Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Janalyqtar 16668 0 pikir 1 Mamyr, 2013 saghat 05:39

Múhtar Áuezov. Oqyghan azamat

Suyq, qystyng orta kezi. Kýn týske taqap qalghan. Aspanda búlt joq, ashyq. Jaryghy kóz taydyratyn núrly kýn býgin jazghy týrine týskendey bolyp, ózgeshe jarqyrap túrsa da, yzgharly qar, suyq aua qyzuyn joghaltyp, jaryghyna jansyzdyqtyng tabyn basyp túrghanday.

Jer qarly. Ýsh-tórt kýnnen beri qaray aiyqpaghan shynyltyr ayaz býgin de myqyrlap bilinip túr. Kýnshyghystan soqqan bayau jel suyqtyng kórigindey bolyp, yzghardy kóbeyte týsti. Keyde sýikep ótken salqyny betti shymyrlatyp, deneni tonazytady.

Túrghyn halqynyng kóbi qazaq bolghan Sibirding kishileu qalasy qystyng aq kiyimin dalamen birge jamylyp, jabayy tabighattyng jayly kýiin kýilegendey.

Bar ýiding tóbesin kýpsek qar appaq bolyp basyp alghan. Keybir kishkene ýilerdi, kóp qúimalardy qalyng qar jal sekildenip basypty. Kóshening qary jýrginshilerding tabanymen taptalyp ysqayaqtanghan. Basqan sayyn shynylanyp syqyrlap, keyde shatynaghanday bolyp shytyrlaydy. Búl qala Sibirdegi ýlken ózenderding birining sol jaghasynda ornapty. Retpen salynghan súlu qala emes. Orta jeri bolmasa, shetterinde tәrtip joq. Onyng ýstine shet-shetine shashyratyp salghan qazaqtyng jer ýileri tәrtipke úqsaghan siyqtyng bәrin búzyp, qalanyng shetterin týiening jyrtylghan eski jabuynday jalba-júlba ghylyp ydyratyp, tozdyryp túr.

Suyq, qystyng orta kezi. Kýn týske taqap qalghan. Aspanda búlt joq, ashyq. Jaryghy kóz taydyratyn núrly kýn býgin jazghy týrine týskendey bolyp, ózgeshe jarqyrap túrsa da, yzgharly qar, suyq aua qyzuyn joghaltyp, jaryghyna jansyzdyqtyng tabyn basyp túrghanday.

Jer qarly. Ýsh-tórt kýnnen beri qaray aiyqpaghan shynyltyr ayaz býgin de myqyrlap bilinip túr. Kýnshyghystan soqqan bayau jel suyqtyng kórigindey bolyp, yzghardy kóbeyte týsti. Keyde sýikep ótken salqyny betti shymyrlatyp, deneni tonazytady.

Túrghyn halqynyng kóbi qazaq bolghan Sibirding kishileu qalasy qystyng aq kiyimin dalamen birge jamylyp, jabayy tabighattyng jayly kýiin kýilegendey.

Bar ýiding tóbesin kýpsek qar appaq bolyp basyp alghan. Keybir kishkene ýilerdi, kóp qúimalardy qalyng qar jal sekildenip basypty. Kóshening qary jýrginshilerding tabanymen taptalyp ysqayaqtanghan. Basqan sayyn shynylanyp syqyrlap, keyde shatynaghanday bolyp shytyrlaydy. Búl qala Sibirdegi ýlken ózenderding birining sol jaghasynda ornapty. Retpen salynghan súlu qala emes. Orta jeri bolmasa, shetterinde tәrtip joq. Onyng ýstine shet-shetine shashyratyp salghan qazaqtyng jer ýileri tәrtipke úqsaghan siyqtyng bәrin búzyp, qalanyng shetterin týiening jyrtylghan eski jabuynday jalba-júlba ghylyp ydyratyp, tozdyryp túr.

Qalanyng ortasynda bazardan sugha qaray týsetin Zemskiy kóshesinde qazirgi saghatta jýrginshiler siyregen, iyesizdenip túr. Anda-sanda әldeqanday uaq teri-tersekti púshpaghynan sýiretip, qyl-qybyryn arqalap, bazargha qaray ayandap bara jatqan biren-saran jayau alyp-satarlar ghana kórinedi. Keyde shanasyn syqyrlatyp, jekken týiesin bojylap, «shýu-shýulep» kele jatqan qyrdyng qonyrqay pishindi qalashylary kezdesedi. Búlardan basqa kózge týsetin kep jýrginshi joq. Osynday birqalypty kýide birtalay uaqyt ótken son, kóshening tómengi jaghynan shyghyp, bazargha qaray bettep kele jatqan bir shanaly kórindi.

Jekkeni - kәshaua shana. Aldyna otyrghyzghan kóshiri bar. Búl kele jatqan - osy qalada qyzmette túrghan oqyghan jigitterding biri - Meyirhan edi. Álgi kóshemen tura jýrip kelip, bazargha taqalghan jerde, ong qol jaqta túrghan kók shatyrly kishileu kók ýiding qaqpasyna kelip toqtady. At toqtaghan jerde Meyirhan shanadan týsip, ýige qaray jyldam basyp jýrip ketti. Jigitting pishinindegi tomsarghan keyisine qaraghanda, qabaghy týksiygen jýdeulikke qaraghanda, búl kelgen ýiinde bir oqigha bolghangha úqsaydy. Meyirhan әuelgi betimen ýy aldyna kirip, sodan ishke kiretin esikke taqap qalghanda, aldynan esik ashyp bir jas әiel shyqty.

Sәndi kiyingen sýikimdi pishini bar jas әielding týsinde de әlgindey keyisting tanbasy bar. Týsining ajary ketip, qatty jýdep, aqsúrlanghan. Qabaghy bolymsyz týiilip, uayymnyng syzynan shytynaghan. Júmsaq qara kózderi kishireyip, jasandanghan. Jii kirpikterinde jana ghana shyqqan kózding jasy bilinedi. Meyirhan búl әieldi kórgen jerde toqtay qalyp:

- Nemene, Qadisha, qalay? Neghyp jýdep túrsyng múnsha? - dedi.

Qadisha týksiygen qabaghyn jazbastan, ýmitsizdengen pishinmen aqyryn:

-  Saghat sayyn tómendep barady, bilmeymin: jazyla ma, joq pa?.. Býgin tanertennen sizdi «әkep ber» degen son, әdeyi kisi jiberip edik, - dedi de, kózine móltildep jas kelgen son, tómen qarap ketti. Meyirhan júbatqan bolyp, bir-eki auyz sóz aitty da, ýige kirdi.

Kishileu eki bólmeli ýiding tergisinde, biyik tósekting ýstinde qatty ynqyldap, shydamsyzdanyp Maqsút jatyr. Beti ashandap jýdegen. Ánsheyindegi aqsúr týsi kýrendenip isingen. Kózi qantalap, jastanyp apty. Qysqalau qon qara múrty, súlu qara qasy, qayyrghan úzyn qara shashy da qatyp qalghanday bolyp jabysyp, jansyzdanghan siyaqty. Erinderi ishtegi qyzumen kebirsip, jarylyp, qarauytyp qapty. Eti qashyp, aryghan jinishke qoldary qazirde dirildep, bir jerge ornyqpay, auru keudesin sipalay beredi. Qoldarynyng týsi sarghyshtanghan, tyrnaqtary kókshildenip qantalap túr.

