Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3078 0 pikir 31 Tamyz, 2009 saghat 20:40

Múhamedjan TAZABEKOV: «Alla tyiym salmaghan nәrsening bәri - din»

Qaysybir kýni eleusizdeu ótken bir jiynda uaghyz aitqan «Ruhaniyat» uniyversiytetining rektory Múrat qajy Mynbay ózinde bar mynaday bir statistikamen bólisti. Ol kisining dereginshe, bizding respublikada 11 mln. adam ózin músylmanmyn dep esepteydi. Biraq olardyng bes jýz myndayy ghana bes paryzdy búljytpay oryndap jýrse kerek. Al taghy bir bes jýz mynday pende júma namazgha ghana qatysyp degen sekildi tiyip-qashyp jýrgen kórinedi.

Qaysybir kýni eleusizdeu ótken bir jiynda uaghyz aitqan «Ruhaniyat» uniyversiytetining rektory Múrat qajy Mynbay ózinde bar mynaday bir statistikamen bólisti. Ol kisining dereginshe, bizding respublikada 11 mln. adam ózin músylmanmyn dep esepteydi. Biraq olardyng bes jýz myndayy ghana bes paryzdy búljytpay oryndap jýrse kerek. Al taghy bir bes jýz mynday pende júma namazgha ghana qatysyp degen sekildi tiyip-qashyp jýrgen kórinedi.

Osy orayda qajekeng ózin músylmanmyn dep eseptese de, keybir Islam sharttarynan alshaqtau jýrgen qalghan on mln. halyqqa dúrys nasihat jýrgizu kerektigin aityp, olardy eki dýniyening de baqytyna bóleytin haq dinning barlyq sharttaryn oryndaugha shaqyrdy. Bilgen adamgha Islamnyng uaqytty alatyn ziyany da, bәrinen tyiyp tastaytynday qiyndyghy da joq ekenin eskersek, Múrat qajyniki - dúrys sóz. Biraq ol on million halyqqa din nasihatyn qalay jýrgizu kerek? Bayghús QMBD-nyn, yaghni, Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasynyng qolynda anau aitqan qúziret te, qarjy da joghy ayan. Basqarmanyng jergilikti bólimsheleri men diny bilimi tәuir adamdar alady demeseniz, tirajy әr adamgha bir betinen berseniz de jetui neghaybyl birli-jarym gazetteri bolmasa, әriyne. Yaghni, bizding elding músylmandaryna arnalghan bir telearnanyng ashylatyn uaqyty jetken-di. Tilesek, Qúday beredi eken. «Alma-TV»-ning sandyq jýiesi arqyly tәuelsiz qazaq memleketi tarihyndaghy túnghysh diny telearna habar taratuyn bastady. Kәdimgi ashyluy birazdan beri sóz bop jýrgen «Asyl arna». Basshysy - Múhamedjan Tazabekov. Aytysker retinde tanymal aqyngha birneshe súraq qoydyq.

- «Asyl arnanyn» kóktemde jaryq kórui josparlanghan edi. Keshiginkirep baryp efirge shyqqandarynyzdyng sebebi nede?

