

Ábdirashit Bәkirúly. «Imperiyalyq mýddeler» ýstem etken zamanda Qazaqstan qaytpek?

Iritki ishten shyqty

Tarihtaghy barlyq kataklizmder: soghystar, memleketterding kýireui, tarihta joyyluy - elding ishki daghdarysynyng jәne syrtqy sayasattaghy әlsizdigine baylanysty. Sondyqtan barlyq tәuelsiz elder óz mýmkindikterin dúrys baghalay otyryp, ekonomikasyn damytugha, memlekettik quatyn arttyrugha, halyqaralyq bedelin nyghaytugha úmtylady. Ol ýshin syrtqy sayasatty sheber jýrgizumen qatar, ony ishki mәselelermen de tolyq ýilestirip otyru mindet. Yaghni, memlekette tәuelsizdikke qauip tónetindey fors-majorlyq jaghday ornamauy tiyis. Múnday is «ómir degen alyp múhitta» (Abay) kemesin jargha soqpay jýre alatyn maytalman sayasatkerding ghana qolynan kelmek. Onday sayasatker, birinshiden, barlyq әreketin el mýddesimen úshtastyrady; ekinshiden, sonyng arqasynda sayasatkerding ózi de halqynyng túlghasyna, ruhany simvolyna ainalady. Mysaly, búryndaghy qazaqtyng Asan qayghysy men Abylayy, biyleri men jyraulary, múndaghy el basqarghan D.Qonaev, úly jazushy M.Áuezov, aqyndar Q.Amanjolov, M.Múqataev jәne t.b. osy biyikke kóterildi. Ózge elderden ýndi halqynyng úly M.Gandiydi, D.Nerudi atasaq jetkilikti...

Iritki ishten shyqty

Tarihtaghy barlyq kataklizmder: soghystar, memleketterding kýireui, tarihta joyyluy - elding ishki daghdarysynyng jәne syrtqy sayasattaghy әlsizdigine baylanysty. Sondyqtan barlyq tәuelsiz elder óz mýmkindikterin dúrys baghalay otyryp, ekonomikasyn damytugha, memlekettik quatyn arttyrugha, halyqaralyq bedelin nyghaytugha úmtylady. Ol ýshin syrtqy sayasatty sheber jýrgizumen qatar, ony ishki mәselelermen de tolyq ýilestirip otyru mindet. Yaghni, memlekette tәuelsizdikke qauip tónetindey fors-majorlyq jaghday ornamauy tiyis. Múnday is «ómir degen alyp múhitta» (Abay) kemesin jargha soqpay jýre alatyn maytalman sayasatkerding ghana qolynan kelmek. Onday sayasatker, birinshiden, barlyq әreketin el mýddesimen úshtastyrady; ekinshiden, sonyng arqasynda sayasatkerding ózi de halqynyng túlghasyna, ruhany simvolyna ainalady. Mysaly, búryndaghy qazaqtyng Asan qayghysy men Abylayy, biyleri men jyraulary, múndaghy el basqarghan D.Qonaev, úly jazushy M.Áuezov, aqyndar Q.Amanjolov, M.Múqataev jәne t.b. osy biyikke kóterildi. Ózge elderden ýndi halqynyng úly M.Gandiydi, D.Nerudi atasaq jetkilikti...

Tek halyq emes, әlemdegi biylik atauly óz elining quatty bolghanyn qalaydy! Búghan mysqylmen qaraudyng qajeti joq, sebebi «últtyq mýdde», «kýshti memleket» - kez kelgen biylik týrining ómir sýruining jalghyz sharty. Sebebi memleketsiz (halyqsyz - Á.B.) biylik te bolmaq emes! Alayda memleket damuynda «últtyq mýdde» jeke mýddening kólenkesinde qalsa, sóitip biylik ózin memleketten bólek sanap, barlyghyn «aqshanyng kýshimen satyp alugha bolady» degen prinsipti qalyptastyrsa, onda múnday memleketting ghúmyry halyqtyng emes, osy biylik týrin ómirge әkelgen adamnyng ghúmyrymen ghana ólshenedi. Al búl, әriyne, ótpeli әri ókinishti dýniye... Mysaly, HH ghasyrda óz elin tonaghan diktatorlar az bolghan joq. Biraq olardyng qúrghan «memleketteri» de olardyng ózderimen birge joyylyp otyrghan.