Meyirhan joldasynyng osy pishinin kergende ishinen tynyp, jýdep kelip, qasyndaghy oryndyqqa zor otyrdy. Birine-biri qoshtasqanday bolyp, qalyng uayymmen az qarasyp otyrghan son, Meyirhan kýrsinip, Maqsúttyng jayyn súray bastady. Maqsút bәsendep, qarlyqqan dausyn qataytpaq bolsa da, shamasy kelmedi. Sózine kóbinese sybyr aralasyp, ne aitqandary úghymsyz boldy. Meyirhan sózin saq bolyp tyndasa da, esh nәrse úgha almady. Azdan song Maqsút shatasynqyrap, sandyraqtay bastady. Sózining kóbi sau kýninde istep jýrgen qyzmeti, oqytyp jýrgen sabaghy, tәrbiyelep jýrgen qazaqtyng balalary turaly. Álsizdikpen sybyrlaghan shalajansar sózderining arasynda: Balalar... jetim qala... Men enbek sinire... almadym... Endi mine!.. - dep keudesi men ishin sipap: Ózim de ekitalaydyng ýstinde jatyrmyn! dep Meyirhangha qolyn sozyp, búnyng qolynan ústap: «Meni sókpeysinder me?.. Mende jazyq joq qoy...» dedi de, sonyng artynan qaytadan shatasty.

Meyirhannyng kózinde jas toly edi. Auzyna júbatarlyq sez týspedi. Auru joldasynyng kónli ýshin qan «Jazylasyn, ólimdi oilama!» degen sózderi jasyp, әsersiz bolyp shyqty.

Azdan song tórgi ýige Maqsúttyng kempir sheshesi men kelinshegi - Qadisha kirdi. Qadishanyng qolynda kishkene balasy bar. Ekeuining ishinde de ýmit pen qorqynysh jenise almay, alysyp túrghan siyaqty, senimsizdik bilinedi. Jalghyz balasy - Maqsúttan basqa enishi, tileui joq әlsiz sorly sheshesi kókiregi qayghy-sherge tolyp, kózderi móltildegen uly jasqa tolyp, jautandap, quat-kómek súraghanday bolyp, Meyirhangha qaray beredi.

Meyirhan júbatpaqshy bolyp, taghy da bir-eki  auyz sózder aitty. Búlardyng bәrine, Maqsúttyng nasharketipti, óledi» depti. nauqasynyng ýstine, týiin bolghan nәrse - býgin erteng doktor kelip, aurudy qarap: «emdeuden ótip

Sondyqtan bәrining ish kýdigi kýsheyip túrghan. shesi ýige kirgende, Maqsúttyng kózi týsip, apasy-Iraz qarap jatyp, artynan shyday almay, kózin júmyp, irge jaqqa basyn búryp әketti. Tuysqansyz, synsyz jalghyz qalatyn sorly anasynyng kóreri qanday bolatynyn Maqsút oilaghanday. Azdan song basyn qayta búryp alyp, sheshesine qarap:

- Ózgeniki - ózge-au, sening kýning ne bolady? Seni kimge tastaymyn?.. Aldymda ólmedin-au! - dep, basyn shayqap, jylaghanday bolyp, kemsendep, taghy teris qarap ketti. Sheshesi dausyn shygharyp jylap jiberdi. Qadisha keyinirek túryp, kózining jasyn anda-sanda syghyp alyp túr edi.

Osy halde biraz uaqyt ótken son, esik ashylyp, ýige Maqsúttyng taghy bir-eki joldasy - Júmaghúl men Aqtay kirdi. Búlar ýidegi suretti kórgen son, biraz sózben aurudyng jayyn súrasty da, ýndemey, múnayyp otyryp qaldy. Maqsút irge jaqqa qarap jatyp, basyn búrmay:

- Qadisha... ólmeydi... Biraq ol senen tughan joq... Basy kep, bay tórkini bar... Eng bolmasa, solargha ketip qalady ghoy. Seni o da jylatar...

Kempir talyqsyp jylap:

- Nege ýideysin, jaryghym, jalghyzym?.. - dep, qatty jylay bastap edi, Maqsút:

- Apa, jylamashy, ana ýige barshy... - dep sybyrlap: - jýregimdi kóz jasyng ertep barady ghoy... -dedi. Meyirhan men basqa jigitter de búl suretti kóru qiyn bolghandyqtan, kózining jasy jerge tamshylap túrghan kempirge:

- Jylamanyz, qinalady ghoy... Bara túrynyz! -dep aqyl aitty. Kempir:

- Jaryghym... jata ghoy... jalghyzym!.. Qarashy-ghym, jata ghoy!..' Men qúrghyr keteyin, - dep auyr kýrsinip shyghyp ketti. Qadisha ýndemey túryp, enesining artynan birge shyqty.

Múnday kýige jýregi sezimdi Meyirhan qatty jýdep otyr edi. Sorly kempirding kýiin oilamayyn dese de, kónli eriksiz ilgeri qaray basyp, keleshekting әr týrli suretin kóz aldyna elestete bastady. Kelgen oiy: «Maqsúttyng óletini ras, kempirding sorly bolyp, zarlaytyny da shyn. Myna jas qatyn joldasynyng ruhyn syilap, birge qayghy jep otyra ma? Otyrmay-dy. Búl jәne qala qyzy... Bireumen ketedi, ә?» degendey oy oilady.

Kishkene ýiding ishindegi búl sekildi kýdikti auyr hal kep kýnderge sozylghan joq. Ensesi ketken auru kýnnen-kýnge tómendep ketti. Sónip bara jatqan shyraghdan otynday bәsendey berdi. Birgýni týske tayanghan mezgilde demalysy jiyilep, keudesine syryldaq payda boldy. Auru әlsizdendi, endi denesin de qozghay almay, kózin anda-sanda ashyp-júmyp, súlyq jatty.

Balasy búl kýige jetken son, kóp ólimdi kózi kórgen kәri sheshesi jalghyzynan kýder ýze bastady. Namazda kýndiz-týni dúghanyng ornyna jalghyzynyng atyn atap, sybyrlap, jalynyp, tileuden bosaghan joq edi. Bos otyrghanday bolyp, ýy ishi onashalanyp, jalghyz qalsa, kezinen ýnsiz jasyn aghyzyp, keyde kemsendep jylap ta alady. Tilek pen qayghydan tozghan jýregi aldynda jyljyp, taqap kele jatqan qauipti oilap eziledi.

Biraq esh nәrsening kómegi bolghan joq. Kópten kýtken qaharly auyr, suyq saghat jyljyp kelip jetti. Maqsúttyng demi bituge tayanyp, denesinen jan kete bastady. Bir uaqyt ayaq-qoly múzdap, demi bitkendey boldy... Qasynda telmirip qamap otyrghan jaqyny men ta-nystary kýderdi әbden ýzgendey bolyp edi. Sol halde biraz uakyt etken son, Maqsút qaytadan aqyryn kózin ashty. Kózining qarasy joghary shyghyp, alasy kóbeygen syqyldy. Sýzilgen suyq kózinde úsynyp kóngendik bar.