- «Asyl arna» osydan eki jarym jyl búryn resmy tirkelip, studiya retinde júmysyn bastaghan bolatyn. Osy kóktemde telearna retinde kabelidik jýie boyynsha jaryqqa shyghyp ketemiz be dep oilaghan edik. Biraq baghdarlamalarymyzdyng dayyndyghy men azdap qarjylay qolbaylaular bolyp, kidirgenimiz bar. Qazir Almaty qalasyna jәne Almaty oblysynyng qalagha jaqyn eldi mekenderi «Alma-TV»-ning sandyq jýiesi arqyly «Asyl arnany» tamashalap otyr. Qazir Qazaqstannyng barlyq aimaqtaryna da shyghu mýmkinshilikterin qarastyryp jatyrmyz. Eger barlyq nәrse sýnnetke say bolsa, Alla bereke beredi. Bizding de osy isimiz payghambar sýnnetine say bolsa eken dep jatyrmyz. Sebebi, payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) alghash dindi Mekkede jiyrma adamgha, qyryq adamgha, jýz adamgha nasihattap, sóitip-sóitip dýnie jýzine taratqan ghoy. Sol siyaqty «Asyl arnanyn» kórermenderi әzirge bir qalada bolsa da, birte-birte kórilu aumaghymyz barlyq shalghay jerlerdi de qamtidy dep oilaymyz. Bizding maqsatymyz - halqymyzdyng tabighy týrde tuyndap otyrghan ruhany súranysyn qanaghattandyru. Tәuelsizdik alghannan keyin bizding ruhany kenistigimizdi mysyqtileu, mystan elderden kelgen missionerler toltyrugha tyrysty. Ózimiz de ong men solymyzdy ajyratamyz degenshe talay uaqytty ótkizip aldyq. Degenmen, eshten kesh jaqsy. Halqymyzdyng dinnen tamyry ýzilip ketken joq. Omyrtqasy ornynda. Dúrys nasihat jýrgizilse, dúrys jolda bolamyz dep oilaymyn. Al әrbir adamnyng dúrys oilauy memleketting dúrys ómir sýruine tikeley әser etedi.

- Arnadaghy diny kadrlar, jurnalister jaghy qalay?

- Jurnalister mәselesinde qiyndyqtar tuyndaytyny ras. Sebebi, anshylyqqa baylanysty baghdarlamany anshylyqtan habary bar adamnyng jasaytyny sekildi, diny baghdarlamalardy da haq Islam jolyn ústanatyn jurnalisterge әzirletkimiz keledi. Al diny arna degenimizben, azannan keshke deyin din turaly aityp otyrady eken dep te oilap qalmanyzdar. Sebebi, din degen Alla tyiym salmaghan nәrselerding bәrin qamtidy. Sondyqtan halqymyzdyng salt-dәstýrin de, etnografiyasyn da, tanymyn da, ómir sýru dәstýrin de nasihattaymyz. Jurnalisterdi iriktegende de últ mәiegene toyghan, últtyq salt-dәstýrdi jetik biletindigine qaraudamyz. Al baghdarlamalar qazaq jәne orys tilinde dayyndalady. Habarlar qazaq turaly bolghannan keyin qazaq tiline basymdyq berip otyrmyz.

- «Asyl arnany» ómirge әkelude Diny basqarmanyng kómegi qanshalyqty boldy?

- Diny basqarmanyng qolynda kóp qarjy joq qoy. Diny basqarma bizding ótinish-tilekterimizdi ýkimet jaqqa jetkizushi boldy. Qazir de olarmen qamshynyng órimindey birge órilip júmys istep jatyrmyz. Ruhany túrghydan, diny baghdarlamalardy salmaqtau, saraptau, taqyryptardy tandau, imamdardyng bizding habarlarymyzgha qatysuy, atsalysuy túrghysynan Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasy asa auqymdy júmystar atqaryp otyr. Jalpy bizding bәrimiz Diny basqarma tóniregine toptasuymyz kerek. Basqarmanyng aita almay jatqanyn aityp, qoly jetpey jatqan jerinde qolyn úzartuymyz kerek.

Al qarjylyq jaghyna keletin bolsaq, qazaqtyng birneshe azamaty kómektesip jatyr. Ol jigitterding ózderining ótinishi boyynsha, attaryn atamay-aq qoyayyn. Biraq arnanyng býkil shyghynyn kóterip jatqan osy jigitter. Biraq telearna degen bir-eki adamnyng kómegimen jasalatyn dýnie emes. Aldaghy uaqytta da talay otandastarymyz, últjandy, imandy bauyrlarymyz óz mýmkinshilikterinshe jәrdemdesedi dep oilaymyz.

- «Asyl arna» әli studiya bolyp qúrylmay túrghan kezding ózinde Qazaqstanda diny arna ashyluyna ýzildi kesildi qarsy bolghandar da tabyldy, «Qazaqstanda diny arna ashu mýmkin emes» dep pikir aitqandar da boldy. Jalpy osy sendi búzu qanshalyqty qiyn boldy?