Soghan qaramastan әlemde memleketter arasynda «mәngilik imperiyalyq ýstemdik» ýshin kýres ýzdiksiz jýrip jatady. Oghan úmtylghan elderding barlyghy ózara bәsekeles bola otyryp, geosayasy ýstemdikke ie bolugha tyrysady. Áriyne, onday alyp memleketterding óz ishinde sheshilmey jatqan sharuasy shash etekten boluy mýmkin. Biraq sonda da olardyng syrtqy sayasaty tek bir ghana - «geosayasy ýstemdik arqyly óz elining quaty men yqpalyn arttyru» atty prinsipke baghynady. Al onday sayasy ambisiyasy joq elder, kerisinshe, útqanynan - útylghany kóp, tapqanynan - joghaltqany kóp... Mysaly, tabighy jәne adamy resurstary qazirgi Qazaqstandy «imperiyalyq mýddedegi» elder qataryna jeteleuge jetkilikti edi. Biraq bizdegi «ishki qayshylyqtar» onday mýmkindikti joqqa shyghardy. Kerisinshe, ózge «imperiyalyq elder» ózderining ishki qayshylyqtaryn bizdey «әlsiz» memleketterding kómegimen sheship otyrudan bas tartpaytynyn kórsete bastady. Olargha «syrtqy sayasat» degenimiz - «imperiyalyq mýdde». Ol turaly U. Cherchilli «men tek aghylshyn mýddesin ghana bilemin» degen... Búl sayasy prinsip qazir de sol kýiinde iske asyryluda. Mysaly, korrupsiyagha belshesinen batyp, óz ishinde mәseleleri sheshilmey jatqan Reseyding ózi de syrtqy sayasatynda «reseylik mýddeni» algha tartuyn toqtatqan emes. Onyng arakidik ózi sekildi «imperiyalyq mýddesi» bar AQSh-pen teketireske kelip qaluynyng da sebebi sodan, AQSh-pen «parlamenttik beybit soghys» jaghdayyna kóshui de osynyng kórinisi.

Jalpy, «imperiyalyq maqsattaghy» elderding ózge әlemge qatysty ústanatyn sayasy jәne basqa әdisteri mol. Biraq ol turaly eng qysqa da núsqa týrde Djon Perkinsting «Ispovedi ekonomicheskogo ubiysy» kitabynda aitylghan. Sodan ýzindi keltireyik, onda búryn AQSh-tyng jaldamaly «ekonomikalyq killeri» bolyp qyzmet atqarghan ol bylay deydi:

«Bizdin, amerikandyq ekonomikalyq killerlerdin, negizgi mindetteri - tabighy baylyghy mol, nemese AQSh ýshin strategiyalyq manyzy bar elderding basshylaryn qalay da torgha týsiru bolyp tabylady. Ol elderding basshylaryna keremet bir jobalardy úsyna otyryp, bizge tәueldi bankilerden kóp mólsherde qaryz alugha kóndiremiz. Osy joba jýzege assa - ol basqaryp otyrghan memleket keremet kórkeyip keterine sendiremiz. Eger bizding búl oiymyz tolyghymen iske aspasa, onda olardyng biyleushilerining óz halqynan jasyrghan baylyghyn, zansyz әreketterin anyqtap, halyqaralyq sot arqyly qúryqtaugha tyrysamyz. Aqyr sonynda tyghyryqqa tirelgen basshyny qamqorlyqqa alatynymyzdy eskertip, ony tizgindep ústaugha qol jetkizemiz. Sonynda ol bizding sayasi, ekonomikalyq jәne әskery talaptarymyzdy oryndap otyrugha mәjbýr bolady...».

Áriyne, múny oqyp shyqqannan song әrkimning kókeyinde: «Osynda aitylghandardyng barlyghy bizge jaqsy tanys sekildi?» degen súraq tuatyny anyq... Dúrys, onyng jauaby bizge dayar: ol - osy kóktemde kóterilgen «Referendum súraqtary» bolyp shyghady...