Óz halin shyn úgha almaghanday bolyp, sybyrlap:

- Barmyn ba, joqpyn ba?.. - dep azdan song kózin qayta júmdy. Júrttyng kýdigi úzaqqa sozylghan joq. Týsi az-azdap suy bastap, kózi shala júmylyp, bir aragha qadalyp qatyp qaldy... Erinderining arasy ashylyp, tisi aqsiyp, betine elim tanbasy basyla bastady. Keshikpey ýzildi... Ýy ishi u-shu boldy... Kempir hali bitip, talyqsyp ketti. Osy halding bәrin kóz aldynan ótkizgen Meyirhan, Júmaghúl, Aqtaylar da shyday almay, birge jylasty. Júrttyng bәri sol kýni-aq Maqsúttyng óliminen habarlandy. Oqyghan jigitter men qalanyng basqa halqy da azamatty shyn ayady. Joldastarynyng kóbi qayghylanyp múnaydy... Júrttyng bәri de:

- Qalada esken jigitting adamy osy edi, bisharanyng sheshesi sorlady-au! - dep, shynymen nazalanghanday boldy.

Erteninde Maqsúttyng janazasyn shygharugha kep júrt jinalyp edi. Azamatqa aqyrghy qaryzyn ótemek bolghan oqyghandar, joldastary týgel jiylyp keldi. Bәrining týsi uayymdy... Qabaqtary salbyranqy, jýdeu...

Biraz uakyt ótken son, jiylghan júrt ólikti kóterip alyp, ziratka qaray jýrip ketti... Ziratqa jetken son, erte bastan qazuly, dayar túrghan, qasynda ýnli jana topyraghy bar, azynaghan suyq kórding qasyna ólikti alyp keldi. Kóp jastar kórge bir-bir qaraghan son, shyday almay, teris ainalyp ketisti. Beyit basynda birghalpynan aumay, qútyrghan siyaqta-nyp, jeligip jýrgen moldalar ghana. Búlar qyzyldy sezgen qaraqústay jantalasyp jýr. Shyn raqymsyz, tastay suyq  adamdar sekildenedi. Ólikting ýstine jap-qan shapangha, basy men ayaq jaghyna salghan oramal shýberekke talasady.

Azdan song Maksútty jalghyz qabat aq kebinge oraghan kýiinde laqattap qazghan kerding týbine aparyp saldy. Ber jaghyna bir kirpishten son, bir kirpishti qoyyp, telmirgen kózderden denesin jasyra bastady.

Osy halding bәrin de kózderimen kórip túrghan oqyghandar bir-bir auyr kýrsinip alyp, salbyraghan pishinmen ýidi-ýilerine tarasty.

II

Kýnder ótti... Auyr ailar da jylday jyljyp, birindep ótip jatyr. Jaz kelip kók shyghyp, dýnie jasarghan. Kýn búrynghy kórkine týsip, qyzuymen jer jýzin jandandyryp kuantady. Japyraqtary jetilip, jazghy jasyl kiyimin kiygen aghashtar bir-birimen myng týrli tilmen sóilesip, syrlasa tenselisedi.

Jyly kýnge quanyp, oinap úshqan qústar tabighattyng bir týrine arnauly maqtau óleng aityp, byldyrlaghan nәzik tilimen qoshemetin kórsetip jýr. Adamnyng da kónli kóterinki, jeligi kóbeygendey... Biraq Maqsúttyng ýiine jelikti dýnie әli әserin bergen joq. Múnly kempirding sher-uayymmen sarghayghan jýzi, qayghymen týksiygen qabaghy birghalypta qat-qanday, tasqa týsken tanba sekildi. Keshke sheyin tynyshtyqta túratyn kishkene ýiding ishin kýrsingende, keudesinen shyqqan jalyn ertep ketkendey bolady. Jas Qadishany ýy ishindegi auyrlyq moynyna baylaghan tastay basyp, ensesin kótertpeydi. Ol búl kýnde sarylyp otyratyn úzaq qayghydan arylghan. Jalghyz-aq qúlazyp túrghan iyesiz ýy jetimdikting sureti sekildenip otyrghan qayghyly kempir ýige kirgen sayyn iyghyn kótertpeytin sekildi. Búl ekeuining ortasynda әzirge jamau bolyp túrghan -Maqsúttan qalghan kishkene әiel bala - Jәmiylә... Qayghydan kempirding kónli azyraq sergigen uaqytta ekeui de balany ermek qylyp, aldaryna alyp, aldanysh etken bolady. Meyirhan búl ýige Maqsút ólgen son, kóp kelgen joq. Qashqalaqtaghanday. Búrynghy Maqsúttyng joldastarynan osy kýnde búl ýige kóbirek keletin - Júmaghúl men Aqtay. Búlar әuelgi kezde ýige kelgende qayghyly bolyp otyrysyp, jýre-jýre ýirengen son, az-azdap әngime aityp, keyde Qadishagha onasharaqta kýldirgi sózder aityp ta, qaraly әielderding kónilderin kóterip ketetin bolghan. Songhy uaqytta Júmaghýl jalghyz da bolsa kelgishtep, әr týrli әngimemen Qadishanyng kónlin qayghydan biraz sergitip ketetin bolghan. Jaratylysynda qu, sózinde shynynan ótirigi kóp Júmaghúl songhy kýnderde әngimeni Maqsút jayynan aitpay, kóbinese ózi kórip jýrgen jastyq qyzyqtaryn aitqyshtay beretin bolghan. Maqsút jayyn kempirmen ghana sóilesedi. Oghan da «jaqsy bala» bolyp kórine bastady. Qadisha azdan song Júmaghúl әngimesining artynan elegizip qalatyn boldy. Ángimening әseri boyyna kýnnen-kýnge sinip bara jatqanday. Syrty qaraly bolmasa, ishinde qaraly kónil tausylghan siyaqty. Tósekke jatqan sayyn aunap, qyzyp, úiyqtay almay jatqanda, oiyn qayghy biylemey, kómeski ýmit pen qyzu biyleytin әdet boldy. Oi-lansa - artyn oilamay, aldyn oilauy kóbeydi. Sol oilar jiyilegen sayyn túrghan ýii suyqtanyp, kónline jat tartqanday bola berdi. Qazirgi hali «qyzyqty endi kóremin, ómir dәmin endi tatamyn!» dep, sansyz ýmit, sansyz hiyaldy oilap kele jatqanda, bir qatal qol raqymsyzdyqpen qatty ústap alyp, әldeqanday qúlap tozyp, quarghan eski molanyng ishine bekitip tastap ketken tútqyn adamnyng halindey kórinedi. Múnyng bәri jaqynda bolatyn ýlken ózgeristing aldyndaghy basqyshtary edi. Birgýni Meyirhan qyzmetten qaytyp kelip, tóseginde jatyr edi. Ýiine qazaqsha kiyingen jastau jigit kirdi de, qolyna bir kishkene hat tapsyrdy. Meyirhan ashyp oqydy.

«Meyirhan joldas!

Erteng saghat 12-de bizding toygha kel. Sen estigen shygharsyn, men Qadishany alatyn boldym. Quday úryp, sózimiz osylay bolyp qaldy.

Júmaghúl».