- Bir nәrsening basy ashyq. Múnday júmystar adamnyng ghana mýmkinshiligimen sheshilmeydi. Tikeley Allanyng jәrdemimen sheshiletin nәrse. Bir kezderi qazaq sekildi últ óz tәuelsizdigin alyp, osynday irgeli elge ainalady dep oilaghan adam kóp boldy ma eken? Biraq, Qúdaygha shýkir, qazir qazaqpyz dep keude qaghatynday dәrejege jettik. Sol sekildi «diny arna ashu mýmkin» emes deytinder - últtyng bolashaghyna jany ashymaytyndardyn, bolashaghyna senbeytinderding әngimesi.

Jalpy biz tek jaqsylyqqa iyek artyp ómir sýruimiz kerek. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) Or soghysy sezinde or qazyp jatyp, qaylasy shaq etip tasqa tiygende qasyndaghylargha «Biz erteng Vizantiyany, Rumdy, Parsyny alamyz. Sol kezdegi halderindi elestete alasyndar ma?!» dep aitqan eken. Al ol kezdegi músylmandardyng jaghdayy qanday edi? Qaryndary ash, tipti qasyndaghy kórshisi kómektespeytin, әne-mine jer betinen joyylyp ketetindey jaghdayda edi. Biraq sonda da payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) ózining ýmbetterine jaqsylyqa niyet etudi ýiretip ketti. Bir hadiste «Músylmannyng niyeti - onyng amalynan abzal» dep keletin sózder bar. Biz de arnany ashuda jaqsylyqqa niyet qyldyq, arghy jaghyn Alla ózi rettep berdi. Bir kýni Sýleymen payghambar (s.gh.s.) kәdimgi bal arany ústap alyp, «Ey, ara, sen osy baldy qalay jasaysyn?» dep súrapty. Sonda ara «men bar bolghany yzyndaymyn, baldy jasaytyn Alla!» dep jauap beripti deydi. Sol siyaqty biz de niyetimizdi turalap, «halqymyzgha enbek eteyik, ruhaniyatyna sәule shashayyq» dep niyet qyldyq, nәtiyje Alladan. Óitkeni, din - nasihat. Alla Taghala qasiyetti Qúranda «Ey, Múhammed! Senderdiki - tek qana jetkizu. Al iman beru tek qana mening qolymda» degen. «Asyl arnanyn» da maqsaty da sol. Qalghan dýnie Allanyng qolynda.

- Endi azdap jalpy taqyrypqa qaray oiyssaq. Tәuelsizdik alghannan keyin diny bilim alushy jastar kóbeydi. Olardyng birsypyrasy shetelden oqyp kelip jatyr. Bireu Tashkentte, bireu Kairde bilim aldy degen siyaqty. Al keybir mәselelerde olardyng pikirlerinde alshaqtyq, qayshylyqtar kezdesip jatady. Fikh salasynda, aqidada. Tipti orazanyng ózinde. Qarapayym halyq kimning sózine senerin bilmey qalmay ma?