Áriyne, Djon Perkinsting búl «janazasyn» tek AQSh-tyng әreketi dep birjaqty týiindeuge bolmas: әlemdik imperiyalardyng bәri de osynday ortaq tәsilge jýginedi jәne jerasty qazba baylyq qory azayghan sayyn, olardyng qorqaulyghy qataldana týsude. Qazirgi shiyelenisken geosayasy jaghdaylar - osy «imperiyalyq teketiresterdin» nәtiyjesi! Al olardyng «jaulap alu» әreketi qashan da «óz quatyn dúrys paydalana almaghan», «ekonomikasy tәueldi», «últtyq mýddesi qorghalmaghan» jәne eng bastysy - «shiykizat qory mol» elderge qaray baghyttalghan... Qazaqstan barlyq jaghdayy boyynsha «osy jelding ótinde túrghan el» bolyp qaluda! «Átten» demeske laj joq... Sebebi bizder alystaghy qoly úzyn AQSh qana emes, eki býiirdegi «imperiyalyq mýddeleri» joghary Resey men Qytaydyng qyspaghynda túrmyz. Býgin tek Qytaygha toqtalumen shektelemiz.

 

Qytay faktory

Qytaydyng demografiyalyq quaty - 1mlrd 300 mln adamnan asady. Territoriyasy - 9560 myng sharshy km, әlemde Resey men Kanadadan keyingi ýshinshi orynda túr. Geosayasy túrghydan ornalasqan jeri geosayasat ortalyghy bolugha óte qolayly. Búryndary «Qytay ekonomikasy 2050 jyly ghana birinshi oryngha shyghady» dep boljanghan edi. Alayda jaqynda ghana «PraysUoterhausKupers» halyqaralyq audit kompaniyasy Seul qalasynda 2013 jyly 10 aqpanda ótken konferensiyada:

 

  • «2017 jyly Qytay ózining ekonomikalyq damuy jaghynan AQSh-ty basyp ozady. Ol kezde Qytaydyng jalpy ishki ónimi halqynyng tútynu qabiletimen qosa alghanda 20 trln dollargha jetedi. Al 2030 jyly búl kórsetkish Qytayda - 30,6 trln, AQSh-ta - 23,4 trln, Ýndistanda - 13,7 trln, al qazirgi ýshinshi orynda túrghan japondar 5,8 trln dollarmen 4-oryngha syrghidy» , - dep mәlimdedi.

 

Qytaydyng valuta qory - 91 mlrd dollar. Búl jaghynan ol japondar men tayvanidardan keyingi orynda túr.

Tayaudaghy onjyldyqta Qytay ekonomikasy jyl sayyn 7% ósetin bolady. Biraq onyng ishki mәseleleri joq emes: mysaly, bala tuudy shekteuge baylanysty jyldar óte Qytay halqy «qart últtar» qataryna qosylady. Sol kezde, yaghny shamamen 2050 jyly, Qytay ekonomikasynyng qarqyny bayaulay bastaydy. Sebebi qazirgi arzan júmys kýshining arqasynda әlemdegi negizgi eksporttaushy el bolyp otyrghan Qytayda júmys kýshi qymbattaydy. Sondyqtan Qytay óndirisi men tauarlary ýnemi elding ishki súranysyn qanaghattandyrugha mәjbýr bolady - eksport kólemi azayyp, Qytay ekonomikasy «ishki modernizasiya» fazasyna kóshedi. Sol sebepti Qytay qazirden bastap ózining artyq óndiristik quatyn halqy tyghyz, júmys kýshi arzan Vietnam, Indoneziya sekildi elderge qaray auystyrudy bastady...

Biraq shiykizat qory mol Qazaqstan búl tizimge ilikpeydi, sebebi Qazaqstanda ekonomikanyng әrtaraptanuy «demografiyalyq әlsiz» elde júmys kýshining jetispeushiligine úshyratuy mýmkin, әri eng bastysy - Qytaygha asa qajet shiykizat importyn shekteui mýmkin. Sondyqtan Qazaqstangha qatysty jogharydaghy Dj.Perkins aitqan tәsil ghana tiyimdi bolyp qalmaq...

