Jeksenbi, 26 Mamyr 2024
Bilgenge marjan 2991 6 pikir 10 Nauryz, 2023 saghat 11:58

Abay joly romanyndaghy Jәlel – Bilәl emes pe?

M.Áuezovtyng «Abay joly» roman-epopeyasyndaghy  «Jútta» tarauynda Qúnanbay әuletining oqyghan balasy Jәlel turaly bylay deydi: «Abay Dәrmenning әngimesin kýlip tyndady da, janaghy óz súrauyna ózi sheshu jauap aitqanday boldy.

– Kim bilsin, oqu adamdy qayta tudyrady. Jaqsylyqqa qaray ózgertip jiberse ghajap emes. Al endi jaman shyqsa, tap osy Jәlelinnen "kýnderding kýninde asa bir jauyz, jaman adam shyqpasa bolar edi" dep qauip qylam. Búlar Qúnanbaydyng túqymy. Qyrdaghy juan, sodyr, sotqar auyldardyng asqaq myrzasy bolyp, búzylyp ósuge de mýmkin ghoy! Sonda baryp, sorgha baryp jýrmese ne qylsyn! – dep toqtady.

Jәleldi tәkappar, zor kókirek, tentek til, boqtampaz minezi ýshin jek kóretin Dәrmen men Baymaghambet Abaydyng sózderine qatarynan den qoya kýlisti».

M.Áuezov  romanynda Kәkitaydy Abay tәrbiyesin alghan adal jastyng biri dep tanytyp, Abay balalary Aqylbay, Ábdirahman, Maghauiya qatarynda beyneleydi de, Kәkitay boyynda aqyndyq barlyghyn ýshinshi kitaptyng «Abay agha» atty tarauynda  úly aqyn manyndaghy jas tólding eleulisining biri dep suretteydi.

Ýsh Aqshoqy tórt Qúnanbaydyng Úljannan tughan úldaryn  «tórt Úljan» dep ataghan. Ýlken Aqshoqy Ysqaqqa tiyesili bolghan. Kәkitay bәibishesi ýlken Aqshoqygha Salihany otyrghyzady da, ózi kishi әieli Biybimen qystau saldyryp, ómirining kóbin sonda ótkizedi. Ony búryn «Biybi qorasy» dep te, keyin  boydaq qoydy osynda qystatqandyqtan «Boydaq qoy» dep te atalghan. Áli kýnge deyin kishi Aqshoqygha baratyn jol ýstinde, qalyng shy ortasyndaghy qúlaghan qora orny – «Biybi qorasy» dep atalady.

Sol tórt Úljannyng biri - Isqaq ózge Úljandargha qaraghanda úrpaqty bolghan. Ysqaqtyng ózinen Kәkitay (Ábdihakim), Ahmetbek, Yrysqúl ghana bolghanymen,  Kәkitay men Ahmetbekten taraghan Árham bastaghan Bilәl, Daniyaldar bilikti de, bilimdi adamdar boldy.  Abay tәrbiyesinde bolghan әdebiyetke beyim, aqyn jandy  Kәkitay el esinde turashyl, adal azamat bop saqtalghan. Abay ólgennen song Shynghys elindegi biyligi búzylmaytyn eki adamnyng biri — osy Kәkitay. Nebir arazdy, jaulyq, kisi qúny, mal barymtasy, jesir, jer daulary
Shәkәrim Qúdayberdiúlymen qatar Kókitay aldynan bitim tauyp otyrghan. Búl ekeui dau iyelerinen:

-   Kәkitay- qajy, aldyna bardyng ba? - dep súrap alady eken. Eger dau iyeleri ekeuining birine barghan bolsa, ekinshisi biylik aitpaghan.
«Abay joly»  romanda Ospan qaza bolghan son,  Ázimbay tudyrghan dauda «uaqytsha tynyshtyq ýshin Kәkitay Ospan ýiine әri bas-kóz, әri kiyimsheng bala bop kiretin boldy» deydi.
Ysqaqtyng erke, by әieli Mәnikeden qyz tuyp, jastay qaza bolghan. Alghash aittyrylghan bәibishesi Tektiden Kәkitay (Ábdihakim), Ahmetbek, Yrysqúl, Rahila degen balalary bolghan. Kәkitay da - eki әieldi. Bәibishesi - Salihadan: Arham, Bilәl, Daniyal; kishi әieli - Biybiden: Ualiyt, Samat, Bәzila tughan.
Bilәl oqyghan adam bolghanymen asa qatal, qatygez, menmen  bolys  bolghan. At basyn tiregen ýiiden

-    Ýide tóre bar ma eken? - dep súratyp, balasy bar ýige  týspeydi eken. Auylda «auru kisi bar eken» dese, manyna jolamaghan.

Osy bolys Bilәl qataldyghymen, qatygezdigimen, dórekiligimen de aty shyqqan. Tizesin oryssha sauatty, Abay asa qúrmet tútqan Mýrseyit siyaqty ziyalylaryna da batyrghan.
Ghaysa Sarmurzin ózining esteliginde: «Eger siz sol Bilәl bolystyng zorlyghy men zombylyghyn bilginiz kelse, Múhannyng 1921 jyly basylyp shyqqan «Qorghansyzdyng kýnin» oqysanyz da ýstinen týser ediniz. Óitkeni, sol әngimedegi Kýshikbay kezeninde sorly soqyr kempirding basynan keshirgen qayghy-qasiretin odan birneshe jyl búryn estigen edim. Kóp jyldan song men Múhana: «Sizding Qorghansyzdyng kýninde» jazghan bolysynyz Bilәl emespe? – degenimde, ol kisi: «IYә, ol sonyng prototiypi bolatyn» – degen edi»,  deydi.  Bilәl menmendigin óz aghayyn-júrtyna, tipti әkesi Kәkitaygha kórsetuge de irkilmegen. Kәkitay 1915 jyldyng qysynda kishi әieli Biybi ýiinde auyryp jatqanda, kónilin súray kelip:

-   Kәkem qalay?»  — depti de, daghdysynsha, attan týspey, kaytyp ketipti. Esi kiresili-shyghysyly bop jatqan Kәkitay:

-   Osy Bilәl keldi me?- deydi eken.

Bilәl isinen týnilip otyrghan tuystyng biri Kәkitaygha jasyrmay, bәrin aitsa kerek. Sonda Kәkitay:

— Áy, Bilәl-ay, jyndanyp ólersin-au, sen jyndanyp ólersin-au, — dep keyigen eken. Aytqany dәl kelip Bilәl jyndanyp ólgen eken.

«Qorghansyzdyng kýnindegi» myna ýzindiden de sonday emeurin tanylady. «Kempir, qonaghy – bir elding bolysy bolghan son, onyng ýstine sózining salmaghy bar juan auyldyng balasy bolghan son, ekinshi, әrli-berli ótkende birde bolmasa birde sózim, isim týser dep, ózining balasy ólgennen bergi jayyn bildirip qoydy oilady»,  deydi.
Ángimening tarihilyq negizi de shygharmanyng ómirden alynghan shyndyq ekendigin  jazushy Túrsyn Júrtbaev Múhtar Áuezovting osy әngimesindegi Aqan bolystyng protatiypi Kәkitayúly Bilәl dep kórsetedi.

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2348
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2690
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2941
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1772