- Búl jerde ýlken bir mәsele bar, bauyrym. Uaqytynda diny kenistigimiz tarylyp qaldy emes pe? Diny bilim beretin medreseler jabyldy, ghúlamalar azayyp, «Fatiqa» men «Yqylasty» oqityn adamdar kózimizge әulie siyaqtanyp kórindi... Qazirgi kezde jastardyng jan-jaqtan bilim alyp kelip jatqany ras. Shetelge shyqpasa da, internet, basqa da baylanys qúraldary arqyly syrttaghy din ghúlamalarymen baylanys jasap, bilimin molaytyp jatyr. Biraq biz bir nәrseni bayqauymyz kerek. «Dindegi qayshylyqtar mәselesi, ol qayshylyqtarda qanday sheshim qabyldauymyz kerek?» degen ýlken bir taqyryp bar. Ol bir ózi ýlken ghylym. Biraq búl ghylym salasy әli bizding elde kóterilmegen taqyryp. Biz әli onday dәrejege jetken joqpyz jәne onday taqyryptardy kóteretindey qajettilik te joq. Sebebi, qazir bizde onday qayshylyqtardy kóteretindey uaqyt emes. Biz barynsha ortaq, kelisilgen mәselelerge halyqty shaqyruymyz kerek. Al qayshylyqty mәselelerdi barynsha kótermey, uaqytyn kýtuimiz qajet. Tipti bolmay bara jatsa, payghambarymyzdyng (s.gh.s.) «Dindegi qayshylyqtar - ol Allanyng mәrhabaty» degen hadiysine jýginsek bolady. Sebebi, әr adamnyng jaratylu tabighaty әrtýrli. Bir adamgha qattyraq pәtua únaydy. Endi bireu júmsaghyraq bolsa eken deydi. Mysaly, bir jigit әielin órgizip túrghyzatyn boluy mýmkin, endi bir jerde әieli kýieuine ýstemdik qúruy mýmkin. Osy eki jaghdaygha birdey pәtua jýrmeydi. Sondyqtan jaghdaygha baylanysty, mekenge, uaqytqa baylanysty beriletin din ghalymdarynyng tianaghy, kerisinshe, Allanyng kenshiligi bolyp esepteledi. Eger dúrys baghytta bolsa, qayshylyqty bolsa da, aitylyp jatqan ghylymnyng týbinde jaqsylyq bar. Qarapayym ghana mysal, «orazada auyzdy tis pastasymen shaygha bolmaydy» delingen bolsa, ol keybir adamdargha qiyndyq әkelui mýmkin. Bir adamdar búl tyiymgha qiyndyq dep qaramauy da ghajap emes.

- Kezinde aitysqa qatysyp, jarqyrap kórindiniz. Qazir búl ónerden alshaq jýrsiz. Júrtshylyq arasynda búl jayly týsinbeushilik pikirler de kezdesedi. «Múhamedjan dindar bolyp, aitysty tastapty» degen siyaqty. Osy orayda Islamdaghy óner, muzyka mәselesi jayly súraghym kelip otyr.

- Abay atamyz aitty ghoy, «Ánning de estisi bar eseri bar» dep. Sharighy túrghyda muzyka ghana emes, dybystardyng ózi birneshe týrge bólinedi. Tabighy dybystar, aspaptardan shyqqan dybystar, bolmasa kompiuter arqyly jasalghan dybystar degen sekildi. Biraq men bizding eldegi qazirgi kezdegi Islam nasihaty muzykadan bastalmau kerek dep esepteymin. Qazir biz imandylyqtyng sharttary, negizgi paryz bolghan qúlshylyqtar, adamdar arasyndaghy dúrys qarym-qatynas, tikeley taghdyrymyzgha qatysty haramdar jayly kóbirek әngimeleuimiz kerek.

Al muzykagha baylanysty ghalymdar pәtua shygharyp qoyghan. Biraq, taghy da aitayyn, bizding halyq múnday әngilemelerdi tyndaugha әli әzir emes. Sebebi, balagha da әripten bastap baryp qúrmalas sóilemge deyin ýiretetenimiz sekildi, halyqtyng da birden basyn qatyryp jibermes ýshin, meylinshe diny sauaty joghary adamdardyng ortasynda bolmasa, búl taqyrypty aita bermegenimiz dúrys. Halyqqa mynau dúrys, mynau búrys dep aitudyng da qatelikteri men qaterli tústary bolady. Bilgen bilimning bәrin syrtqa shyghara beru de mindetke jatpaydy. Kezinde Alladan kóptegen aqiqat jetkenmen, payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) da uaqyt-uaqytymen, adamdardyng qazanyna qaray ólshep berip otyrghan.

Al dindegi óner mәselesine keletin bolsaq, din - aqyndyqqa qayshy emes. Aqyn ósiyeti, ónegesi mol jayttary aityp, Allagha iman keltiretin bolsa, onday aqyndardyng dәrejesi joghary ekenin Alla - Qúranda, payghambarymyz óz hadisterinde aityp ketken. Al aitysqa qatysa almay jýrsem, ol dinning ónerge, onyng ishinde aqyndyqqa qarsylyghynan emes, fizikalyq mýmkinshiligimizding jetispey jatqandyghynan, basqa da sharualarymyzdyng kóptiginen dep bilersizder.

 

Erlan ÁBDIRÚLY, «Abay-inform»

 

0 pikir