Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2229 0 pikir 2 Mamyr, 2013 saghat 09:01

Internet-konferensiya: Ermúrat Bapy (Basy)

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy -  «Dat» jobasynyng bas oqyrmany Ermúrat Bapy oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

Ermúrat myrza latyn әlipbiyine qatysty saualgha jauap bere kelip: «Men de qazaq balasy bolghandyqtan, kózqarasym dúrys: orystyq, qúldyq múradan qútylu ýshin, latyngha ma, runa jazuyna ma auysu - әiteuir týbi kirillisadan ketu kerek. Biraq keter kezdi erikkende uaq-uaq sammitter men kórmeler ótkizudi ermek qylatyn Aqorda emes, azamattyq qogham men maman-ghalymdar qauymdastyghy sheshui kerek. Al kirillisadan ketuding ony - songhy eki jýz jylda әlemdik kóshte keritartpa kesirge úshyraghan slavyan qauymy qarpinen әlemdik órkeniyetke ótu dep týsinemin. Terisi - bizding tilimiz emen esikti kenselerge kirmeyinshe, latynmen laghyp, qayda barar ekenbiz degen oigha qala berem» - degen oiyn jetkizedi.

 

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy -  «Dat» jobasynyng bas oqyrmany Ermúrat Bapy oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

Ermúrat myrza latyn әlipbiyine qatysty saualgha jauap bere kelip: «Men de qazaq balasy bolghandyqtan, kózqarasym dúrys: orystyq, qúldyq múradan qútylu ýshin, latyngha ma, runa jazuyna ma auysu - әiteuir týbi kirillisadan ketu kerek. Biraq keter kezdi erikkende uaq-uaq sammitter men kórmeler ótkizudi ermek qylatyn Aqorda emes, azamattyq qogham men maman-ghalymdar qauymdastyghy sheshui kerek. Al kirillisadan ketuding ony - songhy eki jýz jylda әlemdik kóshte keritartpa kesirge úshyraghan slavyan qauymy qarpinen әlemdik órkeniyetke ótu dep týsinemin. Terisi - bizding tilimiz emen esikti kenselerge kirmeyinshe, latynmen laghyp, qayda barar ekenbiz degen oigha qala berem» - degen oiyn jetkizedi.

 

- Ereke, Sizge, Siz shygharyp otyrghan gazetke aytarym joq, rizamyn! Ózinizben әriptes bolyp júmys bastaghan, ashyq oyly azamat sanalghan bir top - J.Qorghasbek, N. Jýsip t.b-lar kórinbeydi ghoy, qazir qayda jýr osy?

- Súraghynyzdyng astaryn andadym... Al atalghan azamattargha qatysty astarsyz aitar bolsam,  әrkim óz soqpaghynda jýr: bireu - jar jaghalap, endi bireu - jar saghalap...  Al Jýsipbek pen Núrtóre memlekettik qyzmetpen dengeyles sharuada: ol jerde «ashyq oily azamat sanalghandar» sanatqa alynbaydy - «qogham» degen qoranyng tәrtibi sol. Osy túrghydan kelgende, әldekimderdi «qayda jýr» dep, jazghyra almaymyn, bauyrym.

- Ereke!
Áu basta Qazaqstannyng tәuelsizdigin almaugha, kýni bitken SSSRdy saqtap qalugha jantalasqan, keyin Elisin "zadnyy most"dan bir teuip zorlyqpen ony bergen song halyq qazynasyn úrlap, zansyz bayyghan, endi qaytadan Odaqtyng otaryna bizdi berip ózderi qazirding ózinde qyz-qyrqyndaryn shetelge qonystandyryp jatqan Otangha opasyz myna biylikti qashan taqtan taydyramyz?

Altayshy.

- Jeti joldan túratyn bir sóilem súraghynyz qanshama úzyn bolsa, búl biylikting keter kýni de sonshalyqty úzaq bolayyn dep túr ghoy. Onyng ghúmyry taqty taqymyna basqan adamnyng kórer kýnimen ólshenetin jaghdaygha tap boldyq. Sebebi, siz siyaqty «qashan taydyramyz?» degen qazaq az bop túr. Amal neshik, kóppen kórgen «úly toy», shyday túrugha tura keledi: parsylyq payymmen aitsaq, shah pen ishak saytan bolyp ketpese, biri - bir kýni óler... Týrkining tórkini Altayshylar aman bolsyn!

- Ermúrat agha! Bolashaqta myqty jurnalist bolu ýshin qazirgi jazyp jýrgen "DAT" avtorlarynyng ishindegi kim degen jurnalisten ýirenuim kerek? Jastargha býgingi jurnalister arasynan dәl kimdi ýlgi-ónege etip úsynasyz?