Shiykizat qoryn iygerude Afrika elderi jәne Qazaqstan Qytaydyng erekshe nazarynda. Sebebi qazirgi Qazaqstanda óndiris dengeyi tómen, júmyssyzdyq joghary. «Júmysshy әuleti» dәstýri óndiristing joyyluymen birge kelmeske ketti. Búl - Qytaygha kenetten kelgen syi, taptyrmas amal! Sony syltau etip, Qytay Qazaqstandaghy shiykizat óndirisine kvotadan artyq júmysshy tartudy, qazaq júmysshylaryn tensiz jaghdayda ústaudy jәne basqa zansyz әreketterin «maman tapshylyghy» degen syltaumen jýzege asyra bastady. Búl - Qazaqstannyng shiykizattan basqa baghytta damuyn shekteu jәne óndiristi «qytaylandyrudy» kózdeu sayasaty. Al búghan «ózindik ambisiyasy joq memleket» ashyqtan-ashyq jol berip otyr. Olay bolsa, Qytay ýshin Qazaqstannyng mәngi-baqy shiykizatqa tәueldi el bolyp qalghany qajet deuge bolady. Sondyqtan Qytay ekonomikalyq ekspansiyasyn shiykizat kózderin óz qoldaryna alu arqyly jýzege asyruda. Ol ýshin qarajatty ayamay tógude. Sebebi imperiyalyq «mәngilik mýddesi» bar elder 40-50 jyldan keyin әlemdegi qazba baylyq tausylatynyn, qúny da sharyqtap ketetinin bilip otyr. Qazirden bastap osy strategiyamen әreket etude. Al mol baylyqtyng ýstinde otyra, «qoly auzyna jetpey» otyrghan mesheu elder qazba baylyqtaryn amalsyz ótkizip berude.

Biraq әdiletke jýginsek, Qazaqstan osy kýige týsken Afrika elderi qatarynda túrmau kerek edi! Sebebi osydan 20-25 jyl búryn Qazaqstan tabighy quat jaghynan, halqynyng sauattylyghy jaghynan Qytaymen teng dәrejede bola alatynday әleuetke ie edi! Tәuelsizdik bizge sol әleuetti odan әri damytugha mýmkindik ashty... Alayda bodandyq әserinen «imperiyalyq aibynyn joghaltqan el» bolyp qalghandyqtan, biz ol mýmkindikti paydalana almadyq. Kerisinshe, bizding qazirgi keybir әreketimizge qaray otyryp, biz turaly «bodandyq qamytyn izdegen el» degendey tújyrymgha kelushiler boluy mýmkin... Mәselen, osy uaqytqa deyin elimizding shiykizat qoryna iyelik etken AQSh-tyn, Euroodaqtyng aituly kompaniyalary Qazaqstangha jana tehnologiya әkelip, shiykizat óndirisinen basqa salany damytugha ýles qospauda. Biz armandaghan «sheteldikter keledi, zauyttar salady, olar óz investisiyasyn (paydasyn) tapqan son, zauyt ózimizge qalady» jәne t.t. әngimeler bosqa qaldy. Qazaqstan ekonomikasynyng shiykizattan basqa salasyna engen investisiya kólemi óte az ekeni osyny bildiredi...

Ángimege qayta oralsaq, alyp elge ainalugha bet búrghan Qytaydyng syrtqy sayasaty mynaday prinsipterge negizdeledi: 1) Jahandanudan tuyndaytyn zalaldyng aldyn alyp otyru; 2) Syrttan tónetin ekonomikalyq jәne sayasy qauip-qaterdi boldyrmau; 3) Ishki sayasy jaghdaydan tuatyn qauip-qaterdi retteu; 4) Áleumettik-ekonomikalyq qaterlerdi - yaghni, adam sanynyng ósui, júmyssyzdyq, densaulyq, oqu-bilim jәne t.t. sheshu; 5) Qytay iydeologiyasyna tóner qauipti boldyrmau; 6) Qytaydyng ekonomikasynyng halyqaralyq bәsekelestikke tótep beru mýmkindigin jәne onyng da investisiyalyq mýmkindigin dúrys baghalau, iske asyru; 7) Basqa elderdegi Qytaygha qarsy pikirdi eskeru, onyng aldyn alu; 8) Ekonomikalyq daghdarys kezinde Qytaygha tiyer zardaptyng aldyn alu.