Meyirhan esi shyghyp anyryp: «ne deydi?».. dep, hatty qayta-qayta oqyp, túryp qaldy. Jigit shyghyp ketti. Meyirhan basyna tas tiygendey bolyp sandalyp, әri-beri alasúryp jýrdi de, ayaghynda ailasy qúryp, otyra qalyp, hattyng ýstine iri jazumen: «Barmaymyn, toyyng kúrysyn!» dep, qysqa týrtindisin qondyra salyp, otyryp qaldy.

Erteninde Meyirhannyng ýiine toygha bara jatqan eki joldasy kirdi. Ekeui de jaqsy kiyingen, aq jagha salyp, iyis may sepken, toygha bara jatqanday-aq ajarly, kónildi.

Meyirhan búlargha: «Barmau kerek. Búl nәrsizdik. Keshe Maqsúttyng toyyn toylap, býgin onyng qatyny men Júmaghúldyng toyyn toylamaqshymyz ba?» dep edi, biraq oghan joldastary bolghan joq. Olar: «Qoyshy iydealist bolmay! Baramyz da tamaqqa toyamyz, kishkene ishemiz, nemenesi bar?» dep Meyirhannyng auzyn ashtyrmady. Birazdan song Meyirhan da otyryp-otyryp kónip, bәri de birge jýrip ketti.

Toy qyzuly bolyp jýrip jatyr. Júmaghýl men Qadisha týk kórmegendey bolyp, qúlpyryp ketken. Kelgen júrttyng bәri de esh nәrse bolmaghanday, shyn kónilderimen «qútty bolsyn!» aityp, eki jastyng kua-nyshyn qyzyqtap ketti. Azdan son, iship alghan jýrt-tyng bәri de mas boldy, u-shu, jyr, aighay, kýlki kó-beydi. Qyzyp, mas bolghan son, Meyirhan bir kezde týregelip, jýrttyng bәrin toqtatyp, ezine qaratyp, qolyna remkesin alyp:

- Men senderdi Maqsút ýshin ishuge shaqyramyn... Jasasyn Maqsúttyng aruaghy! - dedi. Júrttyng birtalayy kýldi. Júmaghýl men Qadisha qosa kýldi. Birtalayy oiyna esh nәrse almay, birge iship jiberdi. Meyirhandy qasyndaghy joldastary «tynysh otyr» dep, ayaghynan tartyp, mazaq qylyp kýlip, otyrghyzyp qoydy. Meyirhannyng joldas qaryzyn ótegeni sol edi...

Az kýnnen son, Júmaghýl men Qadishany qayynatasy Qondybay qatyn-balasymen týgel jiylyp  kelip, qyrgha qaray shygharyp saldy. Jana qosylghan jastar eldegi Júmaghúldyng ýiine baratyn bolghan. Qonyrauly troyka Qondybaydyng qaqpasynan shyldyr qaghyp shyqqanda, qarsydaghy Maqsúttyng ýiine Júmaghúl qomaghaylanghan kózben qaray týsti.

Maqsút ólgen bólmening terezesinen sorly sheshesi búl kýidi kórip, eki kózinen jasyn ózendey aghyzyp, telmirip qarap, qadalyp otyryp qaldy.

Jastardy shygharyp salghan oqyghan jigitter qaljyndasyp, kýlisip, búl terezening aldynan bólek-bólek bolyp ketip jatyr...

III

Maydyng kýni. Kók jetilip, gýl-japyraq molayghan. Jana shyqqan alkýreng jasyl shóppen dala jasarghan. Byltyrdan qalghan qu shóp azayghanday, anda-sanda bolmasa, kózge kóp ilinbeydi. Onyng ornyn qazirgi kýnde alasa betege, jasyl tarlau, shashyraghan jas kóde, shashaqtalghan jas sasyr basqan. Jasyl kilemning týrindey kórikti dalada әr jerge shashyrap shyqqan qyzghaldaqtyng sary gýlderi kóz quantyp jaynap túr.

Ýlken taudyng qoltyghyndaghy jinishke ózek pen úzyn saylar da jyldaghy súlu kórkine kelip janarghan. Japyraghy jetilgen jas qayyn, ózekti qualap ósken úzyn toghay, tasqyny basylmay, sarqyrap aqqan oinamaly jýirik ózen, boyy esip búrandap, tolqyndanghan jasyl shalghyn, ózekting eki jaghyndaghy qatarlanghan biyik jartas, ózek boyynda oinap úshqan jyrshy qústar - bәri jinalghanda, saydy jana týsken jas kelinshekting otauynday jaynatyp, jasartyp túr.

Biyl búl ólkening suy da mol edi. Sonau oida kóz úshynda jarqyraghan - sharasynan suy asyp, ainaday móldirep jatqan kól kórinedi. Jaghalay jýrgen mal shashyray jayylyp, kól ainalasyn shúbarlandyryp jýr. Jaryq kýnde shanqiyp kóringen aq auyldardy saghym kóterip, keybir ýiler júmyrtqaday bolyp kórinedi. Jaylaugha qaray janada bettep kóshken el Shynghys tauynan asyp kelip, kýngeyde otyr. Auyl-auyldyng bәri dyrduy mol, kónildi.

Qystan mal kýili shyqqandyqtan, jazghytúrymghy kókke az kýn ishinde semirip alghan at-ayghyr, tu biyeler osy kýni ministe. Eki-ýsh kisining basy qosylsa  jarys, audarys, at synasu, kýsh synasudy ermek etedi. Kýngeyge kelgennen beri qaray auyldyng ýlkenderi: «Qúlyndar jetilip qaldy, jaylaugha qymyzsyz barghannyng orny joq, endi bie baylau kerek!» desken bolatyn. Sondyqtan biyesi bar auyldar noqta-jip esip, saba tiguge qatyn-qalashty jiyp, nauqan qylyp jatyr. Sol siyaqty qamgha Júmaghúldyng auly da eki-ýsh kýnnen beri qaray kirisken edi. Biraq Júmaghúldyng sheshesi Qamariya jas kýninen sharuaqorlyqty sarandyqqa jetkizgen, kýtimdilikti paydakýnemdikke jetkizgen, minezi qatty, dýniyege pysyq bәibishe bolghandyqtan, búl joly nauqanda da qyl-qybyryn kóp shygharmay, shyghyndamay, kerek nәrselerin tez qamdap aldy.

Sondyqtan Ámire aqsaqal býgin auyldyng janyndaghy kógalgha jylqysyn iyirtip, bie baylatyp jatyr. Jeli basynda auyl ýidegi kórshi-qolanshy, kedey-kepshik bolmasa, basqa auyldardan kelgen bóten qydyrmashylar joq. Ámire shyghyn shygharatyn qoshemetshini jek kóredi. Búl minezin biletin aghayyn múnyng istegen nauqandarynyng kóbine kelgish bolmaytyn.

