Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 2554 0 pikir 2 Mamyr, 2013 saghat 08:01

Sәken Aldashbaev. Úly Otan soghysy ma, ekinshi dýniyejýzilik soghys pa?

Songhy kezde keshegi fashistermen jan alysyp, jan berisken soghysty Ekinshi dýnie jýzilik soghys deymiz be, әlde Úly otan soghysy deymiz be? - degen súraq kópti mazalap ketti. Sebebi de týsinikti. Ol soghysty Úly otan soghysy deyin dese, Resey býginde qay qazaqstandyqtyng otany bolmaq? Al olay demeyin dese, qansha arystarymyz sol ýshin janyn pida etip, qansha analarymyz beynet keship, balalary joqshylyqty kórdi. Áriyne, múnyng barlyghy sol kezdegi Úly otan ýshin, kemel bolashaq ýshin bolatyn.

Al, endi, býgin qazaghymnyng enshisi bólek bolghan son, Úly otan soghysy dep aitugha auzy barmay otyr. Búl da zandylyq.

Songhy kezde keshegi fashistermen jan alysyp, jan berisken soghysty Ekinshi dýnie jýzilik soghys deymiz be, әlde Úly otan soghysy deymiz be? - degen súraq kópti mazalap ketti. Sebebi de týsinikti. Ol soghysty Úly otan soghysy deyin dese, Resey býginde qay qazaqstandyqtyng otany bolmaq? Al olay demeyin dese, qansha arystarymyz sol ýshin janyn pida etip, qansha analarymyz beynet keship, balalary joqshylyqty kórdi. Áriyne, múnyng barlyghy sol kezdegi Úly otan ýshin, kemel bolashaq ýshin bolatyn.

Al, endi, býgin qazaghymnyng enshisi bólek bolghan son, Úly otan soghysy dep aitugha auzy barmay otyr. Búl da zandylyq.

Otan - sózi, otbasy, otaghasy, otau degen sekildi ot jaghyp, týtin týtetip, ózing qonystanyp, jylynatyn, astanatyn ot  sózinen shyghatyny aitylady. Demek ol sening otbasynnan bastalady. Endeshe, sonyng shekarasyn belgileyik. Sizding otbasynyzgha tiyesi esik aldynda jer bar. Bala-shaghanmen birge paydalanatyn, ózing biylik jýrgizetin shegi bar aimaq. Sol jerge kórshiniz kirip ketse әueli otaghasy, odan song qalghandary aralasyp, jerdi bermeuge jantalasasyn. Búdan ýlkeyse bir әulettik egistik alqapqa barasyz. Bir shaldyng aghayyndy bes balasy ýlken jerdi alyp egin salady. Onyng da belgili bir shegarasy bar. Al oghan bireu rúqsatsyz kirip ketse, tayly túiyaghyna deyin bermeuge atsalysasyn. Odan әri auyl jeri de solay. Mәselen bir auyldyng jerine ekinshi auyldyng adamdary retsiz dýren sala almaydy ghoy.  Búl aimaq bizding auyldyng aimaghy bolady. Oghan ózge auyl adamdary egin ege almaydy. Al sol kezde osy auyldy ekige bólip jiberse, bólinip shyqqan auyl adamdary búrynghy auyldy mening auylym demeydi emes pe? Tipti búrynghy auyl aimaghyna egin egip, mal jaya almaydy. Mine, dәl osy sekildi. Biz de kezinde Kenes odaghynyng  shekarasyna endik, oghan rúqsatsyz kirgenderdi jau sanadyq, eshkimdi sol ala jipten attatpaugha tyrystyq. Sebebi bizding shekaramyz - Keneske qaraytyn aimaqtar boldy. Yaghni, sol kezdegi úly otanymyz edi. Sol úly otan ýshin otqa qarsy úmtyldyq.

Endi býginde otauymyzdy bólek tikken son, Kenes aimaghy otan bolmay qaldy. Endeshe, sol soghysqa «Úly otan soghysy» dep atay beremiz dersiz, dauryghyp. Búl talqylaytyn is emes, tipti kýlkili deuge bolady. Sebebi qay soghys otanyng ýshin bolmaydy. Kim aitty, birinshi dýnie jýzilik soghys otandy emes, basqa nәrse ýshin boldy dep. Al sol otan bolghan Resey kezinde bizding qas jauymyz boldy. Mahambet bastaghan el Reseyden qazaq jerin, otanyn qorghady. Alayda biylik Reseyge kóship edi, otan Resey bolyp shygha keldi. Yaghni, sening otanyng - sen baghynatyn biylikting aimaghy. Yaghni, sen baghynatyn biylik kimmen soghyssa, sen sodan otanyndy qorghaysyn.

Endeshe, qalanyz, qalamanyz ol soghys - Ekinshi dýnie jýzilik soghys dep atalady. Al oghan qosymsha «Úly otan soghysy» degen mәrtebe beremiz be, bermeymiz be degenge keletin bolsaq, «iyә», dep jauap beruge bolar edi. Sebebi sol kezdegi otanymyz ýshin otqa týstik. Demek búl ardagerler ýshin otan soghysy. Biz ýshin  ekinshi dýnie jýzilik soghys. Sondyqtan múny dau etu, talqylaudyng keregi shamaly.

Uaqyt óte kele búl soghys - Úly otan soghysy degen ataudan aiyrylyp, Ekinshi dýnie jýzilik soghys degen atpen qalady.

Abai.kz

0 pikir