- «Bolashaqta myqty jurnalist bolam» degen armanyng jaqsy eken - órkening óssin! Ótkenderden Marat Qabanbaydy oqy: marqúmnyng jazbalary Últtyq kitpahanada saqtalghan «Ana tili» men «SolDAT» gazetterinde bar. Marat aghanyng publisistikasy 80-ning sony men 90-shy jyldardyng shedevri.

Qazirgilerden - Geragha Beligerding logikasyn ýiren. Negizi - «qisynda» (logika)  qisyqtyng ózin týzu ghyp kórsetetin qúdiret bar. Qisynyn qiystyra bilsen, oqyrmangha qaraghan qayyng bop kórinedi.

«DAT» avtorlary arasynda Ábdirashit Bakirding publisistikalyq pәlsәfәsin payymdaghan paydaly. Tarih pen býginning arasyna sayasy ekskurs-ekspertiza jasaudy Qanaghat Jýkeshev degen ghalym aghannan ýiren. Sayasiy-әleumettik publisistikada Lesbek Bayjanov, Aydos Sarym, Quandyq Shamaqay, Ámirjan Qosanov degen «DAT» avtorlary - saraptamada súnghyla.

Aytpaqshy, atalghan aghalarynnyng Ámirjannan basqasy «jurfakta» oqymaghan jazghyshtar.  Sondyqtan, baspasóz mәslihatynda taratylatyn press-relizdi kóshirudi mamandyq sanaytyn «barypkel-shauypkelden» irileu bolu ýshin, jurnalistik diplom alu mindet bolmasa kerek.

Býgingi jurnalisterden Qaynar Oljay, Ámirhan Mendeke, Sәken Sybanbay, Bauyrjan Omarov, Súltanhan Aqqúl, Dәuren Quat, Serghazy Múhtarbek, Ámirhan Balqybek, Amangeldi Kenshilik, Sansyzbay Núrbaba (Moldajanov) degen aty-jónder gazetter betinen kórine qalsa, oqy jýr - qor bolmaysyn. Bir qynjylys - maghan kezindegi súghyla gazetshi Qaynardy teledidardyng temir-tersegi «jep» qoyghanday kórinedi de túrady.

Men birdeneni bilsem - jazuyng men mәnering («stili» degenim ghoy) qalyptasqan, kesek jazatyn jurnalist bolam desen, jastayynnan telejәshik jurnalistikasyna әuestenbeu kerek. Tipti, teledidar kókeyindi tesip bara jatsa, gazette tórt-bes jyl tóselip alghan song - bar. Gazetting jazuyn oqyrman tesilip oqidy, basyna jastap, etigining qonshyna qysyryp, arhivten alyp oqidy: tasqa basylyp qalar dýniyeni jaqsy jazu qajettiligine tәrbiyelenesin.

Al kórermenning kózi men kónilin telejәshikting әlem-jәlem, jarq-júrq suretteri aldarqatyp, sózding solghyndyghy beynening tasasynda qalady. Telejurnalist - ekrannyng sharshy betindegi beyneqatargha júmys isteuge mәjbýr. Ol qatardan kóringen beyneni sózben suretteu - maygha may qúighanmen birdey. Sóz ben beyne jarysqan jerde jurnalizmnen búryn, artistizm artyq kórinedi. Al sóz ekinshi plangha shyqsa, jurnalistikadan júrnaq qala ma?

- Ermúrat agha, armysyz!
1. Latyn әlipbiyine kóshuge kózqarasynyz qalay? Onyng ong jәne teris jaqtary turaly ne aitasyz?
2. Osydan 20 jyldan keyingi Qazaqstandy qalay elestete alasyz?
3. Ómir jolynyzda qol jetkizgen eleuli enbeginiz ben әttegen-ay tústardy aitasyz ba?
4. Býgingi qazaqtyng boyyndaghy qanday kemshilik (ony qalay jenuge bolady?) pen artyqshylyqty atap ótseniz.
Qúrmetpen Qazaq balasy.

-  1. Men de qazaq balasy bolghandyqtan, kózqarasym dúrys: orystyq, qúldyq múradan qútylu ýshin, latyngha ma, runa jazuyna ma auysu - әiteuir týbi kirillisadan ketu kerek. Biraq keter kezdi erikkende uaq-uaq sammitter men kórmeler ótkizudi ermek qylatyn Aqorda emes, azamattyq qogham men maman-ghalymdar qauymdastyghy sheshui kerek. Al kirillisadan ketuding ony - songhy eki jýz jylda әlemdik kóshte keritartpa kesirge úshyraghan slavyan qauymy qarpinen әlemdik órkeniyetke ótu dep týsinemin. Terisi - bizding tilimiz emen esikti kenselerge kirmeyinshe, latynmen laghyp, qayda barar ekenbiz degen oigha qala berem.

