Júma, 9 Mausym 2023
Áne, kórding be? 979 6 pikir 21 Nauryz, 2023 saghat 10:55

AES salu: Tonnalap uran óndirgenimizden ne payda?

Atom energetikasy salasynyng mamandary býginde Qazaqstan halqyna AES-ting elimiz ýshin asa qajet ekenin, onyng ekologiyalyq túrghydan tiyimdi ekenin naqty dәlelderdi keltirip, júrttyng kózin jetkizip keledi.

Býginde damyghan elder kómirden bas tartyp jatqany belgili. Europa elderi kómir paydalanyp ónim óndiretin elderge aldaghy uaqytta karbondy salyqty ókirtip salmaqshy.

Múnday jaghdayda Kәri qúrlyqqa múnayyn, bidayyn, ózge de tauarlaryn eksporttap otyrghan bizding elding de tabysy eselep kemiytini jasyryn emes.
Al osynyng aldyn alu ýshin bizder ekologiyalyq túrghydan taza energiya kózderin damytuymyz kerek.

Býginde elimizde jel men kýn kózinen quat óndiru isi birtindep bolsa da jýrip jatyr. Biraq kýn men jelden óndirilgen quat kózi súranysty tolyq jaba almaydy.

Búl qiyndyqtan bizder AES salyp qana shygha alamyz. Dәl qazir búdan basqa ontayly jol joq.

2035 jyly Qazaqstan biyligi kómir jaghyp quat kózin óndirudi 40%-gha qysqartudy kózdep otyr.

Ýkimet osy esepti kezende janghyrmaly energiya kózderinen óndiriletin elektr quatynyng kólemin 23%-gha, GES-terding ýlesi 7%-gha arttyrudy josparlauda.
Al oghan deyin elimizde AES salynsa, bir ghana AES elimizge qajetti quat kózining 12%-yn óndirip, energetikalyq tapshylyqtyng aldyn alugha aitarlyqtay yqpal etetin bolady.

Býginde әrqaysymyz «Qazaqstan uran óndirisi boyynsha әlemde aldyna qara saldyrmaydy» dep maqtanghanda keudemizge nan piserdey bolady.
Tórtkýl dýniyedegi AES-terdi qajetti otynmen qamtamasyz etip, biraq AES salyp, onyng iygiligin kórmesek, tonnalap uran óndirgenimizding nesi qyzyq?

Býginde Qazaqstan izotopty uran óndirismen ainalysatyn sanauly elderding biri. Óskemendegi Ýlbi metalurgiya zauyty irgemizdegi Qytaydyng AES-terine dayyn otyndy shygharu isin bastap ketkenine biraz uaqyttyng jýzi boldy.

Keybir ekobelsendiler AES salugha qarsy әngime aityp, halyqtyng aldynda arzan sayasy bedel jinap jýrgeni jasyryn emes. Eger olar jan-tәnimen atom energetikasyna qarsy bolsa, Ýlbi metalurgiya zautynyng júmysyna nege qarsy shyqpaydy? Osydan-aq, elimizdegi keybir ekobelsendilerding negizigi maqsaty sayasy úpay jinap, elge tanylu ekenin birden angharasyn.

Býginde Qazaqstanda AES-ke qajetti otyn shygharudyng týrli óndiristik tizbekteri júmys isteydi.

Ekobelsendilerge salsaq, bәrin toqtatyp, kómir jaghyp, ainalamyzdy lastap otyruymyz kerek eken.

Qazirgi tanda AES te, AES-ke qajetti otyn dayyndau isi de anau aitqanday qauipti emes. Sondyqtan osynday óndiristik tizbekke ie bola túra, AES salmauymyz ýlken qatelik.

Mamandardyng aituynsha, AES bir jylda shamamen 13 myng tonna qaldyq bólse, Jylu elektr stansalary bir jylda 165 myng tonna qaldyq bóledi eken. Al salmaqtap saralay beriniz. Qaysy qorshaghan ortagha qauipti?
Býginde AQSh-ta 99 AES júmys istep túr. Biraq eshkim Qúrama shtattardyng ekologiyasy las, halqynyng densaulyghy syn kótermeydi dep aitqan emes.

AQSh-ta adamdardyng ortasha ómir sýru dengeyi – 80 jas. Al bizde birde-bir AES bolmasa da ortasha ómir sýru dengeyi – 64 jastan aspay keledi.

Demek bizder qúr sózden quyrdaq quyrmay, AES salugha bel buyp, bilek sybana kirisuimiz kerek. Endi keshiktirsek, alda kýtip túrghan energetikalyq daghdarystyng betin qaytara almay, ýlken qiyndyqtarmen betpe-bet keluimiz mýmkin.

Abai.kz 

6 pikir