Qys boyy qúryq kórmey asausyp qalghan iri jylqylary da, aralaryndaghy asau qúlyndar da jeli basyna túrmay, shúbyryp jýre bergendikten, aqsaqal «әueli qashaghan biyelerding qúlynyn ústa» dep, búiryq berdi.Ynghayly, jinishke qúryqka myqty baudy taghyp alyp, jylpos jylqyshy toptanyp, yghysyp kele jatqan kóp jylqynyng ishinde qaqtyghyp jýrgen qúlyndargha núsqaghan sayyn, qúryghynyng bauyn dәl týsirip, jas qúlyndardy birining artynan birin shynghyrtyp, tulatyp, ústap, baylatyp jatyr. Qúryq kórmegen asau qúlyndardyng keybireui qúryq tartqanda, aspangha shapshyp shynghyrsa da, jylqyshynyng myqty qoldarynyng qayta serpigen ekpinimen shalqasynan týsip, typyrlap qalady. Ámire qúlyn jyghylghan sayyn: «bismillә!» dep ornynan ata jýgirip, jylqyshygha: «mertiktirip alma!» dep qúraq úshyp jýr.Bie tegis baylanyp bolghan kezde, auyldaghy qatyn-qalash búl elding búrynnan kele jatqan yrymyn istep, ýiden tabaqqa salyp, qúrt-may alyp keldi.

Ámire ýiiri mol aighyrlardy ústatyp alyp, sauyrlaryna airan jaqtyryp, qoya berip, jeli basyna toptalyp, jiylyp qalghan júrttyng ortasyna keldi. Jas-kәrining bәri de qatyndar әkelgen qúrt-maydy jabyrlasyp jep jatyr. Azdan song jeli basynda otyryp, júrt bir-eki kýnnen beri qaray estip jýrgen әngimelerine kóshti. Búl әngime qalada Júmaghúldyng qatyn alghandyghy jayynan edi. Qaladan búl auyldyng ózine kelgen әli anyq habar joq. Biraq basqa bir auyldargha kelgen qalashylar: «Júmaghúl qaladaghy Qondybaydyng qyzyn aldy. Jasau-jabdyghy barynsha mol kórinedi. Búrynghy kýieui ólgen kórinedi, sodan qalghan kishkene qyzyn da Júmaghúl qolyna alypty. Ólgen jigitting bir kempir sheshesinen basqa jaqyny joq, bir basyna bay jigit eken. Qalada kók shatyrly ýii bar bilem. Endi myna kishkene qyzdy alghan son, sol ólgen jigitting qalghan mýlkine Júmaghúl ie bolady degen sez bar. Qyzdyng әkesi Qondybay «qalghan mýlikke mening qyzym ie bolady» degen sózding shet jaghasyn shygharyp ta jýrse kerek. Sonymen Júmaghúl «bir-aq kýnde dýrkiregen bay bolyp shygha kelgeli túr» degen quanyshty habar dýnkildep, Ámire aqsaqal men Qamariyagha estile bastaghan. Búlar quanyp, órekpigen kisining minezin kersetpeymiz dep, ishinen «shýkirana» qylyp, syrt kisining bәrine:

- E, alsa - alsyn baydyng qyzyn! Ol nemeni biz oqytqanda, «ylghy bizden shyghyn shyghara ber, kempir-shaldyng qolyndaghy azyn-aulaghyn tauysa ber» dep oqytyp pa edik?!» «Mal tap, bizdi asyra» dep oqytqanbyz. Osy kýnge sheyin qara tiyn tabys tapqan joq. Endi qashan kómegi tiyedi bizge? Búdan bylay mal tappasa, ýige de jolatpayyq dep jýr edik. Sony estigen ghoy! - desip, ishtegi júbanyshtaryn syrtyna montany kýiinishting sezimen shygharatyn. Qazirde de jeli basynda otyrghan júrt:

-  Júmaghúl kelinshegimen bir-eki kýnde keledi; solar kelgenshe, qymyzdy ashytyp qong kerek. Búlar búl joly syy bolyp keledi, kýtu kerek! - dese, keybireuler:

- Anau ólgen jigitting dýniyesine ie bolyp otyrghan - jalghyz ghana kempir, ony da ala kelseshi! Kempirge basyn kýtetin kisi bolsa - bolmay ma, oghan endi dýnie ne kerek? - degen sózderdi de aitysa bastady. Qamariya eshkimge aitpasa da, búryn ishinen oilap jýrgen esebining biri osy bolghandyqtan:

- Kempirge mening balamnan artyq bala bar ma? Júmaghúl ony asyrap-saqtaugha jaramay ma, tipti qolymda túrsyn dese - qolyna-aq bereyik Júmaghúldy. Ol kempiri aqyldy bolsa, endi Júmaghúldy bauyryna tartuy kerek emes pe? - dedi.

Ámire búl sózding jaryqqa shyghyp, kóp júrttyng talqysyna týskenin jaratpaydy. Sondyqtan әnsheyinde kóp qarsy kelmese de, Qamariyany toqtatyp:

-  Qoyshy, qatyn, kýni búryn joqtan ózgeni sóiley bermey, qúdaydyng bir jazghany bolar! - dedi.

Qyrdyng daghdyly saltynsha, qiyn sózding bәrin jaryqqa shygharyp, onay sóz qylyp sóilep otyratyn mashyqpen kәzirgi jiylyp otyrghan erkek-úrghashynyng bәri de Ámire men Qamariyanyng birine-biri aitpay, aqyryn qúpiya qylyp, oilap jýrgen jaylarynyng bәrin qonyraulatyp, syrtqa shygharyp otyr. Búlardyng kóz aldaryna ýlken baylyqtyn, saltanattyng da qyzyqty suretterin elestetti. Biraq ishinen taqys esebi arylmaytyn Ámire kórshi-qolannyng bir jaghy - tileulestik, bir jaghy - qoshemetshilikpen aityp otyrghan sózderine kóp jelikpedi. Ol syrtyna sez shygharmay, júrttyng barlyq sózin ýndemey tyndap otyr.

Osy rette jeli basynda birtalay uaqyt ótkizgen son, júrt birtindep taray bastap, ayaghynda bәri de ýilerine qaytty. Arada biraz kýn ótti. Kýn keshkirip, batugha taqalghan uaqyt edi. Ámire qúdyq basynda túryp, keshki sugha kelgen jylqyny suartyp, aldyn soltýstik jaqtaghy ashyly oigha shyghartyp túr. Auyl jaqta jana jamyraghan qozylar u-shuymen dýniyeni azan-qazan qylyp, jana ghana qoradan órip barady. Qamariya qoy sauyp kelgen qatyndargha әmir qylyp, esik aldynda túr edi. Qasyna qozyshy bala shauyp kelip:

- Shýiinshi-shýiinshi, apa! Júmaghúl agham kelip qaldy, - dedi.

Búl sózder estilgen jerde auyldaghy barlyq jan úiqy-túiqy bolyp, әbigerlenip qaldy. Júmaghúldyng keluin asyghyp kýtkenderi barlyq qarbalasynan bilinip túr.