2. «Osydan 20 jyldan keyin» 93 jastaghy Núrsúltan aghamyz Aqordada otyrmaytyn shyghar dep oilaymyn. Songhy jiyrma jyly «joghalghan» mening qúrdastarym ol kezde 74-ke keledi eken... Býgingi otyzdaghy jigitter jana Qazaqstan jasaydy dep ýmittenem.

3. Eleuli enbegim bolsa, tarihtan tabylar. Degenmen, «әttegensiz» ómir bolsa, onyng mәnin týisiner ólshem bolmaydy ghoy. Sondyqtan, «jaqsy» men «jamandy» salystyrugha «әttegen-ay» da kerek shyghar.

4. Kemshilik - boykýiezdik, jaramsaqtyq, danghazalyq, nemqúraydylyq... Ony býgingi qalyptasqan qazaqtyng boyynan sylyp tastau mýmkin emes. Biraq bolashaqta bir amaly bar: býgingi balandy besikten osyghan qarsy tәrbiyeleu kerek. Mәselenki, evreyler es kirgen balasyna «sening qolynnan kelmeytin is joq» degen oidy qúyady eken. Bizge de bala tәrbiyesinde azdap evrey bolu kerek shyghar...

- Osy Múhtar Shahanovty qalay baghalaysyz?

- Shamasy, Múhtar agha mening baghama zar bolmasa kerek. Biraq bir biletinim - bizde Múqanday jetpis jazushy bolsa, qazaq býgingidey kende tirlik keshpes edi. Mening esimde - 90-shy jyldardyng ortasynda «Azamat» qozghalysyn qúramyz dep, 70 ziyaly bilek sybana shyqqanda, biylik bútyna tyshyp qoya jazdaghan. Preziydent әkimshiligi men ýkimetting ishki sayasat bólimderi qozghalys qúrugha qol qoyghan әrbirin shaqyryp, «qúlyng bolayyn, rayynnan qaytshy» dep, jata-jalbarynghan. Qol qoyghandardyng «qoshqarlaryn» preziydentting ózi qabyldap, odan kishirekteri men jasamystaryn sol kezdegi viyse-premier Imanghaly Tasmaghambetov ýgittep, aqyry «Azamat» qozghalysy qúrylmay qaldy. Osy sózim jalghan deseniz 1994-96 jyldary shamasynda preziydent әkimshiligining ishki sayasat bóliminde bir basshy bolghan Uәlihan jezdem Qalijanovtan súrarsyz. Býgin biylikke býiregi búrghan shekpendi bolsa da, tek-týbi jurnalist qoy - ótirik aitpas...

Sondyqtan, Múhtar Shahanov pen Temirhan Medetbekov bola ma, Dulat Isabekov pen Iran-Ghayyp bola ma, joq әlde júdyryghyn jeng ishinde jasyryp jýrgen Túsynjan Shapay men Ghalym Dosken siyaqty «jastau» bireuleri bola ma - aqyn-jazushylardyng basyn qosar bireui suyrylyp shyqsa, Aqordanyng ainalasyndaghylar kishi dәretke otyryp qoyar edi. Biraq, qaydam, bitting qabyghynday bir kitabyn goszakazben shygharu ýshin, ýnderin óshirip alghan ónkey ólearmannan onday shygha qoyar ma eken?

- Ótken 2012 jyly "Dat" gazetinde kóterilgen qay mәsele biylikting úiqysyn búzdy, atap aita alasyz ba?

- Oi-bu, biylikting úiqysy búzylghan zaman ótip ketti ghoy! Kezindegi «DAT» kótergen «Qazaqgeytke» taqylettes taqyryptar eki kýnning birinde kóterilip jatyr: biraq biylik bylq etpeydi. Halyqpen sanasudan qalghan biylikting býgingi úiqysy «Janaózen qyrghyny» kezinde de búzylmady. Endigi jerde bir ghana gazet emes, býtkil el kóterilmeyinshe «úiqy búzylady» degen oy - qúr qiyal bolyp qaldy ghoy...