Endi osy atalghandardy taldar bolsaq, shynynda da, dәl býgin Qytaygha AQSh, Resey, Euroodaq, Japoniya tarapynan tikeley tónip túrghan qater joq ekenin kóremiz. Qytay olardan qauiptenbeydi, biraq myna mәseleni eskeruge mәjbýr: 1) Qytaydyng «Euroodaq - AQSh - Ontýstik Koreya - Japon odaqtastyghy» sekildi senimdi odaqtasy joq ekenin; 2) Ol elder tarapynan, әsirese songhy kezde Resey tarapynan bәsekelestikting arta bastauyn; 3) «Qytaydyng әlemdik ekonomikadaghy tabysy kommunistik iydeologiyagha qauip tóndirmey me?» degen alandaushylyqty. Biraq búl Qytaydyng әlemdik ekonomikanyng beldi buyny bolyp qaluyna kedergi emes. Kerisinshe, әlemdik ekonomikagha integrasiyalanghan sayyn, Qytaydyng ózi ondaghy basty «oyynshylargha» qauip tóndire bastaydy. Al búl әlem tarapynan Qytaygha qarsy bәsekelestik kýresti kýsheyte týsedi. Endeshe búl «әlemdegi birde-bir el Qytaydy «óz әriptesim» dep eshqashan da sanamaq emes» degendi bildiredi. Qytay barlyq uaqytta da olargha bóten bolyp qala bermek. Tipten shekaralas Resey men Ortaaziyalyq memleketter de Qytaydy «ózim» dep qabylday almaydy... Olar da Qytaymen әrbir qadamyn andyp basuda. Reti kelse, ózara qatynasta qoldanbaytyn qysym týrin Qytaygha qoldanugha әzir. Yaghni, peshenesine osynday «mәngilik jalghyzdyq» týri jazylghan Qytay ózderining ishki túraqtylyghynyng «syrtqy jaghdaylargha» tәueldi bola týskenin bilip otyr. Sol sebepti ol ony qalay da - tipti repressiyalyq jolmen bolsa da - rettep otyrugha mәjbýr. Búl faktorlar - Qytaydyng damuyn tejeushi faktorlar. Osyny eskere kele, Qytay qazirgi avtoritarlyq sosialistik demokratiyadan batys ýlgisine jaqyn «naryqtyq demokratiyagha» kóshe bastauy mýmkin. Biraq búl qadam Qytaydaghy jetekshi Kommunistik partiyagha bәsekeles sayasy kýshti ómirge keltire alady. Endeshe búl da Kommunistik partiya ýshin «bas auyrtarlyq» sharua bolyp túr.

Qytay - korrupsiyamen qatal kýresushi el. Biraq elde «naryqtyq demokratiyanyn» payda boluy «iri kapitaldyng biylikke keluin» jedeldetude. Al kapitaldyng dendep enuimen birge osyghan deyingi «sosialistik», ne «naryqtyq demokratiyanyn» ornyna «korrupsiyalanghan avtoritarizmnin», nemese «korrupsiyalanghan diktaturanyn» biylikke kelui ghajap emes. Ondaylar biylikke kelse, 1 mlrd 300 mln halqy bar alyp memleket әleumettik apatqa (jarylysqa) úshyrauy mýmkin. Onday «jarylys» ózderi de korrupsiyalanghan avtoritarizmdi bastan keship jatqan birqatar kórshileri - Soltýstik Koreya men Orta Aziya respublikalaryna onay tiymesi anyq. Tipten әlem de odan qauiptenude! Sondyqtan Qazaqstan da osy qauipting aldyn alugha, odan saqtanugha qazirden bastap kirispese, erteng kesh qaluy mýmkin!

Qazaqstanda iri múnay kenishterine iyelik etushi Qytay kompaniyalary zang búzugha jol beredi. Oghan korrupsiyalanghan sheneunikterding boluy da әser etude... Mysaly, ótken jyly Janaózen oqighasynan keyin, onda barghan elbasy «múnayshylardyng talabyn dúrys» dedi. Biraq elbasynyng múnayshylardyng әreketine bergen búl baghasyna deyin jergilikti biylik bir jyldan astam uaqyt boyy tek sheteldik kompaniyanyng «namysyn jyrtyp» keldi. Yaghni, búl qytaylyq kompaniyanyng óz elderinde eshqashan jasay almaytyn korrupsiyalyq әreketterge Qazaqstanda eshkimnen jasqanbay bara alatynyn kórsetti. Onyng ýstine búl «Qytay ózge elderdegi strategiyalyq manyzdy qazba baylyqty ózine qaratu jolynda barlyq astyrtyn amal-tәsilderdi qoldanudan, qajet bolsa - sol eldegi korrupsiyalyq ahualdy da keninen qoldanudan bas tartpaydy» degen qorytyndygha jeteleydi. Mineki, búny jogharydaghy «ekonomikalyq killerdin» jan aiqayynyng janghyryghy demeske laj joq... Osydan saqtanbasaq bolmaydy!

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

filosof

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 16-17 (192-193) 02 mamyr 2013jyl.

0 pikir