Árli-berli jýgirisip, sendelgen qatyndar; shulap sekirip, kýlip-oynaghan balalar; qúdyq basynan jana habardy estip, auylgha qaray jyldamdatyp kele jatqan ýlkender - barlyghy da Júmaghúldyng keluin ýlken quanysh qylghan siyaqty. Jolaushylardy kýtken auyldaghy barlyq erkek, barlyq qatyn-qalash Ámirening ýiining syrtyna shyghyp, eki jaqqa jarylyp túrghanda, auylgha jarty shaqyrymday jerde qatty jýrip kele jatqan qonyrauly troyka kórindi. At basyn ústaghan jigit jolaushylardy qarsy alugha shyqqan topty kórip, búrynghysynan da ekilenip alyp, ter basqan ýsh qonyr atty biyshigimen yghystyryp, shaptyryp keledi. Birin-biri kóruge asyqqan jaqyndardyng shydamsyzdyghy úzaqqa sozylghan joq. Attardyng túmsyghy Ámirening ýlken aq ýiining syrtyna kelip tireldi. Jolaushylar arbadan týsip bolghansha, saghynghan jaqyndar Júmaghúldyng betinen sýiisip aldy. Azdan song әielderding bәri de Qadishany jaghalap, Qamariya siyaqty ýlkenderi onyng da betinen sýiisti. Biraz sózben amandyq aitysyp, hal-jay bilgen son, júrttyng bәri ýige kirdi. Sóilesip, hal bilisip, arasyna qaljyng da aralasyp, kýlki-kýbir bastalghan son, jaqyndardyng quanghan, saghynghan, lýpildegen jýrekterining bәri ornygha bastady. Júrt birine-birining kózi qanyp ýirenisken sayyn, jana kelgen jastar men auyldaghy barlyq jandardyng arasyndaghy az ýilespegendik sezile bastaghanday boldy.

Auylgha kelerde jazgha layyqty barlyq taza jaqsy kiyimderin kiyip alyp, shytyrayghan jastar qalanyng halqyna úqsap, qyrgha beten kisi siyaqtandy. Kerek dese, Júmaghúldyng sóilegen sózinde de «siz-bizi» kóbeyip qalghan jat adamnyng qalpy bayqalghanday. Búl ýilespegendik әsirese kelin jayyna kelgende, aiqynyraq sezilip túr. Kelinning kelgen jerdegi ata-enesine «sәlemetsiz be?» dep amandasuynan bastap, ýige kirgen son, tór aldyna kýieuining qasyna otyryp, mýinet sayyn onymen sybyrlasqany da qyr túrmysynda esh uaqytta bolmaghan bir ereskeldikti tanytqanday boldy. Kelin zatynda, ózi oqyp ýlgi alyp, oqymystylardyng qataryna kirgen kisi bolmasa da, qaladaghy múghalimning qatyny bolyp, ashylyp qalghandyqtan, sol oqymysty júrttyng ýlgisin mashyq etken edi.

Kәzirgi saghattaghy ýilespegendik jana kelgen jastargha sonshalyq kóp bayqalmasa da, auyldaghy ýlken-kishining bәrine de tez sezildi.

Múnday kýige sezimdirek bolyp túratyn әielder әuelgi jerden-aq kýnkil sóz shygharyp, tysqa shyqqanda, birine-biri sybyrlap kýlise bastady. Ýidegi erkekting birtalayy bayqamaghan kisi bolyp, syr bildirgen joq. Keybireuler ghana kýlip jýrgen qatyndardy qaghytqan bolyp, qaljynmen ózderining ishindegi jaylaryn da syrtqa shygharynqyrap qoyysty. Búl kýiding bәrin, týgel bolmasa da, shet-jaghalap sezip otyrghan Ámire qazaqy kónline únamsyz birdeme tiygendey bolyp, kóp sóilemey, ýndemey otyryp qaldy. Biraq Qamariya ekeuining de týpki kónildegi kýdiksiz bir júbanyshy býgingining bolymsyz kem-ketigin úmyttyratynday. Sondyqtan anau-mynaugha qaramay-aq, Júmaghúldy sýyden, syilaudan qaytpaghan. Osymen alghashqy kelgen jerdegi azghana alshaqtyq kóp uaqytqa sozylghan joq. Bes-alty kýn ótip, hal-jaydy bilisken son, bala men әke, kelin men ene birin-biri әbden tanydy. Sharua jaghyndaghy keybir júmystargha kelgende, birin-biri jalghyz ghana emeurinmen de úghysatyn boldy. Búlardy birine-biri sonshalyq tez jaqyndastyryp jibergen sebep ne? Ol - kәzirgi búlardyng aldynda túrghan ýlken mәsele: mal-mýlik, dýnie mәselesi ghoy. Soghan kelgende, bәrining de minezi, isi týgelimen bir jerden shykqandyghynda. Maldy sýigen qomaghaylyqqa, sarandyqqa, qanaghatsyzdyqqa kelgende, jas kelin kәri enesinen asyp týsti: jas jigit oqyghan deseng de, kәri әkesinen asyp týsti, zaty minez birligi, «jas-kәri», «oqyghan-oqymaghan» degen aiyrmystargha qaramay-aq, búl adamdardyng basyn qosyp, birin-birine ýilestirdi. Aralary múnday kýige jetken son, әrqaysysynyng oiynda jasyryn kýide jýrgen sózder ashyq aitylatyn bolyp, jaryqqa týse bastady. Qamariya eki kýnning birinde:

- Shyghynymyz kóp, kempir-shaldyng qolyndaghy mal tausylyp barady, kózderinning qyryn salatyn uaqyttaryng jetti. Qaydan bolsa da - mal tabyndar! -degen sózderdi endi balasy men kelinining qúlaghyna sinire bastady.

Kelini әkelgen jasau-jabdyq basynda ýlken olja kórinse de, azdan song úmytyla berdi.

Endi búlardyng bәrining kónlindegi bir-aq arman -qaladaghy kempir qolyndaghy mýlikting basyn ashuda. Júmaghúl men Qadisha búryn búl jaydan kóp sóilespeytin bolsa da, qyrgha kelgen son, ýlkenderden ashyq sózdi ýirenip alyp, onasha jerlerde aqyldasyp, aila izdeytin bolghan. Qamariya balalary eshkimge aqysyn sinirmeytinin bilgen son, búlargha «pәlen-týgendi iste» dep aqyl aitudy qoydy. Biraq úmytpasyn degendey ghyp, kempir qolyndaghy mýlikti әr kýnde bir ret neghylsa da, sóz etip qoyatyn. Múny ashyq sóz qylugha syltau taba almaghan kýnde Maqsúttyng kishkene qyzy Jәmiylәni alyp, soghan sóilegen bolyp:

- Dýniyege qashan ie bolasyn? Bizdey kәri әke-sheshene qashan kómeging tiyedi? Kempirding qolyndaghy mal-mýlikti jiyp al! - dep, Júmaghúl men Qadishanyng qúlaqtaryn búrap qoyady. Ámire búl jaqtaghy әngimening kóp teriske ketpeytin týrin angharghan son, songhy kezde mal qúraudyng ekinshi bir ebin oilay bastaghan. El ishinde  Ámirening ózimen jasy túrghylas  Janghazy degen iri bay bar edi, soghan kishkene Jәmiylәning is-ayaghy únap ketip, dalada birge kele jatqanda Ámirege sóz salypty:

- Myna balasyn mening byltyrghy tughan kenje balama atastyryp qoyayyq, soghan yrzalyghyn aitsyn, depti.

Ámire búl sózdi óz basy maqúl kórip Júmaghúlgha kelgen son, Júmaghúl:

- Ázirshe múnday sezdi shygharudyng orny joq. Men birjolata jamanatty bolamyn. Jәne erteng kempirmen sóileskende de: «osy jetim balany jylatpaymyn, berseng - sonyng esesin beresin» dep sóileskeli otyrmyn. Bir jaghynan - sony aityp otyryp, bir jaghynan - ózimiz satyp otyrsak, el-júrttan úyat qoy!» - dedi.

Ámire Júmaghúldyng әzirshe kónbeytin týrin bayqaghan son, toqtaldy. Biraq balasyna:

- Júrty qúrghyr kisige jaqsylyq oilaushy ma edi? Sen mal tauyp, bayyp bara jatsan, kóre almaydy. Óne boyy júrttan qorqamyn dep, sybaghannan qúr qalyp jýrme, arsyz bolmay, abyroyly bolmaysyng degen! - dep, ómir boyy aityp kórmegen ósiyetin bala-yna endi aita bastady. Biraq aqsaqaldyng әuelgi qozghaghan әngimesi kónildegidey sheshilmedi. Eng jaqyn boghanda, bir jylgha sheyin toqtay túru kerek boldy.

IV

Jastar qyrgha kelgennen beri eki-ýsh ay ótti. Jaz ortasy auyp, júrt egin-pishenge qam qyla bastaghan. Dala sarghayyp, jýdeu tartqan. Jazghytúrymghy jas iyisti jasyl shópterding ornyn sary seleu men qatang tartyp quarghan aq kóde basqan. Jaylaudaghy jaqsy qonys, mol qúdyqtardyng ainalasyn tozdyrghan el bauyrdaghy kýzekke qaray kóshe bastady. Ámire aqsaqaldyng auly da kóp elmen birge bauyrgha qaray kóship keledi. Júmaghúl men Qadisha jazdayghy túrghan túrmystaryna әbden yrza edi. Jazghytúrym qaladan azyn-aulaq jýdeu tartyp kelse, osy kýnde ekeui de onalyp semirgen. Onyng ýstine auylda da, jalpaq el ishinde de júrttyng bәrine qadirli bolyp, qayta-qayta qonaqtan, oiyn-jiynnan bosamay, uaqytty kónildi ótkizgen. Endi búlar qyrdyng qyzyqty uaqyty ótip barady, qalagha qaytu kerek dep sóz baylasyp, az kýnderde jýrmekshi bolghan. Birgýni keshke jastar jýrerding aldynda sózdi bir jerge baylamaq ýshin, ýy ishining azghana kenesi boldy.

Bauyrgha qaray yghysyp, kóship kele jatqan el jappalap qonghan edi. Ay jaryk, týn jelsiz tynyq. Ár jerge shashyray, ýime-jýime bolyp qonghan jappalardyng daladaghy ottary jarqyldap kórinip túr. Jer oshaqta keyde jalpyldap, keyde laulap janghan ottar týnning qalyng úiqysymen qaltang qaghyp, alysyp túrghanday.Júmaghúl men Qadisha ózderining onasha kýrkelerining ishine salghan qús tósekting ayaq jaghynda birine-biri sýienip, qatar otyryp, sharua jayyn sez qylysty. Azdan song әngimening ayaghyna Qamariya da qosyldy. Ózge әngimelerding ishindegi eng kýdikti qiyn sóz Maqsúttan qalghan ýy men mýlikting sózi bolghandyktan, Júmaghúl búl turasynan kazir de ashyp esh nәrse aitpay, kóp ýndemey otyryp qaldy. Búl uaqytta Júmaghúl jaratylysyndaghy taqystyq qulyghyna salyp, boyyn baghyp otyrdy. Biraq ózgelerding sózin toqtatqan joq. Qadisha men Qamariya birin-biri qostap, mýlik turasynan aitylatyn sózding bәrin aitysyp shyqty. Búlardyng óz oiynsha dausyz dep baylaghany: Maqsútta jaqyn tuysqan joq, qalyp otyrghan kempirding tórinen de kóri juyq. Oghan óle-ólgenshe syilap, kýtip otyratyn kisi bolsa - bolghany. Mýlikting endigi iyesi kishkene Jәmiylә. Sondyqtan әzirshe qay jolmen bolsa da izdenip otyryp, ýy men mýlikti Jәmiylәning atyna audartyp alu kerek! - dep sóz baylasty. Osy -men ýy ishining kenesi bitti.

Elde qalghan Ámire, Qamariya osy sózdi baylau qylyp ústap qaldy. Qadisha men Júmaghúl qalagha barghan son, izdenbekshi bolyp jýrip ketti. Az kýnder ótti. Qyrdaghy seyilden qaytqan eki jas qaladaghy qýrby-qúrdas, aghayyn-tuysqan ortasyna qayta keldi. Saghynghan qayyn-júrt jolaushylardy quanyshpen qarsy aldy. Qadishanyng tórkinine týsti. Qadisha men Júmaúl qaladaghy tanystarynyng hal-jaylaryn súrasyp bildi.

Taghdyrdyng tútqynyna týsken qaraly kempir de Maqsúttyng ornynda әli kýnge qalqiyp otyr eken. Onyng da jay-japsaryna әbden qanysty. Kempirdi Qadisha tastap ketken son, jar degende jalghyz jaqyny - bir aqsaq bauyry bar eken; sony qasyna alyp, qolghanat qylyp, qayghyly ómirining aqyrghy kýnderin bayaghysha birqalypty jylaumen ótkizip otyr eken. «Júmaghúldar keldi» degendi estigen kýni týni boyy ýiinde shamyn óshirmey zarlap otyryp, tandy kózimen atqyzypty. Qadisha kelgennen keyin, Jәmiylәni kóterip baryp kempirding ýiine kirip shyqty. Barghan jerde kempirding zar qaghyp jylaghany, Jәmiylәni bauyryna tyghyp, qúshaqtap qysyp, Maqsútty joqtaghany Qadishanyng qatyp qalghan kónlin jibite alghan joq. Onyng búl ýide kóp otyrugha ishi pysyp, kempirden tez jalyghyp, ýiine qaytqysy keldi. Sondyqtan az otyrghan son, balasyn kóterip qaytyp keldi. Qondybay Júmaghúl kelgen son:

- Endi uaqytty bosqa ótkizbey, tanys joldastaryna sóilesip, ana dýniyelerindi jiyp alyndar! - dep aqyl berdi.

Sonymen Júmaghúl men Qadisha iske kiristi. Búlar әr jerge baryp súrastyryp, izdenip jýrip, ayaghynda oqu bólimining janynda jas balanyng qamyn jeytin kenseni tauyp alyp, soghan aryz kirgizdi. Kense qyzmetkerin janyldyryp, tez milandyru ýshin Júmaghúl bir jaydy kóptirip, ekinshi jaydy shómeyte sóilep, esebin tauyp jýr. Aqyry búl kense Qadiy-shanyng aryzyn qarastyryp, ayaghynda Maqsúttan qalghan dýniye-mýlikting bәrin de «jas balasy - Jәmiylәgha auysady, sodan basqa ie joq, ol erjetkenshe «opekun» Júmaghúl bolady» dep búiryq berdi. Qadisha men Júmaghúlgha búl júmystyng túsynda Ózge jol-dastarymen birge kómekshi bolghan Aqtay edi. Ol Júmaghúlmen bar syry, barlyq isi aralas bolghandyqtan, endi búlardyng bay bolyp, qatargha kiruine tileulestigin kórsete bastady.

Aqtay bir uaqytta Qadishany Júmaghúl alugha ezi tileules bolsa da, jazdygýni qyrdan kelgen aghasynan: «Qondybaydyng qyzynan artyq kimdi alushy edin? Sony alyp, mal-mýlkine ie bolmay, bos sandalyp jýrsin. Esep bilmeysin! Senen Júmaghúl ozyp ketti...» degen segis estigen uaqytta shynymen ekingendey de bolyp edi. Biraq uaqyt ótip, is orayly kezinen ketip qalghandyqtan, endi Ózine Júmaghúldargha tileulestikti layyq kórgen. Qazirgi uaqytta analargha kómekshi boluynyng sebebi sol edi. Qadisha oqu bólimining jogharyda aitylghan búiryqty alyp kelgen son, kempirge Qondybay kisi salyp:

- Qúdaydyng uaqyty osy. Jalghyz ózi bir ýide qúlazyp otyrghany layyq emes. Ana ýi-mýlkin Júmaghúl men Jәmiylәning atyna jazghyzyp, ózi solardyng qoly-na kirsin! - dedi.

Kempir búl sózderdi estigende, basyna Maqsúttyng ólimimen teng qabat qaza kelgendey bolyp, auzy kýbirlep jalbarynyp, jaghasyn ústady. Balasy ólgennen beri qaray bir kýn bolmasa, bir kýn kóremin-au degen zorlyq, jetimdik jana ghana kóz aldyna betpe-bet kel-gendey boldy. Biraq Qondybaydyng sózin әkelip otyrghan Dýisen búnyng qayghysyn úqpaytyn siyaqty. Sol týrin bayqaghan son, kempir bar quatyn jiyp alyp:

- Men balamnan, keshegi bayymnan, arghy ata-babamnan qalghan mýlikti tughan emes, tuysqan emes, dúspan bolyp otyrghan Júmaghúlgha nege beremin? Mening balam joq bolsa da, aghayynym bar, Júmaghúl siyaqty jatqa ketkenshe, solargha ketsin! Yrzalyghymmen bir sabaq jip bermeymin. Qurap qalghan sorly kempirge zorlyq qylmaq bolypsyndar ghoy, kóptikterindi istey berinder! - dep, Dýisendi ýiine qayyrdy. Biraq Qadishanyng úlyqtan әkep otyrghan búiryghyn estigen son, jәne ózining kómeksiz jalghyzyghyn oilaghan sayyn, kempir esinen adasa bastady. Kórine zorlyq-qiyanatty sezip túrsa da, ne amal ylaryn bilmedi. Ayaghynda qúdaygha jylap-jalbarynyp, «ah» úryp otyrghanda, esine balasynyng búrynghy joldasy - Meyirhan týsti. Sol kýni qasyna aqsaq auyryn ertip alyp, kempir Meyirhangha keldi, jylady. Bәrin aitty. Qadishanyng qalghan esesi joq, Júmaghúlgha tiyerde tórkininen әkelgen barlyq mýlkin alyp ketkenin de týgel aitty. Balasynyng dostyghy ýshin jalbarynyp, Meyirhannan aq isine kómek súrady. Zorlyqtan qorgha dep tilek qyldy. Meyirhan daghdyly kónilshektigi ústap, kempirding sózine ergendey boldy. Zorlyqqa ara týsuge uәde qylyp, erteng Júmaghúlmen de, basqalarmen de sóilespekshi boldy. Kempir jetimsiregen kónline bolymsyz sýieu alghanday bolyp, ýiine qaytty.

Ertenine Meyirhan Júmaghúlgha jolyghyp:

- Shirkin, adamshylyq qaryzy degen bar emes pe? «Oqyghan» degen atyng qayda?! Pysyq jigit boldyn, tegin qatyn aldyn, ýiinen әkelgen mýlkin aldyn. Ózing de kedey emessin, qatynynnyng tórkini - qalanyng ýlken bayy. Kishkentay qyzdyng shyghynyn kótere almayyn deding be? Nemenesine ólgeli otyrghan kempirdi jylatyp, keshegi joldasyng - Maqsúttyng aruaghyn kýnirenttin? - dedi.

Júmaghúl búl sózding bәrin Meyirhannyng ishi tarlyqpen, qyzghanshaqtyqpen aityp túrghan sózi dep sanap:

- Búl júmysty istep jýrgen - men emes, Qadisha. Men ony toqtata almaymyn. Jәne múnday bolymsyz júmys ýshin aram deytin bolsang - aityp qoy, seni biz synaytyn da kezek keler! - dep qyr kórsetti. «Oqyghan azamat», «jana adam» degeni tek oqyghan bay, arsy-zyraq dýniyeqonyz ekenin jana úqqan Meyirhan qatty shiryghyp:

- Baydyng balasysyn, bay jesirding bayysyn, bay aiyngha kýieusin... Oqyghanyna emes, toqyghanyna baqtyng ba? Jylangha týk bitken sayyn qaltyraydy dep, shyghan sayyn aranyng ashylyp, jútpaqsyng ba zarlyny?! Qaqalarsyng әli-aq!.. - dep saldy.

Meyirhannyng sózi de Júmaghúlgha qonghan joq. Ol «zang boyynsha» is qylatyn boldy. Meyirhan sýlderi qúryp, joldasynan týrshigip, týnilip qala berdi. Búl әngimening artynan Júmaghúl, Aqtaylar sol kýni-aq «Meyirhan qyzghanshaqtyq qylyp jýr» dep, sózge tana bastady. Kempir Júmaghúldyng niyetterin estigen son, bir-eki kýnning ishinde kýiikti oidyng salmaghynan ezilip, bólekshe aurugha úryndy. Esi auyp qalyp, shatasyp sandyraqtaytyn әdet payda boldy. Ánsheyindegi momyn jýzine búl kýnge sheyin kórinbegen ashu shyqqanday bolyp, kózi ylghy bir-aq jerge qadalyp, bet ajary suyqtanyp, qayta-qayta ornynan ata jýgirip, ýy ishindegi әr nәrseni ústap:

- Bermeymin, bauyzdap ket meni... Erten... ketemin... Maqsútyma... aparyp beremin! - dep júlqynyp, әr nәrseni bauyryna tyghyp, arpalysyp shatasa berdi.

Sol kýni keshke kempirding dýniyeni bermeymin degen sózin estigen Júmaghúl qolyndaghy búiryq qaghazdy milisiyagha alyp baryp, sodan ýsh soldat alyp, Maksúttyng ýiindegi nәrselerdi alugha kempirdikine keldi.

Kempirding shatynap, búzylyp otyrghan kózi myltyq ústap kelip túrghan soldattargha týskende: ornynan jyldam túryp, aqyryn tәltirektep baryp, әli ketken qoldarymen tósekting basynan ústap:

- Bermeymin... Óltir... Óltirip ket... Óldim... Maqsút... qútqar! - dep, sylq etip shalqasynan jyghylyp qaldy. Júmaghúldar tórge shyghyp, búnyng qasyna kelgende, kempir boyy siresip, kózi júmylyp, jaqtary tistesip, ýzilip barady eken. Taghy birer sekónt ótkende, kempir demi bitip, ýzildi.

Júmaghúl, Qadishanyng múraty ornyna keldi...

0 pikir