- Elimiz shyn tәuelsizdigin alar, qazaqtyng aq tany atar. Sol kezde «DAT» jobasymen qazaqtyng býkil mass-media jýiesi tynystaytyn bolady. Keshikpey oghan qolymyz jeter. Sol kezde "Dat" jalpyúlttyq bas gazetke ainalady. Elestetip kórinizshi, kýn sayyn shyghatyn "Dat" gazetine kýnin kóre almay jabylyp qalghan "Egemennin" jurnalisteri júmys súrap kelse, eng aldymen kimdi júmysqa alar ediniz?

- Qiyalynyz qyzghylyqty eken: tileuiniz ong bolsyn! Degenmen, «DAT» resmy týrde últtyq gazet bola qoymas. Ol ýshin júrttyng sanasynda revolusiya bolu kerek. 1992 jyly elimiz tәuelsizdik alghan kezding ózinde, kompartiyanyng organy bolghan «Sosialistik Qazaqstan» gazetin «egemendige» ghana auystyra alghan sanamyzben týbegeyli tónkeris jasay almaspyz. Mәselen, sol jyldary tәuelsizdik alghan Baltyq jaghalauy elderining partiyalyq gazetteri týgeldey jabyldy. Al biz «sosialistikti» «egemendimen» almastyrghangha ghana mәz boldyq. Sebebi, bizge tәuelsizdik óz ayaghymen kelgenimen, tәuelsiz elding týisik-tanymyn týbirimen ózgertetin  jana biylik kelgen joq. Búrynghy «SOKP»-nyng saryjem basshylary el basynda qaldy. Olardyng ózi kommunistik bilimnen basqa tereng tәlim kórmegen, Alashtyng múrasynan maqúrym múragerler edi. Sol múragerlerding endigi kórsetken kýni mynau - qaytadan Kremliding kurantymen - saghatyn, Mәskeuding menzeuimen - sayasatyn týzetuge kóshti. Sol sayasattyng saldarynan tolyq mәndegi tәuelsiz el bolugha mýmkindik beretin tarihy shansty qoldan jiberip aldyq. Endi bizge Mәskeu onday mýmkindik bermeydi. Ókinishtisi - osy.

Al kezinde ózim de ýsh jyldan astam uaqyt qyzmet qylghan «Egemen Qazaqstan» qaqysynda aitar bolsam, biz qazir «egemen» ekenimizdi kimge dal bop dәleldep jýrmiz degen oy tuady. «Qazaqstangha» «egemen» degen eski sózden qútylatyn uaqyt boldy. Onday sóz Reseyding qúramyndaghy Tatarstan men Bashqúrtstangha ghana jarasady. Al biz kimnen «egemenbiz»? «Egemendigimizdi» kimning esine salyp jýrmiz - Qarataudyng qoynauynda baydyng qoyyn baghyp jýrgen jaldama qazaqqa ma? Ol beysharagha «egemen» ekenimizdi eskertu ýshin, jylyna memlekettik budjetten 500 million tenge shyghyndap, arnayy gazet shygharu qajet emes. Audan týgili, auyldyng әkimi jylyna bir ret oghan: «Sen - egemensin!» dep, kózine shúqyp qoysa boldy - ol bayghús bas shúlghyp jýre beretin kýn tughan.

Biz - tәuelsiz elmiz! Tipti, tәuelsiz ekenimizdi de eskerte beru - jaltaqtyqtyng belgisi. Mәselen, men «Tәuelsiz Týrkiya», «Tәuelsiz Germaniya», «Tәuelsiz AQSh» degen tirkesti estip kórmeppin.

Sondyqtan, 90 jyldan asqan tarihy bar «Egemendi» el ekshesinen ótkizer kýnge «qolymyz jeter» degen armanynyz óte oryndy. Biraq, ol eksheudi bizge «SOKP»-dan qalghan sayasatkerler siyaqty sauytbekter («Egemennin» egesi) emes, eskiden sytylghan jana qoghamnyng jigitteri jasau kerek.

Al  «Egemennen» jurnalisteri júmys súrap kelse, eng aldymen kimdi júmysqa alar edim»? Ákim-qaranyng qabaghyna jaltaqtap, ministrdi mónkitip almayyn dep, qaltyraq qalam ústaghan «Egemennin» býgingi jurnalisteri jana zamangha qyzmet ete almaydy! Olardyng solaqay sayasat mýjigen sanasyn ózgertem dep, it bolghansha, internet iyiriminde erkin jýrgen blogerden jurnalist jasau - qazaqqa da, qoghamqa da әldeqayda qolayly qadam bolady. Áriyne, «egemendik» әriptesterimning jazu sheberligine shәk keltire almaymyn: mәsele - sanagha singen qiqymda.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir